Sõja ülevaade: 1659. päev – kahjuks jagub venemaal müügiks kulda veel aastakümneteks
Avaldatud: 9 september, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. september 2026:
jälle üks päev rindejoone muutusteta ja kahjuks jagub venemaal müügiks kulda veel kauaks.
1. venemaa kaugmaa rünnakud Ukrainasse.
2. Ukraina kaugrünnakud venemaale ja okupeeritud aladele.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa on küll muutunud maailma suuruselt esimeseks kullamüüjaks aga kahjuks jagub sellises tempos kulda 20 aastaks.
12. Kui muu ei aita siis äkki taevane vägi ikka…
13. No kes ikka õnnitles Põhja-Koread aastapäeva puhul…
14. putin kavatsevat talve jooksul Ukraina-vastaseid rünnakuid intensiivistada.
venemaa Esimese kanali saate „Suur mäng” üks saatejuhte küsis lavrovilt, kuidas saaks Moskva tagada, et sõjategevus ei korduks 25 aasta pärast. „Kõik arutavad, et venemaal on vaja puhvertsooni. Las Ukraina saabki selleks puhvriks,” vastas minister, keda tsiteeris venemaa välisministeeriumi pressiteenistus. lavrovi sõnul tähendaks Kiievis valitseva režiimi püsimine Ukraina territooriumil pärast sõjalise faasi ühel või teisel viisil lõppemist jätkuvalt inimõiguste, keeleõiguste ja usu valimise õiguse rikkumist ning venemaa jaoks ei saa selline lahendus olla vastuvõetav.
Njah, eip tea kui palju kordi peab kreml kordama oma tegelikke eesmärke enne kui mõned sellest aru saavad…
Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 263 lahingukokkupõrget. Koos isikkoosseisu kaotuste numbriga on näha tihedat väikeste gruppide konveierit pikal osal rindejoonest ning paaris lõigus ka mõni soomus üritab kaugemale jõuda aga need üksikjuhtumid. Ikka aktiivsemad lõigud Harkivi, Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal ning pisu Huliaipole kandis. Orihivi kandis vist vene pool pigem kindlustas saavutatud edu ning jätkab kas homme või ülehomme uut surumist.
See, et kaardil muutusi ei tuvastanud ei tähenda, et muutusi rindel ei toimunud. Paljus on need jätkuvalt hallis alas uute teke, siis hävimine jne. Jätkuvalt üritab vene pool külades lippe lehvitada ja seda Ukraina kontrollitavatel aladelgi aga egas keegi 100% ala kontrolli suuda saavutada ja isikkooseisu hoidmiseks ongi vajadus olla hõredalt ning võimalikult soodsatel possadel takistamaks vastase tegevusi.
Kui Sumõ, Harkivi, Lõmani, Bahmuti suunal on märgata Ukraina edusamme (alati ei seisne edusammud edenemises) siis Dobropilja ja Orihivi suunal mitte. Jätkuvalt peab põhjuseks Ukraina väheseid reserve, kus peab otsustama, kuhu täienduseks oma paremaid reserve saata muutmaks kuskil lõigus dünaamikat endale soodsamaks. Kahjuks aga ei jagu seda kõikjale.
Eile korraldas vastane kaks raketilööki ja 79 õhurünnakut, mille käigus heideti 302 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid vene väed 9233 kamikaze-drooni ning tulistasid asulaid ja Ukraina vägede positsioone 2601 korral, neist 42 korral mitmikraketiheitjatest. Liugpomme siis keskmisest rohkem, tapjadroonegi alla keskmise ning kaudtule vähenemise periood pikeneb jõudsalt ja annab vist aimu Ukraina edukusest töödelda kõike rindejoonest kaugemal (seal, kus kaudutlevahendid peavad laske kas tegema või kuskil varjatud positsioonil alaliselt paiknevad). Kui hall ala on laiem kui 20 km, siis tavapäraste kaudtulevahenditega (miinipildujad/suurtükid) ongi vene poolele keeruline tabada Ukraina eesliini.
1. Viimase ööpäeva ehk 8. septembri hommikust kuni 9. septembri hommikuni on kaugrünnakute pilt üsna selge: venemaa tegi eile väga suure kombineeritud löögi, kuid täna öösel oli vene laine märksa väiksem.
Kõige suurem sündmus jäi 8. septembri varahommikusse. venemaa kasutas kombineeritud rünnakus 166 drooni, millest üle poole olid Ukraina õhuväe teatel reaktiivmootoriga Shahedid, lisaks 32 Kh-101 tiibraketti ning teadmata arvu Iskander-M/KN-23/S-400 ballistilisi rakette ja Oniks-tüüpi rakette. Peamised löögisuunad olid Kiiev ja Odessa oblast. Ukraina teatas 175 õhusihtmärgi hävitamisest või elektroonilisest mahasurumisest: 142 drooni, 31 tiibraketti ning kaks ballistilist/laevatõrjeraketti. Tabamusi registreeriti siiski 29 kohas.
Kiievis kujunes rünnak eriti raskeks: Reutersi viimase kokkuvõtte järgi hukkus viis inimest ja üle 30 sai vigastada. Kahjustada said muu hulgas korterelamud, kool, kliinik ja telejaam. Lööke ja kahjustusi registreeriti ka teistes piirkondades, sealhulgas Sumõ ja Zaporižja oblastis.
Täna, 9. septembri öösel oli venemaa rünnak oluliselt väiksem. Ukraina õhuväe värske hommikuse kokkuvõtte järgi saatis venemaa alates eile kella 19-st Ukraina vastu 84 Shahed-, Gerbera- ja muud drooni, neist üle 50 Shahedid. Kell 08.30 seisuga oli Ukraina õhutõrje hävitanud või maha surunud 60 drooni, kuid 23 ründedrooni tabasid sihtmärke kümnes erinevas asukohas.
Üks teadaolev sihtmärk oli Harkiv. Seal tabas vene ründedroon Kiievi rajoonis korterelamut ning teine droon tabas Holodnohirski rajoonis laohoonet, kus puhkes tulekahju.
Seega on siin oluline trend: 8. septembri massiivsele raketi- ja droonilöögile ei järgnenud täna öösel uut samas suurusjärgus raketilainet. Öine rünnak koosnes vähemalt seni avaldatud Ukraina andmetel peamiselt droonidest.
2. Ukraina kaugrünnakud venemaale
Ukraina poolelt on viimase ööpäeva kõige huvitavam värske sihtmärk Novorossiisk.
Ööl vastu 9. septembrit ründasid droonid venemaa üht tähtsamat Musta mere sadamalinna. vene kohalikud võimud kinnitasid droonirünnakut ja teatasid rusude langemisest ettevõtete territooriumile ning elamu lähedale. Sõltumatute vene kanalite ja OSINT-allikate järgi tabati Novorossiiski naftaterminali, kus puhkes suur tulekahju. Vähemalt ühe kütteõli mahuti tabamisest on samuti teateid. Kahjude täpne ulatus vajab veel kinnitamist.
See on strateegiliselt märksa olulisem kui tavaline piiriäärne droonirünnak. Novorossiisk on venemaa Musta mere nafta-, kauba- ja sõjalise logistika üks keskseid sõlmpunkte, mistõttu sobitub löök väga hästi Ukraina viimaste kuude kampaaniasse venemaa naftatöötlemise, kütuseladude ja logistika vastu.
Eelmise ööpäeva alguses, ööl vastu 8. septembrit, tabati samasse kampaaniasse kuuluva rünnakuga ka Saratovi naftatöötlemistehast. Kohalikud elanikud teatasid plahvatustest ja suurest tulekahjust ning OSINT-analüüs paigutas tabamuse Rosnefti Saratovi rafineerimistehase territooriumile. venemaa kaitseministeerium väitis, et ööl vastu 8. septembrit hävitati venemaa ja okupeeritud Krimmi kohal koguni 384 Ukraina drooni; seda arvu tuleb käsitleda venemaa ametliku väitena, mitte sõltumatult kinnitatud arvuna.
Lisaks teatas Ukraina kindralstaap eile, et 7.–8. septembri löökides tabati Donetski piirkonnas vene ründedroonide ladustamis-, ettevalmistus- ja stardiala, droonide juhtimispunkte okupeeritud Krimmis Tšornomorskes ja Zaporižja oblastis Zaliznitšnes ning vene komandopunkti Velõka Novosilka piirkonnas. Kahjude ulatus oli veel hindamisel.
Ukraina 429. brigaad „Achilles” teatas, et on saavutanud tulekontrolli venemaa Millerovo lennuvälja üle, mis asub umbes 170 km kaugusel lahingukontakti joonest. Varitsev õhuründemoon RAM-2X läbis selle vahemaa ja tabas edukalt Nebo-U radarit, samal ajal kui luuredroon rünnakut jälgis. Üksuse teatel radarit täielikult ei hävitatud, kuid see sai kahjustada. Brigaadi hinnangul võivad isegi osalised kahjustused muuta radari kasutuskõlbmatuks vähemalt 3–6 kuuks. venemaa väed kasutavad Millerovo lennuvälja ka Shahed-tüüpi ründedroonide väljasaatmiseks.
Kokkuvõttes näen praegu kahe poole kampaaniates üsna erinevat loogikat. venemaa 8. septembri löök oli klassikaline suur kombineeritud õhurünnak – droonid + tiibraketid + ballistika –, mille raskuspunkt oli Kiievil ja Odessal. Ööl vastu tänast langes vene löögimaht 84 droonile ning suurest raketilainest pole seni teatatud.
Ukraina jätkab seevastu üsna järjekindlalt venemaa sõjamajanduse ja logistika sügavuses töötlemist: Saraatovi rafineerimistehas → nüüd Novorossiiski naftaterminal/sadam, millele lisanduvad okupeeritud territooriumil droonibaasid, juhtimispunktid ja muu sõjaline taristu. Novorossiiski tabamus on tänahommikuse info põhjal selle öö kõige tähelepanuväärsem Ukraina kauglöök.
Andmed on 9. septembri hommikul veel täienemas, eriti Novorossiiski kahjustuste osas.
3. Kursk: rahulik.
4. Harkiv: vene poole aktiivsus jätkus edenemisi toomata.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupianski kandis varasema tegevuse jätkumine ning Lõmani kandist uusi uudiseid veel polnud.
6. Siversk: rinne peab.
7. Bahmut: jätkuvalt on näha Ukraina seisu paranemist Kostjantõnivkas ja selle ümber, aga liialt optimistlik veel ei julge olla kuigi tahaks.
8. Donetsk: kõikse aktiivsema vene poole tegevusega sektor, kus põhiline aur läheb hetkel põhja suunale Kramatorski poole lõhkumaks seni suht edukalt püsinud Ukraina kaitseliini.
9. Lõunarinne: vaid Huljaipole kandis oldi aktiivsemad ja rindejoone muutusi ei tuvastanud.
10. Herson: muutusteta.
11. Moscow Times: venemaa keskpank alustas 2026. aastal ulatuslikku kullakangide müüki oma reservidest ning selle tulemusel on temast saanud maailma keskpankade seas suurim kulla müüja.
Maailma Kullanõukogu (World Gold Council, WGC) andmetel müüs venemaa keskpank teises kvartalis oma kulla- ja välisvaluutareservidest 21,77 tonni kulda, edestades suure vahega müügimahult teisele kohale jäänud Türgi keskpanka, mis müüs 4,23 tonni.
Teised keskpangad müüsid kulda väga väikestes kogustes: Mehhiko 0,1 tonni, Malta 0,03 tonni ja Rumeenia 0,01 tonni, selgub WGC andmetest. Suurimad kullaostjad olid Poola keskpank (50,79 tonni), Hiina keskpank (32,97 tonni) ja Usbekistani keskpank (16,17 tonni).
venemaa keskpank müüb aktiivselt kulda peamiselt selleks, et saadud vahenditega katta riigieelarve puudujääki ja valuutalikviidsuse nappust, märgib Finami analüütik Aleksandr Potavin. Keskpanga enda andmetel müüs venemaa keskpank aasta algusest juuli lõpuni reservidest 1,6 miljonit troiuntsi ehk 49,7 tonni kulda.
Tegemist on suurima ühekordse kullareservide müügiga pärast 1998. aasta maksejõuetust. Toona riigivõlakirjade GKO püramiidi kokkuvarisemise ajal müüs venemaa Rahvusvahelise Valuutafondi statistika kohaselt kolme kuuga 3,8 miljonit untsi ehk 118 tonni kulda. 1. augustiks oli venemaa keskpanga kullareserv vähenenud 73,2 miljoni troiuntsini, mis on madalaim tase alates 2020. aastast.
Asjaolu, et kreml on alustanud kulla müüki, näitab Peterson Institute for International Economicsi majandusteadlase Elina Rõbakova sõnul, et „neil hakkavad muud likviidsed varad otsa saama”. Juba Ukraina-vastase sõja esimestel päevadel kaotas venemaa keskpank ligipääsu 300 miljardi dollari väärtuses kulla- ja välisvaluutareservidele, mis olid paigutatud dollaritesse, eurodesse ja teistesse lääneriikide varadesse ning külmutati sanktsioonide tõttu. Valuutareservidest on keskpangal alles vaid umbes 100 miljardi dollari väärtuses Hiina jüaane.
Rõbakova sõnul näitab keskpanga kullareservidega toimuv kasvavat survet, mis tuleneb venemaa eelarvepuudujäägist ja raskustest selle puudujäägi rahastamisallikate leidmisel. venemaa rahandusministeeriumi andmetel ulatus föderaaleelarve puudujääk jaanuarist juulini 6,45 triljoni rublani, samas kui kogu eelmise aasta puudujääk oli 5,7 triljonit rubla.
Samas ei tasu kulla müügist järeldada, et venemaa oleks pankrotis, rõhutab Macro-Advisory analüütik Chris Weafer. venemaa keskpanga kullareserv on endiselt maailma suuruselt viies ning seni on see vähenenud vaid 2,1%. Praeguse müügitempo – 200 000–300 000 untsi kuus – juures kuluks kogu kullareservi müümiseks umbes 20 aastat.
Potavini hinnangul jätkab keskpank tõenäoliselt kulla müümist. Aasta alguses moodustas kuld 48%venemaa reservidest, praeguseks on selle osakaal langenud 41,5%-ni.
„Võimalik, et piiriks võib kujuneda umbes 40% või veidi madalam tase. Kuid seni, kuni püsib vajadus katta märkimisväärset eelarvepuudujääki, võib kulla osakaal reservides jätkuvalt väheneda,” ütles Potavin.
12. Ukraina rindele saadeti sõdurite vaimseks tugevdamiseks Moskva suurvürsti Dmitri Donskoi säilmete reliikvia, mille leidmisest teatas vene Õigeusu Kirik ametlikult augustis. Moskva patriarhaadi relvajõudude ja õiguskaitseorganitega koostööd tegeva sinodaalse osakonna teatel on suurvürsti parema käe säilmete osakest sisaldav reliikvialaegas teel lahingukontakti joonele.
„Püha väejuht suundub sinna, kus täna otsustatakse Isamaa saatust, et astuda nähtamatult ühte lahingurivvi meie kaitsjatega,” vahendab RIA Novosti vene Õigeusu Kiriku avaldust.
Varem teisipäeval toimetati 1380. aasta Kulikovo lahingus võidu saavutanud Dmitri Donskoi säilmeid sisaldav reliikvialaegas nn Donetski Rahvavabariigis asuva Saur-Mogila memoriaalkompleksi kirikusse, teatas venemaa kaitseministeerium. Tseremoonia järel peeti palvus. Selle viisid läbi Donetski ja Mariupoli metropoliit vladimir ning vene Õigeusu Kiriku relvajõudude ja julgeolekustruktuuridega koostööd tegeva sinodaalse osakonna juht, Stavropoli ja Nevinnomõsski metropoliit kirill.
vladimiri sõnul aitab vürsti säilmete kohaletoomine tugevdada vaimu ja sütitada järgima Jumala tõde ning aitab Ukraina-vastases sõjas osalejatel ja tsiviilelanikel koondada ja mobiliseerida jõudu, et saavutada võit vaenlase üle.
„Nii meie sõjaväelased kui ka Donbassis elavad inimesed vajavad ülalt tulevat tuge, Jumala abi ja meie pühakute õnnistust. Seetõttu on see sügavalt sümboolne ja oluline,” ütles ta.
vene Õigeusu Kirik kutsus usklikke samuti üles palvetama Dmitri Donskoi poole „meie Isamaa tugevdamise, julguse, vaimse vastupidavuse ning Jumala abi eest meie Kristust armastavale sõjaväele”.
Vürsti säilmete teine imepärane leidmine – esimeseks peetakse tema matmispaiga tuvastamist ja kanoniseerimist 1988. aastal, mil tähistati 1000 aasta möödumist ristiusu vastuvõtmisest Vana-venes – toimus vene Õigeusu Kiriku teatel 18. augustil.
Tema säilmed avastati restaureerimistööde käigus Moskva kremli Peaingel Miikaeli katedraalis, kuhu on maetud Moskva vürste ja tsaare.
13. Hiina president Xi Jinping ja putin kinnitasid Põhja-Korea asutamise 78. aastapäeva puhul saadetud sõnumites taas oma riikide tihedaid sidemeid Põhja-Koreaga, teatas Põhja-Korea riiklik meedia KCNA 9. septembril.
KCNA teatel ütles Xi Põhja-Korea liidrile Kim Jong-unile, et Peking on jätkuvalt pühendunud kahepoolsete suhete arendamisele ja kahe riigi strateegilise koostöö tugevdamisele.
Eraldi saadetud sõnumis lubas putin jätkata tihedat koostööd Pyongyangiga riikide kõikehõlmava strateegilise partnerluse raames. Tema sõnul aitavad süvenevad suhted kaasa piirkondlikule julgeolekule ja multipolaarse maailmakorra kujunemisele.
venemaa ja Põhja-Korea on alates 2023. aastast kiiresti laiendanud sõjalist koostööd. 2024. aastal vormistati suhted strateegilise partnerluse lepinguga, mis sisaldab ka vastastikuse kaitse sätet.
Ukraina ja lääneriikide ametnike sõnul on Pyongyang tarninud Moskvale Ukraina-vastase sõja jaoks ballistilisi rakette ja suurtükiväe laskemoona ning saatnud hinnanguliselt 14 000 sõdurit võitlema koos venemaa vägedega Kurski oblastis. Lõuna-Korea, Ukraina ja lääneriikide ametnike andmetel on neist sõduritest hukkunud üle 6000.
Xi ja putini sõnumid avaldati Põhja-Korea valitseva Töölispartei ajalehe Rodong Sinmun esiküljel.
Põhja-Korea asutati 9. septembril 1948.
14. putin kavatseb talve jooksul Ukraina-vastaseid rünnakuid intensiivistada. Sellest teatas teisipäeval, 8. septembril Bloomberg, viidates Euroopa ametnikele.
Nende andmetel ei saavutanud USA presidendi Donald Trumpi erisaadikud möödunud nädalavahetusel Moskvas ja Kiievis peetud läbirääkimistel märkimisväärset edu.
Ühe allika sõnul kasutas putin Ameerika erisaadikute visiiti jõudemonstratsiooniks enne 18.–20. septembril toimuvaid riigiduuma valimisi. Agentuuri teatel sundis venemaa president USA delegatsiooni ootama õhtuni, enne kui nendega kremlis kohtus.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on öelnud, et dialoog USA ja Euroopa liitlastega jätkub riikliku julgeoleku nõunike tasandil ning Kiiev soovib sügisel korraldada uusi kolmepoolseid läbirääkimisi Washingtoni ja Moskvaga.
Samal ajal nõuab Moskva jätkuvalt, et võimaliku kokkuleppe raames läheks kogu Ukraina Donetski oblast venemaa kontrolli alla.
Ühe Bloombergi allika sõnul näeb venemaa järgmise kuue kuu plaan ette rünnakute tugevdamist Ukraina energia- ja soojusvarustustaristu vastu, samuti hübriidrünnakute ja poliitilise sekkumise intensiivistamist Euroopas eesmärgiga õõnestada toetust Kiievile.
„Peame olema valmis pikaajaliseks konfliktiks”
Allika sõnul panustab putin sellele, et järgmise aasta kevadeks suudab ta saavutada enda jaoks soodsama positsiooni ning samal ajal hoida pinnal venemaa majandust, mis seisab silmitsi üha suuremate raskustega. Teise allika hinnangul on tõsised läbirääkimised ebatõenäolised vähemalt järgmise aastani.
Allikate sõnul peaksid Ukraina liitlased seadma esikohale õhutõrjevahendite tarnimise, et aidata Kiievil end kaitsta. Euroopa riigid soovivad kasutada NATO algatuse „Ukraina prioriteetsete vajaduste nimekiri” (PURL) vahendeid püüdurrakettide ostmiseks ja Ukrainale tarnimiseks.
„Peame olema valmis pikaajaliseks konfliktiks ning selleks, et Ukraina vajadused püsivad nii lähikuudel kui ka -aastatel, samuti muudeks võimalikeks ettenägematuteks olukordadeks,” ütles USA kaitseministeeriumi poliitikaküsimuste asejuht Elbridge Colby 8. septembril Ukraina kaitseküsimuste kontaktgrupi kohtumisel.
Trumpi esindajate visiidid Moskvasse ja Kiievisse
Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid 5. septembril Moskvas putiniga. Seejärel nimetas Valge Maja läbirääkimisi „sisukateks“. kreml omakorda kirjeldas olukorda Ukraina sõja lõpetamise küsimuses keerulisena. Washingtoni läbirääkijad olid juba varem mitu korda venemaa pealinnas käinud.
6. septembri hommikul saabusid USA läbirääkijad Poolast rongiga Kiievisse. Mõlema jaoks oli see esimene visiit Ukrainasse pärast seda, kui nad hakkasid tegelema sõja rahumeelse lahendamise küsimustega.
Pärast läbirääkimiste esimest vooru ütles Jared Kushner ajakirjanikele, et USA president Donald Trump mõistab, et rahu saavutamine Ukrainas on väga keeruline ja kompleksne probleem, kuid ta on väga kindlalt otsustanud selle sõja lõpetada, peatada inimeste hukkumise ja tuua peredele kergendust.
Hiljem kirjutas Financial Times, et läbirääkijate visiidid Moskvasse ja Kiievisse ei andnud mingeid tulemusi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
