Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Prokuratuur otsustas loobuda endisele Tartu abilinnapeale Valvo Semilarskile altkäemaksu süüdistuse esitamisest ning teatas kriminaalasja osalisest lõpetamisest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Grossi allkirjaga määrus teatab, et kriminaalmenetlus lõpetatakse nii Aivo Pärna suhtes, keda varem kahtlustas prokuratuur altkäemaksu andmises, kui ka Valvo Semilarski suhtes, keda prokuratuur kahtlustas siiani altkäemaksu võtmises. Määrus nendib vaid, et menetlus lõpetatakse „kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu” ilma sisulisi põhjendusi esitamata. Samas jätkab prokuratuur menetlust Semilarski suhtes seoses toimingupiirangu rikkumise kahtlustega.

Valvo Semilraski tõdes, et ühest küljest on uudis kergendav, kuna ta on uurimise algusest peale teadnud, et ta ei ole süüdi. „Olen seda korduvalt nii uurijatele, prokurörile kui ka avalikkusele kinnitanud ning lõpuks on sõnum kohale jõudnud. Mul on kahju, et Tartu bussihankele pandi Kaitsepolitsei ja prokuratuuri poolt selline negatiivne pitser külge ning põhjustati sellega ebameeldivusi lisaks minule ka teistele headele Tartu linnavalitsuse ametnikele,” kommenteeris Semilarski.

„Küll aga tekitab trotsi see, kuidas selline uudis prokuratuuri poolt teatavaks tehti või täpsemalt tegemata jäeti. Meenutagem, et kui mind kinni peeti, korraldasid Kaitsepolitsei ja prokuratuur koheselt pressikonverentsi ning teatasid kogu Eesti Vabariigile, et „Tartu kui ühe mõjukama omavalitsuse juhid on olnud äraostetavad”. Need avalikkuses õhku vistatud kahtlused äraostetavusest käisid minuga kaasas pea kaks aastat. Nüüd, kui on selgunud, et need väited ja kahtlused osutusid valeks, ei taha prokuratuur sellest aga sõnagi rääkida. Määrus tehti juba rohkem kui kaks nädalat tagasi ning saadeti siis ümbrikus lihtkirjana minu kodusesse postkasti vaikselt nagu jõulukaart,” selgitas Semilarski.

„Arvestades prokurör Grossi varasemaid avalikke väljaütlemisi minu aadressil tunnen ma, et mulle on tehtud liiga ning tekitatud põhjendamatult mainekahju. Kahjuks ei jää mul selles olukorras muud üle, kui pöörduda kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse. Seda ma ka esimesel võimalusel teen. Kui sellised avalikult esitatud väga rasked süüdistused osutuvad ebaõigeks, siis peab keegi nende levitamise eest ka vastutama ning kodanikule tekitatud kahju hüvitama. Riigil ja tema esindajatel ei tohiks olla õigus oma kodanikke poriga loopida ja pärast lihtsalt ainult õlgu kehitada,” tõdes Semilarski.

Valvo Semilarski kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul on kõige olulisem nn Semilarski juhtumis see, et kaheaastase uurimise käigus lõpuks kokku vajunud altkäemaksu kahtlustus oli kogu kriminaaluurimise alguspunkt ja kese. „Just altkäemaksu võtmise kahtluse ettekäändel käivitasid uurimisorganid massiivse jälitustegevuse, mille käigus koguti 15 000 ühikut abilinnapea telefonikõnesid ja sõnumeid. Nüüd, kui algsed kahtlused on osutunud põhjendamtuks, siis paneb see veelgi enam kahtlema kogu jälitustegevuse seaduslikkuses,” lisas Nääs.

Prokuratuur esitas Semilarskile kahtlustused alkäemaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises 2017. aasta oktoobris, kui ta koos teise abilinnapea, Artjom Suvoroviga kinni peeti. Toona väitsid prokuratuur ja kaitsepolitsei, et abilinnapeade vastu on kaalukad tõendid. Tänaseks on Suvorov juba esimeses kohtuastmes õigeks mõistetud. Semilarskile ei ole prokuratuur ligi kahe aasta jooksul aga süüdistust jõudnud esitada.

Kommentaarid

Viimased uudised