Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel on kasutatav põllumajandusmaa pind tänavu 983 400 hektarit ehk 4400 hektarit väiksem kui 2023. aastal. Veidi on vähenenud nii põllumaa kui ka viljapuu- ning marjaaedade pind. Pikalt kahanenud kartuli kasvupind jätkab sama trendi ja on sel aastal 8 protsenti väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirs tõi välja, et kartulit kasvatatakse 3200 hektaril, millest arvestuslikult 250 hektarit kasvatatakse kodumajapidamistes. „Veel 10 aastat tagasi kasvatati kartulit pea kaks korda suuremal pinnal ehk 6300 hektaril, 20 aastat tagasi aga koguni viis korda suuremal pinnal,” sõnas Kirs.

Teravilja kasvatatakse esialgsetel andmetel 350 000 hektaril, mis on 1% vähem kui 2023. aastal. Nisu kasvatatakse 173 300 hektaril, otra 95 300, kaera 48 300 ja rukist 18 300 hektaril. Odra kasvupind on vähenenud 15%, kaera pind on aga suurenenud 35% ja rukki pind 8%. Aasta varasemaga võrreldes on taliteravilju külvatud vähem ja suviteravilju rohkem.

Kaunvilja kasvatatakse esialgsetel andmetel 60 500 hektaril, mis on 13% rohkem kui aasta varem. See on ka viimase seitsme aasta suurim kaunvilja pind. Rapsi ja rüpsi pind on võrreldes 2023. aastaga 21% vähenenud, olles tänavu 60 200 hektarit. Rapsi ja rüpsi pinna kahanemine tuleneb talirapsi ja -rüpsi olulisest vähenemisest.

Maasikate kasvupind on tänavu 530 hektarit, mis on 5% väiksem kui eelmisel aastal. Viljapuu- ja marjaaedade pind on 3900 hektarit ehk 2% väiksem ja avamaaköögivilja kasvupind 1650 hektarit ehk 5% suurem kui mullu. Suurenenud on söögipeedi ja muude vähemlevinud köögiviljakultuuride pind.

Viimased uudised