Sõja ülevaade: 982. päev – vaid Donetski rindel suudab vene pool edeneda
Avaldatud: 1 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. november 2024:
vaid Donetski rindel suudab hetkel vene pool edeneda.
1. Muutusteta.
2. Tihe droonisadu Venemaa ja Krimmi kohal.
3. Kursk: vaid kõlakad, et Ukraina võis edeneda.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: seni vene pool edeneb.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. patrušev andis ametnikele korralduse toiduhindade tõus kahe nädala jooksul peatada.
12. Rjazanis suletakse haiglaosakonnad rindelt haavatute sissevoolu tõttu.
13. Rosstat salastas statistika migrantide kohta.
14. Nabiullina teatas, et kõrge intress jätkub ja võib veelgi tõusta.
15. USA ametiisikud paluvad Pekingil mõjutada Põhja-Koread, et see lõpetaks vägede saatmise Venemaale.
16. Kanada püüab veenda teisi riike vajaduses anda Ukrainale luba anda kauglööke Venemaa sihtmärkide pihta.
OSCE teatas 11. oktoobril, et Venemaa kaotab iga tabatud 2,5 ruutmeetri kohta sõduri.
170 vene poole rünnakut, 108 liugpommi, üle nelja tuhande kaudtulelöögi, u 1400 kamikaze drooni ehk siis tugev surve jätkus. Kui osadel seni vähe aktiivsematel lõikudel on isegi rünnakute arv vähenenud, siis Kurski, Kupianski-Kreminna ja Donetski rindel on see jätkuvalt väga kõrge.
1. Odessa on muutunud jälle igapäevaseks sihtmägiks ehk siis lisandus Harkivi ja Sumõ nimekirja. Plahvatusest eile päeval teatati ka Poltaavas.
2. vene soldatid viskasid Belgorodi oblastis Puškarnoje külas elumajade lähedale suure plahvatusohtliku pommi FAB-500, kirjutab Astra viitega piirkonna päästeteenistuse allikale. Väljaande allika sõnul leiti laskemoon 28. oktoobril põllult; see ei plahvatanud. Puškarnoje küla asub Belgorodist 6 km kaugusel. See pole esimene kord, kui vene mürsud Venemaa territooriumile langevad. Astra hinnangul heitsid vene sõjalennukid sel aastal Belgorodi oblastile ja ka Ukraina okupeeritud aladele 138 pommi. FAB-250 ja FAB-500 langevad kõige sagedamini, tavaliselt selline laskemoon ise ei plahvata.
Venemaa kaitseministeerium teatab, et nad tulistasid ööl vastu 1. novembrit alla 83 lennukitüüpi drooni, mis ründasid sihtmärke Venemaa territooriumil (njah, osa siiski okupeeritud). Okupandid teatasid 36 drooni allatulistamisest Kurski oblasti territooriumi kohal, 20 Brjanski oblasti territooriumi kohal, 12 Krimmi territooriumi kohal, kaheksa Voroneži oblasti territooriumi kohal, nelja Orjoli territooriumi kohal. piirkonnas ja kolm Belgorodi piirkonna territooriumil.
3. Kursk: kõlakad, et Ukraina võib olla jõudnud pisu edasi rinde läänesektoris Gluškove linna suunas. Mujal muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: väga tugev vene poole surve terve rinde ulatuses ei toonud eilegi edenemisi.
6. Siversk: muutusteta, kuidagi liialt rahulik…
7. Bahmut: muutusteta ehk siis Ukraina jätkab Tšassiv Jari sillapeasid ja sinna suunduvaid üksusi hõrendades ning teeb ka vasturünnakuid, Toretski linnas on hakanud vene pool rohkem pingutama oma jalaväega, et kaotatud linnaosad tagasi saada aga pole seni õnnestunud.
8. Donetsk: vene pool jätkas mitmes suunas edenemist, tundub, et Selidove ja Hirnõki kandis on pisu vene poolel reorgi ja eks täna surve jälle tugevamaks muutub…
Pokrovski suunal hallis alas sai vene pool sisse pikalt hallis alas olnud Novotoretske külasse, mis asub Kazenni Toretzi jõe lõunakaldal ning jääb risti selles kohas ette Pokrovski suunale. Pisu loodab vähemalt osaliselt sellele jõele.
Marinka ja Vuhledari vahel Pobieda küla juures u 2 km vene poole samm üle põldude lääne suunas. Pobieda küla varasemalt pidas vastu juba üle kuue kuu (vist, peast ei mäleta) ja nüüd küla taga pidas ka rinne vastu juba paar kuud ning tundub, et nii pommitamine kui konveier hakkab siinsetelegi tugevalt kindlustatud possadele mõjuma, rääkimata suurtest avaratest väljadest, kus seire suht lihtne ja raskendab Ukrainagi logisikaahelat.
Vuhledarist põhja suunal jätkas vene pool tugevat edenemist ning suutis siinse kolmese ründeteraviku keskel edeneda u 7 km laiuselt 2 km.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Asjaomased osakonnad peaksid kahe nädala jooksul võtma põhjalikud meetmed Venemaa toiduaineturu stabiilsuse säilitamiseks. Interfaxi teatel andis sellise juhise asepeaminister ja endine põllumajandusministeeriumi juht dmitri patrušev pärast nõupidamist, kus arutati toiduainete hindu. patrušev andis ametnikele ülesandeks jälgida turgu igapäevaselt ja meenutas ka, et septembris tehti otsused hinnatõusu ärahoidmiseks. „Saak on lõppemas ja üldiselt on võimalik kodanikke varustada kõigi vajalike toiduainetega,” vahendab patruševi pressiteenistus tema sõnu.
Rosstati andmetel ulatus toiduainete inflatsioon Venemaal 28. oktoobri seisuga 9%ni ning teatud kaupade hinnad hüppasid kümneid protsente. Aasta algusest on või kallinenud 25,7% ja kartuli omahind on kallinenud 54,7%. Võikriisi vältimiseks hakkasid Venemaa võimud seda Türgist importima. Põllumajandusministeerium tegi ettepaneku nullida tollimaksud imporditud võile väljaspoolt EAEU-d, ütles allikas Interfaxile.
Lisaks on Rosstati andmetel aasta algusest kallinenud hapukoor 12,7% ja piim 12,4%. Lambaliha hind hüppas 21,6% ja veiseliha hind 10,5%. Leib kallines 11,4% ja õunad ligi 12%. Aasta lõpus võib munade hind taas tõusta 10-20% – tootjad on jaekette hinnatõusust juba teavitanud, ütlesid allikad Mashile. Rosstat hindas Venemaa üldiseks inflatsioonimääraks oktoobri lõpus 8,6%, kuid iganädalased andmed näitavad hinnakasvu järsku kiirenemist, märgivad MMI analüütikud.
Viimase seitsme aruandluspäevaga (22.-28. oktoober) kasvas tarbijahinnaindeks 0,27%, mis oli paljude aastate absoluutne rekord. Samal ajal muutuvad kaubad järjest kallimaks: Rosstati jälgitud 107 kaubast 84 on plussis See on järjekordne viimaste aastate absoluutne rekord, kirjutab MMI. Kiireneva inflatsiooni tõttu nõuab Venemaa majandus rahapoliitika suurt jäikust, ütles Vene Föderatsiooni keskpanga juht Elvira Nabiullina neljapäeval riigiduumas esinedes. Eelmisel nädalal tõstis keskpank baasintressimäära kaheksandat korda järjest – 21%-ni aastas, mis on rekordtase alates 2003. aastast. Samuti hoiatas ta, et juba detsembri koosolekul võib ta astuda sammu ülespoole – kuni 23%.
12. Kahe Rjazani haigla osakondi kasutatakse Ukraina sõjas haavatud osalejate abistamiseks, kirjutab „Ettevaatust, uudised” viitega piirkondliku tervishoiuministeeriumi töötajale. Väljaande allika sõnul avatakse linna kliinilises erakorralise meditsiini haiglas (EMS) ja Rjazani piirkondlikus kliinilises haiglas haavatute osakonnad. Veresoonteosakonda paigutatakse voodid sõduritele, patsiendid viiakse üle teistesse haiglatesse.
Piirkonnavõimud ei saa uut sõjaväehaiglat kasutada, kuna see on peaaegu hädaolukorras. Meditsiiniasutuse ehitustööd on kestnud 2022. aasta lõpust, see plaaniti avada 2024. aasta septembris, kuid haigla pole tööd alustanud.
Algul tehti ettepanek kasutada haavatute jaoks Mihhailovskaja keskrajoonihaiglat ja sõjaveteranide sanatooriumi Solotcha külas, kuid mõlemal raviasutusel puudub vajalik varustus.
Juuni alguses teatas „Novaja Gazeta. Euroopa” allikas teatas, et Moskvas asuv D. D. Pletnevi nimeline linna kliiniline haigla, kus ravitakse tsüstilise fibroosiga patsiente, muudetakse Ukraina sõjas haavatud vene sõdurite haiglaks. Teavet kliiniku sulgemise kohta kinnitas väljaandele tsüstilise fibroosiga patsientide kogukond. Patsiendid hospitaliseeritakse pulmonoloogia uurimisinstituudis ja Sechenovi ülikooli kliinikus. Uurimisinstituudis on kavas osutada ambulatoorset abi kõigis piirkondades peale Moskva.
Venemaa Sotsiaalfondi (endise nimega Pensionifond) andmetel kasvas 2023. aasta lõpus Vene Föderatsioonis töövõimetuspensioni saajate arv 91,7 tuhande inimese võrra. Töövõimetuspensionäride koguarv – 2,225 miljonit inimest – on saavutanud 7 aastaga maksimumi (2016. aastal oli neid 2,267 miljonit), nende arvu kasvutempo on tõusnud rekordiliseks alates 1997. aastast. Seejärel pöördusid Esimese Tšetšeenia sõja veteranid massiliselt tagasi tsiviilellu ja aastas oli töövõimetuspensioni saajaid 271 tuhat rohkem.
Ligi kaks aastakümmet on töövõimetuspensionäride arv Venemaal pidevalt vähenenud: 2001. aastal oli see 4,822 miljonit inimest, 2005. aastal – 4,323 miljonit, 2010. aastal – 2,703 miljonit, 2015. aastal – 2,317 miljonit, 2019. aastal – 2,043 miljonit.
13. Rosstat on lõpetanud operatiivandmete avaldamise migrantide sisse- ja väljavoolu kohta Venemaale, märkis demograaf Aleksei Rakša. Arvud, mis varem avaldati igakuiselt riigi sotsiaal-majandusliku olukorra aruandes, võeti septembrinumbrist välja. Selles on demograafilise statistika plokk kokku surutud ühele lehele ja sisaldab nüüd ainult sündimuse, suremuse ja rahvastiku loomuliku kahanemise arve.
Rosstati viimastel avatud andmetel sisenes jaanuaris-juulis Venemaale 260,4 tuhat rahvusvahelist migranti ja lahkus 225,6 tuhat. Siserännet arvestades kasvas rahvaarv 7 kuuga 75,8 tuhande inimeseni. Eelmisel aastal oli Rosstati andmetel Venemaal ligi 150 tuhat migranti rohkem; 2022. aastal kaotas riik umbes 50 tuhat migranti. Sõjaeelsel aastal 2021 registreeriti rände kasv 150 tuhande inimese võrra ja 2020. aastal 60 tuhande võrra.
Kokku kasvas aastatel 2020–23 ja 2024. aasta seitsmel kuul Venemaa rahvaarv ligikaudu 400 tuhande migrandi võrra, kes kompenseerisid loomulikust kahanemisest vaid viiendiku – 1,9 miljonit inimest.
„Viimane väljaanne näitas, et rändesaldo kipub nulli,” märgib Rakša. Ta lisab, et rändestatistika sulgemisest rahvastikuandmete klassifitseerimiseni on “üks samm”. Samal ajal ei avalda Rosstat enam igakuiseid rahvastikuandmeid.
Pärast Ukraina sissetungi algust on Venemaa võimud juba salastanud kogu tollistatistika, andmed keskpanga kulla- ja välisvaluutareservide koosseisu kohta ning lubanud suurtel ettevõtetel oma tippjuhte ja finantsnäitajaid aruannetes mitte avalikustada. 2023. aastal liigitati Venemaa nafta- ja gaasitootmise andmed salajaseks ning 2024. aastal, pärast mitmeid Ukraina droonide rünnakuid, lõpetas Rosstat bensiini ja diislikütuse tootmise statistika avaldamise.
Ukraina kasvavate kaotuste taustal, mis Lääne luure andmetel ületas 600 tuhande hukkunu ja haavatu, on andmed puuetega inimeste arvu kohta, aga ka üksikasjalik demograafiline statistika, mis võimaldas kaudselt hinnata sõjas hukkunud inimeste tegelikku arvu, kadusid avalikkuse eest.
14. Venemaa majandus nõuab kiireneva inflatsiooni tõttu rahapoliitika suuremat jäikust, ütles Vene Föderatsiooni keskpanga juht Elvira Nabiullina neljapäeval riigiduumas esinedes. Nabiullina sõnul oli keskpanga otsus tõsta baasintressimäära 21%-ni – rekordtase alates 2003. aastast – „paratamatu reaktsioon majanduses toimuvale”.
Tänavune hinnakasv ületab mullust, rõhutas ta: keskpanga viimase prognoosi kohaselt 8-8,5%. Samas ületab aastane kuuinflatsioon oktoobris 10% ja Rosstati tarbijakorvis olevast 107 kaubast 84 on kallinemas. „Kui te ei reageeri, kasvab inflatsioon jätkuvalt ja 2025. aasta inflatsioon on kõrgem kui tänavu,” ütles Nabiullina ja lisas, et inflatsioon sööb ära kodanike sissetulekud ja tekitab ettevõtetele kulusid (tsitaadid Reutersist).
Möödunud reedel toimunud koosolekul hoiatas keskpank, et võib detsembris intressimäära tõsta 23%-ni. Ja 2025. aastal ei välista ta 25% – see tase sisaldub tema riskiprognoosis, mis on avaldatud rahapoliitika põhisuundades, märgib GPB privaatpanganduse tegevdirektor Jegor Susin. Samal ajal püsivad kõrged intressimäärad Venemaal veel pikka aega: isegi baasstsenaariumi korral prognoosib keskpank 2026. aastaks 12-13% ja riskistsenaariumi puhul 16-17%.
Keskpanga intressimääralt on Venemaa juba edestanud Sambiat (13,5%), Gambiat (17%), Pakistani (17,5%) ja Angolat (19,5%) ning reaalkursi poolest (põhiintress miinus inflatsioon) on saanud maailma suurimaks rekordiomanikuks. Pangad tõstavad keskpanga järel intressimäärasid ning oktoobri lõpus ületas 20 parima krediidiasutuse hüpoteeklaenu keskmine maksumus 25% aastas ning tarbimislaenu kogumaksumus lähenes 30%le.
Kuid kõrge määr ei ole vastuolus majandusarengu eesmärkidega, ütles Nabiullina saadikutele. Tõsiasi on see, et nõudlus on majanduse tootmisvõimsusest tõsiselt lahutatud ja pakkumisel kulub aega, et sellele järele jõuda, selgitas ta.
Nabiullina sõnul ei näe keskpank ettevõtete massilisi pankrotte kallite laenude tõttu ning intressimäära langetamine ei aita tootmist suurendada. „Tööjõu puudus, mitte laenuhinnad… on praegu majanduskasvu suurim probleem,” lisas ta.
15. USA ametiisikud paluvad Pekingil mõjutada Põhja-Koread, et see lõpetaks vägede saatmise Venemaale Ukraina-vastases sõjas, ütlesid mitmed USA kõrged ametnikud ajalehele New York Times. Washington tõstatas sel nädalal Põhja-Korea vägede küsimuse, ütles üks neist. Viimane vestlus leidis aset teisipäeval, kui asevälisminister Kurt Campbell, välisministeeriumi Aasia tippspetsialist Daniel Krietenbrink ja abivälisminister James O’Brien veetsid mitu tundi Hiina diplomaatidega suursaadik Xie Fengi kodus.
USA välisminister Antony Blinken arutas samal päeval Ukraina presidendi kantselei juhi Andrei Yermakiga Hiina jõupingutusi Põhja-Korea küsimustes. Blinken ütles neljapäeval, et eeldab, et Venemaa saadab lähipäevil lahingusse Põhja-Korea väed, mil neist saavad Ukraina jaoks legitiimsed sõjalised sihtmärgid.
President Joe Bideni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan kutsus USA agentuure üles edastama Hiinale muret ja rõhutama võimalikke tagajärgi, ütles teine USA ametnik. Washington loodab, et Peking püüab veenda Põhja-Korea liidrit Kim Jong-uni oma sõdurite saatmist Ukrainasse piirama või lõpetama.
Ameerika ametnikud ja analüütikud ütlevad, et Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea on endiselt ideoloogiliselt USA-vastased. Samas märgivad nad ka, et Hiina kui grupi võimsaim riik on rahutu Venemaa ja Põhja-Korea vaheliste suhete taastumise pärast, mis sõltub Pekingi majanduse toetamisest.
Väljaande intervjueeritud analüütikute hinnangul võib Hiina olla mures, kui Euroopa riigid suurendavad oma osalust Ida-Aasia – sealhulgas Taiwani ja Korea poolsaare – julgeolekuküsimustes. Peking on vastu sellele, et USA julgustab oma Atlandi ja Vaikse ookeani liitlasi ja partnereid tihendama sidemeid.
Välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et USA suhtleb otse Hiinaga, et „selgitada, et me näeme seda mureallikana mitte ainult Hiina, vaid ka teiste piirkonna riikide jaoks”.
Rahvusvahelise kriisigrupi vanemanalüütiku ja Hiina spetsialisti Eli Wine’i sõnul on USA eesmärk tõstatada Pekingis muret, et Hiina võib olla ülehinnanud oma mõju Moskva ja Pyongyangi üle ning et need kaks riiki ei hooli mainekuludest.
„Ameerika ametnikud võivad proovida kasutada Põhja-Korea provokatsiooni oma Hiina kolleegide positsiooni muutmiseks,” ütles ta.
Washingtonis asuva Stimsoni mõttekoja Hiina programmi direktori Yun Suni sõnul on Hiina rahulolematuse Venemaa ja Põhja-Korea lähenemisega põhjustanud usk, et Kim Jong-un kasutab Venemaad Pekingi „torkimiseks”.
Ta ütles, et üldine konsensus seisneb selles, et Venemaal ja Põhja-Koreal on „isekad huvid, mis on vastuolus piirkondliku rahu ja stabiilsusega ning nende lähendamine ainult tugevdab nende võimeid nendes ettevõtmistes”.
Njah, tundub, et USA on pisu palju mures hoopis poliitiliselt, mitte sõjaliselt, sest ületataks veel üks keskmisest palju jämedam punane joon ja kas USA tahaks selle ületamist?
16. Kanada püüab veenda teisi riike vajaduses anda Ukrainale luba anda kauglööke Venemaa sihtmärkide pihta. Seda ütles Kanada välisminister Mélanie Joly Montrealis World Formula konverentsi lõpus, vahendab European Pravda viitega Ukrinformile. Joly sõnul kiidab Kanada heaks Ukrainale loa andmise rünnata sügavale Vene Föderatsiooni. Ta rõhutas, et see on osa Ukraina enesekaitsest Venemaa agressiooni eest. „Püüame veenda ka teisi riike seda seisukohta aktsepteerima,” ütles Kanada välisminister.
Meedia teatas varem, et USA luure ja Pentagoni hinnangul tooks Ukrainal lubamine anda Venemaa territooriumile kauglööke Kiievile rohkem miinuseid kui kasu, mistõttu soovitati vastavat poliitikat mitte muuta. Möödunud kuul vihjas USA president võimalusele tühistada Ukraina poolt kaugmaarelvade kasutamise piirangud, öeldes, et tema administratsioon töötab selle teemaga. Samal ajal kaitses Pentagoni juht Lloyd Austin ameeriklaste piiranguid lääne relvadega kauglöökidele Ukrainale ja rõhutas, et see suudab Venemaad lüüa ka ilma sellise võimekuseta.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
