Sõja ülevaade: 920. päev – 179 vene poole rünnakut ehk suruvad ikka tugevalt
Avaldatud: 31 august, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 31. august 2024:
179 vene poole rünnakut ehk suruvad ikka tugevalt ning seni pole see siiski läbimurret kuskilgi lõigus toonud, aga kuratlikult on raske Ukrainal ning enesekindluse säilitamine, et valitud plaan on õige, võib olla viimast paari nädalat iseloomustav…
1. Harkiv laussajus ja öösel uus droonirünnak.
2. Belgorodi linn sai tavapärasest valusamalt eile pihta ning pisu ka neil õnnetult läks.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: pisu rinde keskmises sektoris siiski vene poole edu jätkus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: loodesektor küll käriseb, aga arvatavalt osaliselt ka parematele possadele taandumise tõttu.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa seisab silmitsi kütusetootmise järsu langusega pärast plahvatust oma suurimas naftatöötlemistehases.
12. Mongoolia ei kavatse putinit vahistada.
13. Venemaa valuutabörsil on jüaanid otsa saanud. Nende hinnad tõusid viis korda 42%-ni aastas.
14. Venemaa riigiduuma lubas EL-i riikidele vastust, kui nad lubavad Venemaal oma relvi kasutada.
15. Ukraina mehitamata süsteemide vägede väejuhatuse staabiülema ametisse nimetamine.
16. Lühiuudised
Seni vastupidisel arvamusel osade analüütikutega, et Kurski oblasti rünnak versus Donbass rinne on Ukraina kahjuks. Esmalt on pisu vara järelduste tegemiseks, seni on Kurski oblastis ära vallutatud kordades rohkem nii maa-ala kui asulaid ning kipub arvama, et Ukraina edu võib seal veel jätkuda. Ilma teadlikke riske võtmata pole võimalik lahinguväljal edu saavutada, aga nii USA kui Suurbritaania keeldumine lubada enda kaugele ulatuvaid relvasid Kurski oblasti suunal kasutada on kuratlikult vale otsus enda arvates. Karmilt küsiks, et kas te lõpuks tahate Ukraina võitu või soovite veel pikalt sõja vindumist, mille üks eesmärk võib olla lihtsalt Venemaa kurnamine, aga seda Ukraina eludega…
Pisu üllatusega pole juba varsti terve nädal suutnud vene pool tavapärasest kõrgemale tõsta enda pommitamiste taset piki rinnet. Pisu teeb ka head meelt, et lõpuks hakkasid uuesti tõusma vene poole teatud lõikude kaotuste numbrid…
1. Harkiv sai eile valusalt pihta liugpommidega. vene pool andis Harkovis löögi mitmekorruselisele hoonele, hukkus 4 ja sai vigastada 28 inimest, ütles linnapea Igor Terehhov. Esialgsetel andmetel sai tööstusrajoonis tabamuse 12-korruseline elumaja. Regionaaladministratsioon teatas UNIANile, et ohvrite arv on kasvanud 47 inimeseni, 20 inimese seisund on raske. Kogu Harkivi ümbrus oli tõsises sajus.
Täna öösel uus droonirünnak…
2. Ukraina Belgorodi tulistamises hukkus viis ja sai vigastada 37 inimest, ütles piirkonna kuberner Vjatšeslav Gladkov. „Hukkunute arv on kasvanud 5-ni. Enne kiirabi saabumist surid vigastustesse kohapeal üks naine ja neli meest. Haavata sai 37 tsiviilisikut, sealhulgas 6 last. Seitse täiskasvanut ja kolm last on raskes seisundis. Kõik ohvrid viidi Belgorodi meditsiiniasutustesse,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. Gladkov täpsustas, et Ukraina mürsud tabasid Belgorodis kortermaja, mitut äripinda ja sõiduautot. Belgorodi rajooni Dubovoye külas põleb kaks eramaja ja 13 autot.
Möödunud pühapäeval ründasid Ukraina relvajõud Rakitne küla. Rünnakus hukkus viis tsiviilisikut ja sai vigastada 12 inimest, kellest kuus, sealhulgas 16-aastane tüdruk, on raskes seisundis.
Alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse on Belgorodi piirkonda regulaarselt rünnanud Ukraina relvajõud. Alates 2023. aastast on rünnakute sagedus tõusnud 300–400-ni kuus. Droonilöögid ja mürsud on korduvalt kahjustanud elektriliine ja alajaamu.
Sõja algusest saadik on Belgorodi oblastis mürskudes hukkunud vähemalt 241 tsiviilisikut, on arvutanud kohalik väljaanne Fonar. Belgorodis sai raketirünnakutes kannatada üle viie tuhande korteri ja eramaja ning piirialadel üle seitsme tuhande, teatavad piirkondlikud võimud.
Arvatavad põhjused enda meelest võivad olla nii vene sõjaväe enda paiknemine tsiviilobjektidel ja tsiviilkodanike keskel (see seal tavapärane) ja eks miskit läheb vahel ka eksi ja allalastud elukad kipuvad ka alla kukkuma tsiviilobjektide pihta. Küll ei saa seda olukorda võrrelda vene poole käitumisega, kus enamasti vaid valimatult kõike pommitatakse… või ongi soov tabada kõike…
3. Kursk: hetkel tuleb siit rindelt uudiseid, et pisu on Ukraina hoog vähenenud ja vähemalt paar Ukraina blogijat arvavad, et tegu on reorgiga, et värskemad jõud edasi saata. Seda, et alasse lisandub uut Ukraina väge ja neil kaasas ka soomust, tuleb seni ka vene blogijatelt.
4. Harkiv: teist päeva tugevam vene poole surve jätkus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Kupiansk-Kreminna: pisu on hakanud rinde keskmises sektoris Ukraina kaitse järgi andma ja kuidagi on vene pool kahes kohas üle väiksema jõe sügaval oru põhjas üle saanud nii Pišane küla lõunaserval kui sealt 8 km kagus. On hakanud küll tekkima miskit kotti ohu taolist Ukraina üksustele, aga selle juhtimise tõenäosust siiski madalaks peab.
Siin rindel isegi mingid väiksemad vene poole edusammud ei too nii suurt läbimurde ohtu kui Donetski rindel, sest maastik suurte kõrgusevahedega, jõgesid ja metsasid kipub jaguma ja lõpuks on risti Oskili lai jõgi koos paljude paisveekogudega risti ees.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: siin konveier pole edu toonud ehk rindejoon muutusteta.
8. Donetsk: 81 rünnakut eile õhtustel andemetel kisub jälle sinna rekordi kanti ja nagu viimnepäev oleks vene üksustel käes… selline rünnakute tihedus ja ülekaal pole küll seni läbimurret toonud, aga seda igapäevast edenemist vähemalt ühes sektoris pole ka pidama saadud.
New-York ja kogu põhasektor pidas vastu.
Loodesektor jätkas eile vene poole edenemist, kuigi jah, üks tagasilöök siiski neil oli.
Loodesektori loodenurgas suutis Ukraina Krasnõi Jari külasse eelmine nädal nädal kanna maha saanud vene üksused välja lüüa. Kuidas see õnnestus, pole blogijad avaldada tahtnud ning seegi mõistlik.
Loodesektori edela-lõunaosas suutis eile vene pool ededena korraga u 4 km 5 km laiuselt ja siseneda nii Galitsinivka külla kui vallutada tervenisti Kalinivka küla. Viimane pidas tänu idaküljel asuvale veeliinile pikalt vastu just Pervomaiskest tulevale survele. Kipun arvaa, et nii suur ala kaotus oli siiski Ukraina vajadus tuua väed välja ohtlikust tsoonist, sest ei reljeel, teed ega veekogud soosinud siin osas kaitse pidamist ning hetkel tundub, et Ukraina kaitse tugevam liin on alles ees ootamas ja põhjuseid, miks see nii võib-olla on näha nii kaardilt (ka satipiltidelt), kui blogijate kirjutistest, et Ukraina kuskil miskit siiski tugevat ühtset liini rajab. Enamuses selles sektoris saab Ukraina toetus nii jõgedele kui kõrgustikele aga selle sees on kaks kohta, kus kummagi abi pole. Esimene on otse Pokrovski suunal piki raudteed, kus hetkel on vene poole edenemine saadud pidama kahe aheraine mäe ees.
Teine edasi rinde edelasektoris üle Memriki küla edela suunas, kus sama mure. Küll soodustab see siiski ressurside olemasolul Ukrainale head võimalust kahes tekkivas pudelikaelas tõsta vene poole kaotuste arv kõrgele ja maha lihvida rünnakute teravus ja mass.
Mujal siiski rinne pidas, kuigi hullult suruti sealgi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund:muutusteta
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Diislikütuse tootmine Venemaal vähenes augustis juuniga võrreldes 7,5% ja ulatus 7,1 miljoni tonnini, teatab Reuters viitega tööstusallikatele. Agentuuri andmetel kaotasid Venemaa rafineerimistehased kuus 600 tuhat tonni diislikütust ja toodang vähenes aasta arvestuses sama palju. Märkimisväärne rike on seotud ka õnnetusega Venemaa suurimas Gazprom Neft Omski rafineerimistehases. 26. augustil toimus kümnendiku kogu riigi kütusest tootvas tehases plahvatus, misjärel oli ettevõte sunnitud seisma ühe peamise naftatöötlemisüksuse – AVT-11 (mis moodustab 41% tehase võimsusest ).
Augustis vähendas Moskvat kütust tarniv Rosnefti Rjazani naftatöötlemistehas oma toodangut enam kui poole võrra. Tehases oli remondis kolmandik esmasest võimsusest ja üle poole diisli hüdropuhastusvõimsusest, mille tulemusena vähenes toodang 60% ehk 240 tuhat tonni.
Lisaks lahkus turult 160–180 tuhat tonni diislikütust seoses remondiga Volgogradi rafineerimistehases ja Novokubõševski rafineerimistehases. Esimest ründasid droonid tänavu kahel korral ja lõpetasid osaliselt tootmise, kuid suveks olid kõik kahjustused parandatud.
Diislikütuse tootmise vähenemise tõttu toovad Venemaa naftatöölised ohvriks ekspordi: selle mahud augustis langesid peaaegu aastaga miinimumini – 2,7-2,8 miljonit tonni, hindab Reuters. LSEG andmetel võib augustikuus diislikütuse eksport Venemaa sadamatest Brasiiliasse langeda madalaimale tasemele alates 2023. aasta veebruarist – umbes 450 tuhande tonnini. Diislikütuse eksport Venemaa Föderatsioonist Türki võib augustis kahaneda 1–1,1 miljoni tonnini.
12. Mongoolia võimud on „kohustatud” vahistama putini, kui ta järgmisel nädalal riiki külastab, ütles Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) pressiesindaja Fadi El-Abdallah BBC-le. Tema sõnul eeldab Rahvusvaheline Kriminaalkohus, et osalevad riigid, sealhulgas Mongoolia, teeksid koostööd ja viiksid otsuse ellu. „Koostöö puudumise korral võivad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikud teha asjakohase otsuse ja teavitada sellest osalisriikide assambleed. Seejärel peab assamblee võtma kõik meetmed, mida ta vajalikuks peab,” sõnas ta.
Varem kutsusid Ukraina võimud Ulan-Batorit putinit kohtumääruse alusel vahi alla võtma. „Seoses teabega putini kavandatava Mongoolia-visiidi kohta Mongoolia presidendi Uhnaagiin Khurelsukhi kutsel teatame järgmist: kutsume Mongoolia võime täitma kohustuslikku rahvusvahelist vahistamismäärust ja andma putin üle Rahvusvahelisele Haagi kriminaalkohtule,” teatas Ukraina välisministeerium.
kreml teatas, et ei ole putini eelseisva Mongoolia-reisi pärast mures. Riigipea pressisekretäri dmitri peskovi sõnul on kremlil „suurepärane dialoog meie sõpradega Mongooliast”. Samuti küsiti temalt, kas Mongoolia võimudega on peetud läbirääkimisi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu putini vahistamismääruse üle. „Loomulikult valmistati kõik visiidi aspektid hoolikalt ette,” vastas pressiesindaja.
Olukorraga kursis olevad Bloombergi allikad kinnitavad, et Mongoolia võimud on andnud garantiid, et Haagi kohtu poolt sõjakuritegude eest tagaotsitavat putinit ei vahistati riigis, mida ta külastab esimest korda pärast 2019. aastat. putin reisib Mongooliasse Hiina garantiidega, kremli endine poliitiline nõunik Stanislav Belkovski ütles agentuurile: „Mongoolia ei lähe Hiina vastu, kuigi ta ei tahaks USA-ga vastasseisu astuda,” ütles ta.
putin läheb 3. septembril ametlikule visiidile Mongooliasse, kus ta osaleb pidulikel üritustel, millega tähistatakse 85. aastapäeva Nõukogude ja Mongoolia vägede ühisest võidust Halkhin Goli jõel Jaapani vägede üle. kremli pressiteenistuse teatel kavatseb Venemaa president arutada ka Mongoolia kolleegi Uhnaagiin Khurelsukhiga „vene-Mongoolia tervikliku strateegilise partnerluse suhete arendamist” ning kohtuda Mongoolia parlamendi esimehe Dashzegviin Amarbayasgalani ja peaminister Luvsannamsrainiga. Oyuun-Erdene.
putini visiit Mongooliasse on tema esimene reis riiki, kus ta peaks vahistatama eeldatavasti Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 2023. aastal välja antud orderi alusel. Presidenti süüdistatakse Ukraina okupeeritud aladelt laste ebaseaduslikus väljasaatmises Venemaale. Arreteerimiskäsk anti välja ka Venemaa laste õiguste voliniku maria lvova-belova suhtes, keda kohus pidas üheks põhifiguuriks Ukraina laste okupeeritud aladelt üleviimise süsteemis.
Mongoolia ratifitseeris Rooma statuudi, peamise dokumendi, mille alusel Rahvusvaheline Kriminaalkohus tegutseb 2002. aastal ja 2023. aastal valiti riigi esindaja kaheks aastaks ICC kohtunikuks.
13. Venemaa valuutaturu vead pärast Moskva börsi sanktsioone saavad üha selgemaks. Reedel tõusid üleöölaenu intressimäärad jüaanides viis korda, ulatudes enneolematult 42,15%-ni aastas. See oli RUSFAR-i kurss Hiina valuutas. Enne sanktsioone see üle 10% ei tõusnud ja reeglina jäi alla 5%. Alles 13. juunil, esimesel tööpäeval pärast sanktsioonide kehtestamist, hüppas see 27%-ni, kuid naasis siis tagasi. 29. augustil oli määr 8,5%.
Asi pole selles, et Venemaal oleks jüaan otsa saanud. Iganädalane RUSFAR-i määr oli mitu korda madalam, kuigi ebanormaalselt kõrge: 16,8%. Nüüd on nõudlus jüaani järele haripunktis – seda juhtub iga kuu viimasel ja kahel esimesel päeval, märkis keskpank. Kuid selle nõudluse täitmine on muutunud palju keerulisemaks.
Moskva börsil kehtestatud sanktsioonid on jaganud Venemaa valuutaturu mitmeks osaks, mille vaheline voog on minimaalne. See oli probleem juba enne sanktsioone. „Rublade jaoks jüaani paigutamise osas suuri positsioone praktiliselt pole – jüaani pakkumine jagatakse osalejate vahel ära. Samas tekitab nõudluse jüaani järele väiksem arv pankasid: mõnel päeval tõmbavad vaid mõned neist ligi 10 suurima turuosalise pakkumisele vastava jüaanimahu,” kirjutas keskpank eelmisel aastal.
Mõnikord deponeerivad pangad Hiina pangakontodele jüaane, näiteks impordi rahastamiseks. Teoreetiliselt julgustavad kõrged intressimäärad neid raha siseturule üle kandma ja siia paigutama, kuid vood on keerulised ja selline arbitraaž ei toimi. Samuti ei tasu loota Hiina pankadele, hoiatas keskpank vahetult enne börsisanktsioone: „Hiina valuutapiirangute ja teiseste sanktsioonide riski tõttu ei saa Mandri-Hiina pangad olla jüaani likviidsuse pakkujad.”
Viimane lootus on keskpank. See pakub pankadele RMB likviidsust valuutavahetustehingute kaudu – müük, millele järgneb tagasiost. Pärast Moskva börsil kehtestatud sanktsioone tõstis keskpank selliste tehingute limiiti kaks korda: 10 miljardilt 20 miljardile jüaanile ja seejärel 30 miljardile. Reedel valisid pangad kogu limiidi, kuid sellest ei piisanud.
Likviidsus jüaanides on Moskva börsil taas „murtud”, kirjutab GPB Private Bankingi tegevdirektor Egor Susin, nimetades olukorda Venemaa turu traditsiooniliseks looks. Seekord jüaanides väljendatud üleöiste pankadevaheliste laenude intressimäärad „lendasid kohe üle 200% (mis tahes arvud võivad tekkida). Need on kohalikud, kuid juba tavalised „takeawayd”.
42 on vastus kõigile küsimustele, ütleb Bloomberg Economicsi Venemaa ja SRÜ majandusteadlane Aleksandr Isakov irooniliselt (selle vastuse „elu, universumi ja üldiselt põhiküsimusele” andis superarvuti raamatust „The Hitchhiker’s Guide to the Galaxy”). Esiteks ei piisa keskpanga vahetustehingute limiidist ja kui see instrument on mõeldud intressimäärade stabiliseerimiseks, siis tuleb limiiti tõsta. Teiseks, makrotasandi kaubandusbilansi ülejäägiga on Venemaal RMB ülejääk ja praegused kursid räägivad sellest, kuidas börsil RMB kauplemise segregeeritud maailm erineb üldisest turuolukorrast. Kolmandaks süvendavad sellised intressimäärad keskpanga eelarvereeglijärgsete toimingute börsilt pankadevahelisele turule viimise küsimust, järeldab Isakov.
Viimane küsimus võib peagi iseenesest laheneda. USA sanktsioonid kohustavad lõpetama suhted Moskva börsiga alates 12. oktoobrist ning kas ka pärast seda börsil kauplema hakatakse, pole veel teada.
14. Venemaa reageerib „tundlikult” ja asümmeetriliselt lääneriikidele piirangute kaotamise eest Ukraina armeele Euroopa relvade kasutamisele Venemaa territooriumi löömiseks, ütles duuma kaitsekomitee juht kindralkolonel Andrei Kartapolov. „(Venemaa reaktsioon on) karm ja asümmeetriline ning selline, mida nad koheselt tunnetavad,” tsiteerib RIA Novosti asetäitjat. Nii kommenteeris Kartapolov Euroopa diplomaatia juhi Josep Borrelli üleskutset tühistada igasugused piirangud sõjaliste sihtmärkide löömiseks Venemaa territooriumil. Tema hinnangul aitab selline otsus veenda Venemaa presidenti Vladimir Putinit läbirääkimistele. EL-i riigid pole aga piirangute kaotamise osas ühisele seisukohale jõudnud. Borrelli sõnul teeb iga osariik oma otsuse.
Lääs varustab Ukrainat Venemaa agressiooni vastu võitlemiseks relvadega, sealhulgas kaugmaarakettidega. Algselt keelati Ukraina relvajõududel neid relvi kasutada sihtmärkidel Vene Föderatsiooni territooriumil, kuna lääneriigid kartsid konflikti eskaleerumist, kuid pärast kevadel alanud vene armee pealetungi Harkovi oblastis, tühistati piirang osaliselt. Seega nõustusid USA ATACMS-i abil lööma Venemaa territooriumil, kuid piiras nende kasutamise raadiuse 100 km kaugusel piirist, mis ei võimalda Kiievil lüüa Venemaa lennuvälju.
16. augustil teatasid mitmed teadlikud allikad CNN-ile, et Washington keelas Kurski oblasti sissetungi ajal Kiievil kasutada kaugmaa ATACMS-rakette, et rünnata Venemaa territooriumi. Nende sõnul ei ole Washingtoni seisukoht seotud konflikti eskaleerumise ohuga, vaid sellega, et USA-l on piiratud rakettide varud, mida ta suudab Kiievile pakkuda. Sellega seoses usuvad Ameerika ametnikud, et pakutavaid relvi oleks parem kasutada okupeeritud Krimmi sihtmärkide ründamiseks.
Washington Post kirjutas sellest varem. Väljaande allikate sõnul palus Kiiev pärast 6. augustil alanud Ukraina relvajõudude pealetungi Kurski oblastis Washingtonil luba kasutada ATACMS-i rakette Venemaa lennuväljade ründamiseks, kuid Ameerika pool keeldus sellest palvest.
12. augustil teatas ajaleht Telegraph, et Suurbritannia ei luba Ukrainal kasutada kaugmaarakette. Samal ajal, nagu Times kirjutas, hakkasid Briti ministrid kulisside taga veenma liitlasi lubama Kiievil kasutada tiibrakette oma äranägemise järgi.
Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen ütles 19. augustil, et Ukraina relvajõududel on õigus kasutada Taani relvi, et rünnata taristut ja sõjalisi sihtmärke Venemaa territooriumil. „Oma riigi kaitsmine võib hõlmata tegevust agressori territooriumil. Kui selle pealetungi osana (Kurski oblastis – TMT) saab sihtmärgiks ründava poole infrastruktuur või sõjalised rajatised, on see täielikult kooskõlas sõjareeglitega,” selgitas ta.
15. Ukraina ametlik avaldus mehitamata süsteemide vägede väejuhatuse staabiülema ametisse nimetamise kohta. Seoses teabe levikuga meedias ja sotsiaalvõrgustikes 1. auastme kapten Roman Hladky kohta teatame teile ametlikult:
Kapten 1. auaste Roman Hladkõi on mitmeaastase Ukraina relvajõudude teenistuskogemusega ohvitser, kellel on vastav sõjaline haridus. Aastatel 2020-2023 töötas ta Ukraina ühendvägede väejuhatuse ühendstaabi ülema asetäitja ja Ukraina relvajõudude ühendstaabi ülema asetäitjana. Ta läbis Kanadas eriväljaõppe ja ulatusliku agressiooni algusega täitis ülesandeid erinevates olulistes valdkondades.
Mehitamata süsteemide väed kui eraldiseisev sõjaväeliik on kujunemis- ja arengujärgus. See protsess nõuab mõistmist, kannatlikkust ja mõnikord ka vaikust. Kutsume kodanikke ja massimeediat tungivalt üles kontrollima teabe autentsust enne selle levitamist.
16. Lühiuudised
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tagandas ametist Ukraina relvajõudude õhujõudude ülema Mõkola Oleštšuki. Vastav dekreet avaldati Ukraina presidendi kantselei veebilehel.
Rumeenia parlament kaalub Patrioti süsteemi üleandmist Ukrainale.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
