Sõja ülevaade: 897. päev – Ukraina olla Venemaal jõudnud kohati 25 km kaugusele
Avaldatud: 8 august, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. august 2024:
Kurski oblastis olla Ukraina jõudnud kohati 25 km kaugusele ning kõlakad räägivad, et vene väed on Sudža linna maha jätnud, küll kasvab Donetski rinde loodesektor nagu pärmitainas ja seda Ukraina kahjuks. Enamus rindelõikudel vene rünnakute arv vähenes.
1. Sadu jätkus tavapärases mahus.
2. Kursk, Belgorod ja Krimm.
3. Harkiv: surve langes.
4. Kupiansk-Kreminna: surve langes.
5. Siversk: surve langes.
6. Bahmut: üks väike edenemine siiski tuli.
7. Donetsk: pärmitainas kahjuks kerkib loodesektoris.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: Dnepri deltas aktiivsus tõuseb.
10. Venemaa viis läbi riigi suurima raudtee-ettevõtja pehme natsionaliseerimise.
11. Vene internetitrollid on ühinenud Suurbritannias migratsiooni-vastaste meeleavaldustega.
12. Venemaa Keskpank keelab 98%-l investoritel investeerida mis tahes välismaistesse väärtpaberitesse, välja arvatud EAEU riigid.
13. Ukraina kaitseministeerium teatas uue Ukrainas toodetud jalaväe reaktiivleegiheitja kasutuselevõtust.
14. Lühiuudised
Vabandused ette, et info nii lünklik on, muidu ei mahu enda kolme tunni töö mahtu ära…
Kurski rinne: Kurski oblastis on kehtestatud eriolukord, ütles piirkonna juhi kohusetäitja Aleksei Smirnov. Selle otsuse põhjuste hulgas nimetas ta „keerulist operatiivolukorda piirialadel” ja vajadust likvideerida Ukraina relvajõudude piirkonda sisenemise tagajärjed. „Kuni operatiivolukorra paranemiseni koordineerin isiklikult ühtse riigisüsteemi jõudude tööd eriolukordade ennetamiseks ja kõrvaldamiseks,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. Venemaa Tervishoiuministeerium omakorda teatab, et Ukrainast pärit Kurski oblasti tulistamise tagajärjel sai haavata ja vigastada 31 kohalikku elanikku, sealhulgas kuus last.
Erakorraline seisukord Kurski oblastis kehtestati 36 tundi pärast Ukraina relvajõudude pealetungi algust piirkonnas: Venemaa kaitseministeeriumi andmetel sisenes Ukraina armee piirkonda 6. augustil umbes kell 8 hommikul. 7. augusti õhtuks võtsid Ukraina relvajõud oma kontrolli alla vähemalt 11 Kurski lähistel asuvat asulat ning Sudža gaasimõõtejaama, mis varustab ligikaudu poole Gazpromi tarnetest Euroopasse.
Samanimeline Sudža linn sattus operatiivpiirkonda ja kümneid vene sõjaväelasi võidi vangistada. Agentuuri arvutuste kohaselt hõivasid Ukraina relvajõud Venemaa territooriumil kuni 350 ruutkilomeetrit.
Ukraina relvajõudude pealetungil Kurski oblastis võidi vangi langeda mitukümmend vene soldatit, teatasid kolmapäeva õhtul Ukraina sõjaväelased. Nagu kirjutab Bildi sõjaline vaatleja Julian Röpcke, tabati Ukrainas Sumõ oblasti ja Venemaa Kurski oblasti piiril Sudža kontrollpunkti piirkonnas enam kui 40 vene soldatit. Sama infot, viidates 24. erioperatsioonide brigaadi „Aidar” sõdurile, kinnitab ka ajakirjanik Aleksandr Nevzorov. Mõlemal juhul on väljaannetega kaasas foto, millel on mitukümmend kamuflaaživormis inimest teel lebamas. Z-sõjaväekorrespondentide teatel tabati sõjaväelased, kes olid varem Sudža piiripunktis ümber piiratud. Ja nende tabamise kaadrid on tehtud Sibinteki tankla lähedal, mis tegelikult külgneb piiripunktiga. Agentuur UNIAN postitas oma Telegrami kanalisse video, mis väidetavalt filmis hetke, mil 22 vene soldatit Ukraina relvajõududele alla andsid.
Ukraina relvajõud suutsid edasi tungida Kurski oblastisse vaatamata Venemaa kaitseministeeriumi avaldustele, et Ukraina relvajõudude ootamatu kiirmarss peatati ja vaenlase väed said lüüa. Kell 18.00 Moskva aja järgi (eile õhtul), olles hõivanud Gornali, Guevo ja Kurilovka asulad ning osaliselt Sudža, lähenesid Ukraina relvajõud Korenevole, kirjutab Rybar (vene blogikanal). Selle tulemusena jõudis Ukraina vägede edasitung piirist 25 km kaugusele, märgib sõjaväekorrespondent Juri Kotenok. Nii suutsid Ukraina relvajõud päeva algusest, kui Ukraina relvajõudude edasitung oli hinnanguliselt 15 km kaugusel, tungida veel 10 km sügavamale Kurski oblastisse.
Venemaa kaitseministeerium kinnitas keskpäeva paiku avaldatud avalduses, et „vaenlase edasitung Kurski suunas peatati”. „Selle reservid alistati Basovka, Žuravka, Junakovka, Belovody, Kijanitsa, Kortšakovka, Novaja Sichi, Pavlovka, Gorodištše, Sumy piirkonna asulates,” seisis ministeeriumi teates. Neli tundi hiljem kordas kindralstaabi ülem valeri gerassimov erakorralisel kohtumisel Venemaa presidendi vladimir putiniga: „Vaenlase edasitung sügavale Venemaa territooriumile Kurski suunas on peatatud.” Ta kinnitas, et operatsioon Kurski oblastis lõpeb Ukraina relvajõudude lüüasaamise ja riigipiiri taha saatmisega.
Tegelikkuses, nagu Rybar kirjutab, olukord Kurski oblastis halveneb. Lisaks Sudžasse edenemisele ja Gazpromi gaasijaama vallutamisele (Euroopasse pumpamiseks), laiendasid Ukraina relvajõud kontrollitsooni rinde loodesektoris. „Leonidovo küla ja Ljubimovka küla on okupeeritud,” kirjutab Rybar, lisades, et vene sõjaväe katsed Ukraina relvajõude Zelenõi Šljahhi külast välja viia ebaõnnestusid.
Kurski tuumajaam
Ukraina relvajõudude sissetung Kurski oblastisse jättis kaitseta Kurski tuumajaama, kirjutab „Olulised lood”. Tuumajaama töötaja rääkis väljaandele, et rajatist valvavad tavaliselt vene kaardiväe valveohvitserid. „Nüüd istuvad ainult naised, ilmselt kogusid nad kõik mehed kokku ja saatsid nad sinna [piiri tagasi vallutama],” ütles ta. Tema sõnul ei ole tuumajaama juhtkonnal plaani Ukraina relvajõudude rünnaku puhuks ning ainus, mida sõjaväelased tegid, oli iseliikuvate õhutõrjeraketi- ja kahurisüsteemide Pantsir teisaldamine jaamale lähemale.
Väljaande allikas märkis, et rakettide ohusignaalid tuumajaama ümber ei lakka peaaegu kunagi, samas kui töötajaid edasiseks tegevuseks ei juhendatud, kuigi neid pole plaanis evakueerida. Tema sõnul küsisid töötajad juunis juhtkonnalt, mida rünnaku korral teha, kuid selget vastust ei saanud. „Nad esitasid neile küsimusi: varjupaika pole, kuhu minna? Nad ütlesid, et peame varjuma, kuid ei öelnud, kuhu. Nagu ma aru saan, ei kaalu nad seda (võimaliku pommitamise) küsimust üldse. Öeldakse, et oleme kaitstud, meid kaitsevad meie väed,” märkis ta.
Tuumajaama töötaja lisas, et jaama juhtkond ei pea droonirünnakuid ohtlikuks, kuna seal on „meetripaksused seinad” ja inimesed töötavad „praktiliselt punkris”. Mis puudutab rakette, siis kahe sõja-aasta jooksul polnud taolist lööki, märkis ta.
Venemaa sõjaväeeksperdid nimetavad tuumajaama Kurski oblastis riigipiirist läbi murdnud Ukraina vägede sihtmärgiks. 7. augusti õhtuks õnnestus Ukraina relvajõudude üksustel tungida 55 km kaugusele riigi sisemusse ja saada jalad tuumajaamast ligikaudu 66 km kaugusele. Öösel ründasid droonid Kurtšatovi linna, kus jaam asub.
USA seisukohad sissetungist Venemaale
USA suhtleb Ukrainaga seoses sündmustega Venemaal Kurski oblastis, kuid Kiiev ei ole Washingtoni hoiatanud ühegi operatsiooni eest Venemaa territooriumil, teatas USA välisministeeriumi esindaja Matthew Miller briifingul. „Me suhtleme ukrainlastega selle konkreetse operatsiooni asjus. Annan neile võimaluse rääkida sellest, mis seal on: milliseid operatsioone nad läbi viivad ja mis on nende eesmärgid,” ütles Miller. Ta kinnitas, et USA ei ole saanud hoiatusi võimalike operatsioonide kohta Venemaa territooriumil, lisades, et „ei ole ebatavaline, et Ukraina ei ütle meile oma täpset taktikat enne nende rakendamist. See on sõda, mida nad peavad. Me varustame neid varustuse ja nõuannetega. Aga mis puudutab igapäevast taktikat, siis mõnikord suhtleme nendega, mõnikord mitte. Ja neile on kohane neid otsuseid teha,” ütles Miller. Ajakirjaniku küsimusele, kas väidetavalt Ukraina vägede tegevus Kurskis ei rikkunud USA keeldu Ameerika relvadega lüüa Venemaa territooriumil, vastas Miller, et Washingtoni seisukoht pole muutunud. „Midagi meie poliitikas pole muutunud ja praeguste tegevustega ei riku nad meie poliitikat,” ütles välisministeeriumi esindaja.
Kirby: USA pöördub Ukraina poole, et mõista paremini olukorda Vene Föderatsiooni Kurski oblastis. USA ei ole muutnud oma poliitikat lubada Ukrainal kasutada Ameerika relvade kasutamist Vene Föderatsiooni vastu, rõhutas John Kirby.
Paari vene blogija väitel langes eile õhtuks Sudža linn Ukraina kontrolli alla. Kõlakad käivad, et vangi võetud vene soldatite arv kasvavalt igal tunnil ja olla jõudnud eile õhtuks 300-ni. Vähemalt üht videot nägin, kus üle 20 soldati tuli piki maanteed valge lipuga.
Lisaks tuleb kõlakaid, et Harkivi suunalt suunatavat vene pool Kurski suunale appi u 6000 soldatit, hm, läheb liialt hõredaks…
Pisu siis lahingutegevusest endast. Ukraina hoiab nn madalat profiili ja enamus infot tulebki vene blogijatelt.
Olla sisenenud kaks soomusega pataljoni, mille ees liikusid luure-diverisoonigrupid ning vene pool ootab järjest lisanduvaid üksusi siia suunale.
Esmalt on Ukraina suutnud hästi maha suruda kogu vene poole side ja seetõttu on vene poolele raskendatud igasugune suhtlus. Teiseks on väga tihe Ukraina droonide ja kaudtuleüksuste töö. Mitmel lõigul on juba Ukraina kasutanud õhu kaudu mineerimist takistades sellega vene üksuste liikumist. Eks sellega vähenevad ka vene põgenike liikumiskoridorid. Päris hästi on Ukraina suutnud domineerida droonidega ning sihtmärke hävitatakse kuni paarkümmend kilomeetrit oma vägedest eespool. Tundub, et õhutõrjevahenditega on ka ok…
24. aidari pataljoni kutsungiga Osman Ukraina sõduri sõnul pommitasid venelased Sudžas taganemisel oma vägesid juhitavate pommidega.
Hetkel pole leidnud enam kinnitust Ukraina rünnakule Belgorodi suunal. Küll tuleb Belgorodi oblastist kohaliku miilitsajuhi sõnu, et ootab juba siia suunalegi suurt Ukraina pealetungi, sest nägevat siia suunale koonduvat Ukraina väge…
Päris tore oli vaadata kremlis toimunud vene julgeolekunõukogu (väike koosseis) koosolekut, kus üle videosilla gerassimov teatas suurtes edusammudest Kurski rindel… ainult putin oli kuidagi närviline ning pidev sulepea mudimine ei tahtnud lõppeda.
1. Eile päeval sai tabamusi Odessa.
2. Öösel töötas Sevastoopolis õhuhäire ning Jaltast olla kostnud plahvatusi. Kurski oblasti kurtmisi ei jõua enam keegi kirja panna… Belgorodis on ka tunda paanikat.
3. Harkiv: paar rünnakut kummaltki poolelt, muutusi rindejoones ei tuvastanud. Võimalik, et miskit võidakse siit viia Kurski suunale appi.
4. Kupiansk-Kreminna: rünnakute arvu tuntav langus kõigis sektorites. Hetkel veel ei oska arvata, kas siit suunalt võidakse miskit Kurski suunale appi saata ja seetõttu suurem reorgi päev.
5. Siversk: rünnakute arv langes tavapärasele tasemele, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Bahmut: siin eile rinne peaaegu pidas. Ainukese edenemise tuvastasin rinde kirdesektoris, kus vene poole õnnestus saada enda kontrolli alla 1x1km põldu Pereizne asula kõrval. Tšassiv Jari suunal ei saada üle kanali, kuigi konveier töötab. Eile pisu vähenes surve Toretskile ja seda pigem vene poole tugeva lennunduse ja kaudtuletöötluse tõttu. Eks üritavad võimalikult maatasa pommitada, siis lihtsam edasi saada ja ootab juba paari päeva pärast rünnakute arvu suuremat tõusu.
7. Donetsk: loodesektor kipub meenutama pärmitaigna kerkimist …kahjuks.
New-Yorkis suutis vene pool oma kesklinna läbivat ründeteravikku veelgi edasi suruda u 300 m põhja suunas ja linna põhjaservani on veel 300 m minna.
Rinde loodesektoris vene poole kontrollitav ala kahjuks kerkib nagu tainas ja seda eile lausa seitsmes suunas. Piki Ivanivka küla edeneti korraga 1,5 km. Tervet küla veel enda kontrolli alla pole saadud. Pisu panustan Kazennõi Toretsi jõe peale, kus ka mitu suurt paisjärve ning loodan, et siin saadakse vene poole läänesuunaline liikumine pidama.
Vesele külast saadi edasi korraga 1 km ja 500 m on jäänud veel Hrodivka asulani (2300 elanikku).
Sealt lõunas järgmine küla Sergiivka, kuhu üleeile sai vene pool sisse, vallutati tervenisti. Edasi saadi 2 km laiuselt u 1 km.
Sergiivkast veel lõuna pool suutis vene pool edeneda piki sealset raudteed ning kahjuks suruda ka Ukraina kaitsjad välja Zelanne asulast. Osa asulat jäi veel halli alasse.
Sealt ida poole Novoselivka Perša asulast lõunas suutis vene pool piki kaht põldude vahelist metsariba edeneda lõunapoole ja pikim edenemine u 500 m.
Rinde lõunasektoris õnnestus teist päeva järjest vene poolel edeneda. Eile saadi enda kontrolli alla 7 km laiuselt 1-2 km ala. Tegu põldudega Novomõhailivkast lõunas ja suund ikka Vuhledari poole. Eilne ala oli enne seda halla ala ja tundub, et vene pool proovib siin uut taktikat. Kui varasemalt üritati jõuda Ukraina possadeni ja need vallutada, siis hetkel tundub, et iga samm edasi hallis alas surub Ukraina kaitsjaid tagasi. Hetkel on pisu selgusetu, kas üht orgu pidi edenedes on vene pool suutnud läbi lõigata Vuhledar-Marinka suure maantee. See küll ei mõjuta piisavalt Vuhledari kaitset, sest linnast läheb teine suur maantee otse põhja suunal. Loodan, et homseks pisu enam selgust, mis tegelik seis on. Küll on siin põllud suured ja vene soomuse kaotuse arv väga kõrge. Njah, egas vaid jalaväega nii pikki vahemaid läbi, enne saab kas jaks või elu otsa.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: siin suunal hakkas vene pool töötlema ka liugpommidega Urožaine suunda, sestap uut surve tõusu peatselt ootab.
Tokmaki suund: üks ebaõnnetunud vene poole rünnak kirja läks.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: eile pisu rohkem vene poole rünnakuid oli ning järjest enam kandub tegevus Dnepri deltas asuvatele saartele.
GUR teatab, et üleeile õhtul korraldati okupeeritud Hersoni oblastis Tendrivska sääres haarang. Teadaolevalt hävitati varustus, personal ja kindlustused. Eile hommikul väitsid vene allikad, et maandumine ebaõnnestus, sest 12 paadist hävis kolm.
10. Venemaa võimud jätkavad riigi kontrolli laiendamist peamiste majandussektorite üle. Pärast seda, kui metallurgiatehaste omanikelt konfiskeeriti riigi suurim pastatootja Makfa, Kaug-Ida krabipüügiettevõtted ja kolm suurimat alkoholitootjat, langes suurim raudteetranspordioperaator First Freight Company „pehme natsionaliseerimise” alla. Nagu Kommersant turuallikatele viidates teatab, sattus Freight One riigipanga VTB kontrolli alla, millele tal on laenuvõlg ja tagatis ligi 70 tuhande vaguni näol.
Kuni 2023. aasta novembrini kuulus Freight One miljardär Vladimir Lisinile, kes oli kunagi Venemaa rikkaim mees, Novolipetski metallurgiatehase (NLMK) omanik. Seejärel ostis ligi 3 miljardit dollarit maksva ettevõtte salapärane Aurora Invest JSC, mis Kommersanti andmetel kuuluvad Venemaa Raudtee endise asepresidendi Salman Babajevi poegadele Timur ja Ruslan Babajevile. Nüüd on Babajevid kaotanud kontrolli ettevõtte juhtimise üle. Kommersanti allikate sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et Babajevid võisid murda oma võlausaldajatele, sealhulgas VTB-le antud lubadusi tehingu korraldamiseks.
Novaja Gazeta Europe ja Transparency International – Venemaa arvutasid kokku, et vaid kahe Ukraina sõjaaasta jooksul natsionaliseeriti Venemaal üle 180 eraettevõtte. Nende ettevõtete varade kogumaht oli umbes 1,04 triljonit rubla (10 miljardit eurot) ehk umbes 0,6% Venemaa SKT-st. Peamiselt võttis riik sihikule militaartooteid tootvad ettevõtted, aga ka väljarännanud ärimeeste vara. Kõige sagedamini natsionaliseeriti sõjatööstuskompleksi ja masinaehituse, toiduaine- ja kalatööstuse ettevõtted, samuti sadamad ja kinnisvara. Natsionaliseeritud ettevõtete hulgas on 15 sõjatööstuskompleksi strateegilist ettevõtet, mille koguväärtus ületab 333 miljardit rubla, ütles Venemaa peaprokurör Igor Krasnov mais.
Tema sõnul erastati ettevõtted ebaseaduslikult ja mõnel juhul sattusid need „ebasõbralike” riikide elanike kätte, kes „ajasid järjekindlat poliitikat nende hävitamiseks ja riigi kaitsevõime kahjustamiseks”.
11. Välismaalased, sealhulgas valitsusasutustega seotud isikud on teinud internetis koostööd Briti äärmuslastega, õhutades rassistlikke tundeid ja õhutades rahutusi, väidavad Ühendkuningriigi võimud. Ka Venemaa propaganda ei jätnud kasutamata võimalust asju ära rikkuda. Viimase 10 päeva jooksul on Telegrami kanalid, X (endine Twitter) ja TikToki kontod plahvatuslikult kasvanud islamikogukonna vastu suunatud valesüüdistustega, üleskutsetega minna varjupaigakeskustesse ja avaldada tänavatel meelt migrantide sissevoolu vastu.
Briti võimud kahtlustavad, et koos kodumaise paremäärmusliku radikaalse meeleoluga õhutavad nende riigi toetatud välismaised osalejad radikaalseid meeleolusid, ütlesid olukorraga kursis olevad inimesed Bloombergile. Mõlemad hakkasid kasutama hashtagi #FarRightThugsUnite („Paremäärmuslased, ühinege”). Interneti-tegevuse analüüsimisega tegelevate Briti osakondade sõnul kasutatakse selle hashtagiga sõnumite massiliseks levitamiseks tuhandeid roboteid ja kontosid varastatud Briti nimedega.
Bloomberg omakorda tuvastas immigrantidevastase kampaaniaga liitunud vene internetitrollid. Mitmed venekeelsete Telegrami kanalite kasutajad kirjeldasid, kuidas nad liitusid Briti paremäärmuslaste kanalitega, et oma osalejaid toetada. Ühe venekeelse kanali „Old England” administraator postitas ekraanipildi Briti vestlusest oma sõnumitega „Armastusega Venemaalt” ja „Toetame sind” inglise ja vene keeles.
Briti politsei kavatseb lähetada tuhandeid kaastöötajaid, kuna paremäärmuslased kavatsevad kolmapäeva õhtul korraldada vähemalt 30 üritust migrantidega seotud kohtades, näiteks hotellides ja varjupaigakeskustes. Politsei hoiatas, et on valmis arreteerima sadu inimesi, kui kordub vägivald, millega korrakaitsjad on maadelnud juba üle nädala. „Teeme kõik endast oleneva, et panna paika politsei vajalik reageerimine,” ütles peaminister Keir Starmer pärast teisipäevaõhtust ministrite ja politseijuhtide erakorralist kohtumist, mis on juba teine sama paljude päevade jooksul.
Protestid algasid eelmisel teisipäeval Loode-Inglismaal Southporti linnas ja levisid teistesse piirkondadesse. Esinemiste põhjuseks oli kolme tüdruku mõrv tantsustuudios. Sotsiaalmeedias levisid kiiresti võltsitud teated, mille kohaselt mõrvar oli eelmisel aastal paadiga Ühendkuningriiki saabunud immigrant ja moslem. Politsei teatas järgmisel päeval, et vahistatud mees oli Rwandast pärit immigrantide 17-aastane poeg, kuid ta sündis Cardiffis ja elas kogu oma elu Ühendkuningriigis.
12. Pidev uute sanktsioonide oht sundis Venemaa keskpanka blokeerima enamiku venelaste välismaiste aktsiate ja võlakirjade ostmise. Alates järgmisest aastast on maakleritel keelatud täita nn kvalifitseerimata investorite korraldusi välismaiste väärtpaberite ostmiseks, välja arvatud Euraasia Majandusliidu riigid (Armeenia, Valgevene, Kasahstan ja Kõrgõzstan), tuleneb Venemaa Keskpanga maakleri juhiste eelnõust.
See on peaaegu täielik keeld: keskpanga andmetel on kvalifitseeritud investoreid alla 2%. Samal ajal kuulub neile 76% varadest. See juhtub eelkõige seetõttu, et kvalifitseeritud investori staatust on võimalik saada mitte ainult turu põhireeglite ja instrumentide tundmise testi läbimisel, mida „kvaliteedid” ostavad, vaid ka kinnisvara kvalifikatsiooni ületades. Nüüd on see 6 miljonit rubla, kuid järgmisest aastast tõuseb see ljärgmisele tasemele ja 2026. aastal on see juba 24 miljonit rubla.
Alates 2023. aastast ei tohi kvalifitseerimata investorid enam osta väärtpabereid „ebasõbralikest” riikidest. Keskpank tegi seda pärast seda, kui 2022. aasta keskel blokeeriti Venemaa keskdepositooriumile NCC kehtestatud sanktsioonide tõttu varasid ligi 6 triljoni rubla väärtuses, millest 20% kuulus erainvestoritele. Eelmisel aastal sattus sanktsioonide alla välisaktsiatega tööle spetsialiseerunud Peterburi börs ja inimesed jäid taas rahast ilma.
Keskpank hindab Venemaa majapidamistele kuuluvate välisaktsiate väärtuseks 273 miljardit rubla ja võlakirjade väärtuseks 589 miljardit rubla. Ta hoiatab regulaarselt välisinvesteeringute riskide eest venelasi, kuid see ei aita. Uus piirang kehtestatakse selleks, et kaitsta inimesi sanktsioonide eest, selgitab regulaator.
Tavainvestorid, kes soovivad investeerida välisinstrumentidesse, saavad kasutada ainult välismaaklerite teenuseid. Venelased kannavad keskpanga andmetel neile iga kuu 10–20 miljardit rubla (mais 20,3 miljardit, juunis 11,5 miljardit).
Tõsi, ka välismaaklerid piiravad oma tööd venelastega. Üks populaarsemaid, American Interactive Brokers (IB) lõpetas pärast sõja algust rublade vastuvõtmise kontode hoiustamiseks ja keelas venelastel Euroopa väärtpabereid osta, kuid juunis hakkas väikese saldo või käibega kontosid sulgema ning juulis keelas see kontode hoiustamise enamikus valuutades, mida venelased kasutasid „mürgiseks muutunud” dollarite ja eurode asemel, sealhulgas jüaanid, Türgi liir, Šveitsi frangid, Jaapani jeenid ja Hongkongi dollarid.
13. Ukraina kaitseministeerium teatas uue Ukrainas toodetud jalaväe reaktiivleegiheitja kasutuselevõtust. See on kirjas ministeeriumi veebisaidil. Uue toote nime pole veel avalikustatud. See leegiheitja on mõeldud vaenlase laskepunktide, kergete soomukite ja sõidukite ning tööjõu hävitamiseks – nii katte taga kui avatud aladel.
Uue relva peamine omadus on selle termobaarsegust raketimootoriga granaat. Sellise granaadi plahvatus on võimsuselt võrreldav suurekaliibrilise suurtükimürsuga. Plahvatuse järel moodustub ligi 2500-kraadise põlemistemperatuuriga tulekera mahuga umbes 15 kuupmeetrit. See tekitab ohtu vaenlase töötajatele, kes asuvad epitsentrist kaugemal kui 50 meetrit. Uus leegiheitja on eriti tõhus linnavõitluses, kus seda saab kasutada katte vastu. Näiteks telliskivimaja sees tulistatud lask hävitab seal asuva vaenlase täielikult.
14. Lühiuudised
Gaasi hind Euroopas hüppas kolmapäeval 5,5%, 38,7 euroni/MWh (445 dollarit 1000 kuupmeetri kohta). See juhtus võitluse taustal Kurski oblastis, kus Ukraina üksused vallutasid Gazpromis ainsa punkti, mis oli jäänud gaasi Euroopasse pumpamiseks. Tõusvate noteeringute tulemusena saavutasid Hollandi TTF-i futuurid kõrgeima taseme alates 2023. aasta detsembri algusest.
Ukraina armee valmistas koos Briti luureteenistustega ette Ukraina relvajõudude pealetungoperatsiooni Kurski oblastis, ütles riigiduuma julgeolekukomitee liige Adalbi Šhagošev. „Suurbritannia osales kõigis sellistes rünnakutes. Ingliskeelset kõnet oli kuulda,” ütles asetäitja intervjuus RIA Novostile. Parlamendisaadik kurtis „paljude riikide kullide” üle, kes „ei taha rahu ja üritavad aktiivselt vastasseisu leeki süüdata”. Ta ähvardas ka „strateegilise vastusega, mis oleks väga valus nii sõjaliselt kui ka poliitiliselt”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
