Sõja ülevaade: 781. päev – suurema pealetungi ootuses
Avaldatud: 14 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. aprill 2024:
76 vene poole rünnakut ühtki muutust eile rindejoones ei toonud ning järjest tõuseb surve nii Siverski kui Bahmuti rindel ja ootab suuremat pealetungi Kupianski-Kreminna rindel.
1. Ikka Harkiv ja 110.
2. Varahommikused sõnumid Krimmi lähistelt Musta mere kohalt…
3. Kupiansk-Kreminna: ei ühtki rünnakut.
4. Siversk: tervel rindel vene tugev rünnakute laine.
5. Bahmut: siingi hull surumine, aga eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Donetsk: rünnakuid isegi pisu vähem oli kui Bahmuti rindel.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: muutusteta.
9. Rahulolematus Orenburgis tõuseb.
10. Üks süütamine Venemaal.
11. Scholz keeldus putiniga enne vägede väljaviimist Ukrainast rääkimast.
12. Väljavõte Zelenski eilse õhtusest kõnest.
13. Lühiuudised
Karm küll aga kipun arvama, et tegelikult peaks NATO siiski viima oma väed Ukrainasse sisse ja hakkama nendega liikuma tõsise kavatsusega muuta seisu rindel. Lootus on selleks siiski väike, sest seni ei julge keegi teha midagi tõsist ühegi tuumariigi suunas. Kui riigil tuumarelva pole, siis nii kaugem kui lähiajalugu näitab, et vägede sisseviimine erinevatesse riikidesse pole probleem… sestap võtab maailmas tuumarelvaga paariariikide tõusev jõupositsiooni kasutamine tavapäraseks.
Eks juba ootab, kuna saab sarnaselt Hiina Taiwani rünnata… Iisraeli tapatalgud jätkuvad…, miskit paremat pole ei Süürias, mitmes kohas Aafrikas ning järjest enam kasvab sõjalise konflikti oht Lõuna-Ameerikas.
Kahjuks pole ka meie vabad sarnasest käitumisest, meenub siin kagunurgas esmalt tselluloositehase saaga, siis kanala ja lõpuks Nursipalu harjutusväli, ehk siis mida iganes, aga mitte meie juures, ja seda rusikate ja loosungitega vehkides eriti kõva häälega ning igatsugu kainet arutelu juba eos tappes… õnneks pole küll enamus inimesi sellised, aga kisajate hääl kipub võimenduma nii meedias kui sotsmeedia maastikul ning kahjuks ei astuta neil kanalitel teise arvamusega vastu kas kartuses, et satutakse ise selliste rusikatega vehkijate rünnaku alla või lastakse karavanil edasi minna ning koerte klähvimisest ei tehta välja. Küll ei paranda kumbki tegevusjoon meite sisekliimat… sest kui normaalset arutelu eriarvamuste vahel ei teki, siis kasvab viha, võõrandumine ja vaid enda heaolu mulli kivistumine. Kas me sellist kogukonda/ühiskonda tahamegi?
Kui NATO teeks otsuse ja viiks väed Ukrainasse sisse ning Eesti üksused selles osaleksid, siis see vanamees läheks ka seisma meite põhimõtete ja aadete eest, arvaku rusikatega vehkijad sellest, mis nad tahavad…
1. Harkivile kaks droonirünnakut ja ikka olid sihtmärkideks kriitiline infra, õnneks kõik alla lasti. Seni S-300 ja S-400 rünnakuid katkestada kahjuks ei suudeta ja jagus neid ka mujale lõikudele. Kogu piiri ja rinde lähedus ikka kõige sajus…
2. Vaid pisu kurtmist Belgorodi kandist. Hommikul kella kuue ajal hakkasid tulema erinevatelt vene blogijatelt sõnumid mitmest droonilainest Musta mere kohal Krimmi lähistel ning nendega tegelevat vene poole õhutõrje…
3. Kupiansk-Kreminna: ei ühtki rünnakut ja suurema pealetungi ootel…
4. Siversk: terve rinde ulatuses vene tugev rünnakutelaine ja eks algas siingi nn kurnamistaktika…
5. Bahmut: rünnakuid juba rohkem kui Donetski rindel, eile küll muutusi rindejoones ei tuvastanud aga kipub arvama, et homseks seis selliselt ei jää. Muret teeb, et Ukraina siinne juhtkond ei julge Berdõtsi asula kaotust tunnistada ja tõuseb Ukraina blogijate rahulolematus siinse sõjalise juhtkonna juhtimisotsuste üle…
6. Donetsk: rünnakuid ikka sinna u 30 kanti, soomust ja elavjõudu vene poolel kulus ikka ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: sama seis.
Berdjanski suund: suht vaikne ehk siis koppimised vaid, õhus ikka mürgel käib.
Tokmaki suund: Verbove ja Robotine juures vene pool jätkas tugevamat survet aga muutusi see ei toonud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: eile vene poolle rünnakute arv pisu langes ja seis muutusteta.
9. Üleujutuses kannatada saanud Orenburgi elanikud süüdistasid „pakasuhhas” erakorraliste olukordade ministeeriumi, mida juhib putini endine turvamees Aleksandr Kurenkov. Kohtumisel kohalike võimudega olid kodanikud nördinud, et nad ei saanud eriolukordade ministeeriumilt reaalset abi, vahendab Astra.
Nende sõnul tegelevad ministeeriumi esindajad vaid telesaadete „ilusa pildi” jaoks lugude filmimisega. „Ma pole seitse päeva maganud ja eriolukordade ministeerium ei tee midagi. Nad istuvad seal, söövad pirukaid. Ja siin telekas on ilusad pildid, mis näitavad, et nad töötavad. Nad ei tööta kuraditki! <…> Ärge tüüdake inimesi. Me võime üles tõusta…,” ütles üks ohvritest.
Teine Orenburgi elanik ütles, et pöördus eriolukordade ministeeriumi poole, et aidata üleujutuse piirkonda jäänud ja päästmist vajavaid elanikke. Rääkisime ka puuetega inimestest. „Ma ütlen talle: „Seal ootavad inimesed!” Ja ta vaatab mulle silma ja naerab. <…> Ta ütleb: „Ei midagi, nad ootavad.” Ma ütlen: „Seal lamab mees, kes ootab 24 tundi, võtke tema telefoninumber ja minge.” Ja ta seisab ja naerab,” kurtis mees.
Tema sõnul üritavad elanikud üleujutusalasse jäänud inimesi omal jõul evakueerida, kuid eriolukordade ministeerium takistab neid: „Me ei saa paati kanda – nemad tarnisid varustuse. Ma ütlen: „Viige auto ära.” Ta ütleb: „Minge ringi, mul on ülesanne – see blokeerida”.”
Nagu Moscow Times varem välja selgitas, oli eriolukordade ministeeriumil kuu aega tagasi info Orenburgi oblastis lähenevast võimsast üleujutusest. Üleujutuse kahjustusi oli võimalik vähendada Uurali jõe veetaseme reguleerimisega, tehes Iriklinski veehoidlas eelnevalt ruumi üleujutusvetele. Õige hetk selleks lasti aga mööda.
Lisaks rahulolematusele eriolukordade ministeeriumi tegevusega avaldasid üleujutuse ohvrid nördimust selle üle, et neile ei kavatseta vara kaotsiminekust tekkinud kahju täies ulatuses hüvitada. „Mul ei saa olla kahte elamisluba, aga keegi ei keelanud mul kahte maja, kolme ja viit. Ma teenisin selle raha, ehitasin selle ise ja sellega, mida ma ehitasin, turgutan ainult piirkonna majandust. Maksan kõik maksud. <…> Nüüd ütlete mulle, et kui te pole seal registreeritud, pole te keegi. Ja ma olen kogu oma elu jooksul kõik kaotanud. Olen terve elu töötanud! Ja nüüd olen ma kõik kaotanud!” — kirjeldas oma juhtumit üks piirkonna elanikest. Teine kohalviibijatest karjus, et „20 tuhandega ei saa maja taastada.”
Varem teatas Orenburgi piirkonna valitsus, et neile on üleujutusega seoses laekunud üle 268 tuhande maksetaotluse. Neist ligi 214 tuhat on seotud ühekordse rahalise abi andmisega. See on 20 tuhat rubla (200 eurot) inimese kohta. Seni on selle saanud 5680 Orenburgi elanikku 113,6 miljoni rubla ulatuses.
Olulise vara kaotsiminekuga seoses on rahalise abi saamiseks esitatud üle 52 tuhande taotluse. Selle väärtus jääb vahemikku 50–100 tuhat rubla (500-1000 euro) inimese kohta, olenevalt kahju suurusest. Praegu on neid makseid saanud 32 inimest 1,6 miljoni rubla ulatuses.
Orenburgi piirkonnas püsib tõsine üleujutus. Laupäeva hommikuks ulatus veetase Uurali jões Orenburgi lähedal 11,71 meetrini, üleujutusalasse jääb 12 213 elamut ja 17 203 majapidamiskrunti. Üleujutus algas Orskis tammi purunemisega 5. aprillil. Eriolukordade ministeeriumi juht saabus katastroofipiirkonda aga alles 7. päeval pärast putini isiklikku korraldust.
10. Vladimiris üritas mees piirkonnavalitsust põlema panna. Hetk, mil ta Molotovi kokteili hoonesse viskas, jäi kaamerasse, kirjutab Baza. Molotovi kokteil tabas akent, kuid ei lõhkunud seda ja kukkus maapinnale. Eriolukordade ministeeriumi teatel levis tuli 3 m² suurusele pinnale. Mees viskas lähedal pargitud autot järjekordse Molotovi kokteiliga. Shoti sõnul kuulub sõiduauto Hyundai Creta administratsiooni korruptsiooniennetuse osakonna juhile Inna Dõrovale. Sõiduk jäi ilma esikülgmiste akendeta, kannatada sai ka kaitseraud.
Lisaks viskas mees piirkonna asekuberneri Konstantin Baranovi auto alla Molotovi kokteili. Ametniku juhil õnnestus auto päästa.
Põleng kustutati, keegi viga ei saanud. Hoone olulist kahju ei saanud. Ründaja püüdis põgeneda, kuid ta peeti kinni. Hiljem selgus, et ründaja oli 24-aastane Vladislav Afanasjev. Temaga töötavad FSB ohvitserid.
Vladimiri oblasti kuberneri Aleksandr Avdejevi sõnul oli süütaja petturite – arvatavasti Ukraina teabe- ja psühholoogiliste operatsioonide keskuse – mõju all. „Eesmärk oli korraldada võimuvastane provokatsioon. <…> Petturid tegutsesid korrakaitsjate sildi all,” lisas ta.
11. Saksamaa kantsler Olaf Scholz ei näe mõtet jätkata dialoogi putiniga, kuni Ukraina sõda jätkub. Tageszeitungi küsimusele, millal selline kontakt võimalikuks saab, vastas Saksa poliitik: „Kui Venemaa mõistab, et rahu ei dikteerita ja putin mõistab, et ta peab oma kampaania lõpetama ja väed välja viima.”
Scholz meenutas, et helistas putinile viimati 2022. aasta detsembris. Kantsleri sõnul on vestlustel mõtet siis, kui nendega on võimalik olukorda reaalselt mõjutada, kuid nüüd viitab kõik kremli vastumeelsusele sõda lõpetada, mistõttu Saksamaal „peab Ukrainale pikka aega relvi ja laskemoona tarnima”. Scholz rõhutas, et toetab Kiievit nii kaua, kui vaja.
Me ei saa nõustuda sellega, et võim annab õiguse [teha mida iganes]. putin tahab piire jõuga nihutada. Seega ohustab ta kogu maailmakorda Euroopas. Ja mida ta praegu teeb, teatati juba ammu. putin väitis oma artiklites ja sõnavõttudes, et Valgevene ja Ukraina ei ole iseseisvad riigid, vaid kuuluvad Venemaale. Me kõik oleksime pidanud seda sõna-sõnalt võtma,” ütles Scholz.
Tema sõnul peab Venemaa „Ukrainas imperialistlikku sõda ja sellel ei saa lubada võita”. Samal ajal märkis Scholz, et selles küsimuses „on oluline tegutseda targalt”. „Seetõttu ühendan oma tugeva toetuse Ukrainale poliitikaga, mis hoiab ära sõja eskaleerumise Venemaa ja NATO vahel,” lisas ta.
Varem ütles Scholz, et putin palus tal Ukraina täiemahulise sissetungi üheksandal päeval Krimmi Venemaa territooriumina tunnustada. Kantsleri sõnul rääkis kremli juht talle telefoni teel oma nägemust olukorrast ja esitas kompromissi variandid, tuues välja vajaduse Ukraina „demilitariseerimiseks ja denatsifitseerimiseks”.
Kokku on Scholz ja putin alates sõja algusest telefoni teel rääkinud 11 korral, sealhulgas kolmel korral kolmepoolses formaadis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni osalusel. Varem on Saksamaa kantsler võtnud sõna Ukraina konflikti külmutamise vastu, mis võimaldaks Venemaal säilitada oma territoriaalsed võidud.
Föderatsiooninõukogu liige Aleksei Puškov nimetas tingimust, mille Scholz putiniga otsekontaktide taastamiseks esitas, „geopoliitiliseks fantaasiaks”. „Kui kaks aastat tagasi võis selliseid väljaütlemisi seletada lääne kõrkusega ning ebaõige hinnanguga jõudude vahekorrale ja sõjategevuse väljavaadetele, siis praegu pole neil isegi sama nõrk alus. Kogu sündmuste käik – nii majanduses kui poliitikas ja sõjalises sfääris – on vastuolus Scholzi ootustega. Usun, et vestlust putiniga, millest ta räägib, ei juhtu kunagi,” kirjutas senaator.
Venemaa juhtkond on korduvalt teatanud, et on valmis rahuläbirääkimisteks Ukrainaga vaid „kohapealset tegelikkust” arvestades, rõhutades, et ei kavatse okupeeritud alasid tagastada.
Njah… pelglikkus hoida kogu sõda vaid Ukraina territooriumil ning suundumus hoida ära sõja puhkemine Venemaa ja NATO vahel viib kahjuks hävinguni. Järjest enam muutub tõsiasjaks, et kui kuskil hukkuvad inimesed, siis see on paljuski vaid näiliselt meie asi ehk siis abi kipub tulema vähe ja tükati ning näpu vibutamisega Venemaa suunal ei muutu miskit. Meite ülikeerulises maailmas loota sanktsioonide edukusse muutmaks Venemaad pole siiski suuri muutusi toomas, sest tegelikult seniks kuni täielikku blokki ei tehta, ei saagi miskit muutuda aga seda ei saa teha, sest paljud valijad ei kiidaks seda otsust heaks põhjusel, et see mõjutab otseselt nende heaolu.
12. Zelenski eile õhtukõne: täna on meil rahvusvahelises töös väga hea tulemus: Saksamaa annab meile täiendava Patrioti – täna leppisime selles kantsler Scholziga kokku. Samuti töötame koos Saksamaaga täiendava IRIS-T süsteemi kallal, mis on samuti tugev õhutõrjesüsteem, ja rakettidega meie olemasolevate õhutõrjesüsteemide jaoks. Saksamaa juhtrolli on tõesti tunda ja tänu sellele juhtimisele suudame päästa tuhandeid inimelusid ning suudame anda Ukrainale rohkem kaitset Venemaa terrori eest.
Jätkame koostööd kõigi partneritega, kes saavad samuti aidata. Ainuüksi sel nädalal olen juba vestelnud ja kohtunud Leedu, Tšehhi, Rumeenia, Poola, Ungari, Šveitsi ja Läti presidendiga. Sõlmisime Lätiga uue kahepoolse julgeolekulepingu. Rääkisin Hollandi, Kreeka, Portugali ja Iirimaa peaministritega. Täna Saksamaa kantsler. Teeme lähinädalatel kõik tulemuste nimel. Igas vestluses, igal koosolekul on põhiteemadeks õhutõrje ja rinne. Teeme kõik endast oleneva, et anda meie kaitseväele ja kaitsetööstusele rohkem võimalusi.
Tervitan kõiki neid, kes takistavad Vene terroristidel oma eesmärke saavutamast. Au kõigile neile, kes tõeliselt elusid kaitsevad.
Au Ukrainale!
13. Lühiuudised
Iraani territooriumilt drooni- ja raketirünnak Iisraeli suunal. Olla olnud kokku 185 drooni ja 146 raketti.
USA president Joe Biden kohtub nüüd Valge Maja olukordade ruumis oma riikliku julgeoleku meeskonnaga, et hinnata Iraani rünnakut Iisraeli vastu, ütles USA ametnik.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
