Sõja ülevaade: 676. päev – uus drooni- ja raketilaine Ukraina linnade suunal
Avaldatud: 31 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. detsember 2023:
Venemaa on muutunud passiivsemaks, kuid rünnakud Avdiivkale ja Kupjanskile jätkusid, kokku üldse 54 rünnakut. Uus öine drooni- ja raketilaine Ukraina linnade suunal ning üks suurem ja üks väiksem rindejoone muutus vene poole kasuks. Palavust pisu ka Venemaale jagus.
1. Uus öine drooni ja raketirünnak üle Ukraina.
2. Eile sai suurema rünnakulaine Belgorodi linn (Venemaa).
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole rünnakutelaine nii Kupianski kui Kreminnast tulevalt suunas jätkus ja üks väiksem vene poole edenemine rinde lõunalõigus.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: vene pool jätkab Bahmutist loodes sammhaaval edenemist.
6. Donetsk:
7. Lõunarinne:
8. Herson:
9. Aasta vahetusel Punasele väljakule ei saa.
10. Briti luure arvates võvad 2025. aasta alguseks jõuda vene poole kaotusenumbrid (haavatud/surnud) jõuda 500 000-ni.
Pisu on hakkanud tekkima tunnetus, et Ukraina sõda võib hakata laienema. Kas sõda jääbki vaid Ukraina-Venemaa vaheliseks (ikka otsene lahingutegevus) või lisandub siia osapooli, võib isegi õhus olla.
1. Eilse Ukraina droonilöögi tulemustest: 30. detsembri öösel tehti kombineeritud rünnak sõjaliste sihtmärkide pihta Venemaa eri piirkondades. Märgitakse, et Venemaa sõjatööstuskompleks on saanud „märkimisväärset kahju”. Sihtmärkideks oli Brjanskis asuv Silicon El tehas, kus toodeti lahingraketisüsteemide elektroonikakomponente, samuti rünnati NSV Liidu 50. aastapäeva järgi nime saanud Brjanski keemiatehast. Lisaks sattusid rünnaku alla sõjalise infrastruktuuri objektid Belgorodis, Tuulas, Tveris ja Moskvas. Hoolimata asjaolust, et osa droonidest tulistas alla Venemaa õhutõrje, jõudis „märkimisväärne” osa sihtmärkideni. Osa surnukehasid pole veel suudetud rusude alt kätte saada, sestap ka surmasaanute arv tõuseb.
Moskva keeldus selgitusi andmast seoses võimaliku nende raketi jõudmisega Poola territooriumile. Vene Föderatsiooni esindaja Poolas ütles, et Moskva ei kavatse anda selgitusi enne, kui talle on esitatud „konkreetsed tõendid”. Poolakad ütlesid, et umbes 480 sõdurit otsivad Lublini oblastis võimalikke vene raketi jäänuseid.
„Ukraina võimud paigutavad õhutõrjesüsteeme elamupiirkondadesse, rikkudes rahvusvahelist õigust,” ütles Venemaa alaline esindaja ÜRO juures Vassili Nebenzja ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel. Njah, eks terrorist ikka süüdistab kõiki teisi sajas surmapatus…
Täna öösel uus drooni- ja raketirünnak Ukraina linnade pihta. Kokku registreeriti 49 vaenlase drooni, millest õhutõrje tulistas alla 21. „Vaenlane saatis enamiku ründedroone mööda kaitserinde joont, aga ka tsiviil-, sõjaväe- ja infrastruktuuriobjektidele rindealadel, eriti Harkivis, Hersonis, Nikolajevis ja Zaporožjes,” kirjutas PS. Samuti kinnitasid nad, et 30. detsembri õhtul andsid venelased kuue S-300 raketiga löögi Harkivi kesklinna.
2. Belgorodi kesklinn sattus 30. detsembri pärastlõunal Ukraina relvajõudude tule alla, ütles piirkonna kuberner Vjatšeslav Gladkov Telegramis. „Esialgsetel andmetel on kaks last surnud ja vigastada saanuid. Mõju on ka elamusektoris,” kirjutas ta. RBC teatab, et nende eriteenistuste allikatele tuginedes korraldati raketirünnak Venemaal Bilhorodi sõjaväeobjektidele. Venelased väitsid, et rünnakus hukkus neli inimest. Njah, Venemaa taotles kohe pärast seda rünnakut ÜRO Julgeolekunõukogu koosoleku kokkukutsumist ja eelmise suure drooni-raketti rünnaku puhul Ukrainale suurte ohvrite arvuga üritas hoopis blokkida…
3. Kupiansk-Kreminna: vene poolelt jagus eile 8 rünnakut Sinkivka küla suunal, aga eduta need kõik lõppesid. Dibrovast läänes (rinde lõunalõik) sai vene pool siiski mõnisada meetrit edasi.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: 9 rünnaku ja sammhaaval (ikka mõnesaja meetri kaupa) linnast loodes vene pool edeneb. Mujal rünnakud neile edu ei toonud.
6. Donetsk: 13 rünnakut ümber Avdiivka. Samal ajal kui edasine edenemine Avdiivka suunal on peatunudlõuna pool peatub, paneb Venemaa praegu peamiselt jõupingutusi võitlusala laiendamisele Stepove suunas. Surutakse laialt nii lääne, loode kui põhjapoole. Hetkel vaid kõlakas, et vene pool võis saada enda kontrolli alla Stepove küla idapoosled hooned ning suutis pisu laiendada raudteest läänes enda kontrollitavat ala.
Marinka ümber 8 vene poole rünnakut, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: Tokmaki suunalt pisu palju vene poole edenemist eile.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: hetkel veel kinnitamata andmed, et vene pool võis Robotine ja Verbove vahel 6 km laiuselt u 1 km üle põldude edasi saada. Hetkel kuratlikult kiire päev, jõudsin alles kell 2 öösel koju, nüüd vist tormab maastikule üht võimalikku kadunud inimest otsima ja õhtuks peab pealinna jõudma, sestap täpsemaid asjaolusid hetkel selgitada ei suuda.
Melitopoli suund: vaikne,
8. Herson: vene pool jätkab siingi tugevat surumist, 13 rünnakut eile oli aga siingi muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Moskva võimud kaunistavad Punase väljaku aastavahetuseks metalltõkete ja kontrollpunktidega ning pidulikku meeleolu tänavatel täiendavad politseipatrullid.
Juurdepääs Punasele väljakule suletakse 31. detsembril kell 18.00 kuni 1. jaanuari 7.00, teatas pealinna siseministeeriumi peadirektoraat. Moskva julgeolekuosakonna andmetel paigutatakse ööl vastu 1. jaanuari linnatänavatele umbes 8000 julgeolekujõudu esindajat: 4000 politseinikku, 3800 rahvuskaartlast.
Tänavatele tuleb viis korda rohkem politseinikke: järelejäänud uusaastapühadel on tööl 1,4 tuhat korrakaitsjat. Maksimaalne arv politsei- ja rahvuskaartlasi – ligi 12 tuhat – lähetatakse õigeusu jõuludeks 6.-7. jaanuaril. Nendega liitub 2,3 tuhat valvurit, kes „aitavad korda hoida”, teatab osakond.
Võrreldes 2022. aastaga suureneb vana-aastaõhtul Moskva tänavatel politseinike arv: siis oli valves 7 tuhat töötajat ja veel umbes 300 eraturvafirmade töötajat. Punane väljak suleti ka aasta tagasi: võimud selgitasid seda otsust koroonaviiruse tõttu „ennetusmeetmete rakendamisega”.
10. Venemaa armee kaotused Ukraina-vastases sõjas võivad 2025. aastaks ületada 500 000 piiri, kui võitluste praegune tempo jätkub. Sellest teatati Ühendkuningriigi luurebriifingul. Märgitakse, et igapäevaste kaotuste arvu suurenemine annab tunnistust Vene armee degradeerumisest ja selle muutumisest madala kvaliteediga ja suures koguses „massiarmeeks” pärast 2022. aasta mobilisatsiooni.
Britid kirjutavad, et Venemaal kulub professionaalsete ja kogenud üksuste taastamiseks tõenäoliselt 5-10 aastat.
„Kui praegune kaotuste tempo jätkub aastani 2024, ulatuvad Venemaa kaotused hukkunute ja haavatute osas 2025. aastaks enam kui poole miljonini. Üheksa aastat kestnud Afganistani sõja jooksul kaotas NSVL umbes 70 000 inimest,” seisab raportis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
