Sõja ülevaade: 658. päev – Odessa ja Kiiev uue rünnaku all
Avaldatud: 13 detsember, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. detsember 2023:
Odessa ja Kiiev uue rünnaku all ning väga tugev intensiivne rünnakutelaine toob vene poolele mitmes lõigus sammhaaval edenemisi.
1. Odessa ja Kiiev.
2. Rahulik.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve jätkus ning rinne nii lainetas pisu kui üks sammhaaval vene poole edenemine.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: jätkuvalt suurem mure seoses vene poole edenemisega Klisiivka taga asuvat kõrgustikku pidi.
6. Donetsk: igast suunast vene rünnakud jätkusid ja on ka edenemisi.
7. Lõunarinne: siingi vene pool sammhaaval kipub edenema.
8. Herson: initsiatiiv Ukraina käes.
9. USA Sõja Instituudi (ISW) üldine kokkuvõte suundumustest.
10. Vastastikused häkkerite rünnakud.
11. putin üritab parandada tööturu olukorda.
12. vene kaardivägi saab nüüd palgata vabatahtlike.
13. Poola uue valitsusjuhi jõuline avaldus.
14. Google otsingute edetabel (top 10) ilma Ukraina sõjata.
15. Lühiuudised
1. Eile õhtul uus droonirünnak Odessa suunal, kostus plahvatusi. Täna varahommikuse raketirünnaku (10-st 10 alla lasti) järel Kiievile sai raketitükkide alla kukkumise tagajärjel haavata 34 inimest, sealhulgas 2 last. Piiräärsete Ukraina asulate pommitamine vähenes mitu korda, võimalik, et ilmaolud takistasid vene kahuriväelaste logistikat.
2. Suht rahulik.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole tugevad rünnakud Kupianski suunal ja Kreminnast läänes jätkusid. Sinkivka küla (Kupianskist kirdes) juures olla paarsada meetrit jälle vene pool edasi saanud. Seni külasse neil siseneda pole õnnestunud. Ivanivka lähedal (Kupianskist idas) vahetavad küla serval olevad possad pidevalt omanikku ning pingeline olukord jätkub siingi. Kreminnast läänes võis ka paaris lõigus mõnisada meetrit vene pool edeneda aga ei suuda tuvastada kus. Ilm hakkab nüüd pendeldama pluss ja miinuskraadide vahel ning sademeid vaid nädala jooksul paaril päeval, sestap maapind veel head kandvust ei saavuta. Järjest enam keskendub vene pool oma lennunduse ja kaudtulega Ukraina logistikaahela lõhkumisele. Õnneks pisu ebatäpselt aga mitte alati. Seni vene surve langust siin rindel ei prognoosi, sest nii tehnikat kui isikkoosseisu rünnakuteks jagub.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: siingi rindel tugev vene rünnakutelaine jätkus. Bahmutist põhjas ja loodes vene edenemisi ei tuvastanud. Bahmutist lõuna pool datsade alas oli vaenlasel edu mitusada meetrit ja piki Klisiivka taga asuvat kõrgustiku pidi veel u 200m edasi saadi. Vähemalt üks edukas Ukraina vasturünnak Bahmuti lõunaserval datsade lähedal, hõivati Gagarini kaevanduse aheraine küngas. Siingi suunal vene rünnakute surve langust ei prognoosi.
6. Donetsk: tugev vene poole surve jätkus. Viimase kolme päeva jooksul Avdiivka lähistel rünnakuid vähemalt 16 erinevas suunas. Eile Avdiivka põhjaserval ühtki vene poole edenemist ei tuvastanud, njah, vene pool ei tegele isegi laipade korjamisega lahinguväljalt (või-olla ei lase ka Ukraina omad seda neil seal vabalt teha). Karm küll, aga ei näe ka põhjust, miks nad peaks seda lubama teha, sest siin sõjas on iga tapetud vene soldat üks Ukrainlaste tapja vähem ja kui soldat lähebki laipu tooma siis järgmisel hetkel tuleb juba rünnakule…
Avdiivka kagu- ja lõunaserval Promka tööstusala (asub linna enda suhtes kõrgemal) ümber jätkub tugev vene üksuste surumine läbi metsatukkade saamaks linna sisse. Promka kõrgendiku kaotusega hakkab siin suunal järjest halveneva Ukraina kaitsevõime aga õnneks pisu leevendab seda tugev kaitseliin ja tihe hoonestus linnas. Linnast edeleas vene poole edenemist ei tuvastanud, kuigi enamuse külade suunal rünnati.
Marinka lõunaosa on nüüd tervenisti vene poole kontrolli all ja teisel pool veekogu põhjaküljel asula loodeservas on veel mõned hooned Ukraina kontrolli all. Eile oli väga tugev rünnakutelaine Marinkast lõuna pool ja Novomõkhailivkast põhja pool ning siin vähemalt kahes erinevas kohas mitu põllulappi Ukraina kaotas. Hetkel veel vene poole kaudtulemoona puudust ei tunneta aga siiski pisu loodan, et oskusklike kahuriväelaste põud peaks juba hakkama end peatselt tunda andma.
7. Lõunarinne: njah, sammhaaval hoopis vene pool.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: vene pool jätkab tugevate rünnakutega Robotinest lõunas ja läänes ning suutis mitu põllulappi u 300 m sügavuselt enda kätte saada. Suuremt läbimurde ohtu siiski ei näe. Pärast HIMARS-i rünnakut Tokmaki põhjaosas on hävitatud Venemaa droonide operatsioonikeskus. Äkki lühikeseks ajaks droonide lennud vähenevad.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: olla Krõnki ümber possade käest kätte käimist ning ikka tuleb kõlakaid muudest Ukraina dessantidest (või reididest) üle Dnepri mujal lõikudes. Täpsemat infot siiski pole. Seni pole vene uus taktika jõuda väikeste üksustega Ukraina üksuste tagalasse end õigustanud aga Teplinski (siinse suuna vene väge ülem) sõnul sarnast taktikat jätkatakse ka vaid moraali tõstmiseks. Jätkuvalt ei oska arvata, kas Ukraina eesmärk on siin suunal vaid vene vägede sidumine ja suurte kaotuste põhjustamine neile või on miskit enamat plaanis. Pisu tuli vene poolelt kurtmist, et ilm soosib Dnepri ülest liiklemist. Jätkuvalt kipun arvama, et vene poolel on tõsised logistilised raskused suure tiheduse ja erinäoliste üksuste tagamisega. Ilm enamasti plussis ning suuremad sajud on lõppenud, vahele ka mõni miinuskraadi päev.
9. USA Sõja Instituudi (ISW) üldine kokkuvõte: väidetavalt hindas USA luure, et Venemaa ründeoperatsioonide eesmärk Ida-Ukrainas 2023. aasta sügisel ja eeloleval talvel on otseste operatiiveesmärkide saavutamise asemel nõrgestada lääne toetust Ukrainale. USA luurekogukond jagas väidetavalt 12. detsembril Kongressiga salastatud luureandmete hinnangut, milles USA luure hinnangul on Venemaa ründeoperatsioonide eesmärk Ida-Ukrainas nõrgendada Lääne toetust Ukrainale, kuid see on toonud kaasa vaid suuri Venemaa kaotusi ja mitte operatiivselt olulist Venemaa lahinguvälja edusamme. See hinnang Venemaa suurte kahjude ja operatiivselt olulise Venemaa kasu puudumise kohta on kooskõlas ISW hinnanguga. USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Andrienne Watson teatas väidetavalt, et Venemaa väed on Avdiivka-Novopavlivka teljel (Avdiivka suund läbi Donetski oblasti lääneosa) kandnud enam kui 13 000 inimohvrit ja kaotanud 220 lahingumasinat alates rünnakuoperatsioonide alustamisest 2023. aasta oktoobris. Watson lisas, et Venemaa näib uskuvat, et talvine sõjaline „ummikseis” lõpetab läänepoolse toetuse Ukrainale ja annab Venemaa vägedele eelise, hoolimata suurtest Venemaa kaotustest ja vene pidevast väljaõppinud isikkoosseisu, laskemoona ja varustuse nappusest. ISW hinnangul on vene väed üritanud Ukrainas sõjavälja initsiatiivi taastada vähemalt 2023. aasta novembri keskpaigast ning on nüüdseks tõenäoliselt pühendunud pealetungi operatsioonidele mitmes rinde sektoris sügise-talvehooajal kõige keerulisema ilmaga perioodil initsiatiivi haaramiseks ja säilitamiseks.
vene väed võivad viia läbi kulukaid pealetungi operatsioone ajal, mis ei ole maapealse manöövri jaoks soodne, et ajastada võimalikku nihet lahinguväljal ning läänes toimuvaid vestlusi Ukraina jätkuva toetamise üle. vene väed alustasid 10. oktoobril ulatuslikku pealetungi Avdiivka vallutamiseks ja intensiivistasid seejärel lokaliseeritud pealetungi operatsioone mujal Ida-Ukrainas, samal ajal kui Ukraina väed hakkasid omal soovil vastupealetungi operatsioone vähendama. Venemaa väejuhatus otsustas pärast Ukraina vasturünde operatsioonide aeglustunud tempot mitte oodata rünnakuteks valmistumist hiljem sel talvel või 2024. aasta kevadel, nagu nad olid teinud Ukraina edukate vasturünnakute 2022. aasta suvel ja sügisel ning ebaõnnestunud Venemaa talve-kevade 2023 vahel. Venemaa väejuhatuse otsus alustada pealetungi 2023. aasta sügisel võis olla oportunistlik reaktsioon läänepoolsele Ukrainale antava toetuse kõikumisele. Lääne sagenenud arutelud Ukrainale sõjalise abi jätkamise üle pärast Venemaa suhteliselt edukaid kaitseoperatsioone Zaporižja oblastis olid etteaimatavad ja võisid Venemaa väejuhatuse arvutustes arvesse võtta. kreml on korraldanud pikaajalisi teabeoperatsioone, mille eesmärk on heidutada Lääne julgeolekuabi Ukrainale ja Venemaa väejuhatus võis kindlaks teha, et need teabeoperatsioonid annavad üha suuremat tulu ja et Venemaa sõjalised jõupingutused initsiatiivi haaramiseks võivad tekitada lääneriikides edasisi arutelusid Ukrainale antava abi üle.
vene väed on Ukrainas rutiinselt läbi viinud sõjalisi operatsioone, mille eesmärk on kujundada Lääne käitumist selle asemel, et saavutada operatiivseid lahinguvälja eesmärke, ning USA luure hinnang, et käimasolevatel Venemaa pealetungi operatsioonidel ei ole vahetut sõjalist eesmärki, on täiesti usutav. vene väed ei ole veel kogu Ukrainas initsiatiivi haaranud, kuid vene väed võivad püüda saavutada vahetut operatiiveesmärki, kui nad initsiatiivi haaravad. Venemaa väejuhatus on väidetavalt korraldanud pealetungioperatsioone ka sisepoliitilisi eesmärke silmas pidades ning kremli sisemine dünaamika võib mõjutada Venemaa sõjalisi otsuseid käimasolevate Venemaa pealetungi operatsioonide kohta. ISW ei anna praegu hinnangut Venemaa käimasolevate ründeoperatsioonide esmasele kavatsusele, kuid nõustub USA luurekogukonna hinnanguga, et Venemaa on neelanud väga suuri kaotusi ilma operatiivselt märkimisväärset kasu saavutamata või tingimusi seadmata sellise kasu saamiseks.
USA luure hindas ka seda, et sõda Ukrainas on laastanud sõjaeelse Venemaa sõjaväe, kuigi Venemaa on need kaotused osaliselt tasa teinud ja jätkab valmistumist pikaks sõjaks Ukrainas. Salastatusest vabastatud luurehinnangus väideti, et vene väed on enne 24. veebruari 2022 kaotanud 87 protsenti sõjaeelsest tegevväelastest maaväes ja kaks kolmandikku tankidest. Salastusest vabastatud luurehinnangus väideti, et Venemaa väed kaotasid 360 000 isikkoosseisust 315 000 inimest, 3500 tankist 2200 ja 13 600 jalaväe lahingumasinast ja soomustransportöörist 4400 inimest. Hinnangus väideti, et Venemaa maaväed on 2023. aasta novembri lõpu seisuga kaotanud üle veerandi oma sissetungieelsetest sõjavarustuse varudest, mis on vähendanud Venemaa pealetungioperatsioonide keerukust ja ulatust Ukrainas.
Venemaa juhtkond on aga võtnud tööjõukaotuse korvamiseks kasutusele ulatuslikud vägede genereerimise meetmed ning Ukraina luure teatas 2023. aasta septembris, et Venemaa vägedel on okupeeritud Ukrainas 420 000 inimest. Osaline mobiliseerimine algas 2022. aasta septembris ja Venemaa käimasolevad krüptomobilisatsiooni jõupingutused on suure tõenäosusega korvanud USA luure poolt teatatud Venemaa kaotused, kuigi uutel vene töötajatel on tõenäoliselt madalam lahinguvõime kui neil, keda nad välja vahetasid. Venemaa väejuhatus jätkab ka pikaajalisi ümberstruktureerimis- ja laienemispüüdlusi, et moodustada strateegilised reservid ja valmistuda võimalikuks tulevaseks suuremahuliseks konventsionaalseks sõjaks NATO vastu, kuigi Ukraina lühi- kuni keskmise tähtajaga tööjõuvajadus võib neid jõupingutusi õõnestada. Venemaa on järk-järgult mobiliseerinud oma kaitsetööstusbaasi (DIB), et tegeleda Ukraina materiaalsete kaotustega ja jätkata pikaajalist sõjategevust, kuigi puuduvad märgid selle kohta, et Venemaa oleks teinud märkimisväärseid edusamme soomukite kaotuste hüvitamisel Ukrainas. Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas 11. detsembril USA riigikaitseülikoolis peetud kõnes, et putin nihutab Venemaa majandust ja ühiskonda sõjaaegsele alusele.
10. Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat teatas häkkerite rünnaku korraldamisest Venemaa föderaalse maksuteenistuse serveritele. GUR-i andmetel tungisid selle küberüksused föderaalse maksuteenistuse „ühte hästi kaitstud võtmekeskserverisse” ning 2,3 tuhandesse piirkondlikku serverisse kogu Venemaal ja Krimmi territooriumil. Samamoodi rünnati ka föderaalset maksuteenistust teenindanud Venemaa IT-ettevõtet.
Selle tulemusena olid kõik maksuteenuste serverid nakatunud pahavaraga. „Konfiguratsioonifailid, mis aastaid tagasid Vene Föderatsiooni ulatusliku maksusüsteemi toimimise, on täielikult kõrvaldatud – kogu andmebaas ja selle varukoopiad on hävitatud,” seisab UNIANi tsiteeritud GUR-i teates.
Föderaalne maksuteenistus väidab, et see teave ei vasta tõele. „Praegu töötavad kõik Venemaa föderaalse maksuteenistuse teenused, ametlik veebisait ja muud suhtluskanalid nii teiste osakondade kui ka maksumaksjatega tavapäraselt. Levitatud teave andmete hävitamise ja liikluse hõivamise kohta ei vasta tegelikkusele,” seisab föderaalse maksuteenistuse vastuses Kommersantile.
Mõni tund enne seda sõnumit teatas Ukrainas enam kui 24 miljonit abonenti teenindav mobiilioperaator Kyivstar, et temast on saanud võimsa häkkerirünnaku sihtmärk. Võrgu tuuma mõjutanud häkkimise tulemusena suleti ajutiselt sideteenused ja Interneti-juurdepääs. Kyivstari sõnul ei ohustata tellijate isikuandmeid.
Ka teised Ukraina ettevõtted teatasid probleemidest oma võrgu infrastruktuuriga. Privatbank hoiatas võimalike probleemide eest Kyivstari mobiilikaartidest sõltuvate terminalide ja sularahaautomaatide töös. Monobanki juht teatas ka ulatuslikust DDoS-rünnakust, mis oli suunatud Amazoni sisenemispunktidele, mõjutades panku ja veebisaite. Samuti on probleeme sideoperaatori Vodafone mobiilirakendusega. Sellesse sisenemise katsetega kaasnevad teated tehniliste tööde kohta.
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) alustas juhtumi uurimist riigi kriminaalkoodeksi kaheksa artikli alusel, sealhulgas infosüsteemidesse loata sekkumise, pahavara loomise, samuti territoriaalse terviklikkuse riive ja riigireetmise kohta. Üks rünnaku versioone on Vene luureteenistuste võimalik sekkumine.
Varem on Ukraina struktuurid korduvalt teatanud häkkerite rünnakutest Venemaa organisatsioonide vastu. Novembris teatasid Cyber Resistance grupi esindajad, et nad on tunginud Venemaa kaitseministeeriumi teabe- ja massikommunikatsiooni osakonna võrkudesse ning saanud juurdepääsu meediaseire- ja analüüsisüsteemile Katyusha. Sisedokumentatsiooni ja tarkvara võtmeid jagati rahvusvahelise luurekogukonna InformNapalmiga, kes avaldas häkkimise üksikasjad.
Novembri alguses ilmus kolme Venemaa krediidiasutuse – Fora Bank, BZhF ja Ülevenemaalise Regionaalarengu Panga (RRDB) – veebisaitidele teade eraisikute hoiuste ja kontode maksete peatamise kohta. BZhF Bank teatas, et organisatsiooni veebisait „sai volitamata juurdepääsu ja häkkimise sihtmärgiks”. Septembris teatas Ukraina häkkerite kogukond KibOrg, et Venemaa firma Sirena-Travel andmebaasi, mis sisaldab teavet lennureisijate kohta, on häkitud. Häkkerite Telegrami kanali andmetel õnnestus neil pääseda ligi andmebaasidele, kus on toodud lennunumbrid, lennufirmad, piletihinnad, marsruudid, broneeringud ja piletihinnad, mis hõlmavad perioodi 2007–2023.
11. putin allkirjastas Vene Föderatsiooni tööhõive seaduse uue versiooni. 1. jaanuaril 2024 kehtima hakkav dokument kehtestab sõjaväeveteranide ja nende perede töölevõtmisel prioriteedi. Seaduse üks autoreid, asetäitja Andrei Isaev ütles, et algatusega tutvustatakse mitmeid isikute kategooriaid, keda tööturuteenistus täiendavalt toetab. Tööandjad, kes loovad või säilitavad neile töökohti, saavad valitsuse abi. Jutt käib eelkõige Ukraina sõjas osalejatest ja nende pereliikmetest. Seadusega tahetakse toetada ka vallandamise ohus olevaid inimesi, noori spetsialiste, kes ei ole suutnud tööd leida üle poole aasta.
Eelnõu on suunatud ka ebaseadusliku töötamise vastu võitlemisele. Selle nähtuse vastu võitlemiseks on loodud Vene Föderatsiooni moodustavate üksuste talitustevaheline komisjon, samuti on antud võimalus korraldada piirkondades tööturuasutuste kohapealset abi.
Staatuse saamiseks peate digiteenuse „Töö Venemaal” kaudu kokku leppima individuaalse plaani. Töötutoetuse maksimumsummat indekseeritakse igal aastal. Alates 1. veebruarist on hüvitise suurus makseperioodi esimesel kolmel kuul 12 792 rubla (128 eurot), järgmisel kolmel kuul – 5000 rubla (50 eurot). Minimaalne hüvitis on 1500 rubla (15 eurot).
2023. aasta märtsis tegi tööministeerium ettepaneku sõjaveteranide ümberõpetamiseks ja subsideerimiseks Ukrainas. „Sõjalistel erioperatsioonidel osalejatel on eelisõigus osaleda ümberõppe- ja subsideeritud värbamisprogrammides. Samasugune otsus tehakse ka sõjalisel erioperatsioonil osalenute pereliikmetele,” ütles tööministeeriumi juht Anton Kotjakov. Riigiduuma tegi ka ettepaneku anda sõjas osalejatele eelisõigus töötada valitsusasutustes ja organisatsioonides.
Njah, tegelikult on Venemaal mure töökäte puuduses ning uus seadus arvatavalt miskit ei paranda, pigem halvendab olukorda aga eks seoses järgmise aasta märtsiga tulebki pisu raha jagada…ja ka poe ees istuvad „maailma asju arutavad” mehed peavad lisa saama…
Teise soodustusena kirjutas putin 2023. aastal alla seadusele, mille kohaselt peavad kõrgkoolid eraldama sõjas osalejatele ja nende lastele kummaski suunas 10% õppekohtade koguarvust.
12. vene riigiduuma võttis kolmandal lugemisel vastu seaduste paketi, mis annab vene kaardiväele õiguse moodustada vabatahtlikke üksusi. Eelnõu kaasautor, infopoliitika, infotehnoloogia ja kommunikatsioonikomisjoni esimees Aleksander Hinštein selgitas, et need muudatused on tingitud vene kaardiväe aktiivsest osalusest õiguskaitseorganite töös ja valitsuse funktsionaalsusega sarnaste ülesannete täitmisest.
Vastavalt muudatuste paketile saavad vene kaardiväele kõik volitused ja mehhanismid vabatahtlike üksuste moodustamiseks, mis kaitseministeeriumil juba on. vene kaardiväe vabatahtlikele makstakse väeosades sotsiaaltoetusi.
vene kaardivägi saab moodustada koosseisusid presidendi otsusega. Vabatahtlikud kaasatakse mobilisatsiooni, sõjaseisukorra, relvakonfliktide ja terrorismivastaste operatsioonide ajal. Selliste üksustega liitumise lepingud sõlmitakse otse kodanikega.
22. septembril 2023 esitas riigiduumale eelnõude paketi Aleksander Hhinšteini juhitud saadikute ja senaatorite rühm ning Föderatsiooninõukogu põhiseadusliku seadusandluse ja riigi ülesehitamise komitee esimees Andrei Klishas.
Varem on väljaanne „Olulised lood” kajastanud läbirääkimisi erasõjaväefirma „wagner” ja vene rahvuskaardi vahel. wagneri esindaja sõnul hakkavad nad toimima vene kaardiväe eraldiseisva üksusena, säilitades oma nime ja põhimõtted Valgevenes, Aafrikas ja Põhja-Kaukaasias.
Teave vene kaardiväe koostööst wagneriga ilmus endise riigiduuma spiikri abi Anastasia Kaševarova Telegrami kanalis. Ta rääkis vene kaardiväe juhi viktor zolotovi kohtumisest prigožini poja paveli ja endise vene langevarjuri Anton „Lotus” Elizaroviga, kes on prigožini võimalik järglane.
Hinštein kinnitas, et eelnõu ei ole seotud kuulujuttudega wagneri üksuste kaasamisest vene kaardiväkke ning nentis, et need kuulujutud ei vasta tõele.
13. Poola valitsuse uus juht Donald Tusk (peaks kohe ametisse saama) ütles, et ta „ei kuula enam poliitikuid, kes räägivad Ukraina olukorrast väsimisest”. „Rünnak Ukraina vastu on rünnak meie kõigi vastu,” nii määratles poliitik olukorda. Tusk oli varasemalt aastatel 2007–2014 Poola peaminister.
Tuski otsustusvõime võib anda energiat Euroopa valitsustele, kes ei ole veel suutnud kokku leppida Ukraina rahastamise ja selle edasise Euroopa Liiduga lõimumise tingimustes. Ungari peaminister Viktor Orban võttis sõna Ukraina EL-i vastuvõtmise ja 50 miljardi euro eraldamise vastu bloki üldeelarvest. Austria kantsler Karl Nehammer väljendas mittenõustumist Ukraina ja Moldova kiirendatud ühinemisega.
Rohkem kui aasta olid lääneriikide poliitikud erakondlikust kuuluvusest hoolimata ühtsed Ukraina toetamisel. Kuid sel sügisel sai ebaõnnestunud vastupealetungi tõttu selgeks, et sõda venis ja Ukraina toetamine hakkas kohati muutuma läbirääkimiste vahetuskaubaks. Nii seovad vabariiklased USA-s uue raha väljastamise siserändepoliitika karmistamisega.
„Olukord Ukrainas on lakanud olemast midagi erilist. Seda ei peeta enam riikliku julgeoleku küsimuseks, ELi, NATO või USA jaoks esmatähtsaks. Kui see nii poleks, ei mängiks inimesed selle ümber poliitilisi mänge,” ütles German Marshalli fondi vanemteadur Jacob Kierkegaard Financial Timesile. „Ukraina sõda on devalveerunud… Kui ma oleksin putin, siis ma ütleksin praegu: minu strateegiline otsus püüda Läänest kauem vastu pidada töötab.”
Tusk, mis 2014.–2019 juhtis ka Euroopa Ülemkogu, reageeris teisipäeval praegusele olukorrale: nõuame lääne täielikku mobiliseerimist Ukraina abistamiseks.
President Andrzej Duda peaks kolmapäeva hommikul Tuskile ja tema valitsusele vande andma. Vahetult pärast seda kavatseb uus peaminister minna EL-i ja Balkani riikide tippkohtumisele ning neljapäeval viibib ta Brüsselis, kus algab Euroopa Liidu riikide liidrite kohtumine. Arutatakse 50 miljardi euro küsimust ja ametlike läbirääkimiste alustamist Ukraina ühinemiseks Euroopa Liiduga.
Tuski partei Kodanikuplatvorm tuli hiljutistel valimistel teisele kohale. Kaheksa aastat Poolat valitsenud võidukas partei Seadus ja Õiglus kogus aga vaid 37%: sellest ei piisanud valitsuse moodustamiseks ja keegi ei tahtnud selle partneriks saada. Tusk pani kokku mitme opositsioonierakonna koalitsiooni. Parlament kiitis esmaspäeval läbi umbusaldushääletuse praeguse endise peaministri Mateusz Morawiecki valitsusele ja valis 248 häälega (201 vastuhäälega) uueks peaministriks Tuski.
Tusk oli Politico hiljuti avaldatud Euroopa 28 mõjukaima inimese edetabelis esikohal.
14. Ukraina sõja teema ei pääsenud Google’i populaarseimate uudistepäringute esikümnesse. Google Trendsi 2023. aasta andmete analüüsi tulemuste põhjal sai teatavaks, et Gaza sektori konflikt sai uudiste edetabelis esikoha.
Teenistuse andmetel kuulusid aasta enimnõutud uudiste esikümnesse ka sellised sündmused nagu batüskaafi plahvatus Titanicu hukkumise koha lähedal, maavärin Türgis, kolm orkaani USA-s ja Kanadas, tulistamised Ameerika osariigid Maine ja Tennessee ning India missioon „Chandrayaan-3” ja sõda Sudaanis.
Venemaa eelmise aasta sissetung Ukrainasse oli otsingute tippteema. Ukraina kuulus sel ajal mitmesse globaalsete Google’i populaarsemate päringute kategooriasse ja oli kategooria „Uudised” nimekirjas esikohal. Suurim huvi riigi vastu oli perioodil 20.–26. veebruar kuni 5. märts 2022.
Ettevõte märgib, et Ukraina sündmustega seotud otsingukeeled olid inglise, prantsuse ja saksa keel. Riigi nime puudutavate kasutajate päringutega kaasnesid kõige sagedamini sõnad „kaotused”, „inimohvrid”, „annetused”, „pagulased” ja „sõda”. Kategoorias Uudised said populaarseks päringud Suurbritannia kuninganna Elizabeth II surma, USA valimistulemuste, Powerballi loteriinumbrite ja ahvirõugete kohta.
15. Lühiuudised
USA soovitas Ukrainal aasta jooksul oma praeguseid positsioone kindlustada ja oma relvatootmist suurendada, otsides samal ajal uut strateegiat territooriumi tagasivallutamiseks, ütlesid allikad The New York Timesile.
„Minu vestluse tulemustele Ungari välisministri Péter Szijartoga on ähvardused, et Ungari on põhimõtteliselt Ukraina EL-i kuulumise vastu, täielikult kõrvaldatud. Ta kinnitas, et see pole üldse küsimus,” ütles Ukraina välisminister Kuleba.
Ungarile Ukraina liikmelisuse osas tehtavad järeleandmised võivad EL-i tippametnikele kalliks maksma minna. Politico andmetel kasutavad Ungari ja selle venemeelne peaminister Viktor Orban juba praegu EL-is otsest väljapressimist.
Austria oli vastu läbirääkimiste alustamisele Ukrainaga Euroopa Liiduga ühinemise üle, sest „Kiiev ei tohiks saada privileege, mida Bosnial ja Hertsegoviinal pole”.
USA esindajatekoda võttis vastu seaduseelnõu, mis keelab Venemaalt tuumaelektrijaamade jaoks uraani impordi. Seadus muudaks tuumakütuses kasutatava väherikastatud uraani impordi ebaseaduslikuks 90 päeva pärast seaduseelnõu jõustumist.
Putin hakkas enda nn valitute sekka presidendikampaanias nimetama ka mõndasid vene milblogijaid. See annab blogijatele täiendava sissetuleku ning kasvatab nende mõjuvõimu. Njah, eks see mõjutab ka nende blogijate uudisevoogu kremlimeelsemaks…
Poliitik Aleksei Navalnõi, kelle asukohta tema advokaadid ligi nädala jooksul välja selgitada ei suutnud, transporditi esialgsetel andmetel Moskvasse uues kriminaalasjas uurimistoiminguid läbi viima, edastab Baza.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.