Sõja ülevaade: 648. päev – 88 vene poole rünnakut
Avaldatud: 3 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. detsember 2023:
88 vene poole rünnakut ja tugev surve nii Kupianski, Torske, Bahmuti ümber, Avdiivka ja Marinka suunal jätkus, aga mitte ilma Ukraina vasturünnakuteta. Nii Krimmis kui Venemaal pisu palav, njah, Krimmi omad kurdavad, et turiste polevat ja keegi sinna investeerida ei tahtvat, muresid Zaporižja tuumaelektrijaamaga ja ikka öised droonid.
1.Igaöine droonilaine jätkus.
2. Krasnodar ja Džankoi.
3. Kupiansk-Kreminna: vaatamata tugevale vene poole surve jätkumisele edenes pisu hoopis Ukraina.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: tugev vene poole surve jätkus ilma muutusi rindejoones toomata.
6. Donetsk: pisu rindejoone muutust Avdiivkast põhjas kummagi poole kasuks.
7. Lõunarinne: rindejoone muutusi ei tuvastanud, küll vene poole kurtmist, et põllud põhjatud.
8. Herson: muutusteta, aga mitte ilma vene poole kurtmiseta.
9. Eilne Postimehe uudis lööb laineid ka vene ja Ukraina keelses meedias.
10. Probleemid vene tsiviillennunduses kasvavad.
11. Krimmi ei taha minna ei turist ega investor.
12. Lühiuudised
1. Öösel uus Iraani droonide rünnak, alla lasti 10 12-st. Mõned lendasid Hmelnitski piirkonnani Kesk-Ukrainas. Tabamustest hommikuks täpsem info puudus. Piiriülene Ukraina asulate pommitamine u ½ mahus tavapärasest.
2. Venemaal Krasnodaris teatatakse plahvatustest. Njah, vene pool küll andis teada, et kõik Ukraina S-200 raketid Azovi mere kohal alla tulistas, aga kohalikelt siiski tuli sõnumeid, et miskit neil plahvatas. Džankoi (Krimm) rajoonis teatati plahvatustest, ikka sealse sõjaväelennuvälja läheduses, aga sedagi infot vene ametlikud kanalid ei anna ja ka kõik vene milblogijad sellest ei kirjuta. Tihti löövad mitme vene milblogija vahel kired lõkkele ja süüdistakse nii üksteist, vene kaitseministeeriumi kui vahepealseid üksuste komandöre, et vale infot on kõik kohad täis.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool jätkas tugevate rünnakutega nii Kupianski kui Torske (Kreminnast läänes) suunal aga nii üleeilsetele edenemistele siiski lisa ei tulnud. Küll üllatas Dibrova juures Ukraina Kreminnast edela pool asuva metsaala serval ja olla eesmised vene possad kätte saanud. Päris suur osa metsa on lahingutegevuse tagajärjel muutunud sarnaseks tormikahjustustele ja nagu ikka, männid kipuvad enamasti murduma maapinnast 3-7 m kõrguselt ja enam kahjuks suuremat varjet ei paku, njah, eks mänd ka tervena suuremat varjatust ei tekita. Siin suunal ka aktiivne vene lennundus ja kui vähegi ilm lubab, siis pomme teele saadetakse.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vene rünnakute arv ümber Bahmuti linna ei taha väheneda ja liigub kõlakaid, et siia paar värskemat brigaadi vene pool rünnakuteks appi tõi. Siingi üleeilsetele vene poole edenemistele lisa ei tulnud ning Ukraina jätkab oma vasturünnakutega neile. Roomikuga veel kannatab üle põllu või põlluteed pidi kulgeda, aga ratastel masinatel on on liigelda kohati võimatu, sestap enamus kummagi poole rünnakuid jalaväega, kuhu vahel sekka jagub ka mõni soomuk või tank.
6. Donetsk: eilne peauudis oli ringlevast videost siit suunalt: Ukrainlastest kahe sõjavangi hukkamine vene soldatite poolt Stepovest pisu lõunapool (Avdiivka põhjakülg).
vene poole rünnakute arv ümber Avdiivka ei taha kahaneda. Rünnatakse nii päevavalges kui pimedas. Õnneks paistab Ukrainal jaguvat termovõimekusega droone ja tundub, et kas eile või mõni päev varem rünnakule suunduv vene soldatite mitme rühma suurune kolonn Stepove juures raudteest ida pool Ukraina enamuses kassettmoona tule alla jäi. Eile olla jälle vene pool Stepove külast välja löödud ja taandusid kuni raudteeni. Küll olla Stepove ja Avdiivka vahel ühe põldude vahelise metsariba u 500 m pikkuselt suutnud vene pool hõivata. Hetkel ei usu, et nad sinna ilma Stepovet vallutamata suudaksid pidama jääda, sest saavad seal kolmelt suunalt tuld. Rünnakud Avdiivkast lõunas ega edelas eile vene poolele peale kaotuste muutusi ei toonud. Hetkel vaid kõlakad, et mõned vene üksused on koosseisudelt väga „õhukeseks” kulunud ja neid olla hakatud rindelt kaugemale viima ja asenduseks tuleb pisu suurema koosseisuga üksusi.
Marinka juures peale üleeilset vene poole edenemist andis ka vähemalt üks vene poole milblogija teada, et siiski on järvest põhja pool veel paar kvartalivahet asulat Ukraina kontrolli all ning kurtis, et siingi suunal olla vene poole kaotused väga kõrged. Pisu tuleb ka siit suunalt vene poole kurtmist, et Ukraina kaudtuli täpsem ja vene poole üksustel olla jooksva kaudtule tellimisega keeruline.
7. Lõunarinne: muutusteta aga mitte ilma rünnakuteta.
Berdjanski suund: mõned väiksemad torkimised ja ilm kehv ning põllud päris tümad.
Tokmaki suund: siin siiski kummagi poole tugevamad rünnakud jätkusid ning tundub, et nii mõnigi possa käest kätte käib. Suuremaid muutusi ei tuvastanud.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: vene milblogijate kanal Dva mayora koos reportaažiga Hersoni oblasti põllult: Tundub, et Teplinski (sealse suuna vene vägede kõrgeim juht) ei suuda sealsete venelaste jaoks asju parandada. „Nad (Ukrainlased) ei luba läheneda ega eemalduda, droon kohe lendab või Ukraina relvajõudude miinipilduja töötab. Ja kui meie miinipilduja kuskil tulistab, lendab ukrainlastelt kõik sinna. Nende linnud vahetavad karussellis pidevalt üksteist, müra ja sumin täidavad kogu metsa, nad kontrollivad teid, näevad inimesi ja droon lendab kohe autosse… Nad lihtsalt saadavad poisid kohale tormama. Kuid kogu probleem on natside kontroll taeva üle.” Njah, orkide suust kuulda, et vastaspool on natsid, on pisu tragikoomiline.
Muutusi küll rindejoones ei tuvastanud, aga aktiivne lahingutegevus jätkus. Hetkel kõlakad, et vene pool olla sunnitud siit suunalt mõned üksused ära viima Krimmi, sest nende koosseisud olla nõnda kokku kuivanud. Lisaks tundub, et järjest lisandub õhudessantväelasi, sest nende üksuste numbreid on siin suunal järjest enam. Hetkel pole Ukraina suutnud ohjata vene lennunduse liugpommide heitmist ja nii siis neid karistamatult igapäevaselt teele saadekse ja oma portsu saab ka Hersoni linn.
9. Eilne Postimehe uudis lööb laineid ka vene ja Ukraina keelses meedias. Venemaa kodakondsuse saanud Eesti elanikke võidakse riigist välja saata, ütles peaminister Kaja Kallas. Tema sõnul otsivad võimud nüüd seaduslikku mehhanismi, mis võimaldaks selliste inimeste elamisloa tühistada, vahendab Postimees.
Kallas selgitas, et Venemaa rikkus Ukrainat rünnates kõiki rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ning Eesti parlament ja Euroopa Nõukogu tunnistasid Venemaa režiimi „terrorismi toetajaks”. Peaministri sõnul viitab soov saada praegu selle riigi kodakondsus, et inimene on valmis minema vene sõjaväkke ja osalema sõjas. „See on juba oht Eesti Vabariigi julgeolekule ja väga selge signaal, mida Eesti riik ei saa eirata,” ütles ta.
Kallas rõhutas, et Venemaa kodakondsuse saamisega seotud juhtumeid on kohustatud uurima politsei- ja piirivalveamet, et selgitada välja, kas tegemist on „terrorismi toetamise”, Venemaa aktsioonide, aga ka Eesti ja tema liitlaste vastase tegevusega.
Peaminister meenutas, et Vene Föderatsioon „harjutab rünnakuid” Balti riikide vastu sõjaväeõppustel, edastab ametlike kanalite kaudu vaenulikke ja valejutte lääneriikide kohta ning viimati on „hakanud taas organiseerima illegaalsete migrantide sisenemist Euroopa Liitu”.
Eesti seaduste järgi võib välismaalase elamisloa ära võtta, kui ta kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Kallas märkis, et iga juhtumit tuleb käsitleda individuaalselt ning otsus peab põhinema „isikust tuleneva ohu hinnangul”.
Siseministeeriumi juht Lauri Läänemets ütles novembri alguses, et riigi valitsus püüab leida võimalust Venemaa kodakondsust saada soovijate väljasaatmiseks. Võimalik meede ei puuduta isikuid, kellel on juba Venemaa pass, ja nende lapsi, kes soovivad seda saada, märkis minister. Kallas kinnitas, et siseministeeriumi juht „esindab valitsuse ametlikku seisukohta, mis lähtub riigi julgeolekust ja ellujäämisest”.
Eesti teist kodakondsust ei võimalda. Seega räägime „endistest NSV Liidu kodanikest”, kes ei saanud kunagi teist kodakondsust. 2023. aasta jaanuari seisuga elas riigis üle 64 tuhande inimese ehk 4,7 protsenti elanikkonnast.
10. Ukraina sissetungi eest kehtestatud sanktsioonide tõttu hoolduseta jäänud Venemaa lennufirmade lennukid lagunevad õhus jätkuvalt. Laupäeval taotles Peterburist Moskvasse lennanud Aerofloti Airbus A321 hädamaandumist Šeremetjevo lennujaamas. Otsus teha hädamaandumine sündis vasaku mootori rikke tõttu, teatas päästeteenistus RIA Novostile. Kell 13.11 maandus lennuk „tavaliselt”. Ükski 162 reisijast viga ei saanud.
Ka 2. detsembril maandus Tjumeni Roštšino lennujaamas tehnilisel põhjusel alternatiivlennuväljale Nojabrskist Ufasse lennanud Yamal Airlinesi lennuk Superjet 100, teatab Uurali transpordiprokuratuur. Pardal oli 71 inimest, meeskonda arvestamata. Kahju pole tehtud. Seejärel saadeti reisijad lennufirma reservlennukiga Ufasse.
1. detsembril tekkis rikkeid korraga kolmel lennukil. Kaliningradist Moskvasse lennanud Aerofloti lennuk Airbus A321 oli sunnitud maanduma Peterburi Pulkovo lennujaamas kokpiti kliimaseadme näidu tõttu. Reisijad viidi üle Boeing 777-le, et neid edasi toimetada pealinna.
Sama päeva hommikul teatas eriolukordade ministeerium, et teine Moskvast lennanud Aerofloti lennuk, Boeing 737, mille pardal oli 408 reisijat, tegi hädamaandumise Južno-Sahhalinskis. Lennufirma täpsustas, et selline otsus tehti tänu rõhulangusele ühel teliku kuuest rattast.
Novosibirskis ütlesid Tolmatševo lennuväljalt õhkutõusmise järel üles 78 reisijaga IrAero lennuki autopiloot ja klapid. Shoti sõnul tegi Superjet 100, mis pidi suunduma Talakanile, enne ohutut maandumist ootealal üle üheksa ringi. Kahju ei sündinud. IrAero pressiteenistus teatas, et lennukil oli viga ühes juhtimissüsteemi kanalis. Juhtumit hakkab uurima föderaalne lennutranspordiagentuur.
Laupäeval teatas S7 Airlines oma lennuprogrammi vähendamisest mitmes suunas. Lennuettevõtja selgitas seda „lennukite hooajalise ümberjaotamise ja sõiduplaani optimeerimisega”. 15. jaanuaril jäävad ära lennud Moskvast Nižni Novgorodi ja Tšeljabinskisse. Lisaks vähendatakse iganädalaste lendude arvu pealinnast Volgogradi, Penzasse, Peterburi, Novosibirskisse ja mitmetesse teistesse linnadesse. Samuti jätab lennufirma alates 2024. aasta maist ära mõned otselennud Novosibirskist Kaliningradi.
Reisijatele, kes ostsid piletid optimeerimisest mõjutatud lendudele, pakkus S7 täielikku sunnitud tagasimakset, lennu ümberbroneerimist saadaolevatel kuupäevadel või uuesti väljastamist lennupiletite ümberistumiseks ühes baaslennujaamas.
Varem kirjutas Kommersant, et lennuettevõtja võib Airbus A320/321 teenindamise raskuste tõttu sügis-talvist graafikut vähendada 10-15 protsenti. Eelkõige oli ettevõttel probleeme P&W mootorite remondiga, millega Venemaa ja Iraani tehnilised organisatsioonid ei tööta. S7 ei lenda ja umbes 20% selle lennukipargist on kasutusel, sealhulgas 13 39 neo-st.
Venemaa tsiviillennunduses hakkas tehnilisi probleeme sagedamini esinema pärast seda, kui sanktsioonid katkestasid lennukite teenindamise ja originaalvaruosade tarnimise. Lennukite töökorras hoidmiseks jagas Föderaalne Lennutranspordiagentuur lennufirmadele lennukite arendaja sertifikaate. See võimaldas vedajatel ise lennuki remonti teha, misjärel nad hakkasid mõnda lennukit demonteerima komponentide jaoks, et teenindada oma lennukipargi muid osi.
Alates 2022. aasta kevadest on lennufirmad nõudnud töötajatelt, et nad ei registreeriks seadmete defekte lennupäevikusse (TLB), mille tagajärjel lendavad lennukid sageli vigastena, kirjutas Project. Samuti teatati, et Aerofloti piloodid hakkasid ebaõnnestunud pidureid välja lülitama, kuna neid ei olnud võimalik asendada. Lennufirma Nordwind endise piloodi sõnul hakkasid paljud lennufirmad lendama „Vene õnnele” tuginedes.
11. Krimm loodab 2024. aastal turismitööstuse föderaalsele toetusele, kuna Ukrainas käimasoleva sõja tõttu ei soovi investorid piirkonda investeerida, ütles Venemaa poolt ametisse nimetatud annekteeritud poolsaare riiginõukogu juht Vladimir Konstantinov. intervjuus TASSile.
„Nüüd, lühiajalises perspektiivis, peatab see kogu see olukord sõjalise erioperatsiooniga (nagu Venemaa Föderatsioonis Ukraina invasiooni nimetatakse) muidugi investoreid,” tunnistas ta. Nii vastas ametnik küsimusele, kas välispartneritelt on „reaalseid lahendusi”, võttes arvesse asjaolu, et Krimmi külastasid „korduvalt” delegatsioonid Iraanist ning hiljuti tulid Jaltasse kolleegid Türgist.
Konstantinovi sõnul on investorid alati olnud peamiselt huvitatud Krimmi turismisektorist, „väga harva tuli kellelgi muid ideid, kuid võimudel on muid võimalusi, mis võivad neid meelitada. „Kui luuakse pikaajaline teravilja ümberlaadimise skeem, siis on Krimmi sadamad valmis, nende kaudu saab seda korraldada. Naftatooted – sellega seoses võiks teoreetiliselt ilmuda investoreid. Aga jällegi pidurdab kogu seda lugu Põhja sõjaväeringkond,” kurtis ta.
Konstantinov ütles ka, et ametivõimud kavatsevad taotleda föderaalset rahastamist turismitööstuse toetamiseks, mis on samal põhjusel kriisis. „Palume selle hoida selle aasta tasemel (2,2 miljardit rubla),” täpsustas ta.
Küsimusele, kas see avaldab ettevõtetele negatiivset mõju, võttes neilt stiimuli ise raha teenida, vastas Konstantinov eitavalt. „Kujuta ette, patsient lamab operatsioonilaual ja sa ütled talle: oled konkurent, tõuse püsti, jookse, võistle kellegagi, tõesta, et oled tugev. Peame ta esmalt päästma, jalule panema ja siis laskma tal joosta ja võistelda,” selgitas ametnik.
Ta rõhutas, et „tööstus on tõsise stressi all”. „Lennukid pole lennanud kaks aastat, raske lugu sillaga, logistikaga, lõputud provokatsioonid, Ukraina poolt meie vastu toime pandud terroriaktid, üldine infotaust – loomulikult on see kõik mõju avaldanud,” märkis Konstantinov.
Ta lisas, et föderaalkeskuselt rahaga abi palumine on „sunnitud meede, nagu süst patsiendi südamesse”. „Minu silme all lakkasid paljud ettevõtted eksisteerimast just sellistes tingimustes, kui täna pole kliente. Aga homme on kliente, aga ettevõtmist enam ei ole. Peame praegu ellu jääma, makse maksma ja töötajatele palka maksma. Seetõttu on igasugune ettevõtete toetamine väga oluline,” lõpetas Konstantinov.
Aasta algusest 1. septembrini võttis Krimm vastu 3,79 miljonit turisti, mida on 28 protsenti vähem kui 2022. aasta samal perioodil, ütles piirkonna juht Sergei Aksenov. Esimest korda ei kuulunud poolsaar venelaste seas populaarseimate sihtkohtade esikümnesse. RST presidendi Ilja Umanski sõnul oli nõudlus puhkuse järele Sevastopolis 28 protsenti ja Krimmis 22 protsenti väiksem kui eelmisel suvel.
Piirkond on ebaturvaline ning seda on suve jooksul korduvalt mürskude ja droonidega löödud. Liiklus Krimmi sillal seisis Ukraina rünnakute tõttu mitu korda, põhjustades mitmekilomeetriseid ummikuid. Ja ööl vastu 24. augustit üritas Ukraina dessantrühm isegi randuda Krimmi looderannikul asuvas Olenevka kuurortkülas.
12. Lühiuudised
Zelenski ütles intervjuus AP-le, et vangide vahetus jätkub, sageli otse lahinguväljal. „Enamasti neid vahetusi välja ei kuulutata. Kui meil on neid 10 ja neil on paar meie kutti, siis me vahetame nad ära. Komandörid teavad, mida teha,” rõhutas ta.
Ukraina ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ametnikud teatasid, et Zaporižja tuumaelektrijaam (ZNPP) katkestas öösel vastu 1. detsembrit töö viieks ja pooleks tunniks kõigist välistest toiteallikatest, tähistades jaama kaheksandat täielikku elektrikatkestust. kõik Vene okupatsiooni all. Ukraina energiaministeerium ja IAEA teatasid 2. detsembril, et ZNPP kaotas ühenduse mõlema töökorras välise elektriliiniga 2. detsembril kella 02.30-st kuni umbes 08.00-ni kohaliku aja järgi. Elektrikatkestuse ajal lülitus ZNPP jahtumiseks automaatselt diiselgeneraatoritele selle reaktorid ja toiteallikad.
USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC) kehtestas sanktsioonid kolmele kolmandale osapoolele, kes tegelevad Venemaa toornafta transportimisega, mis ületab G7 hinnalae. OFAC teatas 1. detsembril, et kehtestas sanktsioonid kahele Araabia Ühendemiraatides ja ühele Libeerias asuvale laevandusettevõttele, mis omavad laevu, mis vedasid Venemaa toornafta üle 70 dollari barreli pärast seda, kui G7 60-dollarine hinnalagi jõustus 2022. aasta detsembris.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
