Sõja ülevaade: 647. päev – vene poole rünnakute arv tõusmas
Avaldatud: 2 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. detsember 2023:
vaatamata kehvale ilmale on vene poole rünnakute arv tõusmas ning igapäevaseks on läinud nii drooni kui raketirünnakud Ukraina linnade suunal. Lisaks Kupianski, Avdiivka ja Marinka suunale on järjest tõusmas ka vene poole surve Kreminnast läänes ja Bahmuti juures. Njah, juba teine rong Siberis…
1. Enamus õnneks alla lasti.
2. Teinegi rong läks Siberis põlema.
3. Kupiansk-Kreminna: kasvab vene poole surve ja vähemalt üks edenemine.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: siingi surve tõus vene poolelt aga seni see veel edu ei toonud.
6. Donetsk: hull rünnakutelaine jätkus ja Marinkas veel pisike jupp asulat Ukraina kontrolli all.
7. Lõunarinne: vaid Tokmaki suunal kumbki pool aktiivne, muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud.
8. Herson: suurem aktiivsus kummaltki poolt Krõnki juures, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Kolm kokkuvõtet USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) päeva kokkuvõttest: Venemaal nimetatakse ebaõnnestunuid rünnakuid aktiivseks kaitseks.
10. ISW: vene droonimured rindel.
11. ISW: suhtluskeskkonda mõju rindetegevusele.
12. Rindekaartidest ja muutustest neil ehk käsikaudu kobamine udus.
13. putin andis käsu veelgi suurendada vene armeed.
14. CNN teatab viidates Lääne luureagentuuride teadetele, et peale putini „tagasivalimist” algab Ukrainas uus suurem pealetung.
15. Lühiuudised
1. 11-st õhus lendavast elukast (droonid ja raketid) lasi Ukraina õhutõrje alla 10. Osade suund oli jälle Odessa, kus ühtki tabamust õnneks polnud. Piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine u ½ mahus.
2. Väidetavalt kahjustas Ukraina luure 1. detsembril Baikali-Amuuri raudtee lõigul teist rongi, püüdes sellega alandada Venemaa logistikat Venemaa Kaug-Idas. Plahvatasid mitmed kütuse tsisternid. Juhtus see raudteesilla juures ning hetkel teadmata, kas see raudteesild kahju sai. Küll pole veel kahjustatud raudteetunnel Hiina suunal avatud ning hetkel seisab ka eilse rongiplahvatuse raudteelõigul liiklus. Mõlemaid juhtumeid seostatakse Ukraina luurega, kes hetkel pole kommentaare andnud. Selline üliolulise Venemaa raudteetaristu ründamine annab juba lühiajaliselt negatiivset efekti nii sõjaliselt kui vastase majandusele. Mingiks ajaks lüüakse kinni toimivad logistikaahelad ja seda eriti suundades, kus häid alternatiive pole. Pikaajaliselt peab vene pool hakkama järjest enam sõjalisi ressursse kasutama oma väga suure pindalaga riigi infra julgestamiseks, aga see tundub siiski pisu võimatu olevat, sest selleks on vaja palju enam rahvast kui on hetkel Ukrainas püssi all. Eks peaks pisu kasvama ka ettevõtjate rahulolematus, et nendegi kaubavood kannatavad ja eks näis, kui palju arutelu vene suurde meediasse üldse lastakse…
3. Kupiansk-Kreminna: lisaks Kupianski suunale, kus tavaliselt on üle 10 rünnaku päevas läks tihedamaks surumiseks ka Kreminnast läänes nii loode kui edela pool. Eile sai vene pool enda kontrolli alla mitu põllulappi kokku suurusega 4×2 km Kreminnast loodes. Midagi üliolulist see õnneks rindel ei muuda, aga näitab, et vene pool otsib Ukriana kaitses nõrkusi ning suurema soomuse toel on võimalik siiski edenemise võimalusi leida. Lisaks kasvab siingi suunal vene lennunduse poolt liugpommide heitmine ning nende plahvatuse sektoris ei sooviks keegi olla. Eks jama selles, et selliste pommide arv Venemaal olevat piisavalt suur, et sellises mahus vähemalt aasta jätkata. Seni, kuni pole võimalik rindest piisavalt kaugel vene lennundust maha suruda, selline tegevus jätkub.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: siingi suunal järjest ümber Bahmuti vene poole rünnakute arv tõuseb ning järjest enam on hakanud uuesti tõusma soomuse kasutamine. Eile küll rindejoones muutusi ei tuvastanud, aga pisu võib arvata, et sellise survega siiski kuskil pisu edeneda võidakse. Küll olla Ukraina siin suunal aktiivselt asunud kaitsekindlustusi rajama, sestap vist peatselt edasi surumist tulemas pole. Njah, hetkel peastarvutus ütleb, et vene poolel on Ukrainas üle 500 000 soldati ning kaotuste arv 1000 soldatit päevas suudetakse veel enam-vähem katta, aga seda kvantideediga. Pisu loodan, et just erialaspetsialistide arvu ei suudeta rindel katta ja tõusev ebaproffessionaalsus hakkab oma mõju järjest enam avaldama. Njah, ka Ukraina on muutmas enda mobilisatsioonireegleid, sest neil juba pisu kitsas käes ja osaks põhjuseks on soov enam anda võimalust rindel olevatel üksustel roteeruda puhkuseks. Vähemalt endale teadaolevalt siiski enamus Ukraina üksusi saab paarinädalalisi puhkuseid erinevatl vene soldatisest, keda üldjuhul rindelt kaugemale ei lasta. Eks seetõttu järjest kasvab Venemaal sõjas olevate soldatite emade ja naiste protesti hääl, mida juba väga aktiivselt maha surutakse…
6. Donetsk: tugev rünnakutelaine jätkus ning seni pole Ukriana suutnud Stepove idaosas asuvatest hoonetest vene poolt välja saada ning pigem sealne isikkoosseisu ja soomuse arv tõuseb. Kindlasti avaldab mõju ilm, sest seirata täpselt sihtmärke on Ukrainale suurem mure, sest kaudtulemoona ja droonidega pole priisata erinevalt vene poolest. Suuremaid muutusi siiski eilse päeva jooksul Avdiivka põhjaküljel ei tuvastanud. Ka ei saanud vene pool vaatamata tugevale survele edasi linnast kagus ega edelas. Küll kaotas Ukraina mitu kvartalivahet Marinkas ja on jäänud pisike jupp asulat veel nende kontrolli alla.
7. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: oodatakse vene poole sõnul muda jäätumist, seni jätkatakse kaudtule- ja drooniduelli.
Tokmaki suund: eile oli pisu tugevam vene poole rünnakutelaine mitmes lõigus ning juurde on vaid anda vene poole õhudessantnike kurtmine, et ilm väga kehv ja on raskendatud nii seire kui järelveod. Siin suunal tegi ka Ukraina tugevamaid katseid, kuid need eile muutusi rindejoones ei toonud. Eilse Zelenski kõne põhjal saab arvata, et siin suunal pole siiski veel edenemise plaane maha maetud. Eks näis.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: kummagi poole aktiivne tegevus jätkus ilma suuremaid muutusi rindejoones toomata. Olla osa Krõnki asulat siiski inimtühi, sest vene lennundus jätkab suurte liugpommide heitmist asulale. Kus täpsemalt ja mis toimub Krõnkist läänes olevas metsaalas, on teadmata, aga kõlakaid on, et Ukraina omad on seal tunduvalt aktiivsemad. Ka jätkatakse intensiivselt siin suunal vene kaudtule ja seiretehnika vahendite otsimist ja tabamist lisaks kogu vene logistikaahela töötlusele. Võib arvata, et logistikaahela rindepoolses otsas käib erinevate vene üksuste vahel tugev olelusvõitlus, kellele mida. Kindlasti see üksuste vahelisele koostööle positiivset mõju ei avalda. Hetkel ootel, kas Ukraina suudab rindejoont lükata Dneprist piisavalt kaugele, et kaudtuleüksused ei pääseks mõjutama võimaliku jõeületust. Kas see on nende tegelik soov või on põhjuseks soov siduda siin suunal max hulk vene väge või on plaanis suurem dessant hoopis mujal üle Dnepri, on siiski teadmata (vähemalt endal).
9. Venemaa kaitseminister sergei šoigu kirjeldab jätkuvalt vääralt Venemaa ründetegevust Ukrainas kui osa „aktiivsest kaitsest”, püüdes leevendada ootusi vene sõjaväe suutlikkuse kohta saavutada operatiivselt olulisi eesmärke. šoigu teatas 1. detsembril konverentskõnes vene sõjaväe juhtkonnaga, et Venemaa väed teostavad Ukrainas „aktiivset kaitset” ja hõivavad soodsamaid positsioone igas operatsioonisuunas. šoigu ja putin nimetasid mõlemad varem Venemaa ründeoperatsioone Avdiivka hõivamiseks „aktiivseks kaitseks” pärast seda, kui Venemaa esimene soomusega pealetung ei suutnud saavutada märkimisväärset taktikalist edu 2023. aasta oktoobri alguses ning ka järgnevates rünnakulainetes. vene ametnike iseloomustus nende pealetungi kohta „aktiivse kaitse” osana on tahtlikult eksitav. Ukraina väed pole Avdiivka piirkonnas kordagi korraldanud ulatuslikke pealetungi operatsioone alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aastal ning Avdiivka on olnud kuulsalt staatiline Ukraina kaitsepositsioon alates 2014. aastast. Venemaa juhtkond on sellegipoolest jätkanud operatsioonide valeraamistikku Avdiivka kui „aktiivne kaitse”, mis tõenäoliselt rekontekstualiseerib Venemaa suuremate edusammude puudumist Avdiivka ümber, vaatamata üle kahe kuu kestnud ulatuslikele Venemaa rünnakutele seal.
10. vene milblogijad väitsid, et Venemaa kaitseministeeriumi ebaproportsionaalne droonide jaotamine rindeüksuste vahel ja halvasti teostatud rohujuuretasandi droonitootmiskampaaniad mõjutavad rindeüksuste tõhusust, sest enamasti tegeletakse nn mänguasjadega, milledel lahinguväljale mõju polevat. Blogijad kaebasid, et Venemaa droonitootjad põhinevad uute droonide väljatöötamisel stiliseeritud ja kinematograafiliselt lahinguväljal tehtud kaadritele Venemaa kamikaze droonidest, mis tabavad Ukraina tehnikat, mille tulemuseks on need ebatõhusad „mänguasjad” droonid, mis võivad tekitada vaid kinoefekte. Need kaebused viitavad võitlusele, millega seisavad silmitsi Venemaa kaitseministeerium ja teised väga tsentraliseeritud süsteemiga riigiasutused tehnoloogiliste edusammude rakendamisel ja integreerimisel lahinguväljale. ISW ei ole täheldanud mingeid viiteid selle kohta, et need eesliini droonivõitlused oleksid oluliselt mõjutanud Venemaa sõjalist võimekust Ukrainas. Näib, et vene militaarblogijad keskenduvad suures osas levinud kaebuste kordamisele, et kaitseministeerium seab esikohale idealiseeritud vale, mis hägustab karmi lahinguvälja tegelikkust vene sõjaväelaste arvelt. Üks milblogija väitis, et nende ebatõhusate droonide halvim mõju oli see, et nende ebatõhusus ohustab rindel olevaid vene sõdureid.
11. vene allikad kaebasid, et vene sõdurite jätkuv isikliku elektroonika ja sõnumirakenduste kasutamine rindealadel ohustab Venemaa operatsioonijulgeolekut. Üks prominentne venemeelne „hacktivist” avaldas 30. novembril väidetava Ukraina luureraporti, mis näitab Ukraina ühel päeval Venemaa isikliku suhtluse pealtkuulamist ühes rindesektoris. vene allikas kurtis, et see väidetav teade on suhteliselt väike võrreldes teiste selliste teadetega, mille allikas on saanud, ja kaebas, et kõik WhatsAppi ja muud sõnumid, mida Venemaa sõjaväelased saadavad, jõuavad Ukraina pealtkuulamisse, sealhulgas dokumendid, vestluste ekraanipildid ja meediafailid. Üks vene milblogija vastas sellele postitusele ja väitis, et ei hoiatused ega „üksikasjalikud loengud” WhatsAppi ja SMS-süsteemide kasutamise ohtudest lahingupiirkondades ei mõjuta vene sõdurite suhtlusharjumusi. Allikas jõudis järeldusele, et „WhatsApp tapab” Venemaa võitlejaid ja et komandörid peavad Venemaa personali nende rakenduste kasutamist karmilt keelama. Teine milblogija vastas, et vene sõdurite WhatsAppi kasutamine annab Ukrainale teada, kuhu vene väed ründavad. vene üksused on kogu senise sõja vältel pidevalt võidelnud operatsiooni julgeoleku põhimõtetest kinnipidamisega peamistel rinde- ja tagalaaladel, eriti mis puudutab isiklikku mobiiltelefoni kasutamist lahingupiirkondades. vene väejuhatus süüdistas 2022. aasta vana-aastaõhtul Ukraina laastavas löögis Donetski oblasti Makiivka koondumisalale Venemaa mobiiltelefonide kasutamist ja näib, et vene väejuhatus pole suutnud selliseid probleeme suuresti lahendada.
12. Rindekaartidest ja muutustest neil ehk käsikaudu kobamine udus. Varahommikuti läheb kuni poolteist tundi nii Ukraina, vene kui kolmandate osapoolte blogijate kaartide võrdluse peale tuvastamaks muutusi rindejoones ning võimalike muutuste põhjuseid. Suht igapäevane, et isegi Ukraina blogijate kaardid on erinevad. Veel suurem erinevus on vene blogijate info vahel, kus tihti juhtub seda, et mõni blogija teatab ühes sektoris suurest edust ja teine hoopis taganemisest. Lisaks on keeruline tuvastada, millal mingi muutus rindejoones oli. Põhjuseks asjaolu, et kui ühel päeval tuleb info (enamasti pildi või videomaterjalina), et siin on toimunud rindejoones muutus ja on pikk ajavahemik, kus siit sektorist ühtki infot pole olnud, siis ongi võimalik, et tegelik muutus toimus juba mõni nädal varem. Üldjuhul Ukraina ametlik pool ei valeta, aga jätab osa enda edu ja ebaedu kajastamata. Ebaedu saab üldjuhul järeldada sellest, et mingilt suunalt info puudub. Lisaks ei anna Ukraina ametlikult infot, kui see võib ohustada operatsiooni julgeolekut ja sellest reeglist peavad ka Ukraina blogijad üldjuhul kinni. Kui ongi tundlikumat infot, siis on juures märge, et see on saadud avalikust allikast ja tavaliselt vene poolelt.
13. putin andis juba teist korda pooleteise aasta jooksul käsu suurendada järsult armee suurust, mis kandis Ukrainas pärast Teist maailmasõda suurimaid kaotusi. Reedel, 1. detsembril kirjutas putin alla määrusele, millega suurendati Venemaa relvajõudude suurust 2,209 miljoni inimeseni. kremli veebilehel avaldatud dokumendi kohaselt peaks sõjaväelaste arv kasvama 1,32 miljoni inimeseni. See on 170 tuhat rohkem, kui nõudis putini eelmine samalaadne dekreet, mis allkirjastati 2022. aasta augustis ehk mõni nädal enne mobilisatsiooni väljakuulutamist. Seejärel suurendati relvajõudude arvu 2,039 miljoni inimeseni ja sõjaväelaste arvu 1,15 miljonini.
Ukraina sissetungi alguseks oli Venemaa relvajõudude lubatud tugevus 1,9 miljonit inimest, sealhulgas 1,01 miljonit sõjaväelast. Nii suurendas putin seda kahe dekreediga kokku enam kui 300 tuhande inimese võrra – täpselt nii palju kaotas Venemaa relvajõud Lääne andmetel Ukrainas hukkunuid ja haavatuid.
Armee isikkoosseisu uus kasv on „põhjustatud Põhja sõjaväeringkonnaga seotud Venemaa ähvardavate ohtude kasvust ja NATO jätkuvast laienemisest”, edastas Venemaa kaitseministeerium määrust kommenteerides. Arvu suurendamine toimub etapiviisiliselt lepingulise ajateenistuse soovi avaldavate kodanike arvelt, ajateenistusse kutsumise olulist suurendamist ei kavandata, mobilisatsiooni ei ole ette nähtud, tsiteerib RIA Novosti osakond.
Inimõigusorganisatsiooni „Graždanin, armija, pravo” Sergei Krivenko soovitab mitte võtta kaitseministeeriumi väiteid tõsiselt. Formaalselt on seda arvu suurendatud 170 tuhande võrra, kuid kaotusi arvestades on kaitseministeeriumil reaalselt vaja umbes 300 tuhande sõjaväelase defitsiit taas korvata,” ütles Krivenko BBC Newsi vene teenistusele. Eksperdi hinnangul võivad nad juba detsembris Venemaal asuda uuesti mobiliseerima ja kutsuda reservist ligikaudu sama palju sõjaväelasi kui eelmisel aastal. „Võib-olla just see seletab praeguse kutse massireidi ajateenijatele – sõjaväelise registreerimise ja värbamisametid võivad mobilisatsioonikutseks valmistudes plaani täitma kiirustada,” soovitab Krivenko.
Järgmisel aastal on kavas luua Venemaa relvajõudude koosseisu veel üks armeekorpus, 7 diviisi, 19 brigaadi, 49 rügementi ja üks flotill, ütles Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev oktoobris armee lepingulise komplekteerimise koosolekul. sõdurid. Tema sõnul tegi otsuse „ülemjuhataja” ja selle eesmärk oli „riigi iseseisvuse ja julgeoleku tõhus kaitse”. medvedjev teatas reedel 452 tuhande lepingulise sõjaväelase värbamisest armeesse alates aasta algusest – 52 tuhande võrra rohkem kui kreml kevadel püstitas eesmärk. Järelejäänud kuu jooksul toob medvedevi sõnul piirkondades käivitatud värbamiskampaania RF relvajõududesse juurde umbes 50 tuhat inimest.
14. Venemaa sõjavägi võib pärast putini eeldatavat võitu 2024. aasta märtsis presidendivalimistel alustada laiemat pealetungi. CNN teatab sellest, viidates Lääne luureagentuuride teadetele. Venemaa pealetung seisab tõenäoliselt vastamisi Ukraina relvajõudude tugeva vastupanuga. „Ukrainal on eelis olla kaitsepoolel ja nad on selles osas väga tugevad,” ütles üks kõrge Lääne ametnik CNN-ile.
Ukraina relvajõudude ebaõnnestunud vastupealetungi operatsiooni lõunas ja idas kompenseerisid Ukraina sõjaväe märkimisväärsed edusammud teistes piirkondades. Ukraina rünnakud Venemaa Musta mere laevastiku vastu kaugmaarakettidega, sealhulgas Storm Shadow, ja mereväe droonidega on avanud mereteed teravilja ja muude Ukraina majandusele oluliste toodete transportimiseks. Lääne luureagentuurid hoiatavad aga, et edusammud lahinguväljal võivad seiskuda kuni 2024. aasta keskpaigani, mis viib sõja lähemale „külmutatud konfliktile”, mida paljud vaatlejad peavad putinile kasulikuks.
Arvatakse, et Venemaa president arvestab sõjaliste operatsioonide kavandamisel USA presidendivalimistega. Augustis teatas CNN, et USA-l ei ole veel selget teavet putini seisukohtade kohta ega selle kohta, kas ta pikendab sõda meelega Donald Trumpi või vabariiklaste võidu lootuses. Järgmise aasta valimised jäävad aga võtmeteguriks, mida Lääne sõjaväe-, luure- ja diplomaatilised ametnikud näevad putini otsuste mõjutamisel Ukrainas. See muudab ebatõenäoliseks, et konflikt enne järgmise aasta lõppu laheneb. Üks CNN-iga vestelnud USA ametnik ütles, et tal pole „pole kahtlust”, et putin „püüab oma aega varuda” kuni 2024. aasta valimisteni.
Washingtonis jätkuvad arutelud Ukraina ja Iisraeli võimalike rahastamisviiside üle. Neljapäeval, 30. novembril hoiatas Valge Maja, et USA-l on raskusi Ukraina toetamisega, kui Kongress ei kiida aasta lõpuks heaks lisavahendeid. „Nagu ma olen korduvalt öelnud, mänguruum väheneb. Ja me usume, et meil on aega umbes aasta lõpuni, enne kui Ukraina toetamise jätkamine muutub tõeliselt keeruliseks. Ja aasta lõpp läheneb,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby.
15. Lühiuudised
„USA valitsuse eesmärk on selle kümnendi lõpuks poole võrra vähendada Venemaa nafta- ja gaasitulusid,” ütles USA energiaressursside asevälisminister Jeffrey Payette.
Ungari peaminister Viktor Orban soovitab 14.-15. detsembril toimuva tippkohtumise päevakorda mitte võtta Ukraina ELiga ühinemise küsimust, sest väidetavalt on „ette selge, et omavahelist kokkulepet ei tule”.
„Nad kavatsevad Ukrainale anda 60 lennukit F-16, kuid vajalik arv on 200. Vajame neid koos modifikatsioonidega, et konkureerida õhus venelastega,” rääkis Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ignat sellest, kui palju lennukeid on nüüdseks Lääne partnerid lubanud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
