Sõja ülevaade: 645. päev – plahvatused Odessas
Avaldatud: 30 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. november 2023:
plahvatused Odessas, torm tegi liiga vene Kertši silla ja Sevastoopoli kaitserajatistele, vene poole rünnakute arv jätkuvalt kõrge ning on neil ka pisu edenemisi, aga valusate kaotuste hinnaga. Pisu muret tekitavad Ukraina tuumajaamade läheduses toimuvad plahvatused.
1. Odessa, Vinnõtsja, Hmelnitsk ja Kiiev.
2. Brjanski oblastis vene drooniladu ning torm tegi pisu Krimmi kandis vene kaitserajatistele kahju.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene rünnakutelaine jätkus, vist rindejoon ei muutunud.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: vene poole rünnakute surve järjest tõuseb ja kahes lõigus ka edasi saadi.
6. Donetsk: karm vene poole surve ümber Avdiivka jätkus ning jälle pisu edasi saadi.
7. Lõunarinne: olla sammhaaval.
8. Herson: raske…
9. Hea ei ole alati hea ehk siis tööjõu puudusest Venemaal.
10. Venemaa kaotas koha OPCW võtmeorgani Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni juhatuses.
11. Külmema ilmaga ei jagu kahjuks Ukrainas elektrit.
12. Ukraina häkkerid Venemaa ühe ministeeriumi andmebaasis.
13. Jaapani ja venemaa suhted halvenevad.
14. Venemaa naised rindele ja ikka järjest karmimatele ametikohtadele.
15. Lühiuudised
1. Odessas toimusid täna öösel plahvatused. Oluliselt vähenes piiriüleste Ukraina asulate pommitamine. Vinnõtsja piirkonnas ja Kiievi lähistel tegutseb õhutõrje droonide vastu ning olla ka mõni rakett õhus. 20 droonist 14 alla lastud ning kui paljusid S-300 rakette tabati oli varahommikuks teadmata. Kurski oblasti suunalt puudus vist täielikult vene poole kaudtuli.
IAEA (Rahvusvaheline Tuumaagentuur) eksperdid registreerisid eile õhtul sõjategevuse kahe Ukraina tuumajaama (Hmelnitski ja Zaporožje) lähistel. IAEA peadirektori Rafael Grossi sõnul kuulsid eksperdid 28. novembri hilisõhtul Ukraina territooriumil mitut plahvatust Hmelnitski tuumajaama lähedal.
Suur osa maailma tähelepanust – ja õigustatult – on keskendunud Zaporožje tuumaelektrijaamale, mis on eriti murettekitav, kuna see asub eesliini lähedal. Kuid eilne sündmus tuletab meelde, et me ei tohiks unustada ka teisi tuumaelektrijaamu Ukrainas, mis võivad samuti olla raketi- ja muude rünnakute objektiks,” ütles Grossi. Lisaks teatas IAEA varem, et ka Zaporožje TEJ eksperte hoiatati mürsu ohu eest. Samas on viimase ööpäeva jooksul jaama läheduses kostnud plahvatuste helisid.
Olukord Hmelnõtski tuumaelektrijaamas: 28. novembri õhtul kostis Hmelnõtski oblastis plahvatuste helisid. Piirkonnas on välja kuulutatud õhuhäire vaenlase rünnaku ohu tõttu, kasutades Shahed-tüüpi ründedroone.
2. Üleeile õhtul ründas Ukraina okupeeritud Krimmis Saki õhuväebaasi, täpsemalt 43. lennurügementi. Esialgsete andmete kohaselt hukkus üle 30 vene sõjaväelase. Eile Ukraina tabas Brjanski oblastis ladu, kus väidetavalt hoiti Shahedi droone.
Vene meedia teatel häkiti mitut okupeeritud Krimmis saadet teinud vene telekanalit, mis näitasid seejärel Zelenski kõnet.
Torm uhus minema mitmed vees olevad Sevastoopoli ja Kertši silla kaitserajatised, sealhulgas poomid, mida kasutati Krimmi silla kaitsmiseks meredroonide eest. Olla ka kaitseks õpetatud delfiinid plehku pannud. Ellu nad siiski iseseisvalt ei jäävat, sest pole enam õppinud ise toitu hankima.
3. Kupiansk-Kreminna: hetkel vastuolulisi uudiseid tuli, sestap teadmata, kas pisu vene pool siiski edasi Kupianski poole sai. Eks homme targem. Küll pole kehv ilm vähendanud vene poole rünnakute arvu ja intensiivsust Kupianski suunal. Kreminnast läänes ja edelas olla siiski vastastikuseid torkimisi, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: linnast loodes vallutas eile vene pool osaliselt Khromovi küla ning linnast edelas Andriivka juures kahanes oluliselt Ukraina sillapea raudteest idas. Tundub, et Ukraina on siin rindel initsiatiivi kaotanud, kuid rinde läbimurdmist siiski vene poolelt veel ei prognoosi. Njah, rahvast ja tehnikat neil kordades enam, sestap vähemalt kvantiteeti peaks jaguma.
6. Donetsk: karm rünnakutelaine Avdiivka ümber jätkus ning järjest enam soomust on hakanud oma osa neis rünnakutes andma. Avdiivakst põhjas Novokalõnovõ juures olla vene pool saanud veelgi põhja poole 300-500 m, mis õnneks piiramisrõngast koomale ei tõmmanud. Stepove külas (Avdiivkast loodes) sai siiski eile uuesti vene pool küla idaservas kanna maha. Selle käigus kaotati küll vähemalt 2 tanki ja 5 BMP-d. Avdiivkast põhjas olevas koksitehases pole vene pool edasi saanud ja kurdavad, et keeruline Ukraina miinipildujate ja droonide eest end kaitsta. Küll tuli Avdiivka põhjasuunalt pisu Ukraina kurtmist, et kaudtulemoona ei jaguvat.
Avdiivkast kagus põhiliselt soomusega suruvad, aga tööstusalast siiski edasi saadud pole. Samal ajal ründas vene pool Opõtne, Vodjane ja Pervomaiski lähedal, aga õnneks edutult. Pisu olla siin ka Ukraina vasturünnakuid ning juhtuvat, et mõnesid possasid ka vene pool siin suunal seetõttu kaotavat ning rinne pisu lainetab igapäevaselt. Marinka põhjaossa lisandus eile vene poole rünnakule vähemalt 20 ühikut soomust, aga edu see neile ei toonud.
Eile oli vist jälle vene kaudtule rekordpäevi ja pommitatakse kõiki ja kõike, õnneks enamasti siiski kaardile tuginedes. Vihma- või lumevabasid päevasid vähe ja maapind järjest pehmemaks läheb ning õhuvaatlusega kummalgi poolel nirusti.
7. Lõunarinne: olla sammhaaval.
Berdjanski suund: mõned vastatikused torkimised.
Tokmaki suund: siin siiski pisu tugevamalt kumbki pool eile ründas ning Ukraina omade sõnul uusi possasid juurde saadi.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: Krõnkis keeruline olukord ja Ukraina kirjeldus olukorrale: Isegi mõned Bahmuti vaenlase rühmade reservid tuuakse külla. Krõnki sillapea on kallis, vaenlase väed on oluliselt paremad ja ainult merejalaväelaste ja mõnede TrO üksuste kangelaslikkus. Kuid operatsioon ei tohiks toimuda kangelaslikkuse pärast ja kui kontrollitsooni tulevikus ei laiendata, muutub kangelaslik kaitse tragöödiaks.
Ukraina kindralstaap teatas 29. novembril, et Krõnki lähedal (Hersoni linnast 30 km kirdes ja 2 km kaugusel Dnipro jõest) tegutseva 810. merealaväe brigaadi (Musta mere laevastik) elemendid keelduvad rünnakutest Ukraina positsioonidele, kuna puuduvad suurtükiväe koordineerimine, taktikalise luure edastamine ja nõuetekohane suhtlus Venemaa miiniväljade asukoha kohta. Ukraina kindralstaap teatas, et Vene miiniväljade kaardid on salastatud ja et vene komandörid ei ole nende miiniväljade asukohti ründeüksustega korralikult kooskõlastanud, mistõttu 810. merejalaväe brigaadi elementide seas hukkus viimasel kuul 50 inimest. Venemaa Dnepri vägede rühmitus koosneb üha enam hiljuti üle viidud ja lagunenud üksuste ja uute koosseisude erinevatest elementidest, mis võivad kaasa aidata ühtse juhtimisstruktuuri ilmselgele puudumisele.
Nii Ukraina poolelt kui vene blogijatelt siiski sõnumeid tuleb, et pisu mõnes lõigus Ukraina edenevat, aga miskit täpsemalt pole. Kogu rindel annab vene pool lennuväega suurte pommide nii sillapeade kui Dnepri läänekaldal asuvate linnade ja külade pihta. Krõnki on sama maatasa kui Marinka.
9. Tööjõukriis Venemaa majanduses süveneb jätkuvalt. Rosstati andmetel püstitas töötuse määr taas rekordi ning langes esimest korda alla 3%, ulatudes oktoobris 2,9%-ni. Uus ajalooline miinimum – nii hooajalise korrigeerimisega kui ka ilma, nagu väitsid Hard Figuresi analüütikud. putinile meeldib selle saavutusega kiidelda, kuid tegelikult on see majanduse üks peamisi probleeme. 3-4% on loomulik töötuse määr, mis tavaliselt fikseeritakse siis, kui inimesed aeg-ajalt töökohta vahetavad (hm, pigem ikka sinna 5% kanti on normaalne töötuse määr, aga see vist meitel, mitte Venemaal. Kui arvestada tööealisest rahvastikust maha töövõimetud, nii füüsiliste kui vaimsete muredega ja teades, et nende rahvastiku sellised näitajad on palju kehvemad kui meitel, siis pigem mitte mureks, vaid katastroofiks saab seda numbrit 2,9% pidada, sest piltlikult on enamus jalutuid kui pimedaid vist tootlikule tööle kaasatud…) See tähendab, et riigis pole lihtsalt vabu töötajaid. Keskpanga juht Elvina Nabiullina märkis oktoobri lõpus „tööturu kasvavat ülekuumenemist”. „Pea kõigis sektorites on tööjõu puudus. Kõik ettevõtted, kellega Moskva linnas suhtleme, ütlevad, et vajame personali, vajame rohkem kvalifitseeritud spetsialiste,” ütles Moskva majanduspoliitika ja arengu osakonna juhataja Maria Bagrejeva.
Vabade töökohtade ja registreeritud töötute arvu suhe on sesoonsusega korrigeerituna ajaloo kõrgeimal tasemel 4,7, lisavad Hard Figuresi analüütikud. Nende hinnangul on erinevus tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel saavutanud ajaloolise miinimumi ja ulatunud ligikaudu 0,3 miljoni inimeseni. Äritegevuse kasvupotentsiaal tööjõu mobiliseerimise kaudu on ammendatud, nentis Bloomberg Economicsi ökonomist Aleksandr Isakov.
TsMAKP analüütikute hinnangul jätkab tööturg kuumenemist kolme teguri koosmõjul. Nõudlus tööjõu järele on saavutanud ajaloo kõrgeima taseme ja selle pakkumise tingimused on halvenenud migrantide arvu vähenemise ja „lepingulise teenistuse konkurentsi tõttu vene relvajõududes”. Lõpuks puuduvad mehhanismid töötajate ümberjaotamiseks tööjõukasutuse mõttes madala efektiivsusega töötajatelt tõhusatesse sektoritesse: TsMAKP analüütikud märgivad, et tööjõupuudus on kombineeritud suure varjatud tööpuudusega (ehituses, kaubanduses, põllumajanduses, turvategevuses). Keskpank märkis ka „madalat geograafilist ja sektoritevahelist tööjõu liikuvust”, mis süvendab personalikriisi.
Masinaehituses, mis hõlmab sõjatööstuslikku kompleksi, liigub personal tsiviiltootmisega tegelevatest ettevõtetest teistesse, mis on seotud militaarvaldkonnaga, märkis Gaidari instituudi turu-uuringute labori juhataja Sergei Tsukhlo: masinaehitus meelitab ligi kõige väärtuslikumaid spetsialiste teistest tööstusharudest, tekitades neis personalipuuduse.
Kuid ka kaitsetehased ei leia töötajaid. „Põhimõtteliselt töötavad samad inimesed kui varem, neil on lihtsalt rohkem töötunde,” selgitas Wisconsini-Madisoni ülikooli professor Vladimir Gimpelson. – Statistika näitab, et nendes tööstusharudes, kus tootmine on suurenenud, on tööaeg küll kasvanud, kuid töötajate arv muutub siiski vähe. See tähendab, et nad lihtsalt ei leia lisatöötajaid, mistõttu püütakse tööaega pikendada. Kuid loomulikel põhjustel on see „piiratud meede”.
10. Venemaast ei saanud OPCW võtmeorgani Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni juhatuse liiget, mille volituste hulka kuulub muu hulgas meetmete võtmine rikkuvate riikide vastu. Organisatsiooni 28. liikmesriikide konverentsil kaotas Venemaa Ida-Euroopa regioonist nõukogusse pääsu hääletusel Ukrainale, Poolale ja Leedule, selgus OPCW avaldatud tulemustest. Kokku valiti nõukogusse 21 riiki. Lääne-Euroopa ja teiste riikide rühmast said kohad Belgia, Taani, Kreeka, Hispaania ja Uus-Meremaa, Aasiast – Bangladesh, Iraan, Malaisia ja Pakistan, Aafrikast – Alžeeria, Ghana, Nigeeria ja Lõuna-Aafrika Vabariik, Ladina-Ameerikast – Ecuador, Tšiili, El Salvador ja Guatemala.
Kuni 2024. aasta maini säilitab Venemaa koha nõukogus, mis vastavalt OPCW hartale tegutseb keemiarelva väidetava kasutamise juhtumite uurimise peamise koordinaatorina, vaatab läbi keemiarelva kasutamise või ohu eest kaitsetaotlusi nende kasutamise kohta ning samuti „kinnitab” kontrollide läbiviimise kokkuleppeid. Venemaa delegatsiooni liige OPCW konverentsil, tööstus- ja kaubandusministeeriumi juhataja asetäitja Kirill Lõsogorski süüdistas Ühendriike nõukogu koha kaotamises. Organisatsiooni Ida-Euroopa grupis loodi Washingtoni ja Brüsseli korraldusel 18 riigist Venemaa-vastane lobi, mis allub NATO ja EL-i sõjalis-poliitilistele huvidele, ütles Lsogorski.
2020. aasta oktoobris süüdistas OPCW de facto Venemaad keemiarelvade kasutamises opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi vastu, kes organisatsiooni raporti kohaselt mürgitati Novitšoki tüüpi mürgiga. Aasta hiljem pöördusid 45 OPCW liikmesriiki Moskva poole selgitustaotlusega vastavalt artikli 2 lõikele 2. IX keemiarelvade konventsiooni ning saadud vastus loeti mittetäielikuks, misjärel saadeti korduv päring, millega on liitunud juba 55 riiki. Venemaa teatas 2017. aastal keemiarelvavarude täielikust hävitamisest vastavalt konventsioonile, millega ta ühines 1997. aastal.
11. Ukraina energiasüsteemis nappis eile elektrit. Olukord on raske ja Ukrenergo palus ukrainlastel võimsaid elektriseadmeid kuni õhtuni mitte kasutada. Eile 29. novembril alates kella 13.00-st registreeriti energiasüsteemis elektripuudus. Puuduse põhjuseks on rasketest ilmastikuoludest tingitud kiire tarbimise kasv ning tuhandete tarbijate samaaegne liitumine halbade ilmastikutingimustega piirkondadest. Elektrijaamad ei suuda toota piisavalt elektrit kõigi tarbijate vajaduste rahuldamiseks. Päikeseelektrijaamad peaaegu ei tööta tihedate pilvede tõttu kõigis piirkondades ja soojuselektrijaamades on mõned seadmed endiselt remondis.
„Energiasüsteemis on praegu keeruline olukord. See tähendab, et tarbijad vajavad täna hommikul ja kogu päeva jooksul rohkem elektrit kui kõik Ukraina elektrijaamad suudavad toota. Tarbige elektrit säästlikult terve päeva kuni kella 18.00-ni,” kutsub Ukrenergo üles.
Ökonoomne tarbimine ei tähenda, et peate majas kõik välja lülitama ja pimedas istuma. Piisab, kui kustutada tuled seal, kus neid sel hetkel vaja pole ja olla ettevaatlik võimsate elektriseadmete kasutamisel. „Jätke tööle vaid hädavajalikud asjad ning viige kõik mittekiireloomulised toimingud õhtusse pärast kella 18.00 ja ööseks,” soovitab ettevõte.
Juba varasemalt hoiatas Ukrenergo, et miinus 8 kraadi juures tekib energiasüsteemis garanteeritud elektripuudus.
12. Ukraina häkkerid BLACKJACK häkkisid sisse Venemaa Föderatsiooni töö- ja sotsiaalkaitseministeeriumi veebilehe. Operatsioon viidi läbi koos Ukraina luure küberspetsialistidega. Häkkerid said juurdepääsu suurele hulgale dokumentidele. Need on Venemaa Ukraina-vastase sõja statistika, Venemaa sõjaväelaste isikuandmed, Vene Föderatsiooni presidendile saadetud aruannete materjalid, proteeside arvu tõendid jne.
Eraldi andmete hulk puudutab ajutiselt okupeeritud Harkovi ja Zaporožje piirkondi ning nende okupatsioonivalitsusi. Pärast teabe allalaadimist „eemaldasid häkkerid” ministeeriumi serveritest rohkem kui 100 terabaiti infot.
13. Venemaa välisministeerium teatas ametlikult 28. novembril Venemaa ja Jaapaniga sõlmitud tuumarelvade vähendamise pakti lõpetamisest. 1993. aastal sõlmitud kahepoolne leping Jaapaniga tuumarelvade vähendamise alase koostöö kohta lõpeb 21. mail 2024, kuus kuud pärast Venemaa ametlikku lõpetamisteadet. kremli uudisteväljaanne TASS teatas 9. novembril, et Venemaa peaminister mišustin allkirjastas korralduse, millega kiideti heaks Venemaa ja Jaapani kahepoolse lepingu lõpetamine. Jaapani uudisteväljaanne Japan Times teatas, et leping lubas Jaapanil toetada relvade, sealhulgas Venemaa tuumaallveelaevade kasutusest kõrvaldamist. Venemaa väitis, et Venemaa loobub lepingust, „võttes arvesse Kushida administratsiooni avalikult Venemaa-vastast poliitikat”, sealhulgas Jaapani sanktsioone Venemaa vastu ja väidetavat Jaapani sõjalise aktiivsuse suurenemist Jaapani-Vene piiri lähedal. Ajaleht Japan Times märkis ka, et Venemaa on taandunud mitmetest teistest kahepoolsetest läbirääkimistest ja algatustest pärast Jaapani sanktsioonide kehtestamist Venemaa vastu pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
14. Venemaa 1. „Hispaniola” fännide vabatahtlik luure- ja ründebrigaad värbab naisi ründeüksustesse ja muudesse lahingurollidesse. Venemaa opositsiooniväljaanne Važnõje Istorii teatas 28. novembril, et esimene „Hispaniola” fännide vabatahtlik luure- ja ründebrigaad, mis väidetavalt allub kremliga seotud erasõjaväeettevõttele Redut hakkas reklaamima naiste värbamist lahingurollidesse nagu ründepersonal, sideoperaatorid, droonioperaatorid ja elektroonilise sõja (EW) operaatorid. Reduti pataljon „Borz” hakkas 2023. aasta oktoobris reklaamima naiste värbamist lahingurollidesse.
15. Lühiuudised
„Ungari ei tarni kunagi Ukrainale relvi,” ütles Ungari välisminister Péter Szijjártó. Tema sõnul soovib Budapest piirkonnas rahu. „Mida rohkem relvi tarnitakse, seda kauem sõda aega võtab,” rõhutas ta.
Slovakkia peaminister Robert Fico ütles Facebookis, et kohtub homme Venemaa ja USA suursaadikute Igor Bratšikovi ja Gautam Ranaga, kuna ta „ei kanna mustvalgeid prille”. Suure sõja algusest peale pole ükski Euroopa riigipea kohtunud Venemaa suursaadikutega.
kremli uudisteväljaanne TASS teatas 28. novembril, et Venemaa siseministeerium esitas eelnõu, mille kohaselt peavad kõik Venemaale sisenevad välismaalased allkirjastama lojaalsuslepingu, mis keelab neil diskrediteerida Venemaa sise- ja välispoliitikat, eitada Venemaa pereväärtusi või mitte austada „piirkondliku ja etnokultuurilise eluviiside mitmekesisust” muude piirangute hulgas. Kavandatavate meetmete eesmärk on tõenäoliselt suurendada Venemaa õiguskaitseorganite suutlikkust uurida ja arreteerida välisriigi kodakondsusega migrante osana jõupingutustest sundida neid Venemaa sõjaväeteenistusse.
Välisriikide kodanike poolt Venemaal toime pandud raskete kuritegude arv kasvas aastatel 2022–2023 32 protsenti.
Väidetavalt sai Venemaa merevägi oma Vaikse ookeani laevastiku jaoks uue allveelaeva 29. novembril. kremli uudisteagentuur RT teatas, et Peterburis asuv vene laevaehitaja Admiral Shipyards andis Venemaa mereväele üle uue mitmeotstarbelise diisel-elektrilise allveelaeva Project 636.3 „Možaisk”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
