Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: twitter.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 28. november 2023:

Venemaal Rjazan ja Ukrainas Hmelnõtski kant, vaatamata halvale ilmale ligi 60 rünnakut ööpäevas ja neist pooled ainult Avdiivka ümber. Pisu tõusis rünnanute arv ka Kupiansk-Kreminna rindel ja Bahmuti juures. No on pingeline…

1. Kesk-Ukraina sõjaväelennuvälja pommitamine

2. Rjazan ja Donetsk.

3. Kupiansk-Kreminna: pisu hakkas mitmes suunas vene poole surve uuesti tõusma.

4. Siversk: „vaikne”.

5. Bahmut: siingi vene poole surve tõus.

6. Donetsk: päris hull Avdiivka ründamine…

7. Lõunarinne: vist muutusteta.

8. Herson: siingi muutusi rindejoones ei tuvastanud aga miskit võib aimata, et hea ilma luureks ja SOF-ile.

9. kreml olla aktiveerimas oma „magavate” agentide võrku Ukrainas.

10. Riigiteenistujate (va sõjavägi ja sisejulgeolek) palku 2024. aastal Venemaal ei tõstetagi.

11. putin lubab riigi osalusega firmadel salastada enda tegevuse kohta käivaid andmeid.

12. Lühiuudised

Eilse päeva mõtisklus: mitmete analüütikute ja arvajate seisukohtadega, et Venemaal läheb siiski piisavalt hästi (ikka siseriiklikult) ei taha sugugi nõustuda. Suur töökäte arvu langus, tugev iibe kahanemine ning kuratlikult kiirelt kasvav sõjaväepensionäride/invaliidide arv hakkab alles mingi aja pärast tõeliselt hambaid näitama ja seda protsessi pidama saada on keerulisem kui ilma muuta…

1. Starokonstantinovis (Kesk-Ukraina) oli täna hommikul kuulda plahvatusi. Suurem Iraani drooni laine oli suunatud sõjaväe lennuvälja pihta. Sellest teatas Hmelnõtski piirkonna sõjaväevalitsuse ülema asetäitja Sergei Tjurin. Tema sõnul töötasid õhutõrjejõud Hmelnõtski rajoonis, kus Starokonstantinov asub. Enne seda kirjutas õhuväejuhatus „märtrite” rühma liikumisest Starokonstantinovi suunas. Linnas asub sõjaväelennuväli, kus baseeruvad rindepommitajad Su-24M, mis on võimelised kandma tiibrakette Storm Shadow ja SCALP. Piiriülene Ukraina asulate pommitamine oli pisu väiksemas mahus (u ½). Okupeeritud aladel valmistavat kohalikud okupatsioonivõimud ette uusi laste nimekirju nende Venemaale saatmiseks.

2. Venemaal Rjazanis on väidetavalt aktiivne õhutõrje Ukraina droonide vastu. Okupeeritud Donetskis oli kuulda mitmeid suuri plahvatusi, mida täpselt tabati oli varahommikuks siiski teadmata. Läbi öise pilvisuse võis aimata, et miskit päris suurt…

„Ukraina löögid Venemaa vastu ei ole kättemaks. Me lööme ainult strateegilistesse kohtadesse, meil on võimekus lasta välja 300 drooni,” ütles rahvuskaardi reservmajor Oleksi Hetman. Ta märkis, et Ukraina toodab selleks oma droone. Ukroboronpromi hinnangul suudetakse neid droone toota kuni 30 000 kuus.

3. Kupiansk-Kreminna: vene pool hoiab jätkuvalt initsiatiivi, rünnates paljusid rinde piirkondi. Ukrainlaste sõnul ilmastikuolud vaenlast väga ei mõjuta, nad liiguvad edasi ja kaevavad nii pakase kui ka vihmaga. Jätkuvat okupatsiooniarmee laienemist ja kaotusi kompenseeritakse uute reservidega. Olla viimastel päevadel suutnud vene pool jõuda mitmes lõigus Sinkivka külani, aga külasse siiski sisse saanud pole. Lisaks hakati uuesti suruma nii Novoselivske juures kui Kreminnast läänes ja edelas, aga siin rindejoone muutusi ei tuvastanud.

4. Siversk: vaid kaudtuli.

5. Bahmut: vene pool jätkab Klištšiivka, Andriivka ja Kurdjumivkast põhja pool survestamist ning ikka u 10 rünnakut päevas. Lisaks aktiveeruti paari rünnakuga otse Bahmutist läänesuunal ning kasvas uuesti aktiivsus linnast loodes. Rindejoones muutusi kogu rindel siiski ei tuvastanud.

6. Donetsk: Ukraina Tavriiski vägede rühma pressiesindaja kolonel Oleksandr Shtupun teatas, et vene väed Tavriiski suunal (ulatuvad Avdiivkast kuni Zaporižja oblasti lääneosani) on ilmastiku tõttu (lisaks lumele ja vihmale ka väga tugev tuul) vähendanud suurtükiväe kasutamist poolteist korda ja droonide kasutamist kuus korda, kuid rõhutas, et vene väed kasutavad jätkuvalt tugevalt lennundust Avdiivka suunal. Keerulised talveolud sunnivad õhuluure ja suurtükiväe korrigeerimise võime puudumisel mõlemaid pooli rohkem toetuma jalaväe juhitud maapealsetele rünnakutele. Küll kasvas üle kahe korra lennukitelt pommide heitmine ja eile lisaks tavapärasele tihedale lennukipommi sajule lasti päris suur kogus süütemoona Avdiivka linnale. Pole vist nii suurt sadu varem näinudki.

Maapealsed vene rünnakud ümber Avdiivka jätkusid kõigilt suundadelt ja enamasti 10-20 meheliste grupidena ning Ukraina omad andsid teada, et kokku oli ööpäeva jooksul 30 rünnakut ning 80 protsenti vene poole eilsetest kaotustest tuligi siin. Mingeid väiksemaid rindejoone kõikumisi oli ja suurim neist oli Avdiivkast põhjapool, kus vene pool sai pisut edasi suunaga põhja ehk siis piiramisrõngas Avdiivka ümber koomale ei tõmmanud. Küll on vene pool hädas Avdiivkast loodes asuvas Stepove külas kanna maha saamisega. Kui ühel päeval saavad mõned hooned soldatitega küla serval hõivatud, siis järgmiseks päevaks on nad sealt läinud. Njah, droonidega jahib Ukraina ka igat üksikut soldatit sel suunal. Vaatamata tugevale vene poole survele mujal siiski nende edenemisi ei tuvastanud. Miks vene pool pole veel Avdiivkast kagus asunud tankide toel suuremale rünnakule on hetkel teadmata. Võib-olla ootavad ilmastiku paranemist. Küll on pisu lootust, et soomukite arv on tugevalt langenud ja sestap neid vähem rünnakutel kasutatakse.

Marinka juures ka u 10 rünnakut ilma muutusi rindejoones toomata. Küll tuleb vene poolelt sõnumeid, et ka Ukraina mitmes lõigus vasturünnakuid teeb, sestap pisu siiski optimismi selgi suunal jagub. Ilmastiku suhe u 1/3-le ehk siis kolm päeva kas vihma või lund ja üks päev saju vaba, sestap üha pehmemaks maastik läheb.

Avdiivka võib osutuda kalmistuks isegi rohkematele vene sõduritele kui Bahmut, jõudsid järeldusele Ukraina omad. Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel ulatusid Venemaa armee keskmised kaotused novembris 931 inimeseni päevas. Seni peeti ohvrite rohkeimaks selle aasta märtsi, mil Bahmuti rünnakus hukkus päevas keskmiselt 776 inimest. Briti luure peab selliseid hinnanguid tegelikkusele lähedaseks: kuigi sõjaväeluure ei saa metoodikat kontrollida, tunduvad need arvud usutavad, kui võtta arvesse kõiki hukkunuid ja haavatuid. „Viimase kuue nädala jooksul oli Venemaa ohvrite tase tõenäoliselt üks sõja kõrgemaid,” seisis Briti kommentaaris. Sõna „tõenäoliselt” tähendab Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi väljatöötatud skaala järgi tõenäosust 55-75%.

Avdiivka lähedal toimuv meenutab tõepoolest paljuski seda taktikat, mida wagner ja vene armee Bahmuti lähedal kasutasid – sõdurite lakkamatut ajamist Ukraina positsioonidele, et vaenlane peaaegu sõna otseses mõttes laipadega täita. Nagu ütles ajalehele The Wall Street Journal Ukraina relvajõudude 110. mehhaniseeritud brigaadi reamees Aleksandr Sergejetšikov, pidi ta koos kolleegidega oma kohalt lahkuma, kuna vene sõdurid roomasid üle oma surnud kaaslaste surnukehade, kuni ukrainlastel laskemoon otsa sai. Droonikaadrid näitavad tõepoolest, et linna ümber olevad põllud on täis vene soldatite surnukehasid, selgub ajalehtede rindekorrespondentide teatest. „Nad ei ole idioodid,” ütles 47. üksik mehhaniseeritud brigaadi Bradley jalaväe lahingumasina ülem Mihhail Kostõurba WSJ-le. „Nad otsivad üles (meie) nõrgad kohad ja lähevad sinna. Meil pole piisavalt laskemoona, aga neil on piisavalt inimesi.” „Nad tulevad nagu zombid,” lisas tema kolleeg Bogdan Lõssenko.

7. Lõunarinne: pisu lahknevad ka vene poole milblogijate sõnumid, et kas saadi edasi või mitte. Ilm siingi kehv ja kummagi poole aktiivsus on tuntavas languses.

Berdjanski suund: saadi edasi või mitte Staromajorski juures vene vasturünnakuga on siiski teadmata ja jätab selle kempluse vene blogijate vaielda.

Tokmaki suund: väiksemad vastastikused kompimised.

Melitopoli suund: muutusteta.

8. Herson: vaatamata keerulistele ilmastikuoludele jätkavad nii vene pool kui ka Ukraina väed maapealseid rünnakuid, kuigi lume ja sellest tuleneva halva nähtavuse tõttu veidi aeglasemas tempos. vene miliblogijad märkisid, et tugev lumi ja tuul on vähendanud nähtavust ning komplitseerinud õhuluuret ja suurtükiväe korrigeerimist Hersoni suunas, kuid märkisid, et Ukraina väed on kasutanud ära halva nähtavuse tingimusi, et kindlustada positsioone Dnipro jõe idakaldal ja vahetada välja osa üksusi Dnepri idakaldal. Muutusi rindejoones ei täheldanud. Kui vene pool kiitles, et suur lumetorm halvas Ukraina logistikat, siis järjest tuleb ka infot, et neil endil veel kehvem seis ning lumetormid ulatusid lisaks Hersoni ja Odessa oblastile ka üle Krimmi ning Aasovi mere ääreski polnud lihtne. Üks kõlakas siiski liikus, et halba ilma olla suutnud edukalt ära kasutada Ukraina ja toimetavat ikka Krõnki juures metsas. Ikka ootel, kunas suure maanteeni püsivalt jõutakse ning kuna miskit toekamat üle jõe tuleb, aga kas just Hersoni suunalt või hoopis Enerhodarile lähemalt?

9. Ukraina riigikaitse- ja julgeolekunõukogu sekretär Oleksi Danilov teatas, et kreml on viimastel kuudel Ukraina ühiskonna destabiliseerimiseks aktiveerinud Ukrainas magavate agentide võrgustiku. Danilov väitis 27. novembril ajalehele Times antud intervjuus, et need magavad agendid on kinnistatud avalikes institutsioonides ja ohustavad Ukraina julgeolekuasutusi, sealhulgas Ukraina julgeolekuteenistust. Danilov teatas, et nende magavate agentide eesmärk on õõnestada Ukraina ühtsust, põhjustades lõhesid Ukraina poliitilise ja sõjalise juhtkonna ning Ukraina tsiviilisikute ja valitsuse vahel. Danilov hoiatas, et need magavad agendid kasutavad konkreetselt ära väidetavaid pingeid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja vägede ülemjuhataja kindral Valerii Zalužnõi vahel ning on lisaks võtnud sihikule Ukraina sõdurite naissugulased, et õhutada Ukraina ühiskonda lõhenema.

10. Riigiteenistujate, saadikute ja senaatorite abide, samuti kohtunike, prokuröride ja uurijate palku indekseeritakse alles 2025. aasta 1. jaanuaril. Sellele seadusele kirjutas alla putin. Küll aga ei mõjuta meede sõjaväelasi ja korrakaitsjaid. Seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2024. Võimud loodavad, et see säästab 36 miljardit rubla (360 miljonit eurot). Varem tõsteti riigiteenistujate palku igal aastal inflatsioonimäära järgi. Praeguste prognooside järgi peaks see olema 4,5%.

Valitsus tegi ettepaneku 2024. aastal indekseerimist mitte läbi viia. Samal ajal oli esialgses versioonis, mille riigiduuma esimesel lugemisel vastu võttis, mitte tõsta palku, sealhulgas sõjaväe ja julgeolekujõudude jaoks. Viimaste hulka kuuluvad siseasjade organite, föderaalse karistusteenistuse, föderaalse kohtutäituri teenistuse, föderaalse tolliteenistuse ja riigi tuletõrjeteenistuse töötajad.

Samuti kirjutas putin 28. novembril alla föderaaleelarve seadusele, millest järeldub, et ainuüksi 2024. aastal kulutavad võimud kaitsele ja julgeolekule rekordilised 14,1 triljonit rubla (141 miljardit eurot). Seega kulutatakse rubriigis „riigikaitse” 10,775 triljonit rubla (ikka suhe eurosse 1:100-le) – 70% rohkem kui 2023. aastal (6,8 triljonit), 2,3 korda rohkem kui 2022. aastal (4,7 triljonit) ja kolm korda rohkem kui sõjaeelse 2021. aastal (3,5 triljonit). Veel 3,338 triljonit rubla on kavas kulutada rubriigis „Riiklik julgeolek”, mis hõlmab siseministeeriumi, rahvuskaardi, eriteenistuste ja föderaalse karistusteenistuse eelarveid. Võrreldes käesoleva aastaga suurenevad need kulud 163 miljardi rubla võrra.

„Kõik rinde jaoks, kõik võidu nimel,” ütles Venemaa rahandusministeeriumi juht anton siluanov septembris dokumenti kommenteerides. Ta kutsus inimesi üles mitte muretsema, et riigikassas raha ei jätku. „Kõige planeeritu jaoks jätkub. Normaalne terve eelarve,” rõhutas minister.

11. Rohkem kui 40 riigi osalusega Venemaa ettevõtet on saanud õiguse salastada oma tegevuse kohta käivat teavet, et vältida Lääne sanktsioonide kehtestamist. Selliste ettevõtete loetelu sisaldub putini 27. novembri 2023. aasta dekreedis. Nimekirja kantud ettevõtted saavad iseseisvalt määrata avalikustatava teabe koostise ja mahu, kui see teave „viib või võib kaasa tuua piiravate meetmete kehtestamise Venemaa ettevõtjate ja teiste isikute suhtes”, öeldakse määruses. Nimekirjas on peamiselt naftatööstuse ettevõtted, sealhulgas Rosneft ja mitmed selle tütarettevõtted. Lisaks on olemas Ülevenemaaline Regionaalarengu Pank ja mõned teised pangandusasutused, inseneri- ja teadus-tootmisettevõtted.

Dekreedis öeldakse, et see otsus tehti „seoses vajadusega võtta kiireloomulisi meetmeid vastuseks Ameerika Ühendriikide ja sellega seotud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide ebasõbralikele ja rahvusvahelise õigusega vastuolus olevatele tegevustele…”.

Varem on USA võimud ja teised lääneriigid korduvalt kehtestanud sanktsioone erinevate Venemaa ettevõtete vastu. Nende hulgas olid AvtoVAZ, Moskvich Rosavtodor, Transmashholding, Mosinzhproekt, United Metallurgical Company, Russian Copper Company, Kodukrediidipank, Postipank, Absolut Bank, Ülevenemaaline Regionaalarengu Pank, Vene Standard ja „SPB Exchange”. Lisaks olid nimekirjas: AFK Sistema, Arctic LNG-2, Gazprom Nefti struktuurid, Aeon Corporation ja MSTU Bauman.

USA-s nimetatakse neid tegusid vastuseks Venemaa jätkuvale sissetungile Ukrainasse. Pärast sõja puhkemist loodi Venemaa-vastaste sanktsioonide rahvusvaheline töörühm, milles osaleb 60 eksperti mitmest riigist. Eelkõige tegi rühm 2022. aasta juuni raportis ettepaneku kehtestada 30 suurima Venemaa panga suhtes täielikud blokeerimissanktsioonid, kehtestada Venemaalt pärit SWIFT-ülekannetele ülempiir ja keelustada rubladega kauplemine krüptobörsidel.

2023. aasta aprillis tegid raporti autorid ettepaneku piirata välismaiste Visa ja Mastercardi kaartide väljastamist venelastele välismaal registreerimisel „ebausaldusväärsete ja võltsandmete” ettekäändel, samuti keelata Balti riikide eeskujul neile turistiviisade väljastamine.

12. Lühiuudised

28.-29. novembril toimuval kohtumisel annavad NATO riikide välisasjade juhid Ukrainale soovitusi alliansiga liitumiseks. Ukrainast saab reformide tingimusel NATO liige.

Viktor Orbán ähvardab segada EL-i liidrite detsembrikuu tippkohtumist, kus arutatakse abi andmist Kiievile ja Ukraina EL-iga liitumise läbirääkimiste alustamise küsimust. Ta soovib „strateegilist arutelu” Venemaa-vastase rahalise toetuse ja sanktsioonide üle.

Põhja-Korea taastab demilitariseeritud tsooni lähedal valvepostid ja transpordib raskeid tulirelvi. Vastavad fotod avaldasid Lõuna-Korea kaitseministeeriumi esindajad. Osakond märgib, et need toimingud toimuvad 2018. aastal sõlmitud sõjaliste pingete vähendamise lepingu tühistamise tulemusena.

Hamas tänas Venemaad nii füüsilise abi kui moraalse toetuse eest.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised