Sõja ülevaade: 637. päev – uus drooni- ja raketilaine
Avaldatud: 22 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. november 2023:
uus drooni- ja raketilaine, vene poole rünnakute arv tugevas languses arvatavalt ilma tõttu ja mõni väiksem rindejoone muutus siiski oli. Tugevam surve vaid Kupianski ja Avdiivka suunal ning Hersoni idakaldal jätkab Ukraina intensiivset tegevust sillapeade laiendamiseks.
1. Igapäevaseks/öiseks on läinud vene drooni ja raketirünnakud.
2. Krimmis pisu kurtmist ja Moskva kandis olla droone alla lastud.
3. Kupiansk-Kreminna: surve tuntav langus ilma tõttu.
4. Siversk: siiski üks tugevam katsetus vene poolelt.
5. Bahmut: pisu küll surve langes ja võimalik, et vene pool siiski pisu ühe skohas edenes.
6. Donetsk: Avdiivka ümber tugev surve jätkus ning pisu on sõjaudu ees teadmaks täpsemat olukorda.
7. Lõunarinne: kompimised.
8. Herson: tugev Ukraina surve Dnepri idakaldal jätkus.
9. Venemaal on „ümberkasvatamislaagrites” vähemalt 11 tuhat ebaseaduslikult küüditatud Ukraina last.
10. Venemaa maksuamet lubas putinile tuntavalt kasvatada maksude laekumist.
11. Novembris hakkas Venemaalt nafta eksport kahanema.
12. USA sõjaline abi Ukrainale mürskude näol olla vähenenud Iisraeli sõja pärast.
1. Üleeilse õhurünnaku tulemused: Ukraina õhuvägi teatas, et vene väed lasid Primorsko-Ahtarskist välja 10 drooni Shahed-131/136; ühe ballistilise raketi Iskander-K okupeeritud Krimmist Džankoist ja neli S-300 raketti Donetski suunas. Ukraina väed tulistasid alla üheksa Shahedi drooni ja raketi Iskander. Ukraina ametnikud teatasid, et üleöine Venemaa rünnak tabas Donetski oblastis Selõdoves asuvat tsiviil kesklinnahaiglat; Kotljarevska kaevandust Novohrodivkas Donetski oblastis ja muud tsiviilinfrastruktuuri. Ukraina sõjaväeametnikud teatasid ka, et vene väed saatsid 21. novembril välja ka määratlemata arvu keskmaa ülehelikiirusega kiirgusvastaseid rakette Kh-31P, mis tabasid sadama infrastruktuuri ja administratiivhooneid Odessa linnas ja Bilhorod-Dnistrovski rajoonis Odessa oblastis.
Eile õhtul tulistas õhutõrje Odessa oblastis alla drooni Mohajer-6. Lisaks tulistas u samal ajal õhutõrje Sumõ kandis alla mitu drooni. Ometigi jõudis osa droone sihtmärgini ja Zaporižžis teatati plahvatustest. Jätkus tihe piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine. Njah, vene pool andis jälle teada neljast kiirkaatritel reidi tegeva Krimmi poole suunduva seltskonna tabamisest Mustal merel.
2. Esialgne teave, et okupeeritud Krimmis Saki soojuselektrijaama lähedal on suurem põleng. Moskvas ja selle ümbruses olla droone alla lastud ning ka Kurski oblastis
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakute arv n tuntavalt langenud, pisu suurem siiski Kupianski suunal jätkus, aga muutusi see rindejoones ei toonud. Ukraina omade teatel koondavat nii siin suunal kui Kreminna juures vene pool reserve alustamaks ilmade jahenedes uut tugevamat pealetungi. Uudis tuli, et Kreminnas edelas asuvas suuremas metsaalas sai Ukraina mõnesaja meetrise edenemise.
4. Siversk: rinde keskmises osas üks pisu tugevam rünnak piki maanteed, aga seegi muutusi rindejoones ei toonud.
5. Bahmut: siingi suunal vastastikused rünnakud vähenesid. Pisu rindejoone kõikumist siiski oli linnast edelas ümber raudtee ning võimalik, et osa oma sillapead üle raudtee Andriivka juures Ukraina omad kaotasid. Ilm siingi sant ja isikkoosseisu kaotustest mittehooliv vene pool saab siin edu, sest piisavalt varakult ei saa kehva nähtavusega ilma korral Ukraina hakata mõjutama ründavat vene üksust ei droonide ega kaudtulega.
6. Donetsk: Avdiivkast põhja pool on hetkel pisu palju sõjaudu, sestap hetkel ei tea, kas vene pool suutis Stepovesse sisse saada. Suruvad küll hullusti. Lisaks jätkusid lahingud koksitehase serval. Avdiivka kaguserval asuvas tööstusalas jätkab vene pool nii soomuse toel mööda asfaltteed kui jalaväega külgedele tugevaid rünnakuid ning võimalik, et veel paar hoonet saagiks saadi. Marinka kandiski rünnakute arv vähenes ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Avdiivka piirkonnas ründavad venelased „nagu zombid”, kuid see taktika annab tulemusi tänu nende arvulisele ülekaalule. Nii seisis The Wall Street Journali materjalis, mis rääkis Ukraina sõduritega rindel. Väljaanne kirjutab, et pärast esimeste rünnakute ebaõnnestumist oktoobris Avdiivkale ja suure hulga soomusmasinate kaotamist muutsid venelased taktikat, saates väikeste jalaväerühmade laineid. Ajakirjanikud usuvad, et Venemaa võib väikese edu nimel lubada tuhandete inimeste kaotamist.
„Oleme endiselt motiveeritud, kuid kurnatud. vene jalavägi võttis prügimäe enda kätte, roomates üle kaaslaste surnukehade, kuni laskemoon sai otsa,” ütles 110. brigaadi sõdur Aleksandr Sergejetšikov. 47. brigaadi sõdur Bogdan Lõssenko, kes juhib jalaväe lahingumasina Bradley automaatkahurit, ütles, et venelased „tulevad nagu zombid” ja kannavad esilampe, mis on „jumala kingitus igale kuulipildujale”. „Nad ei ole rumalad. See on strateegia. Nad otsivad nõrgad kohad ja lähevad siis sinna. Meil ei ole piisavalt laskemoona ja neil on piisavalt inimesi,” ütles Bradley komandör samas kompaniis, vanemsõdur Mihhail Kotsõurba.
WSJ vestles ka Vene Föderatsiooni 114. kaardiväe motoriseeritud laskurbrigaadi vangistatud jalaväelase Andrei Bednjajeviga, kelle sõnul kohtlevad vene komandörid oma alluvaid „nagu jäätmeid”. „Meie komandöridele anti oludele vaatamata korraldus asuda ametikohtadele, mida on võimatu täita. Seetõttu on meil reameeste hulgas sellised kaotused,” ütles okupant.
Varem ütles Ukraina relvajõudude esindaja Aleksandr Štupun, et Avdiivka lähedal kasutavad vene kindralid „võta positsioon või sure” taktikat. 10. novembril teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Venemaa kaotuste arvu Avdiivka kallaletungi kuul: umbes 10 000 vene sissetungijat likvideeriti, üle 100 vaenlase tanki, 250 muud soomusmasinat, umbes viiskümmend. hävitati suurtükiväesüsteemid ja 7 lennukit Su-25. 14. novembril hävitas kaitsevägi Avdejevski suunal veel ühe vene sissetungijate ründelennuki Su-25.
7. Lõunarinne: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Berdjanski suund: possalahingud jätkusid ilma muutusi rindejoones toomata.
Tokmaki suund: siin suunal pisu enam rünnakuid mõlemapoolselt kuid rindejoone muutusi siiski tuvastada ei suutnud.
Melitopoli suund: olevat üks tugevam vene proov olnud Kamianske suunal, aga see muutusi rindejoones ei toonud.
8. Herson: aktiivne Ukraina tegevus Dnepri idakaldal kõigis sillapeades jätkus. Jätkuvalt pommitab vene pool vaid asustatud punkte nii Dnepri ida- kui läänekaldal. Olla jälle neid juhitavaid lennukipomme 28 teele saadetud. Vihm segab siingi droonide tööd, aga eks vene pole kurtmist siiski tuleb piisavalt. Rindejoon siiski täpsemalt teadmata. Vähemalt üks vene milblogija andis teada, et tegelikult on Ukraina üksused mitmes kohas tunduvalt kaugemal kui kaardid näitavad.
Venemaa kaitseministeerium ja Venemaa ametnikud näevad vaeva, et ohjeldada Venemaa hüsteeriat Ukraina operatsioonide ümber Hersoni oblasti idakaldal. Venemaa kaitseminister šoigu esines 21. novembril vene kaitseministeeriumi kolleegiumi ees ja väitis, et vene väed takistasid kõiki Ukraina katseid korraldada edukaid „dessantoperatsioone Hersoni suunas”. šoigu väitis veel, et vene väed tekitavad Ukraina vägedele „kolossaalseid” kaotusi. Tõenäoliselt üritab Šoigu avaldusega pisendada mõningate vene milblogijate muret Venemaa suutmatuse pärast Ukraina rünnakuid otsustavalt tõrjuda Dnipro jõe idakaldal, kuid tõenäoliselt ei rahusta see Venemaa inforuumis üha kasvavaid kaebusi.
Üks vene milblogija vahendab vene soldati lugu: „Tere, tahaksin jagada oma lahingukogemust Krõnki asula lähistel sõdimisest. Ainsad plussid on ilmselt kaks wagneri kutti, kes õpetasid salga personalile palju, kaasaarvatud minule, tänu sellele saime seni hakkama ainult koormaga 300 (haavatud). Töö toimub väga karmides oludes, eriti sellise ilmaga nagu praegu, vihm, märg lumi, tuul, sood ja pori. Kui poleks varustuse ostmist, sobivat riietust ja vabatahtlike abi, oleksid paljud inimesed juba haigeks jäänud. Liigume edasi. UAV-dega õhuluure puudumine aeglustab meie liikumist väga palju ja seab meie meeste elud ohtu; ootate alati varitsust, sest Ukraina luurerühmad kõnnivad igal pool.
Suurtükiväe ja miinipilduja tuletoetuse puudumine. See on olemas, kuid pärast mõnda lasku nad lahkuvad, sest aktiivne vastupatarei töö käib. Meie taga metsas, kui ma ei eksi, oli miinipildujameeskondi mitu, kokku tulistasid nad umbes 20 miini ja siis algas Ukraina vastutuli.
Viimane, väga problemaatiline küsimus on suhtlemine naaberüksustega. See on praktiliselt olematu. Aga siingi on aidanud wagneri vanade kontaktide kaudu leitud inimesed, kellega nüüd aktiivselt koostööd teeme, kuni kuttide evakueerimiseni hädaolukorras.
Üldjoontes on pilt selline, et staabile „maalitakse” vale pilt või antakse paar päeva vana info, mistõttu planeerimine ei õnnestu päris hästi. No ja veel üks asi, meil on palju lahingukogemuseta inimesi, nende hirm põhjustab olukordi, kus mehel on relv ja ta kardab väga ning edasi tuleb väga ettearvamatuid olukordi.”
9. Venemaal on „ümberkasvatamislaagrites” vähemalt 11 tuhat ebaseaduslikult küüditatud Ukraina last, teatab Briti luure. Nende andmetel on Venemaal kokku 43 sellist asutust ja seal majutatud laste õigus elule ja vabadusele on „ohus”.
Ukraina peaprokurör Andrei Kostin arutas 20. novembril Briti parlamendiliikme Alicia Kearnsiga rahvusvahelise mehhanismi loomist Ukraina laste väljasaatmise peatamiseks ja meetmeid nende koju tagasisaatmiseks. Ta rõhutas vajadust tegutseda otsustavalt „iga lapse ja täiskasvanu nimel, kes on lahutatud oma lähedastest ja kellelt on võetud õigus elada oma kodumaal”. Ukraina andmetel on alates sõja algusest Venemaale ebaseaduslikult viidud 19 546 last, kellest osa anti hiljem lapsendamiseks. Seni on tagastatud vaid 387. Vene Föderatsiooni laste õiguste volinik maria lvova-belova ütles juulis, et Venemaa on „vastu võtnud” üle 700 000 Ukraina lapse.
Samuti teatati, et alates sõja algusest on umbes 2400 last vanuses 6–17 aastat sunniviisiliselt Valgevenesse viidud. Neist üle 2000 saadeti Minski oblastisse Dubrava keskusesse, veel 392 last jaotati 12 muusse asutusse. Seal tehti neile „ümberkasvatamine”. Pealtnägijate ja meedia sõnul räägitakse Ukraina lastele laagrites, et nad on „venelased”, sunnitakse õppima Venemaa hümni, õhutatakse Ukraina vastu ja õpetatakse isegi relva kasutama. Kui nad keelduvad kuuletumast, saavad nad peksa.
Rahvusvaheline humanitaarõigus keelab alla 18-aastaste laste vedamise üle piiri ilma vanemate ja eestkostjate nõusolekuta. „Laste üleandmine ei olnud ohutus- ega meditsiinilistel kaalutlustel õigustatud,” järeldas Venemaa rikkumiste kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu loodud rahvusvaheline Ukraina sündmuste uurimiskomisjon.
2023. aasta märtsis andis Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) välja president Vladimir Putini ja Lvova-Belova vahistamismääruse, neid süüdistatakse laste väljasaatmises. Seejärel kutsusid Euroopa Parlamendi liikmed Rahvusvahelist Kriminaalkohtul Venemaa abi tõttu sarnaseid meetmeid Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenka suhtes.
Viimane ei eitanud Ukraina laste vabariiki toomist. Samal ajal väitis Lukašenka, et ta helistas „nendele vaestele, et nad saaksid puhata ja paraneda” ja siis ei tahtnud nad väidetavalt tagasi minna.
10. Venemaa Föderaalne maksuteenistus suurendab 2023. aasta lõpuks elanikelt ja ettevõtetelt laekuvaid laekumisi 4 triljoni rubla (40 miljardi euro) võrra, ütles osakonnajuhataja Daniil Egorov teisipäeval putinile. Tema sõnul plaanib föderaalne maksuamet aasta jooksul koondeelarvesse koguda 46 triljonit rubla (460 miljardit eurot). See moodustab 28% Venemaa SKTst, mis majandusarengu ministeeriumi hinnangul on 166 triljonit rubla (1,6 triljonit eurot).
„Sel aastal oli meie eelarve kokku 42 triljonit rubla. <…> See tähendab, et meil on 4 triljonit pluss,” ütles Jegorov presidendile (tsitaadid Interfaxist). Föderaalse maksuteenistuse juht lisas, et 10 kuuga suutis maksuamet suurendada kõikide tasandite eelarvetesse laekuvaid laekumisi 3,6 triljoni rubla võrra, 37,6 triljonini. Tulumaksu laekumine kasvas samal ajal 20%, käibemaks – 11%; Kindlustusmaksete laekumine kasvas 29% ja üksikisiku tulumaks 13%.
kremli pressiteenistuse teatel nõudis putin, et föderaalne maksuteenistus „ei aeglustaks” ja „täidaks” talle pandud ülesandeid „auväärselt”. „Teie töö tulemustest sõltub eelarvete jätkusuutlik täiendamine kõigil tasanditel, suuremahuliste ja nõudlike sotsiaalprogrammide elluviimine ning soodsate tingimuste loomine majanduse tugevdamiseks,” ütles president.
Järgmisel aastal on Venemaa valitsus kavandanud föderaalkassasse laekuvate maksude järsu suurendamise, mis kulutab armeele rekordilised 11 triljonit rubla ja üldiselt kõikidele julgeolekujõududele üle 14 triljoni rubla.
Eelarve tulud peaksid riigiduuma kinnitatud seaduse kohaselt kasvama 29% ehk 6,4 triljoni rubla võrra 35,1 triljonini. Valitsus loodab koguda nafta- ja gaasiettevõtetelt 11,5 triljonit rubla – 3 triljonit rohkem kui tänavu. Majanduse ressursivabade sektorite maksud peaksid tõusma 3,8 triljoni rubla võrra 23,6 triljonini.
11. Venemaa naftaeksport langes järsult novembri keskel pärast seda, kui USA alustas sanktsioonide kehtestamist kremli varilaevastiku vastu. 19. novembril lõppenud nädalal eksportisid tankerid Venemaa meresadamatest 2,7 miljonit barrelit päevas – see on viimase kolme kuu miinimummaht, vahendab Bloomberg laevade jälgimise andmetele viidates. Võrreldes eelmise nädalaga kahanesid ekspordimahud 580 tuhat barrelit päevas ehk 16% – rekord alates juuli algusest ning eelarvetulud eksporditollimaksudest olid madalaimad alates septembri lõpust – 68,1 miljonit dollarit versus 82,2 miljonit dollarit nädalas. varem.
Esiteks langesid tarned Aasiasse, mis pärast EL-i naftaembargo kehtestamist võtab Venemaalt ekspordiks saadetud 10 barrelist 9. 19. novembrile eelnenud nädalal langesid tarnemahud Indiasse ja Hiinasse madalaimale tasemele alates augusti lõpust, samas kui eksport Türki püsis stabiilsena, ligikaudu 400 000 barreli juures päevas.
Reutersi allikad naftakauplejate seas märgivad, et pärast Ameerika sanktsioonide lainet tekkis hirm tankerite nappuse pärast vene nafta transportimiseks. Laeva vedamine Läänemere sadamatest Indiasse on tõusnud 10 miljoni dollarini, kuigi kuu alguses oli see 8 miljonit dollarit ja septembris vaid 5 miljonit dollarit.
„Me näeme ette võimalikku laevade puudust vene nafta jaoks,” ütles üks agentuuri allikatest: laevaoperaatorid kardavad karme meetmeid USA-lt, kes on kohustanud lõpetama Venemaa Föderatsioonist pärit nafta müümise, rikkudes sanktsioone.
USA rahandusministeerium kandis oktoobris musta nimekirja tankerid Yasa Golden Bosphorus ja SCF Primorye, mis on registreeritud Türgi ja AÜE ettevõtetele. Novembris said sanktsioonid veel kolm laeva: Kazan, Ligovski prospekt ja NS Century, mis kuulusid Dubai laevandusoperaatoritele. Kõik nad jäid vahele „hinnalae” rikkumisega, mis keelab vene päritolu nafta transportimise hinnaga üle 60 dollari barreli eest.
Seni kulgevad Venemaa peamise ekspordimargi Uurali saadetised, väidavad Reutersi allikad, kuid veokulude suurenemise tõttu suurenevad allahindlused.
Eelmisel nädalal langes Uurali hind alla 60 dollari barreli eest ning selle allahindlus Brentile ulatus peaaegu 20 dollarini, kuigi veel oktoobris ei ületanud see 10 dollarit. Reutersi allikad ütlevad, et teisipäeva, 21. novembri seisuga on Uurali barreli hind 61–63 dollarit. See on endiselt 20 dollarit odavam kui Brent, mis kaupleb umbes 83 dollariga, ja on tunduvalt madalam valitsuse eelarvest. Järgmise kolme aasta Venemaa riigikassa projekt põhineb eeldusel, et 2024. aastal maksab Uurali barrel 71,3 dollarit, 2025. aastal 70,1 dollarit ja 2026. aastal 70 dollarit.
12. USA on vähendanud 155-millimeetriste suurtükimürskude tarnimist Ukrainale „rohkem kui 30%””pärast seda, kui Iisrael alustas sõda Hamasi vastu, ütles Ukraina kõrge allikas ABC Newsile. Vaatamata Washingtoni kinnitustele, et sõjaline konflikt Lähis-Idas ei mõjuta tema sõnul laskemoona tarnimist, „see tegi seda”. Samal ajal moodustavad 155-mm mürsud umbes 60-70% kõigist Ameerika laskemoona tarnetest Ukrainasse, selgitas allikas.
Ukraina president Vladimir Zelenski rääkis nädal varem probleemidest 155 mm suurtükimürskudega. „Nüüd on laod tühjad. On olemas seaduslik miinimum, mida konkreetne riik meile pakkuda ei saa,” märkis Ukraina liider. Iga riik „võitleb ise reservide eest”, selgitas Zelenski, nimetades seda olukorda „eluks”. „Ma ei ütle, et see on positiivne, aga see on elu ja me peame kaitsma seda, mis on meie oma,” selgitas ta. Zelenski märkis ka, et laod on praegu kõikjal maailmas tühjad ja tervitas USA jõupingutusi seda tüüpi laskemoona tootmist suurendada.
Päev varem, 20. novembril, saabus Pentagoni juht Lloyd Austin Kiievisse etteteatamata visiidile. „Olen täna siin, et edastada oluline sõnum: USA jätkab Ukraina toetamist tema vabadusvõitluses Venemaa agressiooni vastu nii praegu kui ka tulevikus,” ütles Austin. Ta teatas järjekordse 100 miljoni dollari suuruse sõjalise abi paketi üleandmisest Kiievile, et rahuldada kriitilisi julgeoleku- ja kaitsevajadusi. Eelkõige sisaldas pakett rohkem kui kolm miljonit padrunit väikerelvade laskemoona ja 155 ja 105 mm kaliibriga suurtükimürske, mille arvu ei täpsustatud.
Zelenski sõnul arutas ta Pentagoni juhiga vajadust täiendavate suurtükiväe ja mürskude järele, „mida on praegu vaja”. Austin ütles, et on arutanud Ukraina presidendiga „toetust kohesele lahinguvälja vajadustele ja pikaajalistele kaitsevajadustele”.
Vahepeal ei suuda USA vabariiklaste positsiooni tõttu Kongressis kokku leppida uues suures rahalises ja sõjalises abipaketis Ukrainale. Novembri alguse seisuga oli Pentagon kulutanud 96 protsenti Kiievi abistamiseks eraldatud vahenditest. Kuid USA võib veel „mõnda aega” saata Ukraina relvajõududele suurtükiväe laskemoona, ütlesid Pentagoni ametnikud The Washington Postile päeval, mil Austin visiidil Kiievis käis. Washington on alates Venemaa sissetungi algusest Kiievile abi andnud juba 76 miljardit dollarit.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
