Sõja ülevaade: 636. päev – suurem öine droonirünnak üle Ukraina
Avaldatud: 21 november, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. november 2023:
suurem öine droonirünnak üle Ukraina, pingeline nii Kupianski kui Avdiivka ja Marinka suunal ning Hersoni kandis jätkab Ukraina edenemist.
1. Suurem öine droonirünnak.
2. Kurdab vene poolgi droonide pärast kuni Moksvani.
3. Kupiansk-Kreminna: suurem edutu surve Kupianski suunal.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: initsiatiivi jagus mõlemale poolele, rindejoone muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: eile ainult Ukraina edu tuvastasin, aga suuremast vastupealetungist miskit märki siiski leidnud pole, kuigi sellist uudist mitmes meediakanalis (ka meitel) liikus.
7. Lõunarinne: pisu kõikumist siia-sinna.
8. Herson: neljas suunas Ukraina surub.
9. Kremli püüdlused takistamaks mobiliseeritute abikaasade meeleavaldusi.
10. Digirubla, njah, võimalusi mitmeks arengustsenaariumiks ja nii mõnigi on päris karm.
11. On uuringud ja on „uuringud”, seekord siis ühest „uuringust” Venemaal.
12. Venemaa riiklike kanalite vaadatavus internetis on kiires languses.
13. Venemaa ründab Bulgaaria laskemoona tootvaid ettevõtteid vähendamaks tarneid Ukrainasse.
14. Türgi, Rumeenia ja Bulgaaria on lähedal kokkuleppele Musta mere miinide puhastamise ühisjõudude loomises.
15. Lühiuudised
1. Hilisõhtust alates hakkas üle Ukraina tulema teateid Iraani droonidest ning õhutõrje oli töös kuni Odessa ja Lvivini, lisaks Kiievi ümbruses. Varahommikuks täpsem info veel puudus. Tihe piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine jätkus.
2. Eile õhtul suleti Kertši sild liikluseks. Põhjust ei tea. Moskva kandis olla üks droon alla lastud ning vene poole sõnul olla neid alla lastud ka Brjanski ja Kurski oblastis. Olla tabatud siiski kahte olulist sõjalist radarijaama.
3. Kupiansk-Kreminna: rünnakud Kupianski suunal jätkusid ja ikka väiksmate üksustega (kuni rühm). Hetkel ilm ei soosi ei lennunduse ega drooni tööd ning tundub, et pisu on see tõttu vähenenud ka vene poole kaudtule ja lennunduse mõju lahinguväljale. Jätkuvalt paneb imestama, et võib-olla kuni 5-kordses ülekaalus olev vene pool ei suuda läbimurdeni jõuda. Lund pisu maas on ja nüüd kolm sajuvaba päeva ees, aga esimene kargem külmalaine kohal ning öösiti kuni 15 olla võib. Alates reedest siiski plusskraadid lörtsi ja vihmaga tagasi. Kreminna lähistel oli pisu vastastikust torkimist, vene poole kiitlemisele, et sealses suures metsalas pisu edasi saadi seni kinnitust leidnud pole.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: aktiivsed mõlemad pooled ja ei saa nõustuda sellega, et initsiatiivi on endale saanud vene pool. Eile rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: Ukraina omad asusid pisu tugevamale vasturünnakule Avdiivkast edelas ja võimalik, et üleeilse vene poole kuni kilomeeter edenemise Stepovest põhjas raudteeni tagasi lükkasid. Ühes videos toimetas siin Leopardi tank ja päris oskuslik tegutsemine tagas selle, et vene kaudtulel oli teda keeruline tabada, kuigi prooviti. Lisaks tundub, et vene pool pole Avdiivkast põhjas asuvasse koksitehasesse veel siiski sisse saanud. Suruvad küll tugevasti. Eile jätkas vene pool ka Avdiivkast lõunas läbi tööstusala surumist, aga siin edasi ei saadud, aga eks tugev surve jätkub. Mujal rindel pisu rahulikum. Üleeilesele ühe tänavahe kaotamisele Marinkas lisa juurde ei tulnud. Küll sai vene pool Novomihailivkast lõunas üle põldude u 1 km edasi. Suuremat taktikalist edu see ei anna.
7. Lõunarinne: rindejoone väikest kõikumist oli.
Berdjanski suund: võimalik, et siin ühes lõigus vene pool kuni paarsada meetrit edasi sai. Tuntav surve vähenemine siingi ilma tõttu.
Tokmaki suund: siin olla hallis alas pisu possade käest kätte käimist.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: Ukraina jätkab sillapeade laiendamist vähemalt neljas suunas ning vene poole sõnul olla toodud juurde ning ka osa üksusi Dnepri idakaldal Ukraina omad välja vahetanud.
Krõnki juures pole aidanud tihedad vene poole vasturünnakud ei soomuse ega jalaväega ja nüüd on küla ööpäeva pommitamise all ning kõike käepärast siina poole teele saadetakse. Kehva ilma tõttu lennukipomme asendatakse MLRS-iga ning kohati moonaks ka süütemoon. Tugevamate possade rajamisega olla siin keeruline, sest mõne labida viske järel tulevat paljudes kohtades kohe vesi sisse. Ukraina jätkab kogu käeulatuses oleva vene logistikakoridori töötlemist ning otsib ka madallennuga droonidelt ning erinevate seireseadmetega vene kaudtuleüksusi. Pisu loodab, et vähene teedevõrk ida suunal hakkab peatselt mõju avaldama vene tagalatoetusele.
Ukraina omad väidavad, et lõunapoolses metsapiirkonnas toimub M-14 suunas edasine surumine Poima ja Oleški vahel ning on jõutud silmsidesse suure maanteega (M-14), kuhuni on veel üks kilomeeter üle lageda. Lisaks surutakse raudtee lähistel Poima poole ning Pištšanivka suunas. Vasakul kaldal käimasolevate lahingute suure surve tõttu teatas Venemaa okupatsiooniadministratsioon Oleškis, et otsustas oma kohvrid pakkida ja kolida Velõki Kopani poole. Olla lõpetatud ka miilitsatöö. Hersonist lõuna pool Hola Prõstani juures on läinud Ukraina veelgi aktiivsemaks ja pisu juba loodan siinse suurem maantee läbilõikamist, mille järel peaks sealt kuni mereni kogu vene poole kaitse kokku kukkuma alternatiivsete logistikakanalite puudumise tõttu. Njah, ilm ei lase kasutada alternatiivina põllu- ja maastikuteid, mis pealegi mitukümmend kilomeetrid pikad. No ei näe veel neid kergeid maastikusuutlikke masinaid toimetamas.
9. Venemaa presidendi administratsioon korraldas piirkondlike valimiskomisjonide esindajatele ja asekuberneridele sisepoliitika teemalise seminari. Neile toodi välja teemad, mida „välismaised pahatahtlikud” võivad kasutada Venemaa olukorra destabiliseerimiseks enne presidendivalimisi. Nii kuulus riskitegurite hulka ka nende naiste meeleolu, kelle lähedased on Ukrainas sõjas, kirjutab Kommersant. kreml nõudis, et piirkondlikud võimud võtaksid „kontakti” mobiliseeritute sugulastega: pööraksid tähelepanu nende väljaöeldud probleemidele ja aitaksid neid lahendada, ütles väljaande vestluskaaslane.
Tema sõnul peaks valimiskampaania sõjast „väsinud” venelaste jaoks üldiselt olema „psühhoteraapilise iseloomuga”, seega ei tohiks neid mingil juhul „väänata”. Vastupidi, kohalikud võimud peaksid valijaid „rahustama”: inimesed ootavad sõja lõppu, mistõttu on oluline näidata, et nende tavaelu „ei ole ohus” ja riigil on „selge tulevik”, selgitas allikas.
Insideri vestluskaaslased ühes regionaalvalitsuses kinnitasid, et esiplaanile on kerkinud „töö” mobiliseeritute naistega – presidendi administratsioonis tuletatakse kuberneridele pidevalt meelde miitingute lubamatust reservväelaste tagasituleku teemal sõda Ukrainas. „Ülesanne on peatada väline protest iga hinna eest. Veena, luba, maksa. Mida iganes, kuni see tänavale ei lähe, suvalises koguses, isegi 50 inimest,” märkis allikas.
Viimastel nädalatel üritasid mobiliseeritute omaksed korraldada miitinguid Moskvas, Peterburis, Novosibirskis, Krasnojarskis ja Tšeljabinskis, kuid võimud keeldusid neid kõikjal heaks kiitmast, viidates „Covidi-vastastele” piirangutele. Pärast seda tuli Moskvas umbes 20 naist plakatitega „Mobiliseeritutel on aeg koju minna” ja „Lõpmatut mobilisatsiooni ei toimu” Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei Oktoobrirevolutsiooni aastapäevale pühendatud miitingule. Mõni minut hiljem piirasid politseinikud nad ümber ja nõudsid teemavälise meeleavalduse lõpetamist, kuid see ei toonud kaasa vahistamisi.
Krasnojarskis kaaperdas Ühtse Venemaa kohaliku saadiku assistent Telegrami vestluse, kus piirkonna mobiliseeritud elanike naised suhtlesid ja arutati võimalikku miitingut. Ta eemaldas kõik, kes pooldasid aktsiooni läbiviimist, ja siis hakkasid mõned endised vestluses osalejad saama õiguskaitseorganite kõnesid.
Novosibirskis keeldusid võimud miitingut heaks kiitmast, kuid leppisid kokku kinnisel kohtumisel mobiliseeritute sugulastega. Pärast sündmust teatas Novosibirski oblasti valitsuse aseesimees Andrei Kljuzov „olulisest vestlusest”. Korraldajad ise keeldusid tulemusi kokku võtmast, vaid märkisid vaid, et „iga olukorraga on alustatud konstruktiivset individuaalset tööd”.
Mobiliseeritute sugulased hakkasid massiliselt nõudma nende koju naasmist septembris, peaaegu aasta pärast putini käskkirja kutsuda reservväelased Ukraina sõtta. Siis viidi kaitseministeeriumi juhi śoigu sõnul rindele üle 300 tuhande inimese. Riigiduuma riigikaitse komisjoni esimees kartapolov teatas vastuseks nendele nõudmistele, et mobiliseerituid ei lahku lahingutsoonist enne sõja lõppu ja neile ei võimaldata rotatsiooni. Ainus, millele nad saavad loota, on puhkus pärast iga kuuekuulist teenistust.
Njah, seda hirmu tunnetust kremlis on pisu enam tunda…
10. Venemaa valitsus kannab 2024. aastal osa oma eelarvekuludest üle digirubladesse, ütles rahandusminister anton siluanov esmaspäeval. Tema sõnul sündis selline otsus pärast hiljuti toimunud rahandusministeeriumi ja keskpanga kohtumise tulemusi. „Reedel kohtusime Elvira Sakhipzadovnaga <…> ja leppisime kokku, et järgmisest aastast teeme teatud kulude osas „piloodi”, kus kasutame digitaalset rubla,” vahendab Interfax siluanovit.
Ministri sõnul tehakse osa sotsiaalmakseid kodanikele „digirublades”, mille kasutuselevõtu kiitis heaks putin juunis dekreediga. Kokku kulutab riik 2024. aastal erinevatele sotsiaalmaksetele 15,9 triljonit rubla (159 miljardit eurot) – nii suur on ühtse sotsiaalfondi kulud, mis kannab kodanikele pensionid, toetused, maksed laste eest, rasedus- ja sünnituskapital jne Milliseid makseid kantakse üle digirublale, siluanov ei täpsustanud.
Tema sõnul viiakse uuele rahavormile üle ka riigihanked. „Teatud toetused, mis on määratud teatud teenuste ostmiseks või osutamiseks, kantakse üle digitaalsetes rublades,” selgitas rahandusminister. Ta märkis, et ennekõike on digirubla oluline tööstusharudes, kus on vaja tagada eelarvevahendite sihipärane kasutamine.
Digitaalse rubla seaduse kohaselt saab sellest rahvusvaluuta kolmas vorm (koos sularaha ja sularahata) ning see on ainulaadne elektrooniline kood (märk), mida hoitakse spetsiaalses rahakotis. Eraisikul ja ettevõttel saab olla ainult üks selline rahakott. Digitaalse rubla emitendiks saab Venemaa Pank ning selle kulla- ja välisvaluutareservid on uue rahavormi tagatiseks. Digitaalse rublaga toiminguid saab teha ilma interneti-juurdepääsuta – selleks peate summa reserveerima digitaalsesse rahakotti.
Digirubla täielik turuletoomine ei toimu enne 2025. aastat, ütles Vene Föderatsiooni keskpanga juht Elvira Nabiullina juulis. Samal ajal kinnitas Venemaa Panga peadirektoraadi keskföderaalringkonna julgeolekudirektoraadi asejuht Dmitri Ibragimov, et digitaalrubla ei too kaasa „digitaalse koonduslaagri” loomist. „Digitaalset koonduslaagrit pole plaanis. Korraga on käibel sularaha, sularahata ja digitaalsed rublad,” rahustas Ibragimov.
VTsIOM-i andmetel tunneb digitaalrubla vastu huvi vaid 30% venelastest ja enamus – 58% – ei ole valmis kasutama uut rahvusvaluutat.
Njah, eks on võimalik lihtsamalt digirubla vahendid kremli poolt külmutada. Egas muud suuremat eesmärki tuvastada suutnudki, sest kui e-arvelduse võimalused olemas, siis miks veel digirubla?
11. Venemaa kodanike õnnelikkus on putini valitsusajal enam kui kahekordistunud, teatas riiklik VtsIOM (Venemaa riiklik uuringute keskus). 2023. aasta novembris ütles 37% venelastest, et nad on „kindlasti” õnnelikud, kuigi 1998. aastal oli see näitaja vaid 16%, selgus keskuse novembris läbi viidud küsitluse tulemustest. Võrreldes 2000ndate aastate lõpuga on oma õnnes kindlate inimeste osakaal kasvanud 18 protsendipunkti võrra (2009. aastal oli neid 19%) ning selle hetkeväärtused on lähedased kõigi aegade rekordväärtustele. VTsIOM-i andmetel olid Vene Föderatsiooni kodanikud õnnelikumad alles vahetult pärast Krimmi annekteerimist – aastatel 2015–2016. (39%).
Veel 44% novembrikuu uuringus osalejatest ütles, et nad on „pigem õnnelikud”. Seega on õnnelike venelaste osakaal VTsIOM-i andmetel jõudnud 81%-ni. 16% vastanutest pidas end õnnetuks, kellest 5% olid kindlad, et nad on õnnetud ja veel 11% olid „pigem” õnnetud. Viimaste osakaal on VTsIOM-i andmetel alates 1990ndate aastate lõpust vähenenud peaaegu poole võrra (19%). Riigisotsioloogia registreeris 1992. aastal hüperinflatsiooni ja turureformide „šokiteraapia” taustal ebaõnne rekordtaseme – 36%.
Alates 2015. aastast on õnnelikkuse tase Venemaal püsinud püsivalt kõrge, samas kui sel perioodil absoluutset õnne kogenute osakaal ei ole langenud alla 30%, märgib VTsIOM teates. Vaid 36% usub aga, et neid ümbritsevad enamasti õnnelikud inimesed. „Pea iga teine vastas, et tema sugulaste ja tuttavate seas on õnnelikke ja õnnetuid ligikaudu võrdselt. Üldiselt võib venelaste hinnangute trendi kirjeldada järgmiselt: olen õnnelik nagu varemgi, kuid õnnelike inimeste arv mu ümber on veidi vähenenud,” selgitab VTsIOM.
Välismaised sotsioloogid aga ei registreeri Venemaal sellist õnnelikkuse taset, mida ametlik riigisotsioloogia suudab näha. Nii näitas 2021. aastal korraldatud Gallup International küsitlus, et vaid 5% oli eluga „väga rahul”. Samal ajal on 17% „rahulolematu” ja 6% „väga rahulolematu”.
Erinevus rahulolevate ja rahulolematute vahel Venemaal oli vaid 5% ning selle näitaja – Gallupi õnneindeksi – järgi oli Venemaa Föderatsioon ülemaailmsete antiliidrite esiviisikus. Madalamad õnnenäitajad registreeriti vaid Afganistanis, Ghanas, Iraagis ja Hongkongis
12. Venemaa riigimeelne meedia on kaotanud miljoneid vaatamisi teenusest Google Discover, mis soovitab artikleid Chrome’i brauseri mobiiliversiooni kasutajatele. Agentuur teatab sellest viitega LiveInterneti andmetele. Statistika näitab Komsomolskaja Pravda veebisaidi liikluse järsku langust 15 miljonilt klikilt nädalas 30. oktoobrist 5. novembrini 72 000ni 13. kuni 19. novembrini. Samamoodi vähenes Tsargradi veebisaidile üleminekute arv samal perioodil 2,2 miljonilt 13 700-le.
Google Discoveri soovituste voo piirangute tõttu langes Komsomolskaja Pravda LiveInterneti reitingu uudiste ja meedia kategoorias esimeselt kohalt viiendale. Samal ajal suutis Tsargrad säilitada neljanda koha, kuna suutis suurendada Zen-teenuse üleminekute arvu. Vaatamata piirangutele soovitab Discover jätkuvalt väljaandeid mitmest Venemaa propagandaallikast, sealhulgas Life.ru-st, märgib agentuur. LiveInneti andmetel jääb see sait soovitusvoo kaudu kümne enim kaubitsetud ressursi hulka.
Tsargradi ja Komsomolskaja Pravda kaotatud publik suundus Venemaa piirkondlike väljaannete juurde nagu Murmanski Khibiny.Ru, Novorossiiski Nasha Gazeta ja GorodChe.ru Tšerepovetsist. Samal ajal on ebaselge, kas välismaalt tegutsevad Venemaa sõltumatud väljaanded suutsid oma vaatajaskonda suurendada, kuna neid pole LiveInterneti teenuses indekseeritud.
Bloomberg teatas oktoobris, et hoolimata Google’i sõjavastasest poliitikast jätkas Discover propagandaartiklite pakkumist. Yandex Newsi endine juht Lev Gershenzon hindas, et Discover pakub propagandaressurssidele iga päev 20–30 miljonit klikki.
13. Bulgaaria on üks väheseid riike, mis jätkab nõukogude stiilis laskemoona tootmist, mistõttu on see Ukraina jaoks asendamatu tarnija. Bulgaaria võimude teatel toodab riik umbes 40% kuulidest ja mürskudest, mida Ukraina relvajõud kasutavad sõjas vene armee vastu. „Lisaks otsetarnetele saadetakse palju laskemoona riikidesse, kes on oma varud Ukrainale andnud,” ütles kaitseminister Todor Tagarev Financial Timesile (FT): „Selgelt üle poole meie toodangust läheb otse või kaudselt Ukrainasse.”
„Meie hinnangul pärines umbes kolmandik laskemoonast, mida Ukraina armee sõja algfaasis vajas, Bulgaariast,” ütles endine peaminister Kirill Petkov 2023. aasta jaanuaris Die Weltile. Märkimisväärne osa tarnetest langeb ettevõtja Emilian Gebrevi ettevõttele Emco. 2015. aastal üritati teda kahel korral Novitšoki sarnase mürgiga mürgitada. Esimene plahvatus Emco laos toimus 2011. aastal, seejärel toimus veel mitmeid sabotaažiakte, sealhulgas pärast sõja algust Ukrainas – nii mullu kui ka tänavu, kui tehases toimus suur tulekahju Karnobati linnas riigi idaosas. Gebrev rääkis sellest FT-le.
Tema sõnul on juhtumeid olnud ka teiste relvatootjate juures, kuid „rohkem kui kümnel juhul, mis on seotud terrorirünnakute ja Venemaa spioonivõrgustikuga Bulgaarias”, ei võetud kedagi vastutusele: Kõik juurdlused kas peatusid või takerdusid ja keegi ei pöördunud kunagi kohtusse.
Pärast Nõukogude režiimi kokkuvarisemist lõdvestus Bulgaaria liiga palju, luues mugava keskkonna GRU agentidele, et nad saaksid vabalt tegutseda, ütleb Gebrev. Üks Bulgaaria ametnik kinnitas: „Venelased on meie [kaitse]ettevõtetest ja neid juhtivatest inimestest väga huvitatud. Küsimus on selles, kuidas võimud saavad mõlemat kaitsta. Probleemiks on lohakas uurimine ja hävitatud tõendid. Kes hakkab prokuröride tegevust uurima?”
Mais pärast võimupööret võimule tulnud uus valitsus vallandas juunis peaprokuröri ning algatas reformid, mis peaksid raskendama korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastaste juhtumite lõpetamist. „Venemaa ähvardused tähendavad aga uute meetmete võtmist nii riiklikul kui ka alliansi (NATO) tasandil,” usub Gebrev.
Kui NATO riikide ja maailma meedia tähelepanu on juba üle aasta keskendunud Ukrainale tarnitud Lääne relvadest tulistatud 155-millimeetriste mürskude nappusele, siis tulejõu määravad jätkuvalt suuresti nõukogude stiilis suurtükivägi ja tankid. Emco on üks vähestest ettevõtetest, mis toodab 125 mm tankimoona väljaspool Venemaad. See võib seletada Venemaa eriteenistuste katseid selle tootmist õõnestada.
Bulgaaria on ka suur Kalašnikovi ründerelvade ja selle jaoks mõeldud kuulide tootja. Nõukogude ajal toodeti kuulipildujaid NSV Liidu litsentsi alusel Kazanlaki linnas Friedrich Engelsi tehases. Nüüd haldab seda osaühing Arsenal.
14. Türgi, Rumeenia ja Bulgaaria on lähedal kokkuleppele Musta mere miinide puhastamise ühisjõudude loomises. Nad hakkasid kohtutega ähvardama Venemaad sõjategevuse tõttu Ukraina vastu. Uus üksus on kolme Musta mere NATO riigi omaalgatuslik. Tegelikult aitavad need kaitsta ekspordikoridori, mille Ukraina ehitas pärast seda, kui Venemaa juulis viljatehingust taganes.
Kolme riigi asekaitseministrid kohtuvad kolmapäeval Ankaras, et täpsustada üksikasju, ütles kolm olukorraga kursis olevat inimest Bloombergile. Kuigi kokkuleppe saavutamise korral miinijahtijate tööd NATO operatsiooniks ei loeta, on uue üksuse tegevus alliansi riikide esimene suurem ühisaktsioon Mustal merel pärast Ukraina sõja algust.
Pärast liikluse taastumist mööda uut viljakoridori septembris on Ukraina sadamatest põllumajandus- ja metallurgiatooteid eksportinud juba üle saja laeva. Puistlastilaevad sõidavad nüüd mööda Rumeenia, Bulgaaria ja Türgi rannikut, kus kolmel NATO riigil on ka oma kaubateed.
Venemaa võib kasutada meremiine, et takistada tsiviillaevadel Ukraina humanitaarkoridori läbimist, hoiatas Briti välisministeerium oktoobri alguses, viidates luureandmetele: Venemaa soovib peaaegu kindlasti vältida avalikke rünnakuid tsiviillaevade vastu nende uputamiseks ja kavatseb selle asemel süüdistada Ukrainat selliste laevade vastu suunatud rünnakutes Mustal merel.
15. Lühiuudised
Kuidagi meeldivalt tihedaks on läinud meite sõjaväelaste briifides toodud arvamuste ja faktide tsiteerimine nii Ukraina ja kui rahvusvahelises meedias. Kipub arvama, et USA ja Suurbritannia järel võime olla lausa sel teemal kolmandal kohal… no ok, võib-olla neljandat-viiendat kohta jagame…
USA kaitseminister Lloyd Austin saabus Kiievisse. „Olen täna siin, et edastada oluline sõnum – USA jätkab Ukraina toetamist tema vabadusvõitluses Venemaa agressiooni vastu praegu ja ka tulevikus,” rõhutas Austin. Njah, isegi ei tea enam, mitmes Kiievi visiit see tal on. U 100 miljoni euro eest sõjaline abipakett ka kaasas oli ning nii moona suurematele torudele kui torusid ise ka juurde tuli.
Vene blogijad väljendasid jätkuvat viha Venemaa-Armeenia suhete halvenemise pärast, kuna Armeenia näib lääneriikide valitsustega täiendavate lepingute sõlmimisel Venemaast kaugenevat. Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) peasekretär Imangali Tasmagambetov väitis 20. novembril Minskis, et Armeenia palus eelseisva CSTO tippkohtumise päevakorrast eemaldada sätted Armeenia abistamise kohta. Vene meedia teatas ka, et Armeenia asevälisminister Paruir Hovhannisjan ja Euroopa Liidu suursaadik Armeenias Vassilis Maragos allkirjastasid lepingu, mis suurendab ELi Armeenia-missiooni (EUMA) „õigusi ja kohustusi” Armeenias ning loob EUMA vaatlejatele riigis tegutsemiseks lihtsamad tingimused.
Väidetavalt alustas Venemaa kaitseministeerium avalikku värbamist Venemaa „Aafrika korpusesse”, mille eesmärk on asendada Wagneri grupi tegevus Aafrikas, pärast väidetavalt ebaõnnestunud kaitseministeeriumi katseid värvata endisi wagneri töötajaid. Palk olla u 3000 eurot ehk siis kõrgem kui wagnerlastel.
President Volodõmõr Zelenski ütles ajalehele The Sun antud intervjuus, et Ukrainal on „õigus end kaitsta” vastuseks küsimusele diktaator putini võimaliku kõrvaldamise kohta.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.