Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 18. november 2023:

viimase aja suurimaid droonirünnakuid Ukraina suunal ning vene poole rünnakute laine on toonud ka paaris kohas edenemist ning Hersoni suunal edeneb Ukraina.

1. Kiiev, Kesk-Ukraina ja Odessa drooni rünnakulaine all.

2. Smolenskis ja Krimmis pisu kurdeti.

3. Kupiansk-Kreminna: vihm pole veel rünnakute kahanemist toonud, aga ka mitte vene poole edenemist.

4. Siversk: „vaikne”.

5. Bahmut: tundub, et vene pool sai üle raudtee Klisiivka juures kanna maha.

6. Donetsk: Avdiivkast põhjas pisu muret tekitavat vene poole edenemist.

7. Lõunarinne: kõikumist nii siin kui seal.

8. Herson: isegi Zelenski andis teada, et edenemine jätkub…

9. Moskvas tahtsid mobiliseeritute abikaasad miitingut teha.

10. Ukrainast küüditatud lapsed on viidud ka Valgevenesse.

11. USA sanktsioonid vene varinaftalaevastikule on hakanud mõju avaldama.

12. Soome kaalub rändesurve suurenemisel kõigi Venemaa suunaliste piiripunktide sulgemist.

13. Lühiuudised

1. Täna öösel ründas vene pool Shahed-tüüpi ründedroonidega massiliselt erinevaid Ukraina piirkondi. Alla lasti 29 vaenlase drooni 38-st, teatas Ukraina relvajõudude õhuvägi.

Venemaa ründas poole ööni Kiievit ja seda piirkonda, seal lasti alla 10 drooni, Odessa ja Hmelnõtski piirkondadest pole veel täpsemat infot tulnud, vaid Odessa kandis energiataristu haldushoonele pihta saadud. Tavapärane piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine.

2. Täna hommikul oli Smolenskis lennukitehase juures kuulda plahvatusi. Venemaa kaitseministeerium teatas, et tulistas alla mitu drooni. Kurdeti ka Krimmi kandis Sevastoopoli juures, et olla nii õhust kui merelt droonidega rünnatud, aga kõik olla alla lastud. Pisu enam oli kurtmist Belgorodi oblastist.

3. Kupiansk-Kreminna: vaatamata vihmadele tugevad vene poole rünnakud jätkusid ilma muutusi rindejoones toomata.

4. Siversk: vaid kaudtuli.

5. Bahmut: siin suutis vene pool Klištšiivkast kirdes raudteest üle ja paarisaja meetrisel lõigul metsaribal selle lääneküljel jalad maha saada. Eks näis, kas nad seda ka täna hoida suudavad. Hetkel veel vihmad rünnakute suurt vähenemist pole toonud.

6. Donetsk: siingi karm vene poole rünnakutelaine jätkus ning Avdiivkast põhjas suudeti kuni 300 m u 500 m laiuselt edasi saada ning veelgi pikendati mõnesaja meetri võrra enda kontrolli all olevat ala raudtee idaküljel suunaga põhja poole. Mujal rindel vaatamata tugevale surumisele vene pool edasi ei saanud, küll jätkus suur tehnika ja isikkoosseisu kaotamine.

7. Lõunarinne: pisu laientust

Berdjanski suund: Staromajorski lähedal olla pisu enam rindejoone muutust, aga kes ja kuhu hetkel siiski tuvastada ei suutnud.

Tokmaki suund: Ukrainal oli edu Robotõnest läänes ja vene poolel Verbovest loodes. Mõlemad edenemised jäid mitmesaja meetristeks.

Melitopoli suund: muutusteta.

8. Herson: Esmakordselt teatas ka Zelenski, et Ukraina oma sillapead Dnepri idakaldal laiendab. Tundub, et surutakse vähemalt neljal suunal. Pisu tuli Ukraina kurtmist, et Krõnki ümber olevat vene miinivälju palju. Videode põhjal tundus, et eile nii mõndagi olulist vastikut kaudtuleelukat tabati ja selle põhjal kipub järeldama, et Ukraina droonindus on muutnud veel aktiivsemaks leidmaks sihtmärke rindejoonest kuni paarkümmend kilomeetrit. Mõnedelt piltidelt ka tundus, et vähemalt isikkoosseisu sõit üle Dnepri on läinud päris tihedaks. Ukraina andis teada, et kuu jooksul on siin suunal vene pool kaotanud üle tuhande võitleja ja pole suutnud neile kaotustele veel piisavalt täiendust tuua. Jätkuvalt ettevaatlikult optimistlik ja seni nende kergete maastikusuutlike masinate kasutamist märganud pole, aga ootab. Annaks päris hea võimaluse paari suure tarneahela läbilõikamiseks…

9. Moskva võimud keeldusid heaks kiitmast ajateenijate abikaasade korraldatud miitingut, kus nõuti abikaasade sõjaväeteenistusest naasmist. Sellest teatati sotsiaalmeedia Telegrami „Tee koju”, mis oli pühendatud tööle mobiliseeritute tagasisaatmisele. Keeldumist seletatakse: „arenev epidemioloogiline olukord linnas”. Ametlikus kirjas taotlejatele on kirjas, et Moskvas kehtib endiselt koroonaviiruse pandeemia tõttu 2020. aastal kehtestatud massiürituste keeld. Regionaaljulgeoleku ja korruptsioonivastase võitluse osakonna juhataja asetäitja Kirill Malõškini allkirjaga vastuses räägitakse ka vastutusest, kui sündmus viiakse läbi võimude otsusega vastuolus.

Miiting oli kavas pidada Teatralnaja väljakul 25. novembril. Deklareeritud osalejate arv on kuni 300 inimest. Varem käisid reservväelaste naised Moskvas vaid üksikutel pikettidel. Viimastel nädalatel on Venemaa erinevates linnades mobiliseeritute abikaasadelt erinevatel ettekäänetel keelatud miitinguid korraldada. Novosibirskis otsustasid korraldajad korraldada meeleavalduse siseruumides, jättes osalemisest välja kõik, kes pole mobiliseeritutega otseselt seotud. Krasnojarskis viitasid võimud kuberneri määrusele, millega säilitati koroonaviiruse piirangud. Administratsiooni ja kaitseministeeriumi esindajad Tšeljabinskis keeldusid 14. novembril arutamast sõjaväekodu tagastamise küsimust.

Hetkel ei näe Venemaa ette mobiliseeritud isikkoosseisu rotatsiooni, ütles riigiduuma kaitsekomisjoni esindaja andrei kartapolov septembris. Ta selgitas, et koju naasmist oodatakse alles „pärast sõjalise erioperatsiooni lõpetamist”. Kevadel asusid võimud blokeerima kogukondi, kus mobiliseeritute lähedased kooskõlastasid oma pöördumisi väljaõppeta reservväelaste rünnakutele saatmise kohta.

10. Valgevene president aleksandr lukašenka mitte ainult ei andnud putinile hüppelauda rünnakuks Ukraina vastu. Pärast osa Ukraina alade okupeerimist viidi enam kui 2400 last vanuses 6–17 aastat sunniviisiliselt Valgevenesse. See on seni kõige üksikasjalikum uuring Valgevene rolli kohta Ukraina laste väljasaatmisel, mida Yale’i ülikooli rahvatervise humanitaarteaduste uurimislabor Reutersiga jagas. Lapsi viidi vähemalt 17 linnast okupeeritud Donetski, Luganski, Hersoni ja Zaporožje oblastis ning see protsess jätkub. Minski oblastis asuvasse Dubrava lastekeskusse toodi 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta maini üle 2000 lapse ning veel 392 last saadeti 12 muusse asutusse.

„Valgevene aitab kaasa Venemaa süstemaatilisele jõupingutusele Ukraina laste tuvastamisel, kinnipidamisel, transportimisel ja ümberõppel. Venemaa föderaalvalitsus ja Valgevene režiim koos koordineerivad ja rahastavad laste transporti okupeeritud Ukraina piirkondadest läbi Venemaa Valgevenesse,” seisab raportis. Selles märgitakse, et leping selle kohta sõlmiti kõrgeimal tasemel – putini ja lukašenka vahel. Viimane andis valitsusorganisatsioonidele ülesandeks lapsi transportida ja seda rahastada. Valgevenes sunniti lapsi läbima sõjalise väljaõppe ja koolitati ümber, märgivad raporti autorid.

Rahvusvaheline humanitaarõigus keelab alla 18-aastaste laste vedamise üle piiri ilma vanemate ja eestkostjate nõusolekuta. „Laste üleandmine ei olnud ohutuse ega meditsiinilistel kaalutlustel õigustatud,” seega rikkus Venemaa rahvusvahelist õigust, leidis ÜRO Inimõiguste Nõukogu loodud Ukraina sündmuste uurimise rahvusvaheline komisjon. Ukraina võimud uurivad Venemaa tegusid genotsiidi eest. Mais ütles peaprokurör, et nad on tuvastanud enam kui 19 000 Ukrainast viidud last. Venemaa lasteõiguste volinik maria lvova-belova teatas juulis, et Venemaa on „vastu võtnud” üle 700 000 Ukraina lapse.

Venemaa laste õiguste voliniku ja Valgevene välisministeeriumi pressiteenistus Reutersi kommentaaripalvele ei vastanud.

11. Venemaa naftafirmad on seisnud silmitsi nafta hindade järsu langusega ja Aasia ostjate allahindluste suurenemisega pärast seda, kui USA hakkas kehtestama sanktsioone Kremli „varilaevastiku” tankeritele. Esimest korda alates juuli keskpaigast langes Uurali hind Läänemere Primorski ja Ust-Luga sadamatest tarnimisel alla 60 dollari barreli kohta, vahendab Reuters kauplejatele viidates.

Septembri lõpus müüs Venemaa peamist ekspordibrändi Uuralit 85 dollariga ja selle allahindlus võrreldes Brentiga oli vaid umbes 10 dollarit versus 30–40 dollarit eelmisel talvel. Oktoobri lõpus maksid Uurali saadetised Arguse andmetel 80 dollarit barreli kohta ning sellest ajast alates on hinnad langenud 25 protsenti. Ja Brenti allahindlus ulatus taas peaaegu 20 dollarini.

Nafta muutub maailmaturul odavamaks: Brent on viimase kuu jooksul odavnenud 15% ja kauples reedel 79 dollaril barreli eest. Venemaa hinnad odavnevad aga kiiremini ning põhjuseks on Ameerika uued sanktsioonid, väidavad Reutersi allikad.

Oktoobris kandis USA musta nimekirja kaks tankerit Yasa Golden Bosphorus ja SCF Primorye, mis on registreeritud Türgi ja AÜE ettevõtetele. Novembris kanti sanktsioonide nimekirja veel kolm laeva – Kazan, Ligovski prospekt ja NS Century, mis kuulusid Dubai laevandusoperaatoritele. Kõik nad jäid vahele „hinnalae” rikkumisega, mis keelab Vene päritolu nafta transportimise hinnaga üle 60 dollari.

Viis tankerit on alles algus: USA rahandusministeerium uurib praegu kümneid laevafirmasid 30 riigist, ütles Joe Bideni valitsuse olukorraga kursis olev allikas Reutersile. Tema sõnul on laevaoperaatoritele saadetud päringuid 100 aluse kohta – see on peaaegu kogu „varilaevastik”, mis vene naftatöölistel õnnestus kokku panna, ostes kokku vanad vanarauaks mõeldud tankerid.

See tekitab närvilisust naftavedajate seas, kes nõuavad oma teenuseid üha enam. Tankeri Indiasse prahtimise hind on tõusnud eelmise nädala 8 miljonilt dollarilt 9,2–9,5 miljonile dollarile.

Reutersi allikate sõnul avaldab see survet Uurali hinnale, mis on juba praegu eelarves kavandatust 10-11 dollarit madalam. Rahandusministeerium määras järgmise kolme aasta riigikassa projektiks Uurali kursiga 2024. aastal 71,3 dollarit barreli kohta, 2025. aastal 70,1 dollarit ja 2026. aastal 70 dollarit.

12. Soome siseministeerium koostab plaani juhuks, kui varjupaigataotlejate arvu suurenemise ja nende marsruutide muutumise korral suletakse riigi idapiir täielikult. Sellest teatasid riigi valitsuse allikatele viidates MTV uudised ja Helsingin Sanomat. Soome võimud töötavad juba eelnevalt välja piirangute kehtestamise plaani eesmärgiga sulgeda kiiresti kõik piiripunktid, kuid lõplikku otsust täiendavate piirangute kehtestamise kohta pole. Valitsusallikate sõnul ei vaja praegune olukord täiendavaid meetmeid. Kagu-Soome piirivalve teate kohaselt registreeriti eile keskpäevaks piiril 69 põgenikku. Kell 18.00 oli nende arv kasvanud 96 inimeseni.

Soome sulges tänasest Vaalimaa, Nuijamaa, Imatra ja Niirala piiripunktid (Vene poolel Torfjanovka, Brusnitšnoje ja Svetogorsk ning Karjalas Värtsilja). Piirangud kehtivad 18. novembrist 2023 kuni 18. veebruarini 2024. Selliste meetmete põhjuseks oli kolmandate riikide kodanike voo suurenemine, kellel puuduvad sisenemiseks vajalikud dokumendid. Jutt on Iraagi, Süüria, Jeemeni ja Somaalia kodanikest. Nad üritasid läbi Venemaa transiidina pääseda Soome, taotledes varjupaika. Sellega seoses keelas Soome alates 15. novembrist jalgrataste kasutamise Vaalimaa, Nuijamaa ja Imatra punktide kaudu sisenemiseks ning kaalub nüüd võimalust piir täielikult sulgeda.

13. Lühiuudised

Ukraina ja Saksamaa alustasid 12. juulil 2023 Vilniuses sõlmitud Ukraina toetamise ühisdeklaratsioonis ette nähtud kahepoolsete julgeolekugarantiide läbirääkimiste esimest vooru.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised