Sõja ülevaade: 632. päev – uus drooni- ja raketilaine Ukraina linnade suunal
Avaldatud: 17 november, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. november 2023:
uus drooni- ja raketilaine Ukraina linnade suunal, mure Zaporižžja tuumajaamas ning plahvatuslikult tõuseb Venemaal pankrottide arv.
1. Droone, rakette ja tuumajaam.
2. Miskit Krimmis
3. Kupiansk-Kreminna: rünnakutelaine jätkus ning pisu rindejoone lainetust.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: tugev vene poole surve siingi edenemist neile ei toonud.
6. Donetsk: Avdiivkast loodes ja põhjas siiski pisu vene pool edenes.
7. Lõunarinne: kohatiselt tugevaid vastastikuseid rünnakuid veel toimub.
8. Herson: võib olla hakkab Ukraina surve Dnepri idakaldal kordades kasvama…
9. Migrandid hakkavad tasapisi Venemaalt lahkuma.
10. Oligarhid kohtusid putiniga.
11. Venemaa majanduses on pankrotistuvate ettevõtete arv „kolossaalne”.
12. Lühiuudised
1. Venemaa tegevuse tulemusena 5. jõuplokil jätkub Zaporižžja tuumajaamas reaktiivide lekkimine esimesest ahelast teise, vahendab Energoatom oma veebilehel. Mure olla päris tõsine ja hetkel teadmata, kas tegu on tavalise Venemaalt pärit asendustöötajate käpardlikkusega või ettekavatsetud sabotaazi algusega. Eile öine droonirünnak pisu kahjustusi põhiliselt Kesk-Ukraina elamufondile tõi ja täna öösel uus kordus sinna kanti. Kokku tuli Ukraina suunal 10 drooni Shahed-136 ja ports rakette S-300. Lendas neid Nikolajevi, Odessa, Žitomõri ja Hmelnõtski oblastis ning üheksa drooni alla lasti. Varahommikuks veel täpsemat infot polnud. Piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine piirdus vaid Brjanski ja Belgrodi suunalt aga seda tihedam see siiski oli. Hersonis tundub, et linna tiheda pommisajuga nii torudest kui lennukitelt tehakse vist frustratsiooni väljaelamiseks. Nii mõnigi rindest kuni 30 km kaugel asuv linn tabamusi sai.
Ukraina Lõuna operatiivväejuhatuse pressiesindaja kapten 1. järgu Natalija Humenjuk teatas, et Venemaa sõjavägi on koondanud okupeeritud Krimmi üle 800 raketi, sealhulgas raketid Kalibr ja Onyx, ning kavatseb neid kõiki kasutada 2023. aasta talvel Ukraina energiataristu vastu.
2. Sevastoopolis teatati valjudest plahvatustest, olla meredroonide töö. Mis täpsemalt pole siiski veel teada, vene kaitseministeerium teatas, et kõik juba merel ära lasti aga kindel selles pole.
The Guardian kirjutab anonüümsetele Lääne ametnikele viidates, et Venemaa Föderatsiooni hukkunute ja haavatute kaotus ulatub 300 000–400 000 inimeseni ning väidetavalt pole kumbki pool „võimeline maal otsustavat operatsiooni läbi viima”. Tõenäoliselt järgneb pikaleveninud konflikt, kus Ukraina partnerite pikaajaline sõjaline abi on kriitilise tähtsusega, ütlesid nimeta ametnikud.
3. Kupiansk-Kreminna: vene rünnakutelaine jätkus nagu varasematel päevadel ja hetkel vihm pole rünnakute arvu vähendanud. Ka põllud veel soomust kannavad, sestap proovitakse nii põlluteesid pidi kui otse üle põldude. Enamasti kuni kolm ühikut soomust, vahel ilma jalaväeta. Eile suuremaid rindejoone muutusi ei tuvastanud, aga Kupianskist otse läänes hakkas rindejoon lainetama (mõnesaja meetriste sammudega) ja tundub, et Ukraina on hakanud siin vasturünnakuid tegema.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: aktiivsed mõlemad pooled, rindejoones muutusi ei tuvastanud. Siin domineerib drooninduses Ukraina ja kaudtulega vene pool.
6. Donetsk: Avdiivka lähedal jätkuvad rasked lahingud ja lääne ametnike hinnagute kohaselt kaotab vene pool 500 kuni 1000 inimest päevas. Eile sai vene pool tänu tugevale survele lähemale Avdiivkast põhjas asuvale koksitehasele, aga tehase territooriumile pole veel sisse saanud. Koksimägi on küll vene poole kontrolli all, aga siinne pinnas liialt pehme kaitsmaks vene soldateid oma aukudes nii droonide kui miinipilduja tule eest. Päris palju tööd teeb ära tihe droonipilv vene vägede kohal aja egas kuni 5 km rindest pole ohutu ei soldatitele ega tehnikale. Seni kulub vene soomust tihedalt ja ikka nii droonide, kaudtule, miinide kui tankitõrjerelvade tõttu. Njah, isegi T-55 tanke näeb liikumas. Seni pole suutnud tuvastada, et vene pool vaatamata enda kiitlemistele, et hõivatud on pool koksitehast, ühtki kinnitust sellele leida.
Avdiivkast lõunas pisu surve langes, aga ei kahanenud rünnakute arv. Põhjust ei tea, võimalik, et vihm pisu mõjutas.
Marinka juures ikka tihe rünnakutelaine ja siingi rindejoon muutusteta.
7. Lõunarinne: vene droonide arv õhus läheb üha tihedamaks.
Berdjanski suund: pigem väiksemad kompimised ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Tokmaki suund: siin siiski tugevamad rünnakud kummaltki poolelt jätkusid kuid rindejoones need eile muutusi ei toonud.
Melitopoli suund: vene poole kinnitamata väited, et siin suunal kuni 500 m edasi tungisid.
8. Herson: kõlakas, et kolm Ukraina brigaadi ületasid Dnepri Hersoni lähedal. Ühe Ukraina kindrali sõnul olla nad koondumas tegemaks suuremat pealetungi siin suunal. Lahingud jätkusid kõigis sillapeades u 60 km laiuselt Dnepri idakaldal. Krõnki juures pole vene pool suutnud asulasse alaliselt enam sisse saada, kuigi proovivad läbi metsa nii jalaväega kui teed pidi soomusega. Segadust olla seal metsaalal palju. Võimalik, et ka Ukraina on omade pihta tuld andnud ja kaotusi seetõttu kandnud. Poima ja Oleški vahel võib olla Ukraina jõudnud suurest maanteest kuni kilomeetri kaugusele. Silmsidet küll veel teega pole, aga siit selle tee läbilõikamine muudab Oleški logistikaahela pikkuse kordades pikemaks. Miskit enamat võib olla tõesti jõe ületanud, sest vene poolgi sellest oma postitustega aimu annab. Eks näis ja ettevaatlikult optimistlik. Pisu loodab, et tänu ilmale hakkab vene lennunduse mõju siin suunal vähenema ja annab suurema opereerimise vabaduse Ukrainale.
9. kremli soov luua illusioon venelastele sõja ajal normaalsest elust ja vältida uut mobilisatsiooni, et vältida 2022. aasta septembri sündmuste kordumist, tingib aktiivse sõdurite otsimise rindele marginaalsetes rühmades – töötud, võlgnikud, alkohoolikud, vangid ja sisserändajad. Viimasele grupile on haaranguid korraldatud umbes kuus kuud, Briti sõjaväeluure on isegi teatanud nende aktiivsest värbamisest.
Selle tulemusena hakkasid mõned migrandid Venemaalt lahkuma ja koju tagasi pöörduma, ütleb Agence France-Presse (AFP). Juba enne sõda käsitleti neid sageli kui teisejärgulisi kodanikke ja nüüd lisandus sellele oht saada rindele. Tadžikistanist pärit ehitaja Zoir Kurbanov töötas 10 aastat Venemaal, kuid on nüüdseks naasnud Dušanbesse, olles kaotanud palju tulu. „Sõja tõttu,” selgitas ta AFP-le. Kurbanovile tehti ettepanek minna ehitustöödele okupeeritud Mariupoli või Donetskisse. Ta keeldus.
Sarnaseid pakkumisi tehti ka teistele Kesk-Aasia riikidest pärit külalistöölistele ning sageli üritati neid sel petlikul moel rindele meelitada. Migrantidele lubatakse kuni 400 000 rubla (4000 euro) suurust palka ja kiirendatud Venemaa kodakondsuse saamist, kirjutas Briti luure septembris. Ta tõi näiteks Usbekistanist pärit ehitajad, kes tulid tööle okupeeritud Mariupoli, kus neilt võeti passid ära, et sundida neid kaitseministeeriumiga lepingut sõlmima.
2024. aasta presidendivalimiste eel soovivad Venemaa juhid „vältida edasisi ebapopulaarseid meetmeid”, kutsudes oma kodanikke ajateenistusse, ja „välismaalaste kasutamine võimaldab kremlil tuua oma sõjategevusse täiendavat tööjõudu, kuna ohvrite arv kasvab”, öeldakse luureraportis. Reidid on muutunud migrantide jaoks normiks. „vene politsei kontrollis mind kõikjal, küsides, kas olen oma sõjaväekohustust täitnud,” ütles varem Kõrgõzstanis piirivalvurina töötanud Argen Bolgonbekov AFP-le. Bolgonbekov aga küüditati kodumaale alles pärast seda, kui tema dokumentides leiti ebatäpsusi. Kuid tema sõnul on dokumentide kontrollimine sageli alles pika ja alandava protsessi algus. Olles tuvastanud rikkumised – reaalsed või väljamõeldud, annab politsei sisserändajale valida: vangla või sõjavägi.
20. oktoobril korraldas Moskva märulipolitsei reidi Moskva lähedal Kotelnikis asuva mošee koguduseliikmete pihta. Nagu ütles üks kinnipeetutest, saate „Tühista täht” finalist Mamut Useinov, viidi nad „dokumentide kontrollimise ettekäändel” sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroosse. Kõiki kinnipeetavaid ähvardati vanglaga, kui nad ei sõlmi vene relvajõududega aastaks lepingut, sealhulgas osalemiseks sõjas Ukrainaga. Selle tulemusena saadeti Useinov väeossa.
Kuus aastat Venemaal töötanud Farkhodjon Umirzakovi sõnul mõisteti tema usbekist kaasmaalane narkoäri eest 12 aastaks vangi – misjärel ta sattus Ukraina rindele.
Venemaa võimud ei varja oma soovi saata mitte-vene päritolu inimesi sõtta „vene maailma eest”. Igal aastal saab Venemaa kodakondsuse „terve armee keskaasialasi”, peamiselt tadžikid, kuid nad ei lähe rindele, vaid „Venemaa põlisrahvaste mehed, peamiselt venelased, surevad kodumaa eest”, ütles Vene Föderatsiooni Kommunistliku Partei riigiduuma saadik Mihhail Matvejev. „Kus on tadžiki pataljonid? Sõda jätkub, Venemaal on sõdureid vaja… Kesk-Aasialaste „armee” ühineb taksojuhtide rügementidega, korrapidajate ja ehitustööliste diviisidega, aga mitte laskur- ja miinipildujatega Põhja sõjaväeringkonnas,” märatses Matvejev.
Oktoobri lõpus teatas Moskva juurdluskomitee peajuurdlusosakond, et algatas 22 kriminaalasja teenistusest kõrvalehoidmise kohta Venemaa kodakondsuse saanud Kesk-Aasiast pärit migrantide vastu. Samuti saadeti sõjaväkke otsimise tulemusel üle 80 naturaliseeritud migranti.
10. Suurettevõtete esindajad (oligarhid) jagasid putiniga muret erastamise tulemuste ümbervaatamise pärast ning tegid ettepaneku tõsta maksukoormust vastutasuks pikaajalise ja prognoositava eelarvepoliitika eest. Ettevõtjad arutasid neid teemasid riigipeaga 15. novembril toimunud kohtumisel, ütles Vedomostile neli teadlikku allikat, sealhulgas üritusel osalejate seast. Ettevõtjad nimetasid „hirmutavaks” viimase 1,5 aasta jooksul riigistatud suurettevõtete hulka. Ühe ärimehe sõnul mõistavad kõik iga juhtumi konteksti ja nüansse, kuid järk-järgult arenev trend „paneb muretsema”. Valitsusametnikud püüdsid selles osas suurettevõtete kartusi täielikult hajutada.
Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) juht Aleksandr Šohhin ütles omakorda putinile ettevõtete valmisolekust maksta kasumilt kõrgemaid makse nagu tollimaksud, looduslike monopolide tariifid jne vastutasuks investeeringute mahaarvamiste ja muude maksude pideva koormuse garantiide eest. Šohhin palus maksupoliitika kujundamisel arvestada ka valdkondadevahelisi investeeringuid ning lubada teatud tüüpi ettevõtetest saadavat tulu investeerida teiste majandusharude arengusse. Ettevõtjate ettepanekut maksude kohta „on kuulda võetud”, märkis kõrge föderaalametnik. Kohtumise lõppedes ei tekkinud ettevõtjatel tunnet, et see saab olema lihtne, kuid vestlus lõppes aplausiga, märkis üks osalejatest.
Eelnevalt rääkis kohtumise sisust Venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov. Tema sõnul arutas putin äritegevusega samme „meie majanduse investeerimisatraktiivsuse parandamiseks”, samuti tingimuste loomiseks „ettevõtete siia toomise protsessi lõpuleviimiseks”. Samas rõhutas peskov, et „valdav enamus” putiniga kohtumisel osalenud ärimeestest „olid ühel või teisel viisil silmitsi ebaseadusliku kohtlemisega välismaal”, nii et äripoolel oli põhiküsimus ettevõtete üleminek Venemaa jurisdiktsiooni alla.
11. Venemaa majanduses on pankrotistuvate ettevõtete arv „kolossaalne”, ütles föderaalse maksuteenistuse (FTS) juhi asetäitja Konstantin Tšekmõšev neljapäeval. Tema sõnul kasvas jaanuarist juunini Venemaa kohtutes arutusel olevate pankrotiasjade arv ligi veerandi võrra – 50,3-lt 62,6 tuhandele. „Kahjuks oleme vaid kuue kuuga näinud nii tõsist, kolossaalset kasvu,” ütles Tšekmõšev pankrottide uue reaalsuse kohta (tsiteerib RBC).
Seetõttu on kohtusüsteem pankrottidega üle koormatud, kurtis föderaalse maksuteenistuse juhataja asetäitja: 800 tuhandest vahekohtuasjast umbes 150 tuhat on maksejõuetusjuhtumid, kuid peale selle on veel miljon eraldiseisvat vaidlust – üksikjuhtumitega, mis tekivad pankrotiasja arutamise käigus.
Pankrotistunud ettevõtete võlausaldajatel ei jää Venemaal reeglina midagi: eelmisel aastal rahuldati nende nõuded vaid 4,2 protsendil juhtudest. Ja 57% juhtudest ei õnnestunud pankrotistujatelt tagasi saada ühtegi rubla, viitas Tšekmõšev statistikale.
Rosstati andmetel ulatusid Venemaa ettevõtete viivisvõlgnevused 1. septembri seisuga 4,394 triljoni rublani (44 miljardi euroni). Alates aasta algusest on see kasvanud 266 miljardi rubla võrra ja alates sõja algusest Ukrainaga – 739 miljardi rubla võrra. Viivismaksete kogusummast võlgnevad ettevõtted tarnijatele ligikaudu poole – 2,805 triljonit rubla. See summa kasvas tänavu jaanuaris-augustis 68 miljardi rubla võrra ja võrreldes sõjaeelse perioodiga (veebruar 2022) ligi 500 miljardi rubla võrra.
Ettevõte võlgneb riigile veel 84,4 miljardit rubla: 54,6 miljardit rubla maksetena „kõikide tasandite eelarvetesse” ja 29,8 miljardit eelarvevälistele fondidele (sotsiaalfond, kohustusliku ravikindlustusfond). Kõrgeim viivisvõlgade tase on Rosstati andmetel tootmisettevõtete seas: 1,417 triljonit rubla ehk kolmandiku kogusummast majandusele. Järgnevad jae- ja hulgikaubandusettevõtted (718,7 miljardit rubla), energiat tootvad ettevõtted (691,6 miljardit rubla) ja kaevandussektor (404 miljardit rubla).
12. Lühiuudised
Mitmes vene ja Ukraina keelses meediaväljaandes tõusis esiuudiseks see, et Eesti ja Norra kaaluvad Soome sarnase otsuse järel piiripunktide sulgemist Venemaaga. Eks Eesti suund on kajastatud igapäevaselt ja meie valitsuse ning Kaitseväe tegemised on alati kajastatud ja vahel kordades enamgi kui meie meedias.
USA-s on toetus Ukraina abistamiseks rahva hulgas pisu suurem kui Iisraeli suunal. Küll olla hakanud tõusma Ukraina ja Iisraeli vahel konkurents saamaks sõjalist varustust, nii raha eest kui abina…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.