Sõja ülevaade: 629. päev – Ukraina mehed vene soldatiks
Avaldatud: 14 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. november 2023:
okupeeritud aladelt kõik Ukraina mehed vene soldatiks.
1. Eile pisu rahulikum (va Hersoni kant)
2. Belgorodis kurdeti enim.
3. Kupiansk-Kreminna: karm vene rünnakutelaine jätkus ja üks väiksem edenemine.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: siingi suutis karmide rünnakutelainega vene pool ühe edenemise saada.
6. Donetsk: Hull surve küll käib kuid rindejoones muutusi siiski ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: rahulikum.
8. Herson: Ukraina aktiivne tegevus alade lainedamiseks jätkus.
9. Okupeeritud aladelt kõik Ukraina mehed vene soldatiks.
10. Mürsu mure.
11. Tiivaripsutaja Türgi.
12. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi hetkehinnang.
13. Pisu pärleid Venemaalt seoses sündivuse suurendamisega Venemaal läbi hariduse andmise piiramisega naistele.
14. Pisu murelikust USA suunalt aga võib-olla ennatlikult.
15. Lühiuudised
1. Õhutõrje oli eile õhtul Zaporižži piirkonnas aktiivne Venemaa droonide vastu, vist kõik alla lasti. Kuhu kaks raketti läksid, oli hommikuks veel teadmata. Jälle kasvas vene luuredroonide reidide arv nii Odessa kui kuni Lvivi suunal, sestap ootab lähipäevil sinna suuremat rünnakut. Piiräärsete Ukraina asulate pommitamine u ½ mahus tavapärasest ehk siis üle küla see seeria umbes oli. vene väed andsid viimase ööpäeva jooksul neli õhulööki 41 liugpommiga Hersoni oblasti asustatud piirkondade pihta Dnepri läänekaldal. Seekord sai pihta ka haigla. Pisu oli vene blogijate arutelu teemal Ukraina elektritaristu ründamisest talvel. Plaaniks olevat suuremate alajaamade rivist väljaviimine nii suuremates sõlmpunktides kui tuumajaamade lähistel.
2. Belgorodi oblasti suunal oli rohkem kurtmist. Pisu oli poleemikat vene blogijate vahel, et mõned kajastavad liialt palju tabamustest Venemaal, mitte Ukrainas.
3. Kupiansk-Kreminna: tugevate vene poole rünnakute jätkumise tõttu Kupianski suunal on kasvanud mõnede Ukraina blogijate mure, et siin võib juhtuda murdehetki. Rünnakud on küll väiksemate gruppidega (kuni rühm kas jala või soomusel), aga neid on liialt tihedalt ning kaudtule ja lennunduse toetus ründesuundadel võib luua hetki, kus possadel pole enam piisavalt moona rünnakute tagasilöömiseks, või on ka isikkoosseisu suudetud kaudtulega piisavalt hõrendada. Pisu siiski loodab, et juba paari päeva pärast vähemalt vene lennundus ei domineeri lahinguruumi üle. Njah, vene poole rünnakud jätkuvad ka pimedas. Olla kuskil Volodõmõrivkast lääne pool (Svatovest 19 km loodes) vene pool mõnisada meetrit edasi saanud, aga kus ,kaartidelt tuvastada ei suutnud. Lisaks üritab vene pool suruda edasi Karmazinivka küla sillapead teisel pool Zerebetsi jõge, aga siin neile suurt edu ei prognoosi, pigem kaotuste jätkumist ja paraja portsu vägede siin suunal kinnihoidmist (et neid mujal ei kasutataks). Jätkuvalt kõlakad, et siin rindel enamasti endisi vange ja mobiliseerituid Ukraina kaitsest kulutama saadetakse. Ju parema väljaõppe ja varustusega üksused on veel ootel ja neid siin rindel jagub. Kreminna kandis pommitab vene pool aktiivselt Ukraina possasid ja vähemalt ühe tanki siin Ukraina eile kaotas. Kuna kaudtuli oli suht ühele sektorile suunatud, siis eks näis, kas täna hakkab vene pool siin metsaalal rohkem suruma. Njah, kuna siin liivapinnas, siis suuremad sajud siin pinnast pehmeks ei muuda.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: tugev vene poole rünnakutelaine jätkus nii Bahmuti loode- kui edelaserval. Üleeile ühest metsaribast taandunud Ukraina võitlejate possad eile vene pool hõivas ning Berhivka veehoidla juures läks rinne sirgemaks. Suurt muutust see olukorras ei too, aga vene poole initsiatiivi tõus teeb pisu murelikuks. Eks näis, kuidas see surve jätkub järgmisel nädalal kui alanud vihma ja lörtsi sajud on suutnud mitu päeva oma panust anda maapinna kandvuse vähendamiseks. Pisu juba kurtmist sel teemal kuuleb, aga liialt vähe veel.
Bahmutist edelas kasvab järjest enam vene poole surve Klisiivka suunal ja pisu selguseta see seis siin on, sest nii Ukraina ja vene poole ametlikud uudised ning poolte blogijate kirjutised on päris suurte erinevustega. Võimalik, et vene pool on siin saanud üle raudtee siiski mingid possad enda valdusse. Eks neil on oluline saada Klisiivka taga olev kõrgustik kätte, mis domineerib nii Bahmuti kui kogu ala idasuunal. Hetkel tundub, et siingi rindeosal on suutnud vene pool saada initsiatiivi endale. Päris karmiks on läinud ka vene kaudtulelöökide arv ja Klisiivka küla on pideva pommisaju käes. Huvitaval kombel läks pisu tihedamaks nii Ukraina kaudtuleüksuste töö kui drooninduse tegevus Bahmutist kirde suunal. Kas see lihtsalt anomaalia või plaanib Ukraina siit suunalt suuremat surumist Bahmuti ümber piiramiseks on siiski teadmata.
6. Donetsk: siingi vene poole tugev rünnakutelaine nii Avdiivka ümber kui Marinka suunal jätkus. Avdiivkast loodes Stepove juures olla raudtee äärsete possade käest kätte käimist, mis näitab, et Ukraina omad on muutunud pisu aktiivsemaks. Olla siia abiks toodud vähemalt pataljoni suurune kaudtuleüksus ning miskit parema väljaõppega seltskonda. Selles vene eenduvas rindeosas üritab seda vene pool laiendada nii Avdiivka kui põhja poole, aga eile rinne pidas. Ka Avdiivkast lõunas ning edelas ei toonud tugevad vene poole rünnakuid rindejoones muutusi. Kaudtulemoona siiski vene poolel jagub ning tundub, et pommitatakse nii kõiki asustatud punkte kui teesid ja ristmikke.
Marinka juures ikka u 24 rünnaku kanti päevas ja siin rinne seisab.
7. Lõunarinne: muutusteta
Berdjanski suund: pisu torkimist vaid
Tokmaki suund: siingi pigem väiksemad torkimised kummaltki poolelt. Kõlakas, et Ukraina omad olla siit suunalt pisu soomust mujale viinud.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: ikka vene poole blogijate infole tuginedes. Krõnki juures pingeline olukord jätkub ja siin vastastiku kummagi poole merejalaväelased. Hetkel tundub, et enamus asulat on seni Ukraina kontrolli all ning küla servadelt nii ida kui lõuna poole surutakse. Pisu kurdeti, et Ukraina olla küll kaotanud vene poole kaudtule ja lennunduse töö tõttu isikkoosseisu, aga juba olla toodud piisavalt täiendust juurde. Kõlakad ka käivad, et pisu tugevamat soomus idakaldale jõudvat, aga seni seda videotes näinud veel pole. Udu annab suurema eelise ohutumal jõeületusel ning tundub, et nii seni pole vene pool suutnud seda liiklust isegi vähendada ning pigem jätkatakse nii Krõnki kui kogu Dnepri läänekalda pommitamist. Õnneks olla vene poole juba raskusi nii logistikaahela käigushoidmise kui järjest kasvava segadusega. Lisaks kurdeti, et allpool olevad juhid ei saavat enam mõistliku kontakti kõrgema juhtkonnaga. Hetkel ei oska arvata, kas mure sidevahendites või kõrgema juhtkonna soovimatuses suhelda, sest puudub võime jooksvaid muresid lahendada. Njah, eks eile lõi laineid vene ametlikus meedias olnud teade, et vene pool hakkab siit üksusi kaugemale jõest viima. Uudis küll mõne minuti pärast maha võeti ja seejärel vene kaitseministeerium teatas uudise sabotaažiks olevat, aga miskit segadust see võib näidata. Jätkuvalt kasvab vene poole blogijate mure, et vene sõjaväe kõrgem juhtkond piisavalt sellele suunale ei keskendu (kuigi nende lennunduse ja ka suuremate torude kasutamine siiski näitab muud). Lahingud jätkusid ka Poima lähistel ning siiski loodab, et mõlemad suuremad maanteed peatselt läbi lõigatakse.
9. Ukraina Luganski oblasti ülem Artem Lõsohor ja Ukraina kindralstaap märkisid 12. novembril, et Venemaa võimud viivad Luganski oblastis Starobilskis läbi sundmobilisatsiooni ja viivad mobiliseeritud ukrainlased väljaõppeks Krasnodari kraisse. Ka Ukraina Melitopoli linnapea Ivan Fjodorov teatas, et Venemaa võimud kasutavad Ukraina okupeeritud piirkondades kohustuslikke passi andmise meetmeid, et jagada Ukraina meestele kutseid. Fjodorov teatas, et sundmobilisatsioon on levinud väikestest küladest okupeeritud alade suurematesse linnadesse
10. Ukraina välisminister Dmitri Kuleba kinnitas EL-i tõenäolist suutmatust Ukrainale miljon mürsku tarnida ja märkis, et kaitsetööstuse praegune seis on haletsusväärne. Ta ütles seda telesaates. Varem kirjutas Bloomberg, et Euroopa Liit jääb maha plaanidest anda Ukrainale 2024. aasta märtsiks miljon suurtükimürsku. Nüüd, mil suurem osa sellest ajast on möödas, on algatus täitnud umbes 30 protsenti eesmärgist ja täna sõlmitud lepingute mahu põhjal riskib oma eesmärki mitte saavutada. Samal ajal Venemaa toodab 1,5 miljonit mürsku kuus.
„Kahjuks räägib Bloomberg tõtt, on küsimusi ja me anname kella. Usun, et selle probleemi põhjuseks ei ole ELi poliitilise tahte puudumine Ukrainat toetada. Selline poliitiline tahe on olemas. Aga kahetsusväärne on kaitsetööstuse seisukord, mis pole suuteline tootma piisavas koguses mürske ning võimekus sõlmida välislepinguid,” ütles Kuleba. Ta lisas, et praegu on palju takistusi ja asju, mis on sünkroonist väljas.
„EL tegeleb nende probleemide kõrvaldamisega ja seetõttu kutsusin Berliinis viibides EL-i üles töötama kaitsetööstuse valdkonnas terviklikku poliitikat. See tähendab, et kui me tõsiselt tahame, et suudame kaitsta tervet Euroopat ja Ukraina on selle Euroopasse üle kandnud, vajame EL-i liikmesriikide ja kandidaatriikide kaitsetööstuse täiesti uut töökvaliteeti,” rõhutas välisminister.
11. Venemaa Uurali nafta import Türki saavutab novembris rekordtaseme. Reuters kirjutab sellest viitega kauplejatele ja LSEG (London Stock Exchange Group plc, börsi- ja finantsteabe ettevõte) andmetele. Samal ajal eeldatakse, et teiste suuremate ostjate – India ja Hiina – Venemaa nafta ostmine jääb vaatamata väiksematele planeeritavatele mahtudele stabiilseks. Kauplejad eeldavad, et Uurali tarned Türki on sel kuul suuremad kui oktoobri 1,4 miljonit tonni ja ületavad 2022. aasta oktoobri kõigi aegade tipptaseme 1,43 miljonit tonni.
LSEG andmetel ostis Türgi 1.-15. novembrini Venemaa sadamatest üle 800 000 tonni Uurali naftat, mis on 200 000 tonni rohkem kui oktoobris samal perioodil. Lisaks ostab Türgi Venemaalt varastatud Ukraina kivisütt, edastab Reuters. Türgi impordib rohkem odavat Venemaa naftat pärast seda, kui tema suurim rafineerimistehas STAR, mis kuulub Aserbaidžaani SOCAR-ile jõudis Venemaa ettevõtte Lukoiliga kokkuleppele Uurali klassi hädatarnete osas. Eeldatakse, et Lukoil tarnib novembris Türgile umbes 100 000 barrelit päevas, mis võrdub poolega tehase võimsusest.
India on endiselt suurim Venemaa sadamatest laaditava Uurali nafta ostja oktoobris. LSEG andmetel on ta seda sorti ostnud vähemalt 5 miljonit tonni. Novembris ei saadetud Hiinasse ühtegi Uurali naftalasti ning oktoobris ulatus import 500 000 tonnini. Novembris taasalustas Venemaa nafta eksporti Pakistani esimest korda pärast augustit. Tarnemaht on jõudnud juba 100 000 tonnini. Oktoobris teatas Pakistan, et soovib Venemaaga pikaajalist naftatarnelepingut. 2023. aasta septembris suurendas India oma Venemaa nafta oste.
12. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi rääkis telefonivestluses USA ühendstaabiülemate esimehe kindral Charles Browniga „keerulisest, kuid kontrollitavast” olukorrast rindel. Tema sõnul jäävad „kuumimateks” suunadeks Avdiivka, Kupjanski ja Marinka. „Samal ajal jätkavad Ukraina relvajõud teatud suundades pealetungioperatsioone ja tekitavad vaenlasele olulisi kaotusi isikkoosseisu ja varustuse osas,” märkis Ukraina relvajõudude ülemjuhataja. Zalužnõi arutas oma Ameerika kolleegiga ka talveperioodi plaane ning Ukraina armee vajadusi mürskude, õhutõrjesüsteemide ja droonide järele.
„Keerulisest” olukorrast rindel rääkis ka Ukraina president Vladimir Zelenski. Ta tegi Ukraina rahvale videosõnumi pärast seda, kui oli kuulnud sõjaväe ja välisluure juhtide Kirill Budanovi ja Aleksandr Litvinenko aruandeid.
Novembri alguses teatas Zalužnõi Ukraina armee ebaõnnestunud vastupealetungist ja ummikseisust sõjas Venemaaga. „Nagu Esimese maailmasõja ajal, oleme jõudnud tehnoloogilise arengu tasemele, mis paneb meid ummikseisu. <…> Sügavat ja ilusat läbimurret suure tõenäosusega ei tule,” ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja intervjuus väljaandele Economist.
Zelenski sellega ei nõustunud ja lubas sel aastal lahinguväljal „tulemusi näidata” ning 2024. aastal pealetungi jätkata. Selle taustal kirjutas väljaanne Times Zalužnõi ja Zelenski lahkarvamustest. Väljaande Ukraina allikate sõnul usub Zalužnõi, et on aeg pealetung peatada ning Ukraina peab keskenduma praeguse rindejoone hoidmisele.
Zelenski on aga teisel arvamusel. Samal ajal on Ukraina president teadlik, et Lääne kannatlikkus tema seisukoha suhtes kõigi Venemaa poolt alates 2014. aastast annekteeritud territooriumide tagasivõtmisel on piiratud, märkisid Timesi allikad.
13. Võimud peaksid tegelema tüdrukute vaimse ja moraalse kasvatamisega: Venemaa demograafilisest august väljatõmbamiseks tuleb neid julgustada mitte haridust omandama, vaid lapsi saama, ütles föderatsiooninõukogu liige margarita pavlova Tšeljabinski oblastist Venemaa majandusfoorumil.
„Peame tegema tohutut vaimset ja moraalset tööd. Kui tüdruk kasvab suureks, mille poole vanemad teda suunavad? … Asjaolu, et ta peab kõigepealt õppima, karjääri tegema, korteri ostma ja siis abielluma ja lapsi saama. Selle tulemusena on meil põlvkond 40-aastaseid õnnetuid naisi, kes pole end realiseerinud ei ema ega naisena – nad ei tea, mis on kodu,” rääkis senaator.
pavlova sõnul „peame lõpetama kõrgharidust omandavate noorte naiste tootmise, mis tegelikult ei vii kuhugi”. Ta selgitas, et tavaliselt otsib tüdruk pärast ülikooli lõpetamist ennast, see „kestab palju aastaid ja paljunemisfunktsioon kaob”. Senaatori sõnul hakkas see mentaliteet kujunema 100 aastat tagasi: demograafiline kriis oli revolutsiooni tagajärg, mis „andis naistele võimaluse töötada” ja nad „unustasid oma eesmärgi: sünnitada ja hoida kodu”. Küsimusele, kas ta kardab, et teda süüdistatakse „aja tagasikerimises”, vastas pavlova: „Mis selles nii hirmutavat on? Vastupidi, me peame vaatama sajandite sügavusse, meie esivanemate kogemuste sügavusse.”
Samuti usub senaator, et iivet majanduslike meetmetega tõsta ei saa. „Paljud inimesed ütlevad praegu: andke noorele perele rohkem toetusi, korter, auto – ilma nende teguriteta ei otsusta inimesed last saada. See on täiesti vale tee ja seda tõestab AÜE kogemus: nad lihtsalt pommitasid perekondi igasuguste toetusmeetmetega, aga sündimus ei kasva. Vastus peitub vaimses ja moraalses sfääris. Väärtussüsteem tuleb üle vaadata. <…>Lapsed sünnivad mitte rikastes korterites, vaid peas,” ütles pavlova.
Senaator ise sai 21-aastaselt kõrghariduse sotsiaal-kultuurilise sfääri sotsioloog-psühholoogi kraadiga, mille järel töötas ta telesaatejuhina ja Tšeljabinski oblasti inimõiguste volinikuna. Ta abiellus ja sünnitas oma esimese lapse 25-aastaselt. 2014. aastal omandas pavlova teise kõrghariduse Venemaa presidendi rahvamajanduse ja avaliku halduse akadeemias. Senaatoril on kokku kolm last.
Varem ennustas valitsus sündimuse kokkuvarisemist Venemaal 19. sajandi alguse tasemele. Juba sel aastal langeb sündivate laste arv 1,244 miljonini ja on madalaim alates 1990ndatest aastatest. 2024. aastal langeb sündide arv veelgi madalamale – 1,171 miljonile inimesele, 2025. aastal 1,153 miljonile ja 2026. aastal 1,143 miljonile. See on miinimum alates 18.-19. sajandi vahetusest, ütles demograaf Aleksei Rakša väljaandele Moscow Times.
Laste sündide arv on Venemaal alates Krimmi annekteerimisest pidevalt langenud ja on pärast seda langenud ligi kolmandiku võrra. Olukorda raskendas mobilisatsioon, mille tulemusena läks rindele 300 tuhat meest ja veel sajad tuhanded lahkusid riigist.
14. USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles briifingul, et ilma Kongressi uue abipaketita väheneb USA võime Ukrainale abi anda. „See mõjutab juba tõsiasja, et USA ei saa anda Ukrainale kõike, mida ta vajab, ja see mõju aja jooksul ainult suureneb,” ütles ta. Samas rõhutas Sullivan, et Kongressis on piisavalt hääli, et toetada USA presidendi rahataotlust Iisraelile, Ukrainale, Indo-Vaikse ookeani piirkonnale ja USA piiri tugevdamisele. Ta lisas ka, et Ukrainale ja Iisraelile abiotsuste vastuvõtmisel on otsene mõju USA riiklikule julgeolekule.
„Bideni valitsus on saatnud rahataotluse Iisraeli, Ukraina, Indo-Vaikse ookeani piirkonna ja piiride tugevdamisega seotud probleemide lahendamiseks. Kirjeldasime üksikasjalikult kõike, mida vajame, sealhulgas Ukraina jaoks, ja meil on seda endiselt vaja, vajame seda niipea kui võimalik,” ütles Sullivan. Ta rõhutas, et valitsus teeb aktiivset koostööd vabariiklaste ja demokraatidega Kongressi mõlemas kojas, et tagada sellele algatusele toetus. „Ma isiklikult räägin iga päev telefoni teel seadusandjatega – nii demokraatide kui ka vabariiklastega -, et neid argumente esitada,” ütles Sullivan.
13. Lühiuudised
USA ametnike andmetele viidates väidab Economist, et Venemaa täiemahulise sissetungi tagajärjel Ukrainasse sai surma vähemalt 70 000 Ukraina sõdurit ja kuni 120 000 haavata.
Ungari blokeerib jätkuvalt 500 miljoni euro suurust osamakset, mis on mõeldud Ukrainale sõjaliseks abiks Euroopa Rahufondi raames. Ungari soovib garantiid, et OTP pank või teised Ungari ettevõtted ei satuks rahvusvaheliste sõja sponsorite nimekirja (njah, ikka koostöö pärast Venemaaga), ütles välisminister Péter Szijjártó.
USA suursaadik Ukrainas Bridget Brink teatas, et 100. tsiviillaev lahkus Musta mere koridorist tsiviillaevade jaoks 13. novembril ajal, kui Venemaa teeb jätkuvaid jõupingutusi koridori kasutamist takistada. Brink märkis ka, et Ukraina on koridori kasutanud 3,7 miljoni tonni toidu ja muude kaupade eksportimiseks, arvatavasti sellest ajast peale, kui esimene tsiviillaev 15. augustil läbi koridori Ukraina sadamast edukalt väljus.
Saksamaa välisminister Annalena Bärbock teatas Ukraina toetuse „olulisest laienemisest”, vaatamata kremli vastupidisele lootusele (seoses Lähis-Ida konfliktiga). Ta ütles seda Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, vahendas Saksa väljaanne WELT.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
