Sõja ülevaade: 625. päev – karm surve Ukrainale jätkus
Avaldatud: 10 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. november 2023:
karm surve Kupianski, Bhamuti, Avdiivka ja Marinka juures jätkus ning vene poolel oli mitmes kohas pisu muret tekitavaid edenemisi. Ukraina jätkab pisu tugevamate sammudega nii Tokmaki poole kui Dnepri idakaldal edenemist. USA mõnede presidendikandidaatide väljaütlemised teevad murelikuks.
1. Pisu rahulikum päev.
2. Kurski ja Belgorodi oblasti rahvas kurtis ja Krimmi suunalgi miskit läks.
3. Kupiansk-Kreminna: karm vene poole Kupianski suunal jätkub.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: vene poole rünnakute arv tõusus päris kõrgele ja on edenemisi.
6. Donetsk: Avdiivka suunal pisu siiski vene pool edasi sai.
7. Lõunarinne: sammhaaval Ukraina jätkab edenemist.
8. Herson: ikka vene poole info, et Ukraina siin suunal edenevat.
9. vene ametnikud teatasid juba teist korda kahe nädala jooksul valmidusest läbirääkimisteks Ukrainaga.
10. Kas putin peab oma otseliini 14. detsembril?
11. Jätkuvalt on putinil raskusi Kasahstani presidendi nime hääldamisega.
12. vene valitsus tahab veelgi enam hakata piirama tarbekaupade importi.
13. Lühiuudised
1. Vinnõtsjas (Kesk-Ukraina) puhkes ränk tulekahju, süttisid laod. Kiirabi andmetel on tulekahju pindala umbes 1000 m². Kokku osales leekide kustutamisel 40 töötajat ja 11 ühikut eritehnikat. Põlengu põhjust ei tea. Eks sabotööre ole sealgi kandis piisavalt liikvel, aga juhtub ka õnnetusi. Piiriülene Ukraina asulate pommitamine u ½ mahus. Vene poole sõnul toimusid Poltaova oblastis plahvatused Mõrhorodi lennubaasis (Kesk-Ukraina) aga seni pole Ukraina poolset kinnitust sellele leidnud.
2. Sevastoopolis on teatatud plahvatusest. Venemaa kaitseministeerium küll väidab, et okupeeritud Krimmi lähedal tulistati alla laevatõrjerakett Neptun, aga rakette olla olnud kaks. Kurski oblasti kuberner Roman Starovoit teatas Ukraina droonide väidetavast rünnakust Sudža linnas asuvale naftatehasele. Lisaks kurdeti tabamuste pärast Belgorodi oblastis. Njah, ühegi kodaniku surmasaamist ei kinnitatud ja ikka Ukrainat terroristiks peetakse.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakud Kupianski suunal ägenevad ja järjest enam soomust selleks kaasatakse. Peršotravnevest (24 km Kupianskist idas) mõnisada meetrit kuni kilomeeter edasi saadi. Hind on vene poolele päris valus, sest nii isikkoosseisu kui tehnika kaotused kipuvad minema sarnaseks Avdiivka kaotustele. 1. kuni 6. novembrini kaotas vene pool u 200 ühikut tehnikat ja isikkoosseisu 1868. Üleeile olla vene poole tehnika kaotuste number 52. Lisaks üritas vene pool uuesti hakata laiendama oma sillapead üle Zerebetsi jõe Karmazõnivka küla lähistel aga siin edu neil polnud. Pisu kahetised väited tulevad Kreminnast läänes ja edelas, teatati, et ründasid mõlemad pooled, ei rünnanud kumbki ja et olla hoopis nn possadelt vaid tulistamised. Suht kindel vaid selles, et rindejoon püsis paigal. See nädalalõpp on sealkandis uuesti vihmavaba ja järgmine nädal algab uus sajuperiood ja isegi nädalalõpuks annab lumevõimalust.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vene pool on tõstnud kogu rindel oma rünnakute arvu ja intensiivsust, juba teist päeva mitukümmend rünnakut päevas. Üheks põhjuseks arvatakse olevat Ukraina enda tegevuse intensiivsuse langus. Võimalik, et mõned üksused mujale rindele ümber paigutati. Hetkel tundub, et Ukraina võis kaotada Klisiivka-Kurdjumivka joonel kõik oma possad raudteest idas ning vene poole väitel olla nad isegi saanud Klisiivka juures raudteest üle ning omavat possasid küla serval. Ukraina enda kinnistust sellele pole veel saanud. Tundub, et siingi on vene poole rünnakud suht kulukad ja mõnedest blogijate hinnangust kumab, et suhtarvud võivad kaotuste osas olla isegi u 1:7-le Ukraina kasuks. Küll teeb järjest enam muret vene droonide tabamuste arv Ukraina üksuste suunas ning enamasti tehnikat seeläbi kaotatakse. Küll peaks siin veel olema droonide tõttu tehnika kaotuste suhe u 1:3-le (erinevate blogijate hinnangute võrdlus). Eks siingi seda suuremat vihmalaine jätkumist järgmisel nädalal ootab, seni peaks tugev vene poole surve siiski jätkuma ja eks näis, mis järgmise nädala lõpp vene rünnakutes muudab.
6. Donetsk: Ukraina Tavriiski vägede rühma pressiesindaja kolonel Oleksandr Štupun märkis, et Vene väed on viimastel päevadel suurendanud lennundust Avdiivka suunal ning kasutavad helikoptereid Ka-52 ja Mi-8 ning ründelennukeid Su-25. Njah, paar vihmavaba päeva. Tugev vene poole rünnakutelaine jätkus nii Avdiivka kui Marinka suunal. Avdiivka poole rünnati nii loodest, põhjast, idast, lõunast kui edelast. Vene blogijate sõnul olla edasi saadud vaid Avdiivkast loodes asuvast raudteest ja jõutud kuni kilomeetri kaugusele sellest. Hetkel see suund enim muret põhjustabki, sest järjest kasvab võimalus, et Ukraina logistikakoridoride kasutamine läheb üha keerulisemaks. Njah, vene pool tootis eile libauudist oma videoga, et Ukraina üksused lahkuvad Avdiivkast seda maha jättes, kasutades selleks varem Bahmutist taanduvate Ukraina üksuste videot.
Marinka juures on uuesti tõusnud vene poole rünnakute arv ja küündib sinna paarikümne kanti, aga siin nende edu tuvastada pole õnnestunud.
7. Lõunarinne: sammhaaval.
Berdjanski suund: pisu langes isegi vene poole surve, Ukraina rünnakuid ei tuvastanud ja rindejoone muutusi ka mitte.
Tokmaki suund: Ukraina väed on hiljutistes vasturünnakutes Verbovest loodes võtnud tagasi mitu positsiooni ja pisu on uuesti hakanud nende rünnakute intensiivsus tõusma. Siingi lubab terve järgmine nädal vihma, sestap vähemalt vene lennundus ei saa oma tööd teha ja kipub arvama, et umbes nädala pärast on siiski lootust, et põllud päris pehmeks lähevad (teedega siiski pisu kauem). Huvitaval kombel on siin suunal igapäevaselt Ukraina tabanud päris kõrgetasemelist vene seiretehnikat ja ikka loodab, et nende hävitamine on üks Ukraina peaeesmärkidest. Miks siin suunal on vähenenud vene poole surve ning possade kaupa järgi antakse, kuigi dessantvägesid siin suunal jagub on siiski teadmata. Pisu kahtlustan, et mineerimisega on mindud liiale ja ei juleta isegi igal pool toimetada. Suuremate jõududega ründamine kitsas miinivabas koridoris on heaks sihtmärgiks Ukraina kaudtulele ning annab ka aimu nn miinivabadusest. Pisu siiski optimistlik, aga egas miskit kergelt tule ja ka Ukraina tunnistab, et iga meeter on vere hinnaga.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: vene poole sõnul jätkab Ukraina järjest üksuste toomist Dnepri idakaldale ning olla tõusnud päris kõrgele Ukraina üksuste arv ootamaks jõe ületust. Kuulduste kohaselt on Korsunka ja Poima vaheline ala Ukraina kontrolli all ning siiski toimetavat nende üksused ka üle tee mitmetes metsalõikudes. Hetkel pole veel kuulnud, et kaks suurt maanteed siia suunal oleks läbi lõigatud, aga eks seda uudist juba mõned päevad ootab. Krõnki juures mitu vene poole rünnakud oli, aga edu need ei toonud. Prooviti ka asula keskosa pommitada, aga seegi ei aidanud. Pisu liigub kõlakaid, et siin suunal olevad vene dessantüksused olevat alamehitatud (eelnevate kaotuste tõttu) ja väga erinevate üksuste omavaheline koostöö on vene traditsioonide tõttu väga puudulik ning peaks andma järjest enam võimalusi edenemiseks Ukraina vägedel. Ukraina kaudtuli ulatus eile kuni Skadovskini (Musta mere ääres) ja juba enam ei teagi mitmes kord selle sõja jooksul sealkandis suurem vene üksuste majutusala ära lasti. Hersoni linna ja jõeäärsete külade pommisadu vene poolelt siiski jätkub, aga tundub, et selle maht on langustrendis. Njah, täna suht selge ilm ja sestap liugpommipäev vist tulemas. Jätkuvalt ettevaatlikult optimistlik.
9. Vene Föderatsiooni presidendi abi juri ušakov teatas Venemaa valmisolekust läbirääkimisteks Ukrainaga. Ta rääkis sellest Telegrami kanalile SHOT, kurtes Kiievi konstruktiivsete signaalide puudumise üle. „Venemaa on valmis läbirääkimisteks Ukrainaga, kuid viimastel kuudel pole Ukraina poolelt vihjeid uutele kontaktidele Venemaa Föderatsiooniga,” rõhutas ušakov. See on kahe nädala jooksul teine Moskva avaldus võimalike läbirääkimiste kohta Kiieviga. Ka Venemaa kaitseministeeriumi juht sergei šoigu teatas oktoobri lõpus oma valmisolekust läbirääkimisteks Ukrainaga ja läänega kooseksisteerimiseks, kui selleks luuakse vajalikud tingimused. šoigu rõhutas, et Venemaa püüdleb tuumariikidega võrdsete suhete poole, rõhutades nende erilist vastutust rahu ja globaalse stabiilsuse eest. Rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri uuendamise kontekstis märkis ta vajadust luua õiglane, mitmepooluseline maailmakord.
2023. aasta novembris alustasid Ameerika ja Euroopa esindajad Ukraina valitsusega „tundlikke” arutelusid võimalike läbirääkimiste üle Venemaaga, ütlesid allikad NBC-le (seni on Ukraina valitsus need siiski ümber lükanud). Vestlused puudutavad väga laiaulatuslikke piirjooni, millest Ukraina võib olla sunnitud loobuma rahu saavutamiseks. Bideni valitsus ei näe aga mingeid märke putini valmisolekust läbirääkimisteks, väites, et ta ootab Lääne positsiooni muutumist või on valmis jätkama võitlust, oodates Ukraina toetamiseks vajalike ressursside ammendumist. Njah, eks see üks infooperatsioon jälle ole suunaga nii sise- kui välismaailmale.
10. putin peab esimest korda pärast Ukraina sõja algust venelastega otseliini. Üritus, mis ühendab kodanikega suhtlemise ja suure pressikonverentsi, on kavandatud 14. detsembrile (njah, eks näis…), ütlesid kaks selle ettevalmistamise käiguga kursis olevat allikat RBC-le. 2022. aastal loobus kreml putini osalusega suurtest avalikest formaatidest: puudus otseliin ja pressikonverents. Sel aastal on üritus aga oma olemuselt valimiseelne ja toimub enne putini tagasivalimist, mis peaks toimuma 17. märtsil 2024.
Alates 2000. aastast riiki juhtinud 71-aastane putin pole veel ametlikult teatanud, et kandideerib uueks, formaalselt viiendaks presidendi ametiajaks. Tema pressisekretär peskov ütles aga, et praegune riigipea naudib „elanikkonna absoluutset toetus”” ja tema võit valimistel, kui ta neile läheb, on „ilmne”. Samas näitas sotsioloogide Russian Feildi uuring, et 68% venelastest ei ole valmis toetama üle 70-aastast presidendikandidaati.
11. putinil tekkis Kasahstani visiidi ajal kaks korda probleeme riigi presidendi Kassõm-Jomart Tokajevi nime hääldamisega. Mõlemal korral juhtus see 19. piirkondadevahelise koostöö foorumil, teatab Kasahstani väljaanne Kursiv. putin rääkis 2022. aasta vastastikusest kaubavahetusest Kasahstaniga ning juhtis oma kõnes Tokajevile statistika lahknevust, nimetades teda Kasõm-Žomart Kelemitšiks, mitte Kassõm-Žomart Kemelevitšiks. „Piirkondade aktiivsel osalusel kasvas meie vastastikune kaubavahetuse käive Kasahstaniga 2022. aastal enam kui 10%. Siin ütles Kassõm-Žomart Kelemitš, et see oli 27 miljardit dollarit, kuid meie statistika järgi – 28,2 miljardit dollarit,” ütles putin. Teist korda rääkis putin valesti, tänades Tokajevit Astanasse kutsumise eest. Ta kutsus teda „Kemel Žomartovitšiks”, kuid peatus ja kordas õigesti – Kassõm-Žomart Kemelevitš.
putin jätab regulaarselt Kasahstani presidendi nime hääldamata. Jaanuaris 2022 kutsus ta Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) veebikoosolekul teda „Kemel Žomartovitš Tokajeviks”. Sama aasta juunis hääldas ta Peterburi majandusfoorumil esinedes Tokajevi nime mustriga, mis kõlas umbes nagu „Kemežam Išemilevitš”. 2022. aasta augustis nimetas ta Tokajevi Kasõm Žomartovitš Kemelevitšiks. 2021. aasta detsembris oma iga-aastasel pressikonverentsil putin ei mäletanud Tokajevi nime ja nimetas teda ainult „uueks presidendiks”. Selleks ajaks oli Tokajev olnud president 2,5 aastat.
12. Julgeolekunõukogu sekretäri nikolai patruševi idee, kes tegi ettepaneku piirata importkaupade tarnimist Venemaale, leidis valitsuses toetust. Tööstus- ja kaubandusministeerium kaalub võimalust kehtestada teatud tarbekaupade sisseveokeeld, ütles osakonnajuhataja asetäitja Viktor Evtuhhov eile. Tema sõnul võib jutt olla sarnastest piirangutest, mille Venemaa kehtestas vastusanktsioonidena pärast Krimmi annekteerimist ja Donbassi sõda 2014. aastal. Seejärel keelati Euroopa Liidust (USA, Kanada, Austraalia, Norra ja teised sanktsioonidega ühinenud riigid) liha, vorsti, kala ja mereandide, aga ka köögiviljade ja puuviljade import Venemaale.
Nüüd võidakse keelustada rõivad, kodukeemia ja muud toiduks mittekasutatavad tooted, ütles Evtuhhov. Ta meenutas, et toiduainete jaemüügi käive Venemaal ulatub 25 triljoni rublani (250 miljardi euroni) aastas, millest 15 triljonit tuleb impordist. „Selleks, et need 15 triljonit meile jääks, on vaja mõelda piirangute kehtestamisele, eriti seal, kus me oma tooteid toodame, kodukeemiast kergetööstustoodeteni. Siin, ma arvan, tekivad piirangud,” tsiteerib RBC aseministrit.
Nüüd impordib Venemaa iga kuu umbes 20 miljardi dollari väärtuses kaupu – peaaegu sama palju kui enne sõda. Esimestel kuudel pärast sissetungi Ukrainasse varisesid tarned välismaalt peaaegu kaks korda, kuid taastusid seejärel kriisieelsele tasemele, sealhulgas tänu „paralleelimpordile”. Varem salakaubaveoks peetud kauba import ilma autoriõiguse valdaja loata legaliseeriti Venemaal 2022. aasta märtsi lõpus. Nüüd aga pole sellist kauplemist enam vaja – see on täitnud oma kaubaturgude stabiliseerimise funktsiooni ja on hakanud majanduse arengut pidurdama, ütles patrušev 31. oktoobril. „Kodumaised ettevõtted keskenduvad sageli välismaiste valmistoodete ostmisele ega kasuta riigis olemasolevat teaduslikku ja tehnilist potentsiaali paljulubavate arenduste elluviimiseks,” väitis ta.
Paralleelimpordi maht on praegu hinnanguliselt 16-20 miljardit dollarit aastas, mis võrdub ligikaudu 1 protsendiga SKT-st, märgivad Alfa Bank analüütikud. Mõnede võtmekaupade impordikeelu kehtestamine võib inflatsiooni märkimisväärselt kiirendada, hoiatavad nad, kuna „nende kaupade asendamine impordi asendamise teel on keeruline”.
Vene Föderatsiooni keskpank ennustab, et 2023. aasta lõpuks impordib Venemaa kaupu 307 miljardi dollari väärtuses – peaaegu sama palju kui sõjaeelsel 2021. aastal (304 miljardit dollarit). Järgmisel aastal hakkab import majanduse aeglustumise, tarbijanõudluse kahanemise ja rubla kokkuvarisemise taustal aga vähenema: tarned vähenevad 292 miljardi dollarini ja 2025. aastal suurenevad need vaid veidi (298 miljardit dollarit).
13. Lühiuudised
Euroopa Liit andis Euroopa Komisjoni eriprojekti raames Ukrainale üle teise partii sapöörikoeri, eelkõige saksa ja belgia lambakoeri. Ukraina sai EL-ilt lisaks sapöörikoertele ka spetsiaalsed otsingudroonid, mis aitavad avastada miine ja muid lõhkekehi. Hetkel on Ukraina demineerijate arvamus, et riigi miinivabaks tegemine võtab aega u 30 aastat.
Euroopa Liidu riigid kaaluvad varuplaani, et suruda läbi Ukrainale väga vajalik abi võitluses Venemaa tõrjumise vastu juhuks, kui Ungari paneb veto praegusele 50 miljardi euro suurusele rahastamisettepanekule.
USA presidendikandidaat Vivek Ramaswamy kritiseeris Ukraina president Zelenskit vabariiklaste presidendivalimistebatil karmide sõnadega, viidates natsidele ja nimetades Zelenskit „khakipükstes koomikuks”.
Trump ja tema hirmukampaania. „Ta (Biden) vastutab nüüd Venemaaga ja võimaliku tuumasõjaga tegelemise eest, millest saab kolmas maailmasõda, mis on kõigist varasematest maailmasõdadest kõige hävitavam relvade tõttu, millest keegi ei taha kunagi mõelda ega rääkida, kuid see on seal.”
Venemaa riikliku julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedev väitis, et 1. jaanuarist 9. novembrini 2023 astus Venemaa sõjaväeteenistusse ligikaudu 410 000 inimest. Medvedev väitis varem, et 25. oktoobri seisuga astus teenistusse 385 000 inimest; 12. oktoobri seisuga 357 000; 26. septembri seisuga 325 000; ja 3. septembri seisuga 280 000. Venemaa milbogija väitis, et Venemaa on Medvedevi avalduste põhjal 2023. aasta lõpuks tõenäoliselt värvanud 450 000–460 000 võitlejat.
Valimistulemuste kohaselt ei ole Haagis asuva ÜRO Rahvusvahelises Kohtus esimest korda ajaloos Nõukogude Liidu või Venemaa kohtunikku. Vene Föderatsiooni esindaja Kirill Gevorgjan kaotas Rumeenia esindajale, endisele välisministrile Bogdan Aurescule. Kohtu koosseis on 15 kohtunikku ja ühest riigist ei tohi olla kahte kohtunikku.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
