Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 09. november 2023:

vene rakett tabas Odessa kandis tsiviillaeva, Belgorodi oblastis läks päris kuumaks, tuntav vene poole surve tõus Kupianski, Bahmuti ja Donetski rindel ning Ukraina edenevat vene poole sõnul Dnepri idakaldal.

1. Tsiviillaeva tabamine.

2. Kuum Belgorodis ja autopomm Donetskis.

3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve Kupianski suunal.

4. Siversk: „vaikne”.

5. Bahmut: kogu rinde ulatuses tugevad vene rünnakut ja kaks edenemist need tõid.

6. Donetsk: siingi tugevad vene poole rünnakud nii Avdiivka kui Marinka kandis ning edenes nii vene kui Ukraina pool.

7. Lõunarinne: sammhaaval, seekord vist pisu pikemalt.

8. Herson: Ukraina merejalavägi surub edasi…

9. Kaartide erinevusest vene poolel.

10. kremli ettevalmistused presidendi valimisteks, ikka vene moodi.

11. Kuidas vene pool annab uudisele „oma näo”.

12. Venemaa otsib variante kuidas vabastada kasvõi mingi osa külmutatud varadest.

13. Kosmos ja Venemaa.

14. putin läheb Kasahstani.

15. Lühiuudised

1. Eile tabas vene rakett Kh-31P Odessa lähedal Libeeria lipu all sõitvat tsiviillaeva, 3 meeskonnaliiget (Filipiinide kodanikud), said haavata. Sadama loots hukkus ja veel üks sadamatöötaja sai haavata. Piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine u 1/2 mahus tippaegadest.

2. Teatatakse, et Luganskis lasti õhku endise „LPR riikliku politseidirektoraadi juhi” kolonel mõhailo filiponenko auto. Mees olla surma saanud. Eilne päev oli üks rekordeid Ukraina kaudtule ja droonitöötluses Belgorodi oblasti suunal. Tabamustest siiski vene pool täpsemat infot seni anda ei taha. Ahjaa, terrorismis ikka Ukrainat süüdistab.

3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal tugev vene poole surve jätkub ja Ukraina võitlejate sõnulgi olla päris karm. Eile siiski rindejoones muutusi ei tuvastanud aga arvan, et tugev vene poole surve jätkub veel pikemal perioodil. Seni pole vene pool suutnud kõiki üle Oskoli jõe olevaid sildu purustada, sestap Ukraina üksuste logistikakoridorid seni töös. Vihma vaikselt järjest tuleb…

4. Siversk: vaid kaudtuli.

5. Bahmut: siin rindel algasid terve rinde ulatuses tugevamad vene poole rünnakud ja paaris kohas edenemist tuvastas. Rünnak Vasjukivka poole (Soledarist loodes) vene poolele edu tõi (u 500 m) ja jõudsid selle servale. Bohdanivka suunal (Bahmutist loodes) veehoidlast kagus sai vene pool piki raudtee mõlemas ääres olevaid metsaribasid pidi u 500 m edasi. Lisaks toimusid tugevamad rünnakud nii Klisiivka, Andriivka kui Kurdjumivka kandis ja vaatamata vene poole eduteadetele siin nende edenemist siiski tuvastada ei suutnud. Ka Ukraina kindralstaap teatab rünnakute tõrjumisest neis piirkondades. Siin rindel peaks vene poole arvuline ülekaal olema piisav, et suuremat survet avaldada ja pigem ongi pannud pisu imestama, et arvulises vähemuses olev Ukraina suudab Bahmutist edelas initsiatiivi näidata. Pingeline olukord siiski jätkub ja nagu on näha ka Kupianski suunalt, siis alanud vihmad (mitte küll paduvihmad) on pigem mitmes lõigus tõstnud vene poole rünnakute arvu ja intensiivsust. Võib-olla loodetakse enne putini kandideerimise avaldust presidendi kohale siiski suuremast edust teada anda.

6. Donetsk: tugev rünnakutelaine kogu rinde ulatuses jätkus. Lahingud Krasnohorivkast lääne pool (Avdiivka põhjakülg) asuvate raudteerööbaste läheduses jätkuvad. Raudtee lääneserval olev metsariba peaks u 2,5 km laiuselt olema vene poole kontrolli all, aga sealt edasi veel saadud pole. Eilne edenemine siin kandis oli õnneks vaid piki raudteed kirde suunal. Kipub arvama, et peatselt jälle üritatakse suurema soomusrusikaga rünnata, sest juba mitu päeva põhiliselt vaid jalaväega on rünnatud ning ajaaken enne maa pehmeks muutumist järjest kahaneb.

Otse Avdiivkale põhja suunalt lähemale saadud pole ning tundub, et tööstusrajoon on endiselt Ukraina kontrolli all. Koksi mäe otsa pole ka vene pool veel suutnud possasid rajada, aga egas see lihtsalt võimalik polegi. Lisaks on hakatud rohkem suruma Avdiivkale otse lõunast peale aga siin edenemist õnneks tuvastanud pole. Pisu kuuleb vene poole kurtmist, et Ukraina possad suht tugevalt kindlustatud ja miine jaguvat. Opõtne suunal võis vene pool piki üht metsariba siiski mõnisada meetrit edasi saada aga ümbritsevates külades Ukraina kaitse peab. Pervomaisket üritatakse rännata kahest suunast aga siin seni see tegevus edutu.

Marinka ümber ka üle 10 rünnaku päevas aga siin rindejoones need muutusi pole toonud. vene droon paljastas, et Ukraina väed naasid Vuhledarist lõuna pool asuvasse Dacha piirkonda. Miks vene pool possad maha jättis, on teadmata.

Avdiivkas inimestele ja sõduritele abi tarnivate vabatahtlike sõnul on venelased viimasel ajal enamusesuurtükiväge rindele lähemale toonud ja kõik linna viivad varustusteed on nende tuleulatuses.

7. Lõunarinne: olla ikka sammhaaval.

Berdjanski suund: siin suunal vaid vene poole mõned rünnakud ning hallis alas pisu lainetust.

Tokmaki suund: esialgsed teated Ukraina vägede kohta, kes parandavad oma positsioone Robotõnest läänes ja Verbovest põhja ja loode pool kuni 1 km. Loodab homseks targem olla. Ettevaatlikult optimistlik sellel suunal aga egas miskit kergelt tule. Kel eilne „Pealtnägija” nägemata, siis soovitan vaadata. Ka soovitan meite sõjaväeluure briife läbi ERR kanali, mis alati Ukrainas uudisekünnise ületavad ning seal toodud arvamusi ja fakte kasutatakse paljudes lugudes. Paar päeva tagasi andis ka meite luureülem nende ajakirjandusele pikema intervjuu. Tagasi Tokmaki suunale: pisu võib olukorda siiski muuta üle Dnepri kasvav Ukraina aktiivsus ja ise plaani tehes vist üritaks algust teha suurema dessandiga kuskil Enerhodarist läänepool…

Melitopoli suund: muutusteta.

8. Herson: Ukraina aktiivne tegevus Dnepri idakaldal vaid kasvab. Viimastel andmetel on üle jõe vähemalt kaks Ukraina merejalaväe pataljoni tegutsemas, üks Krõnki ja teine Poima lähistel. Olla edenemist mitmel suunal. Eks kogu info pärineb seni vene blogijate käest ja seda ikka põhjusega, et OPSEC on ülioluline.

Pisu siis vene poole kurtmistest:

1. Droonide hulk, mida Ukraina selles piirkonnas kasutab, pärsib Venemaa vägesid ja liikumist.
2. Ukraina suurtükivägi, EW-süsteemid ja isegi õhutõrje tegutsevad rindejoone lähedal, surudes maha Venemaa abivägesid.
3. Dnepri paremal kaldal – kõigel, mis jääb Antonovski sillast ida poole – on väga tihe Ukrainaõhutõrjejõudude ja -vahendite koondumine. Osa vastase õhutõrjevahendeid on sõdurite sõnul paigutatud 2-3 kilomeetri kaugusele rannajoonest ja nende kallal ei tööta keegi.

4. Ukraina väed transportivat rasketehnikat üle Dnepri.

Eks ootab häid uudiseid.

9. USA Sõjauuringute Instituudi kokkuvõte nn kahest kaardi tüübist vene vägede juhtimisel: valitud Venemaa sõjaväeblogijad väitsid, et Venemaa komandörid võivad teha operatiivseid ja taktikalisi otsuseid Ukraina lahinguvälja kaartide abil, mis erinevad taktikalisest tegelikkusest. Üks vene milblogija väitis, et Venemaa kindralstaap kasutab taktikalisest tegelikkusest erinevaid lahinguvälja kaarte vastuseks teisele milblogijale, kes küsis, miks vene väed ei tabanud väidetavalt suuri Ukraina vägede koondumisi rindejoone lähedal. vene milblogija väitis, et rindel olevatel vene sõduritel on juurdepääs „päris” kaardile ja et vene väejuhid annavad Vene vägedele korralduse korraldada rutiinseid rünnakuid, et saavutada kasu, mis ühtlustab „päris” kaardi Venemaa kindralstaabi kaardiga. Üks eraldiseisev milblogija väitis, et varem on olnud üksikjuhtumeid vene pataljoni ja rügemendi tasemel ründeoperatsioonide kohta, mille eesmärk oli saavutada vastavus rindejoone ebatäpsete kaartidega, kuid see on esimene kord, kui ta kuuleb laiemast operatiivsest vajadusest teha edusamme järgides teatatud kindralstaabi kaarti. Milblogija väitis, et Venemaa komandöridel on stiimulid kindralstaabi kaartidel kujutatud taktikaliste edusammude saavutamiseks, kuna kindralstaap nõuab järjest enam rindeülematelt positiivseid aruandeid. vene sõjaväeblogijad on kogu käsuliini jooksul regulaarselt kritiseerinud Venemaa komandöre nende ülemustele valede ja liiga positiivsete aruannete esitamise eest ning tuvastanud, et Venemaa kindralstaap soodustab seda laialt levinud institutsionaalset ebaausust. Njah, eks seda, et vene üksused tihti sõdivad vaid kaardi järgi, mitte tegeliku olukorra järgi pole suur uudis, aga see, et vene kõrgema juhtkonna „vale” ehk siis liiga optimistliku või siis pigem roosa kaardi järgi sõditakse pole paha.

10. Veel üks USA Sõjauuringute Instituudi kokkuvõte: putin väldib väidetavalt oma 2024. aasta presidendikampaania keskendumist Ukraina sõjale ning keskendub pigem Venemaa väidetavale stabiilsusele ja lääne kriitikale. Venemaa opositsiooniline meediaväljaanne Meduza teatas 8. novembril, et kaks Venemaa presidendi administratsioonile lähedal asuvat allikat väitsid, et presidendivalimiste kampaania eesmärk on maalida putinit kui liidrit, kes muutis Venemaa „rahu saareks”. Meduza allikad väitsid, et putini reitingud tõusid pärast kõnesid, milles ta kritiseerib läänt ja seda, et Venemaa riiklik propaganda soodustab seda, avaldades üha enam lugusid lääneriikide „raskustest” ja USA väidetavast suutmatusest Ukrainat ja Iisraeli üheaegselt toetada. Meduza allikas väitis ka, et kampaanias arutatakse Ukraina sõda ainult siis, kui rindel oleks „väga suur (Venemaa) edu” jätkuva „positsioonisõja” asemel. Väidetavalt valmistub putin sel kuul oma kampaaniat välja kuulutama ja Venemaa allikad on järjekindlalt viidanud, et kampaania ei propageeri Ukraina sõda. Varem pisendas putin Venemaa rünnakut Avdiivka lähedal, nimetades seda „aktiivseks kaitseks”, mis oleks nende aruannetega kooskõlas. Väidetavalt mõistis ka kremli toetatud Ühtse Venemaa Partei, et Ukraina sõja kasutamine oma valimiskampaaniates 2023. aasta septembris riigiduuma valimiste eel oli ebatõhus ja kahjulik. kremli ja Ühtse Venemaa sisesed mured sõja sisetoetuse pärast ei viita siiski sellele, et Ühtne Venemaa või putini domineerimine Venemaa poliitikas oleks eelseisvatel presidendivalimistel õigustatud ohus. Kampaania kavandamine, kui see teoks saab, kahekordistaks putini keeldumist mobiliseerida Venemaa ühiskonda sõjaajale ja võib suurendada teabekulusid, mis on vajalikud Ukraina pikaajaliste sõjategevuse toetamiseks.

11. Kuidas vene pool annab uudisele „oma näo”, ikka ilma kommentaarideta: Ukraina peaminister Denis Shmõhal kirjutas sotsiaalvõrgustikes, et Kiievisse saabus Avatud Ühiskonna Fondi juht Alex Soros. George Sorose mitme miljardi dollari suuruse impeeriumi pärija arutas „Ukraina majanduse arengut”: infrastruktuuri uuendamist ja investeerimisprojekte, aga ka külmutatud Venemaa varade konfiskeerimist. Äsja levis uudis, et USA Esindajatekoja väliskomisjon toetas eelnõu Venemaa varade üleandmise kohta Kiievi režiimile. Ilmselt Jelena Zelenskaja uute Cartieri ehete jaoks.

Hiljuti kirjutasime Soros juuniori plaanidest laiendada oma mõjuvõimu Ukrainas ja Ida-Euroopas. Avatud Ühiskonna Fondi uus juht kavatseb vähendada oma vabaühenduste kohalolekut EL-i riikides, et stimuleerida Ukraina, Moldova ja Lääne-Balkani riikide eurointegratsiooni. Ukraina on Euroopas kiiresti muutumas „halliks tsooniks”, kus globalistid saavad läbi viia oma kõige julgemaid eksperimente. Lõppude lõpuks on nad Ukraina kodanikke juba pikka aega tajunud keskpärase inimmassina, kellele nad toidavad rumalaid lugusid võitlusest „vabaduse eest”.

12. Venemaa võimud loodavad jätkuvalt välismaal külmutatud varade vabastamist, vähemalt jaeinvestorite jaoks. Selleks allkirjastas putin dekreedi, mis lubab „ebasõbralikest” riikidest pärit mitteresidentidel võtta raha välja „C” tüüpi kontodelt, mille varad sanktsioonide tõttu külmutati, kuid ainult selleks, et maksta välismaal blokeeritud Venemaa investorite varade eest.

Ametnikud peavad välisinvestorite varade blokeerimist Venemaal vastuseks Venemaa reservide ja muude varade külmutamisele läänes. Keskpanga esimehe esimene asetäitja Vladimir Tšistjuhhin nimetas C-tüüpi kontodel olevaid varasid „börsifondiks”, mis kaitseb „suureneva sanktsioonide, vaid ka konfiskeerimissurve eest”. Kuid kõige väiksemate investorite jaoks on võimud valmis erandit tegema. putini käskkiri ütleb nende kohta: vahetussumma igaühe kohta on piiratud 100 000 rublaga (1000 euroga).

Need blokeeriti, kui pärast sõja puhkemist lõpetasid kaks peamist Euroopa depoopanka, Euroclear ja Clearstream suhtlemise Venemaa keskdepositooriumiga NSD. Eelmisel suvel sattus NSD sanktsioonide alla. Augustis tegid rahandusministeerium ja keskpank putinile ettepaneku vahetada osa külmutatud varadest: anda mitteresidentidele võimalus lunastada C-tüüpi kontodel olevate vahenditega välisriigis külmutatud Venemaa keskpanga varadega Venemaa investoritele.

Pärast sõja algust said Venemaa turu peamiseks lootuseks erainvestorid. Välismängijad põgenesid, jättes alles vaid oma mängijad. Praegu moodustavad eraisikud 80% Moskva börsi aktsiate kauplemiskäibest. Kuid selleks, et nende raha meelitada, eriti pikaajaliselt, on kriitilise tähtsusega taastada usaldus turu vastu, on keskpanga esimees Elvira Nabiullina korduvalt korranud. „Oluline küsimus usalduse taastamiseks on külmutatud varadega tegelemine. See on keeruline probleem, sest lahenduse juur peitub ebasõbralikes jurisdiktsioonides. Otsime erinevaid variante ja me pakume neid võimalusi, et taastada usaldus turu vastu,” ütles ta suvel kuberneridele.

Varade vahetamise idee ei leidnud EL-sis mõistmist. Euroopa Komisjon ei ole sellistest ettepanekutest teadlik, ütles tema esindaja: „Venemaaga ei peeta ka läbirääkimisi võimaliku varade vahetamise üle.” Venemaa ametnikud ütlesid, et nad valmistavad siiski kõik vajalikud dokumendid ette juhuks, kui lääs peaks ümber mõtlema.

13. Venemaa loodab koostööle Hiinaga, et luua satelliitide ja uut tüüpi relvade konstellatsioon, ütles putin kohtumisel Hiina Rahvavabariigi sõjalise kesknõukogu aseesimehe Zhang Yuxiaga. Kontaktid Hiinaga sõjalises ja sõjalis-tehnilises sfääris omandavad putini sõnul „kasvava tähtsuse” ning koonduvad satelliiditehnoloogiatele ja kõrgetasemeliste relvade arendamisele. „Pean silmas ka kosmost, sealhulgas kõrge orbiidiga rühmitusi, pean silmas ka kaasaegseid relvatüüpe, paljutõotavaid, mis kindlasti tagavad nii Venemaa kui ka Hiina Rahvavabariigi strateegilise julgeoleku,” rõhutas putin (tsitaadid kremli veebisaidilt). Ta lisas, et Venemaa ja Hiina „ei loo külma sõja eeskujul sõjalisi liite” ning suhtlemine Pekingiga „on konstruktiivne ja tõsine tegur rahvusvahelise olukorra stabiliseerimisel”.

Praegu jääb Venemaa satelliitide arvu poolest maailma juhtivatest suurriikidest kordades maha. Ameerikal on 4500 satelliiti, hiinlastel – üle 600. Venemaal on umbes 200 satelliiti, kuid nende tootmist pole praktiliselt võimalik suurendada. Ameerika Ühendriikides on tootmisrajatised, mis võimaldavad aastas luua umbes 3 tuhat satelliiti. Hiina on loonud kuus tootmisrajatist, mis suudavad toota 1200–1500 satelliiti aastas. Venemaal toodetakse täisvõimsusel satelliite aastas 40 ühikut, ütles Roscosmose juht Juri Borissov oktoobris. „(Me ei ole) konkurentsivõimelised. Meie ees seisab tohutu ülesanne olukord ümber pöörata,” kurvastas ta. Borissovi sõnul on globaalne kosmos viimase kümne aastaga kümnekordistunud ja nüüdseks on sellel ligi 9 tuhat satelliiti. Venemaa moodustab nende arvust vaid veidi rohkem kui 2%.

Tehnoloogilise kokkuvarisemise äärel on ka 2000ndate aastate algusest arendatud geopositsioneerimissüsteem GLONASS, mis tõotab luua kvaliteetse ja odava alternatiivi Ameerika GPS-ile. Praegu on enam kui pooled satelliitidest juba aegunud, teised on aegumas, ütles varem Jamestowni fondi vanemteadur, sõjaline ekspert Pavel Luzin. Süsteemi elujõulisena hoidmiseks tuleb kümnendi lõpuks orbiidile saata 20 uut satelliiti. Kuid vajaliku elektroonika puudumise tõttu on Venemaa võimeline tootma ja kosmosesse saatma vaid ühe või kaks satelliiti aastas, ütleb Luzin: „Peamine probleem on (praegu) selles, kuidas seda süsteemi põhimõtteliselt hooldada.”

14. Venemaa loodab sõprusele ja „integratsioonipartnerlusele” Kasahstaniga ning on valmis ehitama vabariiki esimese tuumaelektrijaama. putin ütles seda kolmapäeval – päev enne ametliku visiidi algust Kasahstani, kus Venemaa president peab veenma Kassõm-Jomart Tokajevit vajaduses teha Venemaaga koostööd Lääne sanktsioonide taustal.

Pärast sõja algust Ukrainas keeldus Tokajev tunnustamast Venemaa poolt okupeeritud piirkondade annekteerimist, kritiseeris Venemaa riigipropaganiste ning liikus ka Euroopa Liidu ja NATO-ga lähenemise suunas, nõustudes vahetama Türgiga luureandmeid ja alustama naftatarneid Saksamaale. Oktoobri lõpus leppis Tokajev Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga kokku uraani tarnimises Prantsusmaa tuumaelektrijaamadele ning lubas ühtlasi suurendada naftaeksporti ja arendada Venemaast mööda minnes Hiina-ELi kaubanduskoridori.

Sellele vaatamata on Venemaa ja Kasahstani partnerlus „eriti privilegeeritud laadi”, ütles putin intervjuus Kasahstanskaja Pravdale. „Venemaa on Kasahstani majanduses üks suurimaid investoreid,” rõhutas president: vabariigis on umbes 6 tuhat Venemaa osalusega ettevõtet ja investeeringute kogumaht on ulatunud 17 miljardi dollarini. „Teatavasti kaalub Kasahstani Vabariigi juhtkond tuumajaama rajamist oma territooriumile. Kui otsus selle projekti ellu viia, on Rosatomi osariigi korporatsioon valmis välja töötama vastava projekti, kasutades kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid,” lubas president ja lisas, et tuumajaam „annab sotsiaal-majanduslikule arengule võimsa tõuke. riigist.”

Rosatom pakub Kasahstanile VVER-1200 ja VVER-1000 reaktorite abil tuumaelektrijaamade ehitamist. Vabariigi energeetikaministeerium hindas projekti maksumuseks 11 miljardit dollarit, kuid Astana ei pea maksma: nagu ka Türgi Akkuyu jaama puhul, tehakse ehitustööd peadirektori Rosatomi enda rahaga. Kasahstani tuumaelektrijaamade ettevõtte esindaja ütles oktoobris (riigifondi „Samruk-Kazyna” 100% „tütar”) Timur Žantikin. Tema sõnul on kaalumisel skeem, kus tarnija ehitab, omab ja opereerib tuumajaama.

putini visiit Kasahstani toimub mõni nädal pärast seda, kui Saksamaa kantsler Olaf Scholz külastas Astanat ja talle järgneb Macron. Esimesele lubas Tokajev Venemaa-vastaste sanktsioonide täitmist, teisele koostööd energiasektoris.

Tokajevi-Putini kõnelustel poliitikat ei arutata, ütles Tengrinewsile Kasahstani asepeaminister Serik Žumangarin. „Siin on puhtalt majandus- ja kaubandussuhted, mida me arutame. Kohale tulevad eksperdid ja piirkonnajuhid ning allkirjastatakse piirkondadevahelised lepingud. Eelkõige kaubandust ja majandust,” selgitas ta.

Ülemaailmseks tõrjutuks muutunud putini jaoks, kelle vahistamist nõuab Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus, on Kasahstan saamas omamoodi „sillaks” Moskva ja lääne vahel, ütleb politoloog, Euraasia Integratsiooni Instituudi direktor Urazgali Seltejev. „Piiratud suhtluse tingimustes tunnevad putinit huvi ka Tokajevi tähelepanekud ja arvamused päevakajalistes rahvusvahelises päevakorras küsimustes. Peame omast käest aru saama, mis suunas Moskva mõtleb,” usub ta.

15. Lühiuudised

Suur uudis. Euroopa Komisjon soovitas alustada Ukrainaga läbirääkimisi EL-iga ühinemise üle.

„Ukrainas ei austata sõna- ja meediavabadust, valimisi ei korraldata, sellistes tingimustes on absurdne seda EL-i vastu võtta,” ütles Ungari välisminister Péter Szijjártó.

Komponentide puudumise tõttu üritab Venemaa tagasi saada varem Valgevenesse, Egiptusesse, Pakistani ja Brasiiliasse müüdud helikopterimootoreid.

Valge Maja Rahvusliku Julgeolekunõukogu koordinaator John Kirby ütles briifingul, et USA on eraldanud Ukrainale abi üle 60 miljardi dollari, millest 96% on kasutatud ära. Täiendamiseks on jäänud 1,1 miljardit dollarit.

Euroopa Liidu riigid hakkavad järgmisel nädalal arutama ettepanekut 12. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi kohta, mis keskendub Venemaa teemantide keelustamisele.

Slovakkia valitsus ei kiitnud heaks eelmise valitsuse ajal kaitseministeeriumi koostatud 14. sõjalise abi paketti Ukrainale väärtusega 40,3 miljonit eurot. See sisaldas 7,62 mm laskemoona, 5172 x 125 mm laskemoona, 140 raketti õhutõrjesüsteemi Kub jaoks, kaheksa miinipildujat ja 1200 miini.

Venemaa siseministeerium teatas, et Venemaa presidendi putini ja lasteombudsmani maria lvova-belova vahistamismääruse välja andnud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunik Sergio Godínez on „kriminaalartikli alusel” tagaotsitav.

„USA ei suru Ukrainat Venemaaga rahuläbirääkimistele. Oleme korduvalt öelnud: Ukrainaga ei tohiks ilma Ukrainata midagi juhtuda. Me ei ole teadlikud Ukrainaga läbirääkimistest,” ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Vedant Patel.

USA Kongress astus sammu Venemaa keskpanga külmutatud varade ülekandmisel Ukrainasse. Rahvusvaheliste suhete komisjon esitas eelnõu, mis kohustab USA valitsust andma külmutatud Venemaa varad Ukrainale üle.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised