Sõja ülevaade: 613. päev – uus drooni- ja raketirünnak Ukraina suunal
Avaldatud: 29 oktoober, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. oktoober 2023:
uus drooni- ja raketirünnak Ukraina linnade suunal, vene poole väide, et Ukraina ründas droonidega Kurski tuumajaama ning tabamuse olla saanud Venemaal üks suurem naftatöötlemistehas. Eile vene poole edenemisi tuvastada ei suutnud aga Ukraina oma küll ja järjest murelikum nii Avdiivka kandis toimuva suhtes ning egas Iisraeli ümber toimuv ka head und ei too.
1. Droone ja rakette.
2. Tuumajaam ja naftatöötlemistehas.
3. Kupiansk-Kreminna: üks Ukraina edenemine
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: eelmiste päevade kordus.
6. Donetsk: rindejoone muutusi küll eile ei tuvastanud aga tugev vene poole surve jätkub.
7. Lõunarinne: sammhaaval siiski…
8. Herson: no ei saa vene pool idakaldal initsiatiivi tagasi.
9. Venemaa surub järjest enam migrante püssi alla.
10. Eilsed hääletused ÜRO-s.
11. Lühiuudised
1. Täna öösel droonid Hmelnitski (Lääne-Ukraina) piirkonna kohal ja raketirünnak Poltaava oblasti suunal. Tulemusi veel ei tea aga kõlakad, et võib-olla kõik õhus lendav siiski alla lasti. Uuesti hakkas kasvama vene kaudtuletöötlus üle vene piiri Ukraina asulate pihta.
2. Venemaa välisministeerium väidab, et Ukraina mehitamata õhusõiduk kukkus Kurski tuumaelektrijaama tuumajäätmete lattu, kahjustades selle seinu ja veel kaks drooni kukkusid jaama administratiivhoonete kompleksile. Ei oska hetkel arvata, kas tegu oli Ukraina hoiatusega või vene infooperatsiooniga.
Venemaa kaitseministeerium väidab, et tulistas Musta mere kohal ja okupeeritud Krimmi loodeosa kohal alla 36 drooni. Kohalike inimeste infot, et selline mürgel õhus toimus pole siiski seni tuvastanud, aga võimalik, et oli üks ülelend, sest teatati suurest tulekahjust Feodossija (Krimmi idaosa) lähedal ning Venemaal Krasnodari lähedal põles Afipski naftatöötlemistehas. Ilmselt drooni tõttu. Selle võimsus on 6 miljonit tonni (võrdluseks: enne sõda oli Ukraina suurima Krementšugi naftatöötlemistehase projekteeritud võimsus 18,6 miljonit tonni).
Kipub arvama, et Ukraina hakkab näitama hambaid, et rünnates nende energiataristut toob rünnakud ka teie energiataristu suunal. Njah, eks näis, kui palju see kremlit päriselt mõjutab. Võimalik siiski vähemalt kaks suunda, et saabki veel parema ettekäände täiendavaks mobilisatsiooniks ning ühiskonna veelgi tugevamasse kammitsasse panekuks või jäetakse suuremad Ukraina energiataristu objektid rahule. Eks võib-olla mängib rolli ka järgmise aasta putini tagasivalimine…
3. Kupjansk-Kreminna: vene pool küll kiitles, et mitmes suunas edenes aga ka pingelisema otsimisega seda tuvastada ei suutnud ning hoopis pisu üllatas Ukraina kui Sergievka küla juures (vene sillapea üle Oskoli jõe) suutis u 2x2km maa-ala enda kontrolli alla tagasi saada. Eks näis, kas mõned vihmata päevad toovad suurema vene poole surve.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vene pool jätkab oma rünnakuid nii Bahmutist loodes kui edelas, aga edu see neile seni toonud pole. Kui Bahmutist loodes on aktiivsem vene pool, siis Bahmutist edelas pole vene poole vasturünnakud suutnud Ukraina initsiatiivi murda. Jätkuvalt on vene pool hädas, et liialt suur väekontingent on suht kanaliseeritud ja annab Ukrainale lihtsama võimaluse oma kaudtulega tekitada suuri kaotusi nii tavalises logistilises tagamises kui üksuste hävitamises juba vaid rünnakuformatsiooni võttes.
6. Donetsk: eile vene poole rünnakud kahanesid u 1/3 võrra ja siingi suunal vaatamata vene poole suurtele edu teadetele neid siiski tuvastada ei suutnud. Hetkel ei saa kinnitada vene poole väiteid, et Avdiivkast olla Ukraina oma kõrgema staabi välja viinud. Tugevat rünnakutelaine jätkumist siiski vene poolelt peaks veel jaguma ja kõlakaid on, et järjest enam siia üksusi juurde toodavat. Tundub, et putinil on vaja oma presidendivalimiste võidukõneks vaja siiski Donetski oblasti täielikku vallutamist.
7. Lõunarinne: rindejoone muutusi ei tuvastanud, kuigi sammhaaval siiski Ukraina jätkavat.
Berdjanski suund: pisu on aktiivsem vene pool, aga suuremat survet kummaltki poolelt ei tuvastanud.
Tokmaki suund: Ukraina surve pisu aktiivsem kui vene poole oma ja kahelt vene blogijalt kõlakas, et mingid possad siin suunal olla siiski vene pool kaotanud. Küll kiitles vene pool, et olla eile kolm Leopard tanki ära lasknud. Njah, vene poole nutikus oma miinide paigutamisel on paras peavalu. Neid jagub kõikjale ja nii soomuse kui jalaväe vastu. Kui otsida siit positiivset, siis kui vene pool tahaks siit suunalt suuremalt rünnata, siis nende endi miiniväljad saavad ka neile takistuseks. Lihtsalt ei usu (nähes nende vähest koordineeritust), et neil on olemas kõigi miiniväljade passid ja need on käes kõigil neis alades toimetavatel vene üksustel (ka kõigil tasanditel ehk siis mitte ainult pataljoni ülema lauasahtlis). Seni pole siiski näinud suuremat Ukraina üllatusmomenti ja ei kipu uskuma, et seda ei tule. Eks seni ootan nende kergemate maastikusuutlike masinate väljailmumist (no pole seni nende suuremat kasutamist tuvastanud).
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: mitmed vene blogijad tunnistavad nende võimetust kaotada ära Ukraina sillapead Dnepri idakaldal. Kaarti vaadates kipub mõtlema, et nende paari suurem ida ja kagu suunalise tee läbilõikamiseks polegi enam Ukrainal palju vaja ja päris suure osa vene üksuste logistikaahela läbilõikamine võib peatselt õhus olla. Hetkel tundub, et Ukraina kaudtuletöötlus pöörab ka nendele teedele rohkem tähelepanu. Seni on vene pool üritanud Hersoni ja Dnepri läänekalda pommitamisega olukorda muuta aga isegi Ukraina kaudtulelaskude arvuni vist pole jõutud. Jätkuvalt siin suunal pisu ettevaatlikult optimistlik.
9. Venemaa võimud kasutavad ära siseriiklikke etnilisi pingeid, suurendades Kesk-Aasia migrantide avalikku sundimist Venemaa sõjaväeteenistusse, mis tõenäoliselt meeldib Venemaa ultranatsionalistidele enne putini eeldatavat presidendikampaania väljakuulutamist. Moskva juurdluskomitee teatas 27. oktoobril, et alustas 12 kriminaaluurimist naturaliseeritud migrantide suhtes sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmise tõttu ja väitis, et see arv tõusis 28. oktoobril 22 uurimiseni, mille puhul 80 migrandi juba sõjaväeteenistusse saadeti. Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) ja Rosgvardia agendid pidasid 27. oktoobril Krasnojarski krais Norilski lennujaamas toimunud haarangu käigus kinni 40 migrantidest taksojuhti, kes väidetavalt ei registreerinud end Venemaa sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroodes. Need teadaanded on osa hiljutistest meetmetest ja avaldustest, mis avalikustavad suurel määral Venemaa kavatsusi ja jõupingutusi Kesk-Aasia migrantide mobiliseerimiseks. Njah, pisu loodab, et seetõttu hakkab veelgi vähenema migrantide arv (ikka hirmu tõttu sõtta saatmise ees) Venemaal ja annab suurema panuse vähendamaks töötavate inimeste arvu seal riigis.
10. Kommentaarideta: ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni viivitamatu relvarahu kehtestamise kohta Palestiina-Iisraeli konfliktipiirkonnas, mille pakkus välja Jordaania rühma araabia riikide nimel. 193 riigist 120 hääletas poolt. Nende hulgas on Venemaa, Hiina, Prantsusmaa, Šveits, Belgia, Hispaania, Norra, Brasiilia ja Iraan. Vastu on 14, sealhulgas Iisrael, USA, Austria, Ungari, Horvaatia, Tšehhi, Paraguay ja Guatemala. Veel 45 riiki, sealhulgas Ukraina, Ühendkuningriik, Saksamaa, Holland, Kanada, India, Iraak, Poola, Soome, Rootsi, Eesti, Lõuna-Korea ja Jaapan jäid erapooletuks.
Resolutsioonis ei mainita islamistlikku liikumist Hamas, mille rünnak Iisraeli vastu põhjustas Lähis-Ida olukorra uue süvenemise. Kanada muudatusettepanek, mis mõistis mässuliste rünnaku hukka, lükati tagasi, seda toetas 88 riiki ja 55 riiki, sealhulgas Venemaa, oli selle vastu. Vastuvõtmiseks oli vaja kaks kolmandikku häältest.
Resolutsioon nõuab „vahetut, kestvat ja jätkusuutlikku” vaherahu, „millele järgneb vaenutegevuse lõpetamine”. Dokumendis räägitakse ka vajadusest luua humanitaarkoridorid ja tagada esmatähtsate kaupade, sealhulgas vee, toidu, ravimite, kütuse ja elektri jaoks takistamatu juurdepääs Gazasse.
Lisaks nõutakse resolutsioonis „kõikide ebaseaduslikult vangistuses olevate tsiviilisikute viivitamatut ja tingimusteta vabastamist”. Dokumendis nõutakse ka Palestiina tsiviilisikute „mis tahes sunniviisilise ümberasustamise katsete” välistamist.
Iisraeli välisminister Eli Cohen nimetas ÜRO Peaassamblee resolutsiooni „häbiväärseks üleskutseks” ja andis mõista, et riik ei hakka seda ellu viima. „Iisrael kavatseb hävitada Hamasi täpselt nii, nagu maailm tegi natside ja ISISega,” rõhutas ta.
Iisraeli alaline esindaja ÜRO juures Gilad Erdan ütles, et päev, mil resolutsioon vastu võeti, läheb ajalukku „päevana, mil ÜRO kaotas täielikult igasuguse tähtsuse ja legitiimsuse”. „Tänaseks on tõestatud, et ÜRO ei võitle julmuste vastu, vaid julgustab neid. Vastasel juhul on võimatu mõista, kui hullumeelsus on võtta vastu resolutsioon, milles Hamas isegi ei esine,” ütles ta. Erdan lisas, et Iisrael jätkab operatsiooni seni, kuni rühmitus on võidetud.
Palestiina välisministeerium omakorda tervitas resolutsiooni. Ministeerium kirjeldas seda kui „tugevat rahvusvahelist vastust, mis mõistab hukka Iisraeli hoolimatu agressiooni”.
11. Lühiuudised
USA presidendikandidaat Vivek Ramaswamy: „Tahaksin, et Iisrael lööks Hamasi 100 kõrgeima juhi pead puuga ja paneks nad Gaza piirile ritta.” See on sama mees, kes soovitab Ukrainal Venemaa agressioonile alla anda.
Iisraeli sideminister Shlomo Karai ütles vastuseks Starlinki satelliitside lubadustele Gaza sektoris, et katkestab kõik sidemed Elon Muski ettevõttega.
Iisrael kutsub Erdogani avalduste tõttu tagasi Türgi diplomaadid. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kõneles Palestiina miitingul Istanbulis ja nimetas Iisraeli okupandiks. Vastuseks andis Iisrael oma diplomaatidele korralduse Türgist lahkuda.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.