Sõja ülevaade: 612. päev – jälle rünnak Ukraina linnade suunal
Avaldatud: 28 oktoober, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. oktoober 2023:
jälle öine rünnak Ukraina linnade suunal, väga pingeline olukord Avdiivka suunal jätkub ning Dnepri idakaldal jätkab Ukraina edenemist ja no on tunda tatari-mongoli jälg vene kultuuriruumis…
Pisu mures jätkuva pingete tõusuga Iisraeli kandis ning erinevad sõnumid mitmetelt riigipeadelt mujal maailmas teevad järjest rahutumaks.
1. Izmail, Dnipro, Krivõi Rih ja laevad siiski Ukraina suunal liiguvad.
2. Ka rahulikum, aga muid vene poole toimetamisi jagus.
3. Kupiansk-Kreminna: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: karm rünnakutelaine nii Avdiivka kui Marinka juures jätkus ja eile rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: üks suund hangub ja teises vist sammhaaval.
8. Herson: Ukraina jätkab Dnepri idakaldal laienemist.
9. Venemaa keskpanga pisu kehv prognoos.
10. Teaduse rahastus kahaneb Venemaal kaks korda väiksemaks.
11. Njah, tatari-mongoli vallutusaegsed meetodid Venemaal iibe tõstmiseks veel tänagi töös.
12. Uus Venemaa infooperatsioon Ukraina suunal.
13. Uus intsident USA ja Hiina sõjalennuki vahel.
14. Lühiuudised
1. Täna öösel teatati Izmaili kandis (Doonau äärne sadam) plahvatustest, lisaks tuli varahommikusi sõnumeid, et öösel tiibrakettidega rünnati Dnipro eeslinna ja tõenäoliselt ka Krivõi Rih. Piiriülene Ukraina asulate pommitamine jälle mahus u 1/3-1/5 tavalisest mahust.
Täna lahkus Odessa sadamast neli puistlastilaeva – MANASSA QUEEN ja PROPUS (mõlemad Panama lipu all), GLORIA G (Libeeria lipp) ja IASOS (Türgi lipp)
Ukraina õhujõudude väejuhatuse pressiesindaja kolonel Juri Ihnat teatas 27. oktoobril, et vene väed saatsid 2023. aasta septembris välja üle 500 šahedi (Iraani drooni), mis olid suunatud Ukraina kriitilisele infrastruktuurile ja sõjalistele objektidele. Samuti nentis Ihnat, et moderniseeritud šaheedide kere komposiitmaterjalid muudavad neid raskemini tuvastatavaks ning ilmastikutingimused ei mõjuta Venemaa Shahedi operatsioone.
2. Väidetavalt sai Sevastopoli lähedal kannatada Venemaa hüdrograafiapaat Vladimir Kozytsky (masinaruumist suits). Laevale toodi puksiir. Kõlakas tuli, et siiski olla meredrooni (väiksema) tabamus. Kurski ja Belgorodi oblastist pisu vene poole kurtmine jälle tõusis ning olla droonidega rünnatud nende infrat kuni mitmekümne kilomeetri kaugusel piirist.
Krimmis Belbeki lennuväljalt avastati asfaldile värvitud hävitajad. Sellest teatas analüütik MT Anderson, viidates Planet Labsi 26. oktoobri hommikul tehtud satelliidipiltidele.
Vene okupandid moodustavad võitlusest keeldujatest rünnakvägesid, et visata need hiljem Avdiivka lähedale. Sellest teatas erioperatsioonide vägede loodud Rahvusliku Vastupanu Keskus, viidates kohalikele allikatele. Vene Föderatsioonis Kurski oblastis asuvale harjutusväljakule „Inns” on loodud laager, kus „Storm-Z” analoogia põhjal moodustatakse üksused „keeldujatest”, kirjutab CNS. „Storm-Z” on sissetungijate ründekompaniide nimi, mis koosnevad peamiselt vangidest. „Laager on mässu ärahoidmiseks piiratud sõjaväepolitsei ning vene kaardiväe ja politsei eriüksustega. Advokaadid ja pereliikmed ei saa seal olevate soldatitega kohtuda,” järeldab Vastupanukeskus. Kaugus Postojalje Dvory külast Vene-Ukraina piirini on umbes 108 km.
Venemaa võimud on tõenäoliselt sundinud Ukraina sõjavange liituma Ukrainas sõdiva „vabatahtliku” formatsiooniga, mis kujutaks endast Genfi sõjavangide konventsiooni ilmset rikkumist. Venemaa riigimeedia teatas 27. oktoobril, et vabatahtlik pataljon „Bogdan Hmelnitski” „värbas” umbes 70 Ukraina sõjavangi erinevatest Venemaa karistuskolooniatest, on alustanud väljaõpet ja lähetatakse pärast väljaõppe lõppu rindejoone määratlemata piirkonda. Sõjavangide lahingusse sundimine oleks Genfi sõjavangide konventsiooni rikkumine, mis sätestab, et „sõjavange ei tohi saata aladele, kus ta võib lahingutsooni tulega kokku puutuda ega seal kinni pidada” ja nad ei tohi teha „ebatervisliku või ohtlikku tööd”.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole kompimisi jagus umbes 6-le suunale ja rindejoones need muutusi ei toonud. Eilne viimane tugeva vihmaga päev arvatavalt vähendas ka tuntavalt kaudtuletegevust, aga tänasest jälle vihmad mõneks päevaks otsas.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: Ukraina kindralstaap teatas, et Ukraina väed tõrjusid tagasi viis Venemaa rünnakut Bohdanivka ja Khromove lähedal (Bahmutist loodes ja läänes) ning üle 10 Venemaa rünnaku Klištšiivka ja Andriivka lähedal (Bahmutist edelas). Rindejoones muutusi ei tuvastanud, aga on tunda, et vene pool üritab tagasi saada initsiatiivi.
6. Donetsk: hull vene poole surve jätkub. Ukraina väed tõrjusid enam kui 20 rünnakut Avdiivka ümber ja 19 rünnakut Marinka ja Novomõkhailivka (Marinkast lõunas) lähedal. Lisaks tuli teateid paarist proovist Vuhledari lähistel. Seni siiski Ukraina kaitse peab ja Avdiivkast põhjas pole vene pool raudteest üle kanda maha saanud. Sealt ülesaamisel aga läheks olukord Ukrainale keerulisemaks, sest kasvaks veelgi oht Avdiivka suunaliste ühendusteede läbilõikamiseks. Eile jätkas küll vene pool kiitlemist, et nii siin kui seal edenes, aga seda siiski tuvastada seni pole õnnestunud. Teadmata on Ukraina plaanid siin suunal. Kui vene poole kaotustega on suhe vähemalt 1:5-le, siis arvan, et kaitset siin lõigul jätkatakse. Kahe nädala ilmaprognoos ei näita ka veel sügisvihmaperioodi algust.
7. Lõunarinne: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Berdjanski suund: pisu on aktiivsem vene pool aga suuremat survet kummaltki poolelt ei tuvastanud.
Tokmaki suund: siin siiski aktiivsem Ukraina, aga eile ei tuvastanud siingi rindejoone muutusi. Njah, üks vene poole kõlakas, et olla pisu Robotino juures Ukraina edenenud.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: Ukraina sammhaaval laiendab oma kontrolli all olevat ala Dnepri idakaldal. Ulatub see u 35 km laiuselt Dnepri idakaldal (Antonovsi silla juurest Krynkyni) ja seni pole vene pool suutnud ei maapealsete ega õhust tulevate rünnakutega Ukrainlaste edenemist kinni saada. Kipub arvama, et Ukraina luure ja diversioonigrupid on vähemalt kuni 10 km kaugusel jõest ja vaatamata mõnedele vihmahoogudele suudetakse tuvastada sinnani vastase sõjatehnikat, mille järel need kaudtulega hävitatakse. Kuulda ka vene poole kurtmist, et igatsugu Ukraina üksusi teadmata kohtades ringi liigub ja tundub, et vene poolel on infoga seis segane ja loodab, et see nende üksuste juhtimist piisavalt segab.
9. Lähikuudel ootab Venemaa majandust inflatsiooni edasine kiirenemine, lääneriikide sanktsioonide suurendamise oht ja majanduskasvu aeglustumine peaaegu nullini.
See on Venemaa Panga uuendatud prognoos, mis avaldati reedel pärast direktorite nõukogu koosolekut, kus keskpanga intressimäära tõsteti neljandat korda järjest – 15%ni aastas. Keskpanga hinnangul kiireneb tarbijahindade kasvutempo aasta lõpuks praeguselt 6,6%-lt 7-7,5%-le, mis on ligi kaks korda suurem keskpanga 4-protsendilisest eesmärgist ja halvem kui kõik prognoosid, mida Keskpank prognoosinud viimase poole aasta jooksul (juulis 5-6,5% ja septembris 6-7%).
Riskid on endiselt kallutatud inflatsiooni soodustavate riskide poole ja see on muuhulgas geopoliitiliste pingete ja võimalike uute sanktsioonide tagajärg, kirjutab keskpank teates. „Väliskaubandus- ja finantspiirangute tugevdamine võib veelgi nõrgendada nõudlust Venemaa ekspordi järele ja see omakorda vähendab valuuta sissevoolu Venemaale ja võib tabada rubla kurssi,” hoiatab regulaator. Tema prognoosi kohaselt võib Venemaa majanduse kasvutempo järgmisel aastal olla vaid 0,5% ja parimal juhul ei ületa 1,5%, hoolimata suuremahulistest eelarvesüstidest, millest kolmandik läheb armeele ja sõjatööstusele.
Sel aastal kasvab SKT keskpanga hinnangul 2,2-2,7%, kuid kasvutempo on juba aeglustumas: neljandas kvartalis ulatus see vaid 1-2%-ni. Venemaa kodanikel tuleb taas „rihma pingutada”, nagu keskpanga prognoos näitab: eratarbimine võib 2024. aastal väheneda 1-2% ja pessimistliku stsenaariumi järgi ei naase käesoleva aasta tasemele isegi aastal 2026. Tänavu enam kui kahekordistunud ja 7,2-8,7%-ni ulatuv investeeringute kasv võib samuti nulli minna, usub keskpank.
Tegelikult on Venemaa majanduslanguse äärel, ütleb Moskva PF-Capitali peaökonomist Jevgeni Nadorshin. Kuigi tööstus on mullusega võrreldes endiselt suurel positiivsel trendil, on tootmismahud kuude lõikes vähenemas. Augustis kahanes tööstus juuliga võrreldes 0,3%, juulis – juuniga võrreldes 0,1%, mil võrreldes maiga registreeriti omakorda 0,2% langus, kirjutasid TsMAKP eksperdid.
Keskpanga intressimäära tõstmine, mis muudab laenud kallimaks, „lämmatab” majanduskasvu veelgi, hoiatab Nadorshin.
10. Venemaa valitsus valmistab ette radikaalset eelarvesekvestratsiooni (sekvestreerimine on mehhanism, mida kasutatakse siis, kui valitsuse töökulud ületavad kas meelevaldset summat või eelarveaasta jooksul kogutulu. Lihtsamalt öeldes on sekvestreerimine kasutusel automaatsete ja üleüldiste kulutuste kärpimiseks, et vähendada aasta eelarvepuudujääki) kodumaise teaduse arendamise võtmeprojektile, et tasuda sõjaväe ja relvade tootmiskulude eest, mille taset plaanitakse tõsta nõukogude ajast kõrgeimale tasemele.
2024. aastal kärbitakse poole võrra föderaalprojekti „Teadusuuringute infrastruktuuri arendamine” kulusid, selgub riigiduuma andmebaasi postitatud eelarveseaduse seletuskirjast. Föderaalprojektile, mille raames plaaniti soetada vahendeid ja seadmeid ülikoolidele ja teaduskeskustele kogu Venemaal, kulub aasta tagasi vastu võetud eelarveseaduses sisalduva 97 miljardi (970 miljoni euro) asemel 47,8 miljardit rubla (478 miljonit eurot).
Eelarve sekvestreerimise suurimad kannatajad on ülikoolid ja teadusorganisatsioonid, nagu eelarvematerjalidest selgub: nende infrastruktuurikulusid kärbitakse 40 miljardi rubla (400 miljoni euro) võrra.
Eraldisi unikaalse teadusinstallatsiooni „megateaduse” kavandamiseks Russki saare – sünkrotronil, milles teadlased kavatsesid kiirendada elektrone valguse lähedase kiiruseni – vähendatakse 2,2 miljardi rubla (22 miljoni euro) võrra. Sama palju vähendatakse projektide rahastust Kurtšatovi instituudis, kus plaaniti eelarveraha abil kaasajastada sünkrotronkiirguse allikat ja luua ka impulssneutronite allika prototüüp. Piiramatu navigatsioonialaga uurimislaevade ehitamise kulud vähenevad 270 miljoni rubla (2,7 miljoni euro)võrra; nukleaarmeditsiini keskuse ehitamiseks Kurtšatovi instituuti – 137 miljonit rubla (1,37 miljonit eurot).
Lisaks plaanib valitsus säästa üle 4 miljardi rubla (40 miljoni euro) veel kahe riikliku projekti„“Teadus” artikli pealt. Föderaalprojekti „Suuremahuliste teaduslike ja teaduslik-tehnoloogiliste projektide arendamine prioriteetsetes uurimisvaldkondades” rahastamine väheneb 8% – 20,4 miljardilt 18,8 miljardile rublale (204 miljonilt 188 miljoni euroni). Föderaalprojekti „Teaduse, kõrghariduse ja tööstuse integratsiooniprotsesside arendamine” kulud vähenevad 10% – 36 miljardilt 32,4 miljardile rublale (360 miljonilt 324 miljoni euroni).
Instrumentide ja seadmete ostude vähenemise taustal peavad teadlased täitma president putini juhiseid, kes aasta alguses nõudis „tundlikes” valdkondades enam enda (Venemaa) kompetentsi ja põhitehnoloogiaid.
Teadlaste jaoks on ennekõike oluline keskenduda tehnoloogiatele ja toodetele, mis „tagavad tervishoiu, eluaseme- ja kommunaalteenuste sektori, energeetika, peamiste tööstusharude ja julgeolekusektori toimimise”, ütles putin ja lisas, et nendes valdkondades riik ei saa endale lubada „kriitilist sõltuvust välisinstitutsioonidest”.
11. Venemaa riigiduuma tegi ettepaneku lühendada raseduse katkestamise perioodi pärast vägistamist 22 nädalalt 12 nädalale ja muudel juhtudel kaheksale nädalale, nõudes lapse isa nõusolekut abordi tegemiseks ja seda teha ainult riiklikes kliinikutes. Parlamendiliikmed ja ühiskonnaaktivistid esitasid selliseid ideid Riigiduuma tervisekaitsekomisjoni ümarlaual, mis oli pühendatud raseduse kunstliku katkestamise arutelule, teatab „Põhi. Reaalsus”.
Komisjoni liige veronika vlassova tegi samuti ettepaneku teha aborti praeguse 48 tunni asemel alles nädal pärast seda, kui naine pöördus meditsiiniasutusse. Abieluaegse abordi otsus tuleks tema sõnul teha isa, alaealise puhul aga vanemate loal. Asetäitja dmitri gusev toetas neid ettepanekuid: „Kui tunnistame, et emaüsas oleval lapsel on juba hing, siis perekonnaseadustiku järgi on isal ja emal laste suhtes võrdsed õigused. Siis ja siin peaks olema isal samasugune õigus abordi üle otsustada.”
Heategevusfondi Perekond – Riik – Maailma juht inga jumaševa seostas aborti Ukraina sõjaga. „Võit fašismi üle on võimatu ilma võiduta fašismi üle sisemuses (no ei oska paremini tõlkida). Abort nõudmisel on süütu inimese mõrv ebamugavuse, ebakompetentsuse, halva tervise ja mitteõigeaegsuse tõttu,” ütles ta.
Nüüd tehakse otsus raseduse katkestamise kohta vastavalt seadusele „Kodanike tervisekaitse aluste kohta”. Abort on lubatud kuni 12 nädalat, sotsiaalsetel põhjustel kuni 22 nädalat ja meditsiinilistel põhjustel olenemata perioodist. 2023. aasta 27. oktoobri andmetel tehti haigekassa andmetel selle aasta jaanuaris-augustis 183,4 tuhat aborti, mis on 5% vähem kui eelmise aasta samal perioodil.
Suhteline sündimus 2023. aasta jaanuarist juunini sai tänapäeva Venemaa üheks halvimaks. Rosstati andmetel oli see 8,5 last 1000 inimese kohta. See näitaja oli kehvem 1999. aastal – 8,3 last 1000 inimese kohta. Njah, ei taha isegi kommenteerida, kuidas Venemaa tahab tõsta iivet…
12. Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat (GUR) teatas, et Venemaa eriteenistused saatsid propagandistidele välja järjekordse „käsiraamatu”, mille eesmärk on õõnestada läänepartnerite usaldust Ukraina vastu. Nende inforünnaku üks sihtmärke oli kaitseminister Rustem Umerov. Luure usub, et agressorriigi järgmise teabekampaania eesmärgiks on jätkuvalt peatada Lääne sõjaline abi Ukrainale.
Luure peadirektoraadi sõnul on „kremli käsiraamatu peamised võltsingud” järgmised:
– korrumpeerunud Ukraina müüb väidetavalt Hamasi terroristidele relvi;
– Ukraina kasutab väidetavalt viljakoridori ebaseaduslikuks relvakaubanduseks;
– Umerov kasutab väidetavalt oma sidemeid araabia maailmas ebaseaduslikuks relvakaubanduseks;
– Seda, et Liibanon avas turu Ukraina põllumajandustoodetele, kasutatakse väidetavalt ebaseaduslikuks relvakaubanduseks.
Nende valede toetuseks andsid Venemaa eriteenistused Hamasi terroristidele üle üksikud näidised Lääne relvadest, mille Venemaa armee Ukrainas tabas. Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat hoiatab Venemaa propaganda leviku eest.
9. oktoobril teatas luure peadirektoraat, et Venemaa luureteenistused andsid Ukraina lahingute käigus Hamasile üle kätte võetud relvad, et süüdistada Ukraina sõjaväge „regulaarses terroristidele lääne relvade müümises”. GUR hoiatas, et Venemaa propaganda püüab seda võltsuudist lääne meedias propageerida. medvedev kinnitas peaaegu kohe GUR-i sõnumit, öeldes, et „Ukraina neonatside režiimile üle antud relvi kasutatakse Iisraelis aktiivselt”. 10. oktoobril märkis Jusov, et me räägime ainult väikerelvadest väikestes kogustes. Ärasaatmine toimus ilmselt varem.
13. Hiina hävitaja „viis läbi USA õhujõudude lennuki B-52 (väga suur strateegiline pommitaja) ebaturvalise lähenemise” rahvusvahelises õhuruumis Lõuna-Hiina mere kohal. Seda öeldakse USA India-Vaikse ookeani väejuhatuse avalduses. Avalduses öeldakse, et juhtum leidis aset ööl vastu 24. oktoobrit 2023.
Hiina hävitaja Shenyang J-11 piloot „peatas ebaturvaliselt” USA õhujõudude lennuki B-52, mis oli tavapärasel missioonil rahvusvahelises õhuruumis Lõuna-Hiina mere kohal. Avalduse kohaselt „lendas Hiina Rahvavabariigi piloot ebaturvaliselt ja ebaprofessionaalselt” ning „näitas kehva lennuoskust”. Ta lendas lennukiga lubamatult suure kiirusega umbes 10 jala (veidi üle 3 meetri) B-52-st allpool, „seades mõlemad lennukid kokkupõrkeohtu”.
Avalduses öeldakse, et USA sõjavägi oli „murelik, et piloot ei mõistnud, kui lähedal ta kokkupõrkele oli”. USA väejuhatus rõhutab, et intsident toimus öösel piiratud nähtavuse tingimustes, selgelt eirates ohutust, mis on vastuolus rahvusvaheliste reeglitega.
Alates 2021. aasta sügisest on Pentagon loendanud juba üle 180 Hiina sõjaväepilootide sarnase käitumise juhtumi USA lennukite vastu. 17. oktoobril 2023 avaldati valik salastatusest vabastatud pilte ja videoid, mis näitavad Hiina lennukite riskantset käitumist rahvusvahelises õhuruumis Ida- ja Lõuna-Hiina mere piirkonnas.
Avalduses rõhutati, et Ühendriigid „jätkavad lendamist, seilamist ning ohutult ja vastutustundlikult tegutsemist kõikjal, kus rahvusvaheline õigus seda lubab”.
26. mail püüdis Hiina õhujõudude hävitaja Shenyang J-16 „liiga agressiivselt” kinni ja sundis USA õhujõudude luurelennukit oma kurssi kohandama. Hiina väidab, et valdav osa Lõuna-Hiina merest on tema suveräänne territoorium (Haagi rahvusvaheline kohus lükkas selle tagasi, kuid Peking on keeldunud seda otsust tunnustamast), ning militariseerib piirkonda aktiivselt, sealhulgas ehitab selleks tehissaartele sõjaväebaase. Selle vastu on USA, Jaapan, Filipiinid ja teised piirkonna naabrid.
14. Lühiuudised
ELi juhid ei suutnud Ukrainale 50 miljardi dollari suuruse abipaketi osas kokku leppida. Ungari ja Slovakkia olid kavandatava paketi vastu. Orban ütles, et see ettepanek „ei tööta meie heaks”, samas kui Slovakkia liider Fico ütles, et ei toeta sõjalist abi Ukrainale.
Saksamaa ja Taani teatasid uutest sõjalise abi pakettidest Ukrainale 27. oktoobril. Taani kaitseministeerium (MD) teatas Ukrainale sõjalise materiaalse toetuse paketist väärtusega umbes 500 miljonit eurot, mis sisaldab tanke T-72, BMP- 2 jalaväe lahingumasinaid, suurtükiväe laskemoona ja droone. Saksamaa valitsus teatas umbes 5,4 miljardi euro väärtuses sõjalise abi paketist, mis sisaldab MARS II õhutõrjerakette ja täiendavat IRIS-T SLM õhutõrjesüsteemi.
Eesti sõjaväeluure ülema briif ETV-s ületab alati Ukrainas uudisekünnise ning üllatavalt tihti on seal öeldud info leidnud täiendavat kajastamist või tõdemist ka teiste riikide analüütikute poolt.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
