Sõja ülevaade: 605. päev – suur hulk vene poole rünnakuid
Avaldatud: 21 oktoober, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. oktoober 2023:
u 77 vene poole rünnakut ööpäevas ning olla kaotuste suhtarv tõusmas järjest kõrgemale Ukraina kasuks.
1. Krõvyi Rih.
2. Eile vene poole kurtmist palju polnud.
3. Kupiansk-Kreminna: vene ründetaktika muutus ning surve kestab.
4. Siversk: kaudtuli.
5. Bahmut: loodes aktiivsem vene pool ja edelas ikka Ukraina.
6. Donetsk: karm rünnakutelaine nii Avdiivka kui Marinka juures jätkus ning pisu ka vene pool edasi sai.
7. Lõunarinne: sammhaaval.
8. Herson: tundub, et Ukraina tegevust seni vene pool Dnepri idakaldal ohjata ei suuda.
9. Hiina suunalt jätkub droonide kaubandus Venemaale.
10. Pisu Venemaa mõjutustegevusest kahjustamaks demokraatlike valimiste legitiimsust.
11. Venemaa rahvastik jätkab kiiret kahanemistrendi.
12. Lühiuudised.
1. Krõvyi Rihis teatati eile mitmetest plahvatustest (raketid tulid kahes laines Krimmi suunalt). Piiriülene pommitamine Venemaa suunalt kuivas eile päris kokku, pisu tihedam oli see mõne Sumõ kandi küla suunal ja Hersoni oblastis paari küla suunal.
2. Tadžikistanis Dušanbes kukkus alla vene õhujõudude sõjaväe transpordilennuk Il-76. Meeskond jäi ellu ning ametlik uudis oli, et mootor süttis. Hea uudis on siiski see, et lennukitega juhtub Venemaal järjest enam õnnetusi ning tundub, et kvaliteediga on muresid. Eile töötas Sevastoopolis õhutõrje, rohkem infot veel hommikuks polnud.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakud paljudes rindelõikudes jätkusid (olla u 30 kanti neid). Küll muutis vene pool rünnakute taktikat ja on asunud ründama väiksemate jalaväeüksustega. Vähemalt Ukraina poole sõnul pole see olnud vene poolele edukas, sest kasvasid hoopis vangi langemised ning mõnes kohas rinde keskosas olla ka kaotatud possasid. Tuleb kurtmist vene poole sodatitelt, et jätkuvalt ei suudeta toetada kaudtule ega lennundusega rünnakusuundi piisavalt täpselt ning õigeaegselt. Oli ka pisu Ukraina omade kiitlemist, et vene T-90 tanke olevat siin rindel üllatavalt palju ära romustatud. Arvan, et vene pool hakkab peatselt uuesti suuremate jõududega proovima. Vähemalt kahe nädala ilmateade veel suuri sügisvihmasid ei luba.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vene pool on aktiivsem Bahmutist loodes ja Ukraina edelas. Eile olla Ukraina saanud Klisiivkast põhjapool suunaga otse Bahmuti poole sillapea üle raudtee. Hetkel kõlakas, et võib-olla suutis vene pool Kurdjumivka juures ühed kaotatud possad tagasi saada, aga eks homseks targem. Jätkuvalt pisu imestama paneb, et suures ülekaalus olevad vene üksused ei suuda siin lõigus olla aktiivsemad.
6. Donetsk: Krasnohorivka küla (5 km Avdiivkast põhja pool) ümber jätkas vene pool tihedat rünnakutelainet ja kahes lõigus mitusada meetrit edasi sai, aga mitte Avdiivkale lähemale. Kõik rünnakud lõuna ja edela poolt Avdiivka suunal löödi tagasi ja vene poole kõrged kaotuste numbrid jätkuvad. Veel eilegi jätkus suur vene poole kaotuste kajastamise videode hulk. Kipub arvama, et sellise tugevusega rünnakutelained saavad siiski mõne nädalaga otsa. Kui surnutega on lihtne, siis haavatutega peaks olema vene poolel üha keerulisem ning hoopis sealt võib tulla enim vene soldatite (aga ka lähedaste) rahulolematust. Marinka kant on sama tiheda rünnakutelaine all, aga siin muutusi rindejoones polnud.
7. Lõunarinne: suuri muutusi polnud.
Berdjanski suund: kipub vene pool aktiivsem olema ja rinne pisu hallis alas jätkab kõikumist.
Tokmaki suund: siin suunal siiski Ukraina aktiivsem ja nii üldsõnalised Ukraina väited kui kõlakad kinnitavad, et possahaaval siiski edenemine jätkub.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: seni pole vene pool suutnud piiri panna Ukraina toimetamistele Dnepri idakaldal. Võeti küll appi lennuväge ning tõsteti kaudtuleüksuste tööd, aga tundub, et hoopis oli tulemuseks suurem kaudtuleüksuste kaotamine, sest Ukraina seire töötab paremini. Osa vene blogijaid arutleb, et kas siin suunal ikka on piisavalt vajaliku kvaliteediga vene üksusi, et võimalikku pealetungi ohjes hoida.
9. Venemaa ostab Hiina ettevõtetelt massiliselt droone, väikerelvi ja kahesuguse kasutusega kaupu. Seda öeldakse USA kaitseministeeriumi aruandes Hiina kohta.
Ameeriklaste sõnul näitasid Venemaa tolli andmed, et Hiina ettevõtted, sealhulgas riigiettevõtted, müüsid Venemaa sõjaväetarbijatele tsiviilotstarbelisi, kahesuguse kasutusega ja mõningaid väiksemaid sõjakaupu. Jutt käib käsirelvadest, varuosadest, navigatsiooniseadmetest ja kaitsevahenditest.
Pentagon kirjutab, et Hiina suur ja reguleerimata kommertsdrooniturg on võimaldanud Venemaa vägedel regulaarselt soetada väikeseid droone ja kahesuguse kasutusega mehitamata õhusõidukeid (UAV), et toetada sõda Ukraina vastu. Hiina ettevõtted eksportisid 2022. aasta märtsist 2023. aastani Venemaale enam kui 12 miljoni dollari väärtuses droone ja droonikomponente. Venemaa väed kasutasid Hiina päritolu droone Ukraina sihtimiseks, jälgimiseks ja löömiseks.
USA salastatusest vabastatud luureraportis öeldakse, et Hiina aitab Venemaal lääne sanktsioonidest mööda hiilida ja pakub Moskvale tõenäoliselt sõja jaoks sõjalist ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiat. FT sõnul näitas Hiina Saudi Araabia läbirääkimistel „konstruktiivset positsiooni” ja Kiiev oli rahul. Venemaa ja Hiina diplomaatiliste teenistuste sõnumid viitavad sellele, et Pekingi ja Moskva seisukohad Venemaa Ukraina-vastase sõja küsimustes lähevad üha enam lahku, kirjutab ISW.
10. Venemaa kasutab spionaaži, sotsiaalmeediat ja Venemaa riiklikku meediat, et õõnestada avalikkuse usaldust demokraatlike valimiste vastu kogu maailmas. Nii seisab USA luureraportis, mis edastati diplomaatiliste kanalite kaudu 100 riiki, vahendab Reuters.
Luureraporti kohaselt usuvad Venemaa kõrged valitsusametnikud, sealhulgas kremli tippametnikud, et demokraatlike valimiste institutsiooni õõnestamisele suunatud mõjuoperatsioonid on tõhusad ja kavatsevad selles suunas tegutseda ka edaspidi. USA välisministeeriumi kõrge ametnik kommenteeris luureraportit ja usub, et Venemaa desinformatsiooni operatsioonid 2020. aasta USA valimiste ja Covid-19 pandeemia kohta on olnud edukad, mistõttu kremlil on vaja tõhustada operatsioone, et mõjutada valimisi anonüümselt teistes riikides.
Ametnik ütles, et selleteemaline aruanne saadeti ametlike välisministeeriumi kanalite kaudu enam kui 100 USA saatkonnale Ameerikas, Euroopas, Aasias ja Aafrikas nende riikide valitsustele edastamiseks. Raport kujutab endast Washingtoni katset seista vastu Moskva katsetele „külvata ebastabiilsust” demokraatlikes riikides, luues mulje, et väidetavalt on valimiste institutsioon neis „õõnestatud” ja valimiste tulemusel tekkivad valitsused „pole legitiimsed”.
„Washington tunnistab oma haavatavust selle ohu suhtes,” öeldakse raportis, kuna luureagentuuride sõnul propageerib Venemaa teavet, mille eesmärk on õõnestada avalikkuse usaldust 2020. aasta USA valimiste vastu. Venemaa ühised jõupingutused aastatel 2020–2022 keskendusid avalikkuse usalduse õõnestamisele valimiste vastu vähemalt üheksas demokraatikus riigis, sealhulgas USA-s, öeldakse raportis, samas kui 17 muud riiki olid „vähem väljendunud” jõupingutuste sihtmärgiks.
Sellise mõju saavutamiseks „kasutab Venemaa nii avalikke kui varjatud mehhanisme, sealhulgas mõjuvõrgustikke ja volikirju”, mida koordineerivad Venemaa luureteenistused, öeldakse raportis. Raportis soovitatakse demokraatlikel valitsustel astuda Venemaa valimistesse sekkumisele vastu sanktsioonide, üksteisega suhtlemise, Venemaa spioonide väljasaatmise ja reisikeeldudega.
11. Venemaa rahvaarv väheneb 2046. aastaks föderaalse statistikateenistuse demograafilise prognoosi kohaselt 7,68 miljoni inimese ehk 5,3% võrra. Rosstati prognoosi kohaselt väheneb aastaks 2046 venelaste arv 138,77 miljoni inimeseni, mis on NSV Liidu aegade miinimum. Viimati registreeriti selline rahvaarv – 138,8 miljonit – 1981. aastal. 2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Rosstati andmetel Venemaal 146,45 miljonit inimest.
Rosstati prognoos koostati ilma „uutes piirkondades” – DPR, LPR, Zaporozhye ja Hersoni piirkondades – elavat elanikkonda arvesse võtmata. Alates 2015. aastast on andmeid esitatud Krimmi ja Sevastoopoli elanike arvu arvesse võttes.
Rosstati hinnangul on tööealise elanikkonna osakaal 2045. aastal 57,5% kõigist riigis elavatest inimestest, 2023. aastal aga 57,0%. Seega, võttes arvesse Venemaa kogurahvastiku vähenemist, väheneb tööealiste inimeste arv 2045. aastal praeguselt 83,47 miljonilt 79,79 miljonile.
Rosstat prognoosib, et alla tööealise elanikkonna (alla 15-aastased lapsed ja noorukid) osakaal väheneb 2045. aastal 15,6%-ni 2023. aasta 18,5%-lt ning üle tööealise elanikkonna osakaal tõuseb 24. eluaastalt 26,9%-ni. 5%.
Rosstati andmetel langeb sündimus Venemaal aastatel 2023–2027 – 1,245 miljonilt beebilt 1,140 miljonile – ja hakkab tõusma alles 2028. aastal. Aastaks 2045 ennustab statistikateenistus 1,426 miljoni lapse sündi.
12. Lühiuudised
Riigiduuma asetäitja ja endine Lõuna sõjaväeringkonna ülema asetäitja andrei guruljov kutsus tele-eetris üles hävitama putini vastu seisjaid Venemaal. „Kogu mäda, mis alles jääb (tema sõnul 20%), tuleks kui mitte isoleerida, siis vähemalt kuidagi hävitada.”
Põhja-Koreasse lavrovi visiidile kaasa võetud Venemaa telesaatejuht Olga Skabeeva kiitis Põhja-Korea elu, pidavat väga normaalne olema.
Venemaa piirkondade politseinikud lähevad Palestiina-meelsete protestide kasvava ohu tõttu üle tõhustatud valvele. Baza allikate sõnul on sellised meetmed kasutusele võetud peaaegu kõigis Venemaa Föderatsiooni moodustavates üksustes pärast Moskvat ja Moskva piirkonda, kus neist eelmisel päeval teatati. Politseinikud viiakse üle 12-tunnisele tööpäevale ja neil on keelatud oma piirkonnast lahkuda. Iisraeli-vastaste meeleavalduste kasvukohaks Venemaal on saanud Dagestan, kus politsei on alates 17. oktoobrist juba mitu Palestiinat toetavat meeleavaldust laiali ajanud. Khasavyurtis riputasid osalejad Palestiina lipu tanki monumendile. Politsei tõrjus nad väljakult välja, kuid ei julgenud vahistada.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
