Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 16. oktoober 2023:

Avdiivka massiline pommitamine jätkus, suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanud.

1. Piiriülene Ukraina asulate pommitamine langes eile madalseisu.

2. Üks suurem alajaam Belgorodi oblastis sai tabamusi.

3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakute intensiivsus jätka langemist ning pisu tõusis Ukraina aktiivsus.

4. Siversk: vaikne.

5. Bahmut: vene pool üritab enda vasturünnakutega linnast edelas Ukraina aktiivsust maha suruda, aga seni see pole neile edu toonud.

6. Donetsk: tugev rünnakutelaine nii Avdiivka kui Marinka suunal, aga tuntav intensiivsuse ja rünnakuarvu langus, rindejoones muutusi ei tuvastanud.

7. Lõunarinne: Tokmaki suunalt üritab vene pool initsiatiivi haarata.

8. Herson: kaudtuleduell.

9. Tatarstanist pärit vene mobiliseeritud kurdavad…

10. pahupidi mees jätkab oma mantrat.

11. Varjatud mobilisatsioon Venemaal jätkub.

1. Eile oli piiriülene pommitamine rekordilises languses ja põhjust ei tea.

2. Eile öösel ründasid droonid Belgorodi oblastis Venemaa elektrialajaama Krasnaja Jaruga. Ukraina luure teatel oli see alajaam ühendatud Venemaa sõjaväerajatistega. Venemaa kaitseministeerium teatas pühapäeva hommikul Ukrainast pärit lennukitüüpi UAV (drooni) rünnakust. Venelaste sõnul hävitasid õhutõrjesüsteemid 27 droonist 20, millest 18 olid Kurski oblasti kohal ja veel kaks Belgorodi oblasti kohal. Seda, mis teistega juhtus, teada ei antud. Lisaks tuli kurtmist põhiliselt Brjanski oblastist, et rahu ei saada.

3. Kupiansk-Kreminna: lahingud jätkuvad Liman Pershy ja Sinkivka juures (Kupianskist kirdes, Orlyanka lähedal (Kupianskist idas) ning rinde keskmises lõigus Novojehorivka ja Makiivka lähedal. Kaartidelt küll muutusi ei tuvastanud, aga mitmed Ukraina ja vene blogijad kinnitavad, et siingi olla hakanud rindejoon mitmes paigas lainetama. Pigem on see hea uudis, sest Ukraina on muutunud mitmes lõigus ise aktiivsemaks. Vene poole rünnakute intensiivsus on juba teist päeva väikeses languses. Täna lubab ilmateade seal kandis tugevat vihma ning õhusoe hakkab taanduma.

4. Siversk: „vaikne”.

5. Bahmut: rindejoone muutusi ei tuvastanud. Enamus vene poole rünnakuid on kas Bahmutist loode suunal või Klisiivka-Andriivka suunal, aga eile need edu ei toonud: Ukraina jätkab Bahmutist edelas vene poole kulutamist. Kipub jääma tunne, et Ukraina siin suunal vihmaperioodi ootabki, et jätkata väikeste jalaväeüksustega hea jalaväelase ilma ära kasutamist.

6. Donetsk: vene poole rünnakute intensiivsuse ja arvu väike langus jätkub. Tundub, et vene komandörid ei julge enam suurte üksustega rünnakule minna, sest oled päeva pealt ilma oma üksusest ning üritatakse pigem max kompanii suuruse üksusega (u ühik soomust) edeneda. Njah, ka putini eilsest retoorikast on kadunud mõiste suur pealetung Avdiivka suunal ja on asendunud aktiivse kaitsega. Enam ei kirjuta ka enamus vene blogijaid suurtest edusammudest ning vene poole blogijate kaardidki on hakanud muutuma tõepärasemaks. Eks sealt poolt mõningaid kõlakaid ikka läbi lipsab, et kaudtulemoonaga on kitsas (pigem tarneahelate pommitamise tõttu tekivad augud varustamises), koostöö puudumine pataljonide vahel ning väga halvustav suhtumine kõrgema juhtkonna poole. Lisaks kurdetakse, et roteerumist ei toimu. Njah, tundub, et enamust ei taheta isegi seaduses lubatud puhkusele kaheks nädalaks lasta. Marinka juures on ikka u 10 rünnakut päevas ja siingi rindejoon muutuseta. Seni pole vene lennunduse suur toetus ja lauspommitamine tervel rindel loodetud edu toonud ning järjest enam kasvab kindlustunne, et vene poole läbimurde suutlikus pigem langeb kuigi nn kvantiteeti peaks siiski veel jaguma. Njah, isegi vene pole kaudtuli on põhiliselt suunatud Avdiivka linna pihta selle asemel, et pommitada Ukraina positsioone või logistikaahelat. Njah, see linn on vist piisava suurusega sihtmärk, millele kindlasti pihta saab ja saab lahingupäevikusse „edukad” lasud kirja panna.

7. Lõunarinne: lainetus hallis alas jätkub j

Berdjanski suund: muutusi rindejoones ei tuvastanud pigem possade vastastikune torkimine.

Tokmaki suund: Robotine suunal on tõusmas vene poole rünnakute intensiivsus ja arv. Kuna siin suunal on jätkuvalt nii tehnika kui isikkoosseisu poolelt ülekaal vene poolel, siis rünnakutele lükata rahvast veel jagub. Küll kuluvad seetõttu kiiresti just vene dessantüksused ning seni pole suudetud siin suunal Ukraina kaudtuletöötlust maha suruda. Pisu oht on, et siin suunal võib rinne hakata hanguma. Njah, siiski jätkuvalt pisu optimistlik, sest lahinguväljast on tänu liitlaste abile väga hea seirevõimekus ning küll need vene poole kaitse nõrkused siiski üles leitakse ning kuskil pisu riskides paras üllatus töösse lükatakse. Kahjuks pole enda varasemad prognoosid paika pidanud ja seni pole vene poole kaudtuleüksuste ning seireseadmete tabamisega jõutud soovitud tulemuseni.

Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.

8. Herson: varasemate päevade kordus: Hersoni massiline igapäevane pommitamine ning vene pool seni ootab suurt Ukraina pealetungi üle Dnepri, sillapead Dnepri idakaldal alles.

9. Rünnakutele hakati saatma Tatarstanist mobiliseerituid, kes teenisid Svatovski suunal territoriaalkaitsejõududes üle aasta. Nende sugulased salvestasid pöördumise Venemaa presidendi vladimir putini ja kaitseminister sergei šoigu poole, nõudes võitlejate „päästmist”. Video postitas „News Caution”. Jutt käib väeosa 29660 rügemendi 1234 mobiliseeritud 2. pataljonist. „Suurem osa pataljonist on rünnakul, ülejäänud ootavad nüüd iga päev saatmist. Nad kannavad tohutuid kaotusi. Iga minut tuleb teateid haavatutest ja hukkunutest,” räägivad pöördumise autorid. Nende sõnul ei keeldu sõdurid võitlemast, kuid neile lubati teenistust terroristide kaitses ning nad saadetakse rindejoonele väidetavalt putini ja šoigu korraldusi rikkudes.

Mobiliseeritute sugulased ja ise sõtta kutsutud reservväelased salvestavad regulaarselt samalaadsete kaebustega videosõnumeid riigi juhtkonnale. Sõjavägi pole sageli rahul sellega, et nad suunatakse sõjalisest kaitsest ümber annekteeritud DPR ja LPR juhtkonda ning saadetakse frontaalrünnakutele Ukraina kindlustatud aladele.

2022. aasta detsembris teatas putin, et Ukrainas on mobiliseeritud 150 tuhat inimest, kellest 77 tuhat on „lahingupositsioonidel” ja ülejäänud täidavad „territoriaalkaitseüksuste funktsiooni” või läbivad lisaväljaõppe „teisel või kolmandal liinil”. Mediazona ja BBC andmetel hakati mobiliseeritud inimesi aktiivselt rünnakuteks saatma pärast Ukraina vasturünnaku algust 2023. aasta suvel. Selle kategooria sõjaväelaste 4029 kinnitatud kaotusest suri sel perioodil 30%.

Septembris „ründasid” venelased Internetti küsimusega ajateenijate koju tagasitoomisest. Yandex Wordstati andmetel tegid kasutajad septembris Yandexis 134 tuhat sellist päringut. Seda on 51% rohkem kui eelmisel kuul (umbes 89 tuhat). putini kõne ülekanne Valdai foorumist oli samalaadsete kommentaaridega üle ujutatud. Venelased kirjutavad ka petitsioone, mis nõuavad rindelt mobiliseeritute tagasitoomist. Üks neist, mille postitas 19. septembril projekt Zemsky Defender, kogus üle 17,8 tuhande allkirja. Eelkõige tehakse ettepanek „viia konflikt Ukrainaga üle diplomaatiliseks kanaliks ja lahendada see rahvusvahelise vahenduse kaudu”.

10. USA avaldusi vajadusest valmistuda samaaegseks sõjaks Hiina ja Venemaaga ei tasu tõsiselt võtta, leiab putin. Tema arvates ei teki tuumariikide vahelise konflikti idee „terve mõistuse juures” inimestele tõenäoliselt pähe.

„Aga kui ta tuleb, teeb see meid ainult ettevaatlikuks. Ja veelgi enam võidelda korraga nii Venemaa kui Hiinaga. Muidugi jama. Ma arvan, et see kõik ei ole tõsine. Seega nad lihtsalt hirmutavad üksteist,” ütles putin intervjuus korrespondent Pavel Zarubinile. Samas hoiatas ta, et kui USA tahab ikkagi Venemaaga sõdida, on see „mitte sõjaline erioperatsioon, vaid hoopis teistsugune sõda”.

putin märkis ka, et Washington ise on Moskva ja Pekingiga suhete halvenemise algataja ning lisaks sunnib seda tegema oma Euroopa liitlasi, kuigi Brüssel „ei taha Hiinaga tülli minna”. Tema sõnul kasvab EL-i kaubavahetus Hiinaga pidevalt, „ja veelgi kiiremini” kui Venemaa oma.

11. Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat teatas, et Venemaa mobiliseerib iga kuu kümneid tuhandeid inimesi. Sellest teatas luure peadirektoraadi esindaja Andrei Jusov intervjuus kanalile „Me-Ukraina”. Tema sõnul pole mobilisatsioon Venemaal peatunud ning iga kuu võetakse kümneid tuhandeid okupatsiooniarmeesse, kuid kreml pole veel otsustanud totaalset mobilisatsiooni välja kuulutada. Ta märkis, et Moskvas on rahutused ja seetõttu mobilisatsiooni avalikult välja ei kuulutata.

Jusov ütles, et Vene Föderatsioon valmistab samal ajal riigimasinat ette uuteks ajateenistuslaineteks. „Juriidiliselt suurendatakse seadusandlust ja repressiivorganite volitusi selliselt, et uue mobilisatsioonilaine otsuse ootamatu väljakuulutamine ei saa igal hetkel tunda käegakatsutavat vastupanu,” lõpetas luureohvitser.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised