Sõja ülevaade: 598. päev – Mordori pilv Ukraina linna kohal
Avaldatud: 14 oktoober, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. oktoober 2023:
Mordori pilv Avdiivka kohal.
1. Piiriülene ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine jätkub ning Põhja-Koreast tuleb Venemaale kaudtulemoona juurde.
2. Kaks vene sõjalaeva Mustal merel olla pihta saanud (üks lisandus eilsele uudisele).
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole intensiivne rünnakutelaine jätkus.
4. Siversk: vaikne.
5. Bahmut: Ukraina initsiatiiv on alles ning õrnad märgid vene üksuste moraalilangusest.
6. Donetsk: päris hull Avdiivka pommitamine ning lainetena vene poole rünnakud jätkusid.
7. Lõunarinne: Tokmaki suunal pisu Ukraina edenes aga kuidagi pisu vaikne.
8. Herson: kaudtuleduell.
9. G7 tugev avaldus.
10. Gazprom hädas ka Hiina suunal.
11. Britid tahavad suurenda enda sõjalist kohalolekut ida suunal.
12. Lühiuudised
1. Jätkus Brjanski oblastist väga tihe Ukraina asulate pommitamine. Ikka peab tõdema, et vene pool pommitab põhiliselt vaid kaardi järgi ja sihtmärgiks on kõik asustatud piirkonnad. Siin lõigul on Ukraina kaudtuld vähem, aga siiski ulatuti drooniga kuni Brjanski linnani. Nii Kurski kui Belgorodi oblasti piiril juba mingi aeg kipub domineerima Ukraina ja on suutnud edukalt suruda maha vene kaudtuleüksuste tööd. Njah, pisu enam võiks veel keskenduda logistikaahela lõhkumisele lõuna suunal. Rindelähedaste Ukraina asulate tihe pommisadu jätkub ja isegi peaaegu ööpäevane tihe Hersoni linna pommitamine on „tavaline” uudis.
USA teatel saatis Põhja-Korea Venemaale raudteed pidi 300 laevakonteinerit laskemoona. Liikusid need konteinerid 7. septembrist 1. oktoobrini Najinist (Põhja-Korea) Rostovi oblastisse. John Kirby sõnul on Põhja-Korea viimastel nädalatel varustanud Venemaad enam kui 1000 konteineri sõjavarustuse ja laskemoonaga.
Kuskil loetud infos oli märge (kahjuks enam lihtsalt ei suuda tuvastada kes ja kus, maht, mida loeb lihtsalt pisu suur), et olla Ukraina kaudtuld juba kokku rohkem kui vene oma.
2. Täna hommikul olla Śotsis plahvatanud miskit väga suurt. Täpsemat infot veel pole. Teatati tulekahjust Kuteynikovo gaasijuhtmes (Donetskist kagus). Põhjust ei tea. Eile kirjutasin ühe vene sõjalaeva tabamisest Mustal merel „miiniga” siis nüüd tuli uudisele lisa. Tänu mereväe droonide eksperimentaalrelvadele rünnati Mustal merel Venemaa laevastiku tiibrakettide kandelaeva Buyan ja suurt patrull-laeva Pavel Deržavin, ütles Ukraina julgeolekuteenistuse allikas LIGA.net-ile. Laevu rünnati SBU ja mereväe ühisoperatsiooni raames. 11. oktoobril ilmusid teated, et Pavel Deržavin lasti teadmata põhjustel õhku Sevastopoli välisreidil. Esitati versioone, et väidetavalt lasi ta õhku „tundmatu miin”. 13. oktoobri hommikul oli Sevastopoli lähedal reidil kuulda plahvatust, mille järel ilmus video Venemaa Musta mere laevastiku sõjalaevast, mille tagant paistis suitsusammas. Venelased kirjutasid sabotaaživastastest õppustest ja sellest, mis tunne oli laeva „tervitada”.
SBU allikas kirjutab: „Sea Babies tabas mõlemat laeva katserelvadega.” Augustis ütles SBU juht Vassili Maljuk, et „Sea Baby” on nende „ainulaadne” leiutis ja selle akvadroni väljatöötamises ja tootmises ei osalenud eraettevõtted. Allika sõnul ei suutnud vene miinijahtijad ja tuukrid pärast esimest plahvatust (patrull-laeva) avastada meie oskusteavet. Ka 12. oktoobril vedas Alrosa allveelaeval, lisas SBU, millel on seni õnnestunud meie arenduste eest põgeneda.
„Buyani tiibrakettide kandja ei suutnud Alrosa „vägitegu” korrata, mistõttu tabasid teda Sevastopoli haarangus Sea Babiesi eksperimentaalsed relvad,” lisas teenistus. SBU teeb erioperatsiooni korraldajatele viidates kokkuvõtte: „Hoiatame moskvalasi – te ei pea läbi Ukraina vete sõitma, kui soovite säilitada vähemalt osa oma laevastiku jäänuseid.”
Ukrainameelne anonüümne avalik Crimean Wind selgitas, et täna ei rünnatud väidetavalt mitte Buyanit, vaid Project 22160 klassi patrulllaeva Vassili Bõkov.
Z-propagandistid teatasid, et väidetavalt rünnati „Deržavinit” uuesti vee all 13. oktoobri keskpäeva paiku Sevastoopoli lahest lahkumisel ning propellerigrupp sai kannatada. Talle saadeti appi puksiir, mida ka rünnati. Okupandid märkisid, et laevad jäid liikvele, „kuid kahju ulatus pole teada”.
Njah, üks laev tabatutest olla suundunud ära Novorossiiski kanti (Aasovi meri) ja teine oluline nüanss on, et mõlemat laeva tabati suht Sevastoopoli lähistel.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal kahes lõigus (üleeilse kordus) väga intensiivne vene rünnakute laine jätkus. Suuremaid muutusi küll rindejoones tuvastada ei suutnud, võimalik et siiski mõnisada meetrit mõnes kohas võis vene pool edasi saada. Seni on siin suunal domineerivaks vene kaudtuli ja lennundus. Rinde keskosas ikka Makiivka kandis mõned tugevamad rünnakud, aga siin edenemist polnud. Kreminnast edeleas olla vaiksem ning pisu ka Ukraina torgib vastu. Arvatavalt vene poole tugev surve veel jätkub, sest ilm lubab ja ressurssi nii tehnika kui isikkoosseisu näol jagub. Küll nii jätkates suuremat läbimurret tulemas olla ei tohiks ja võib olla ei pea Ukraina vastu pidamiseks siia rohkem lisajõude tooma.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: suuri muutusi rindejoones polnud ja vene poole vasturünnakud pole seni suutnud Ukraina aktiivsust murda. Võib-olla on vene üksused Kurdjumivka maha jätnud ja taandunud küla kõrval oleva raudteetammi taha ja küla ise peaks nüüd olema hallis alas. Lisaks tundub, et nii tsetseenide kui sisejulgeolekuga seotud sõjaväestatud üksused on rindele lähemale liikunud ja põhjuseks kipub arvama olema soov suruda pisu kõhklevaid vene lahingüksusi siiski rünnakuid jätkama.
6. Donetsk: Avdiivka linna kohal kipub olema Mordori pilv. Vene pool pommitab linna ööpäev läbi ja abiks on võetud isegi süütemoon. Rünnatakse nii tavaliste suurtükkide, mitmikraketiheitjatega kui lennukitega. Ukraina päästjad ei suuda enam rusude alt kohalike inimesi päästa ja kogu nende tegevus käib pideva pommitamise all. Lisaks käib sama tegevus kogu Avdiivka ümbruses. Ukraina sõnul siiski eile vene pool kuskil edasi ei saanud ja vähemalt üks vene blogija kirjutas, et Avdiivka külje all isegi pidi varasemalt saadud possadelt vene pool pisu taanduma. Massiline rünnakutelaine jätkus ning Ukraina siinse suuna esindaja sõnul olla vaid hukkunud soldatite arv päevas kuskil üle 700. Vähemalt Ukraina omad väidavad, et soldatite varustus ja väljaõppe kvaliteet on kehv ja sestap enamus neist lihtsalt kahurilihaks saadetakse. Ka anti teada, et kogu Donetski haiglate võrk on haavatuid täis. Rünnakuid jagus kuni Marinkani ja sealgi ikka üle 10 tugeva rünnaku päevas. Arvan, et vene pool jätkab veel tugevat survet. Võimalik, et seda jätkatakse ka veel vihmade saabudes. Hetkel tundub, et üritatakse Ukrainat kulutada põhiliselt kvantideediga ja seni hoitakse paremaid üksusi reservis ja kahjuks neid siin on. Lisaks käib tugevamate jõududega kompimine uutes kohtades jaa pingeline olukord siiski jätkub. Küll kanaliseerib vihmaperiood vene rünnakud ja kaotab nende eelise õhus.
7. Lõunarinne: lainetus jätkub
Berdjanski suund: muutusi rindejoones ei tuvastanud, ikka lainetab ja enamasti hallis alas.
Tokmaki suund: olla Robotinest läänes pisu Ukraina edasi saanud. Kuidagi väike oli eilne infovoog siit suunalt.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
13. oktoobri hommikul lasid erioperatsioonide vägede omad õhku raudteerööpad Melitopolis ajutiselt Venemaa poolt okupeeritud Zaporožje oblasti osas. Plahvatus toimus kell 07.30 hommikul. Kahjustada said raudtee (u 150m) ning laskemoona ja kütust tarninud rong. Kahjuks suudab vene pool päris kiiresti vähemalt raudtee taastada.
8. Herson: Hersoni massiline igapäevane pommitamine ning vene pool seni ootab suurt Ukraina pealetungi üle Dnepri.
9. Venemaa ei saa oma lääneriikides blokeeritud vara kätte enne, kui ta tasub Ukrainale tekitatud kahju. See seisis avalduses pärast G7 riikide rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumist. G7 on samuti otsustanud rahastada Ukrainat Venemaa vahenditest saadavate tuludega. Seega ei piisa Venemaale oma varade taastamiseks sissetungi peatamisest, rahulepingu sõlmimisest ja isegi vene vägede väljaviimisest okupeeritud aladelt.
Lääneriikides on G7 hinnangul külmutatud umbes 280 miljardi dollari väärtuses Venemaa reserve. Isegi kui Venemaa nõustub pärast sõja lõppu hüvitist maksma, ei piisa sellest summast ilmselgelt tekitatud kahju hüvitamiseks. Ukraina valitsuse, Maailmapanga, Euroopa Komisjoni ja ÜRO hinnangul kulub taastamiseks 411 miljardit dollarit. Pealegi on see märtsikuine hinnang, sest ajast peale on vene armee oma rünnakutega hävitanud palju uusi objekte: eelkõige Ukraina sadamaid ja viljaaitasid on mitu kuud pommitatud massiliselt. Lisaks on neid vahendeid vaja ainult materiaalse kahju hüvitamiseks ja need ei sisalda muud liiki hüvitisi, nagu tsiviilelanikkonna kantud kahjud, konfiskeeritud vara tagastamine jne.
G7 kinnitas, et toetavad Ukrainat nii kaua kui vaja, sealhulgas antakse rahalist abi. Seda saaks osaliselt teha Venemaa külmutatud reservidest saadava tulu kaudu. Ukraina liitlased töötavad välja viise, kuidas need tulud ümber suunata Ukraina ja selle ülesehitamise toetamiseks, öeldakse avalduses.
Kohtumise eel kiitis USA rahandusminister Janet Yellen heaks EL-is arutusel oleva ettepaneku kehtestada Venemaa Panga varadele tulumaks ja kanda need vahendid Ukrainasse. Seda saaks teha üsna kiiresti. Kiiev arutab juba ideed kasutada raha ja osa konfiskeeritud Venemaa varasid tagatisena, et saada kapitaliturult erainvestoritelt rohkem raha, vahendas The Washington Post, viidates kahele aruteluga tuttavale inimesele.
Valge Maja asus oma liitlastega aktiivsemalt arutama Venemaa välisvaluutareservide kasutamise küsimust Ukraina abistamiseks. Külmutatud rahalised vahendid asuvad peamiselt EL-i riikides, eelkõige Belgia arveldussüsteemis Euroclear.
Samuti lubas G7 veelgi karmistada Venemaa-vastaseid majandussanktsioone, samuti jälgida juba võetud piiravate meetmete, sealhulgas nafta ja naftatoodete hinnalae täitmist.
10. putini gaasiväljapressimine Ukraina liitlaste hirmutamiseks ja Euroopa põlvili surumiseks oli Gazpromi jaoks katastroof. Nüüd on Putini jõupingutused riigi kontrolli all oleva gaasihiiglase toetamiseks Hiina meelevallas, kirjutab Bloomberg.
Hiina on Venemaa Föderatsiooni jaoks kõige ligipääsetavam välisturg, kuid isegi kremli parima stsenaariumi kohaselt moodustab Aasia suurriik vaid umbes kaks kolmandikku Euroopa mahtudest. Hinnad on madalamad ning tarnete loomine nõuab aega ja suuri investeeringuid. „Paistab, et putin tegi vea, kui katkestas Euroopa gaasist. Paljud Euroopa turud on kaotatud ja Gazpromi geopoliitiline tähtsus näib olevat langemas,” ütles Maria Snegova.
Oxfordi energiauuringute instituudi andmetel on Venemaa gaasitarned Euroopasse praegu vaid murdosa sellest, mis nad olid enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. Venemaa püüab Hiinaga kokkuleppele jõuda enne, kui Euroopa turu kaotus majandust mõjutab. Kuid Hiinal ei ole selle küsimusega kiiret. „Ma ei näe Venemaa poole soovile vaatamata suurt võimalust sel aastal Hiinaga uut gaasilepingut sõlmida,” ütles uuringufirma Agora Energy Transition China direktor Kevin Tu. Ühestki kokkuleppest ei piisa aga Gazpromi endise staatuse taastamiseks. Selle turuväärtus – kunagine maailma suuruselt kolmas – on praegu vähem kui poole väiksem kui Norra Equinor.
„Gazpromil pole väljavaateid järgmiseks 5-10 aastaks”” ütles endine aseesimees Aleksandr Rjazanov Bloombergile, lisades, et müüs tänavu oma aktsiad kahjumiga. „Hiinaga on raske läbirääkimisi pidada ja hind ei ole hea,” lisas ta.
Ebakindlus sõja pärast ja suure osa Euroopa turu kaotamine nõrgendas Venemaa positsiooni läbirääkimistel Power of Siberia gaasijuhtme üle, mistõttu kõnelused selle laiendamise üle takerdusid kuudeks. Siberi peamine suurim gaasijuhe tarnib gaasi Jakuutiast Primorjesse ja Hiinasse. 2014. aastal sõlmisid Gazprom ja Hiina CNPC 30-aastase lepingu, mille kohaselt peaks Siberi gaasi tarnima 38 miljardit kuupmeetrit aastas. Gaasitorustik võeti kasutusele 2019 aastal. Isegi kui Hiina avaldab putini suhtes head tahet ja nõustub gaasileppega, ei paku ta samu finantstingimusi kui Euroopa, ütles anonüümseks jääda soovinud endine ettevõtte juht.
Venemaa valitsus on mitu kuud väitnud, et läbirääkimised Hiinaga kavandatava Power of Siberia 2 torujuhtme üle on „lõppfaasis”, kuid konkreetseid edusamme pole näidanud. Eeldatakse, et projekt aitab suurendada kogu Venemaa gaasitarneid Hiinasse peaaegu 100 miljardi kuupmeetrini, võrreldes umbes 150 miljardi kuupmeetriga Euroopasse enne sõda.
11. Briti peaminister Rishi Sunak ütles, et tema riik saadab Venemaa sabotaažide tõrjumiseks Põhja-Euroopasse 20 000 sõdurit. Ta teatas sellest läbirääkimistel ühendekspeditsioonijõudude (JEF) partneritega. Ta ütles, et 2025. aastal lähetatakse piirkonda enam kui 20 000 Briti sõdurit, et kaitsta liitlaste kriitilist infrastruktuuri.
Ta märkis, et vaatamata ebaõnnestumistele Ukraina-vastases sõjas püüab kreml taastada oma potentsiaali ja õõnestada globaalset stabiilsust. Britid kirjutavad, et Sunak arutas oma kolleegidega vastuseisu Venemaa „sabotaažile” selles piirkonnas.
London saadab Põhja-Euroopasse ka kaheksa kuningliku mereväe laeva, 25 lennukit ning Apache’i, Chinooki ja Wildcati helikopteritest koosneva õhujõudude grupi. Uudis on järg 8. oktoobril 2023 lõpetanud Balticconnectori torustiku mehhaanilise vigastuse tõttu töö lõppemisele. Soome ettevõte Gasgrid ja Eesti operaator Elering valmistasid operatsiooni ette ja asusid välja selgitama tõenäolise lekke asukohta. 11. oktoobril teatas Stoltenberg NATO „tugevast vastusest”, kui on tõendeid rünnaku kohta gaasitoru vastu.
12. Lühiuudised
Ukraina piloodid alustavad järgmisel nädalal Arizonas F-16 hävitajate treenimist. Sellest teatas Politico, viidates neljale nimetamata USA ametnikule.
Hollandi peaminister Mark Rutte kohtus Odessas Ukraina presidendi Zelenskiga. Njah, Odessat iga nädal pommitatakse, sestap pisu enam julgust tavapärasest sinna linna minek vajab. Holland on seni olnud tubli Ukraina toetaja ja loodan, et see abi jätkub. F-16 õpe Ukrainlastele seal juba käib.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
