Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 11. oktoober 2023:

Avdiivka eile suitsu seest välja ei paistnud ning vene pool üritas asuda suuremale pealetungile Donetski rindel.

1. Piiriülene pommitamine oli tihe vaid Brjanski oblasti suunalt.

2. Sevastoopolis jälle õhuhäire.

3. Kupiansk-Kreminna: vene poole surve hakkaski tõusma.

4. Siversk: vaikne.

5. Bahmut: Ukraina aktiivsem linnast edelas ja vene pool loodes.

6. Donetsk: vene poole asus suurte jõududega mitmel suunal ründama.

7. Lõunarinne: kõikumist jagub ja Tokmaki suunal pigem Ukraina sammhaaval…

8. Herson: ikka veel vene blogijad suurt Ukraina pealetungi siit ootavad.

9. Pahupidi mees.

10. Rubla jätkab odavnemist.

11. Venemaal peaks hakkama laenuturul peatselt negatiivseid uudiseid rohkem tulema.

12. Kõrgõzstani tõstab kontrolli Venemaa vastaste sanktsioonide täitmisel.

13. Venemaad ei õnnestunud saada valituks ÜRO Inimõiguste Nõukogusse.

14. Lühiuudised.

1. Piiriülene pommitamine oli tihe Brjanski oblastist, mujal on see väiksem tänu Ukraina suuremale kaudtule töötlusele. Rindelähedaste külade ja linnade tugev pommisadu jätkub ja seni pole täheldanud, et vene poolel oleks muretsemist rahulike elanike tapmise pärast. Liigub kõlakas, et vene pool hoiab rakette talveks, et siis aktiivsemalt hakata ründama Ukraina elektritaristut.

2. Krimmis täna öösel töötas õhuhäire Sevastoopolis ja juba igapäevaseks on läinud, et Kertši sild mingiks hetkeks suletakse. Seni pole suutnud vene pool täielikult taastada Krimmi poolsaart mandriga ühendavaid sildasid ning Ukraina märkavat tekkivaid pudelikaelu logistikaahelas. Njah, vist peatselt sinna suunas miskit teele läheb.

3. Kupiansk-Kreminna: vene pool hakkas vähemalt kolmes suunas rohkem suruma, nii Kupiasnki poole kirdest, maantee Svatove-Kupiansk lähistel kui Makiivka küla lähistel rinde keskosas. Võimalik, et kuskil ka kuni 1 km edeneti, aga suuremat läbimurret siiski pole. Kulu siiski vene poolel peaks kõrge olema, sestap pisu loodab kiirele moraali langusele, mida võimendab erinevate üksuste omavaheline „hõõrdumine”.

4. Siversk: „vaikne”.

5. Bahmut: vene poole rünnakud nii Bahmutist loodes kui edelas pole seni tulu neile toonud. Ukraina tasapisi jätkab toimetamist Klisiivka-Kurdjumivka vahel ning reidid ulatuvad kuni mitme kilomeetri sügavusse üle raudtee. Eks see raudteetamm ole pisu takistuseks, et teha hea logistikatee üle selle, sihtmärk kaugele hästi nähtav ja töödeldav. Küll ei sega see väikeste jalaväeüksuste liikumist.

6. Donetsk: eile alustas varahommikul vene poole Avdiivka ja selle ümbruse lauspommitamist ja käiku vist läksid kõik ümbruse torud ja lennuvägi. Avdiivka ei paistnud droonilennult suitsu seest väljagi. Selle järel tegi vene pool päris tugeva pealetungi ürituse vähemalt viiel suunal korraga ja kipub arvama, et vähemalt kokku oli u brigaadi suurune üksus osales rünnakutel. Avdiivkast kirdes suudeti vähemalt pataljoni suuruse soomusega (ikka jalavägi ka neil) ja tankide toel u 1 km edeneda, aga kaotused olla neil suured. Avdiivka peale otse lõunast siiski edasi ei saadud ning Opytne juures suutis üks vene tank sillast ise alla sõita ja enamus selle suuna üksteise sabas olevast soomuskolonnist olla ära nopitud. Lisaks suruti Marinka juures ja sealt lõunas. Vähemalt Ukraina kinnitab, et vene poole kaotused olla väga kõrged ning et nende kaotuste loendamine võtab aega. Eks ootame numbrid ära. Kuna siin veel vene poolel üksusi jagub, siis arvatavalt kasutavad veel head ilma ära ja jätkavad surumist. Talveks on neil vaja Donetskist Ukraina üksused kaugemale saada, sest muidu on võimalik, et linn jääb ka kütmata. Õnneks on siin suunal Ukraina kindlustatud possasid ehitatud 2014 aastast ja Avdiivka nii lihtsalt ei lange. Küll üritab vene pool linna ümber piirata ja võimalik, et Ukraina peab siia lisavägesid tooma.

7. Lõunarinne: sammhaaval…

Berdjanski suund: siingi algas kõvem vene poole surve ja rinne mitmes kohas kõikuvat. Hetkel kõlakas, et Zahirne külasse sisenesid Ukraina üksused ja hallis alas võis mitmes kohas edeneda ka vene pool.

Tokmaki suund: Novoprokopivka-Verbove kandis jätkab Ukraina vene kaitse lahti harutamist ning kuni mõnesaja meetriste sammudega see toimub. Seni pole seda edenemist suutnud vene pool lõpetada, kuigi vasturünnakuid jätkavad siin suunal põhiliselt dessantnikud. Palju tuleb vene poole kurtmist, et Ukraina kasutab väga tihedalt kassettmoona.

Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.

8. Herson: ikka veel ootavad vene poole blogijad Ukraina suurt vastupealetungi üle Dnepri ja kurdavad, et Ukraina kaudtuli on väga tihe ning keeruline olevat nende kaudtuleüksustel vastata.

9. putin (njah, pahupidi mees) süüdistas USA võime nende Lähis-Ida poliitika läbikukkumises. Läbirääkimistel Iraagi peaministri Mohammed al-Sudaniga nimetas ta olukorra halvenemist Iisraelis sellise poliitika läbikukkumise illustratsiooniks, vahendab TASS. Venemaa president rõhutas, et kohtumine Iraagi peaministriga toimub globaalsete kriiside, sealhulgas Ukraina konflikti ja Lähis-Ida sõja taustal. putin kutsus üles minimeerima tsiviilelanikele tekitatavat kahju, pöördudes kõigi konflikti osapoolte poole.

„Ma arvan, et paljud nõustuvad minuga, et see on selge näide USA Lähis-Ida poliitika ebaõnnestumisest, mis üritas asundust monopoliseerida, kuid kahjuks ei olnud mures mõlemale vastuvõetavate kompromisside leidmisega,” ütles putin. Tema sõnul avaldasid Ameerika võimud mõlemale konflikti poolele survet ja „edendasid oma ideid selle kohta, kuidas seda teha”. Samuti nimetas Venemaa president tungivaks vajaduseks lahendada suveräänse Palestiina riigi loomise küsimus. Ta tegi ettepaneku arutada seda ja muid teemasid edasiste läbirääkimiste käigus.

10. Venemaa võimud pöörduvad taas kord välisvaluutatulu teenivate suurte ettevõtete poole, et aidata pidurdada rubla langust, mis värskendas hiljuti oma miinimumväärtusi alates 2022. aasta märtsist. Pärast seda, kui dollar tõusis taas üle 100 rubla, palusid rahandusministeeriumi ja keskpanga ametnikud eksportijatel suurendada välisvaluuta müüki turul, teatasid kaks allikat Venemaa suurpankadest Reutersile.

Eksportijate „üleskutse” toimus nende hinnangul tõenäoliselt eelmise nädala lõpus. Läbirääkimised toimusid „kodanikud, andke oma valuuta ül”” vaimus, ütles üks agentuuri allikatest. Ilmselt tulid esmaspäeval uuesti turule eksportijad, märgib HSE professor Jevgeni Kogan. Hommikul hüppas dollari kurss üle 102 rubla ning kauplemise teisel poolel hakkas järsult langema ja kaotas ligi 4 rubla. Sisuliselt viidi valuutaturg üle „käsitsi juhtimisele”, usub Kogan: keskpank tegi sekkumisi, tõenäoliselt „eksportijate käte kaudu”, et „volatiilsust leevendada”.

Suured valuutamahud läksid müüki esmaspäeva pärastlõunal ja kui olukord kordub teisipäeval, võib rubla päeva lõpuks uuesti tugevneda, ütleb Promsvjazbanki analüütik Jevgeni Loktjuhhov. Moskva aja järgi kell 12.34 seisuga kaupleb dollar Moskva börsil 99,42 rubla (+0,12%) ja euro 105,44 rubla (+0,65%) juures, kuigi hommikul hüppasid kursid vastavalt 100,9 ja 106,64 rubla peale.

Veel augustis pöördusid valitsus ja keskpank Venemaa peamiste välisvaluuta tarnijate – suurimate nafta, gaasi, teravilja ja väetiste eksportijate – poole, nõudes suurendada müüki turul ja tuua riiki valuutatulu, mille nad olid säästnud välismaistele kontodele.

Bloombergi hinnangul on see vähemalt 80 miljardit dollarit – summa, mis jõudis sõja esimesel aastal Venemaalt eksporditud kaupade offshore-kontodele. Võimud ähvardasid neid, kes ei nõustunud range valuutakontrolli kehtestamise ja peaaegu kogu ekspordivaluuta (kuni 90%) kohustusliku müügiga, samuti piirangutega kapitali, sealhulgas rublades, väljavõtmisele.

Veenmisel oli aga vaid lühiajaline mõju: dollar langes septembri keskpaigaks 92 rublani, misjärel kurss hiilis uuesti üles. Probleemid rublaga on süsteemsed: turul olev valuuta pakkumine ei kata nõudlust ning seda tasakaalustamatust pole veel likvideeritud, hoolimata sellest, et eksporditulud peaksid kasvama koos naftahinnaga, märgib Finami analüütik Aleksander Potavin.

Lisaks on rubla pantvangiks saanud meetmete, mida vene võimud on viimase pooleteise aasta jooksul haudunud, nimelt keeldumises teha makseid „ebasõbralikes” valuutades ja üleminekule rubladele, jätkab ekspert: enam kui 40% Venemaa ekspordist makstakse rublades ja see ei too valuutasid majandusse. Selle tulemusena võivad võimud võtta kasutusele valuutakontrolli, ei välista Potavin: „Rubla nõrkust ei saa peatada pelgalt kursi tõstmisega, kuna riik on välise isolatsiooni ja maailma kapitaliturgudest eraldatuse tingimustes.”

11. Tundub, et venelasi haaranud laenubuum hakkab vaibuma. Tõstes baasintressi (see on juba 13%, kuid suure tõenäosusega on see veelgi kõrgem) ja karmistades laenude väljastamise tingimusi, suutis keskpank eraisikute laenuandmist pidurdada.

Seda saab otsustada suurima võlausaldaja Sberbanki septembrikuu aruannete põhjal. Kuu ajaga andis ta venelastele välja 884 miljardit rubla (8,84 miljardit eurot vana kursiga) laenu. Seda on veidi vähem kui augustis, mil riigipank andis elanikele välja oma ajaloo rekordilised 915 miljardit rubla (9,15 miljardit eurot).

Selle väikese languse taga on suured muutused. Septembri endiselt suured emissioonid on tagatud hüpoteeklaenudega, mis Sberbankis jätkasid kasvu ja püstitasid isegi uue rekordi – 564 miljardit rubla, mis tõenäoliselt lähitulevikus ei kordu. Ja muude laenude väljastamine Sberbankis on märgatavalt langenud. Septembris andis pank 260 miljardit rubla tarbimislaenu võrreldes 324 miljardiga augustis. Ta põhjendab langust rangema regulatsiooniga. Krediitkaardiportfelli kasv aeglustus augusti 5,6%lt 4,3%ni. Frank RG kiirseire andis sarnaseid tulemusi: hüpoteeklaenude rekord ja teiste laenuliikide aeglustumine septembris.

Oktoobris hakkab ka hüpoteeklaenude väljastamine vähenema, eeldavad eksperdid. Suurem osa sellest on viimasel ajal väljastatud soodusprogrammide raames, mille tingimusi on alates 20. septembrist karmistunud ning oktoobrist hakkavad kehtima kõrgendatud laenunõuded suure võlakoormusega inimestele ning kõige suuremate võlgadega laenuvõtjatele enam laenu ei anta. „Suur nõudlus (hüpoteeklaenude järele septembris) on seotud ootusega, et regulatiivsetest nõuetest tulenevalt suureneb soodushüpoteeklaenu programmide sissemakse,” kommenteerib Sber.

Kui piirangud jõustuvad, aeglustuvad hüpoteegid järsult, eeldab pank. „Arvestades, et baasintress on juba märkimisväärselt tõusnud, ootame järelturul taotluste märkimisväärset – 20% või rohkem – vähenemist,” ütles Sberbanki asepresident ja finantsosakonna direktor Taras Skvortsov. Tema hinnangul vähendab 1 protsendipunkti (pp) intressimäära tõus hüpoteeklaenude nõudlust umbes 10%. Skvortsovi sõnul aeglustub ka uutele hoonetele laenamine, kuna pangad peavad nüüd valima madala laenukoormusega laenuvõtjaid.

Kuni keskpank neid selleks sundis, andsid pangad hüpoteeke peaaegu sama lihtsalt kui tarbimislaene. „Hüpoteeklaenude puhul näeme laenustandardite halvenemist. PDN 80+ laenude (väljastatud laenuvõtjatele, kes kulutavad võlgade teenindamisele üle 80% ametlikust sissetulekust – The Moscow Times) osakaal hüpoteeklaenudes on viimasel ajal olnud isegi suurem kui tagatiseta laenudel – 40%.”

Vene majapidamiste võlad pankadele ulatusid septembri alguseks 33,1 triljoni rublani (331 miljardi euroni), kasvades kuuga enam kui triljoni rubla võrra. Septembris võib see olla peaaegu sama. Sberbanki jaeportfelli kasv aeglustus väga vähe: 510 miljardit rubla. septembris võrreldes 520 miljardiga augustis.

Probleemlaenude osakaal on endiselt väike: keskpanga andmetel hüpoteeklaenudes alla 1% ja tarbimislaenudes veidi üle 8%. Aktiivsed emissioonid aga varjavad probleeme puhtalt aritmeetiliselt: portfellid kasvavad kiiresti ja hiljuti väljastatud laenudel ei ole aega halveneda. Kasvu jahtudes kasvavad portfellid aeglasemalt ja halvad võlad kiiremini, kuna üha rohkem laene väljastatakse vähem usaldusväärsetele laenuvõtjatele.

Elanikkonna laenukoormus on jõudnud murettekitavale tasemele, märkis Expert RA valideerimise tegevdirektor Juri Belikov. Tema hinnangul oli aastatel 2020–2021 elanike peamine efektiivne nõudlus laenuvahendite järele rahuldatud: 2022. aasta lõpuks oli laenukoormus kasvanud sellisele tasemele, et üle kolmandiku sularahalaenud väljastati laenuvõtjatele, kellel on isiklik igakuine laenumakse sissetulekute suhe 80%+. Selle näitaja langus 2023. aastal ei kajastanud kodanike laenukoormuse optimeerimist, vaid kõige riskantsemate laenude regulatiivset piiramist, jätkab Belikov: esimesel poolaastal kaasasid 65% sularahalaenudest laenuvõtjad, kellel oli laenumakse koormus üle 50%. See viitab selle klastri kodanike olulisele võlakoormusele ja nende maksevõime kõrgele tundlikkusele majandusolukorra halvenemise suhtes, hoiatas ta. Regulatiivsed meetmed võla kasvule reageerimiseks võeti tema hinnangul kasutusele liiga ebakindlalt ning pangad jätkasid aktiivset laenu väljastamist, aimates isegi tulevasi raskusi. Tulemuseks on efektiivse nõudluse nappus, mistõttu laenuandmine aeglustub. Aastatel 2020–2022 välja antud laenud on aegumas ja uued emissioonid võlgnevusi enam enesekindlalt ei vähenda, järeldab Belikov. Njah, hiljemalt järgmise aasta teises pooles peaks hapude laenude osakaal hakkama tõusvas tempos kasvama ja isegi pisu usub, et mitme asjaolu tõttu võib suuremat krahhi oodata aga see kindlasti ei juhtu enne putini „tagasivalimist”.

12. Kõrgõzstani keskpank on andnud vabariigi kommertspankadele korralduse tugevdada kontrolli Venemaa-vastaste rahvusvaheliste sanktsioonide täitmise üle. „Riigipank kutsus kommertspanku üles tugevdama sisekontrolli ja meetmeid, et vältida tehinguid rahvusvahelistes sanktsioonide nimekirjas olevate isikute ja kaupadega,” seisis keskpanga pressiteenistuse avalduses. Samuti märgitakse, et reguleeriv asutus on krediidiasutustele üle andnud uue nimekirja Ühendkuningriigi sanktsioonidega kaupadest, mida saab kasutada sõjalistel eesmärkidel. Nende hulka kuuluvad elektroonilised komponendid, juhid/pooljuhid, elektroonilised integraallülitused jne.

Sel suvel asus Washington ette valmistama uusi majandusmeetmeid Kõrgõzstani vastu, et riik lõpetaks Venemaaga kauplemise, ütlesid allikad The Washington Postile. „Kõrgõzstan, ehkki teiste riikidega võrreldes väike, on ilmekas näide sellest, kuidas kõik tegurid mängivad samaaegselt rolli sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks lubamatult soodsa keskkonna loomisel,” selgitas üks väljaande allikaid. Ameerika võimude teatel tarnis Biškek Venemaa ettevõtetele kahesuguse kasutusega kaupu, sealhulgas Hiina droone.

Pärast Washingtoni ähvardust teatas Kõrgõzstani majanduskaubandusministeerium ekspordikontrolli tugevdamisest, sealhulgas sõjaliste ja kahesuguse kasutusega kaupade osas. Samas rõhutas osakond, et see on tingitud USA, EL-i ja Suurbritannia esindajate visiitidest riiki, mis toimusid märtsis-aprillis. Vabariigi riikliku julgeoleku riiklik komitee teatas omakorda, et võimud ja riigiettevõtted ei rikkunud USA Venemaa-vastaseid sanktsioone. Küll aga möönis osakond, et sellega võisid olla seotud eraettevõtted, kes ei saanud teada oma vastaspoolte kavatsusi.

Venemaa-vastaste piirangute rikkumise tõttu sanktsioonide kehtestamiseks pole eeldusi, rõhutas Kõrgõzstani peaminister Akylbek Japarov. Tema sõnul on vabariigis kasutusele võetud kõik meetmed, et vältida sanktsioone rikkuvate toodete väljavedu. „Seoses kaupade üle piiri liikumise läbipaistvusega on ilmnenud reaalsed andmed ekspordi ja raha laekumise kohta. Töötame õiges suunas: kauba jälgimine on muutunud läbipaistvaks, mistõttu palun ettevõtjatel võtta elektroonilised arved, et tuvastada deklareerimata veos, kui midagi peaks juhtuma,” ütles Japarov.

13. Venemaad ei õnnestunud saada valituks ÜRO Inimõiguste Nõukogusse (HRC) aastateks 2024–2026. Sellest teatas RIA Novosti pärast ÜRO Peaassamblee valimiste tulemusi. Kahe vaba koha pärast võistlesid Ida-Euroopa riikide rühmast inimõiguste nõukogus esindatuse pärast konkureerivad riigid. Albaania sai toetust 123 riigist, Bulgaaria – 160 ja Venemaa – 83 riiki.

Venemaa valiti nõukogusse 2020. aastal, kuid 2022. aasta aprillis,pärast Ukraina sõja puhkemist, peatati ÜRO Peaassamblee otsusega tema liikmesus. Venemaa avaldas hiljem kavatsust naasta inimõiguste nõukogusse. Venemaa alaline esindus ÜRO juures rõhutas, et kavatseb takistada nõukogu edasist muutumist „organiks, mis täidab ühe riikide rühma ülesandeid karistada valitsusi nende sõltumatu poliitika eest”.

Oktoobris teatas UNHRC kavast dokumenteerida inimõiguste rikkumisi Venemaal. Vastuvõetud resolutsiooni tekstis öeldakse, et inimõiguste nõukogu ajendas seda sammu astuma „riigis valitsev hirmu, repressioonide ja vägivalla õhkkond, samuti inimõigusorganisatsioonide töö võimatus”. Venemaa esindaja inimõiguste nõukogus Gennadi Gatilov kritiseeris seda otsust ja ütles, et lääneriigid kasutavad nõukogu oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu koosneb 47 alalisest liikmest, kelle valib ÜRO Peaassamblee. Alalistel liikmetel on hääleõigus otsuste vastuvõtmisel ja nõukogu erakorralistel istungitel. Inimõiguste nõukogu peab vähemalt kolm korralist istungjärku aastas.

Lühiuudised

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas kavatsusest avada uus koridor läbi Moldova ja Rumeenia Ukraina teravilja ekspordiks. Zelenski teatas, et maismaa viljakoridor avatakse peagi pressikonverentsil Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega Bukarestis 10. oktoobril.

NATO võttis 9. oktoobril vastu mitu resolutsiooni Ukrainale antava abi suurendamiseks. NATO Parlamentaarne Assamblee võttis vastu kuus Ukraina sõjaga seotud resolutsiooni ning kutsus NATO riike üles suurendama ja kiirendama poliitilist, sõjalist, luure-, finants-, väljaõppe- ja humanitaarabi andmist Ukrainale. Ukrainale ja „säilitama seda toetust nii kaua, kuni Ukraina võitmiseks kulub”. Resolutsioonides kutsuti üles ka suurendama ja kiiret sõjavarustuse, sealhulgas õhutõrjesüsteemide, rakettide ja hävitajate tarnimist Ukrainasse.

Süüria territooriumilt tehti Iisraeli suunas raketirünnak ning võimalik, et osaliste arv Hamas-Iisrael konfliktis võib tõusta, sest „veesegajaid” seal kandis jagub. Zelenski teatas, et neil on luureinfot, et Venemaa varustab Hamasi relvadega.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised