Sõja ülevaade: 586. päev – Ukraina linnade ja külade pommitamine
Avaldatud: 2 oktoober, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. oktoober 2023:
jälle droonid Ukraina suunal ning tohedaks on läinud rindelähedaste Ukraina linnande ja külade pommitamine, kolmes Venemaa Ukrainaga piirnevas oblastis pole ka rahulik, ning miskit lendas Smolenskis, Adleris ja Krimmis ning rindejoones suuremaid muutusi ei tuvastanud kuid pingeline olukord mitmes lõigus jätkub võimalustega mõlemale poolele.
1. Varahommikune uudis, et üle Hersoni oblasti kohal suundus parv Iraani droone lääne suunal.
2. Keskmine Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblasti töötlemine jätkus ja Smolenskis, Dzankois ja Adleris miskit õhus liikus.
3. Kupiansk-Kreminna: väidetavalt olla kompinud mõlemad pooled, rindejoones muutusi ei tuvastanud
4. Siversk: edutult jälle Bilohorivka küla poole prooviti.
5. Bahmut: olla eilegi Ukraina pisu Andriivka lähedal edenenud raudteest ida pool.
6. Donetsk: ikka tihe Marinka ründamine ja pisu on tõusnud mujal vene poole kompimiste arv, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: rindejoones muutusi ei tuvastanud (suur edasi-tagasi kõikumine jätkub).
8. Herson: eilegi oli siin suunal väga aktiivne vene lennundus.
9. Briti peaminister ja kaitseminister pisu üksteisest Ukraina suunal mööda rääkisid.
10. Briti luure hinnangul valmistub Venemaa mitmeaastaseks sõjaks.
11. putini „ülalpidamine” läheb järjest kallimaks.
12. kremlimeelsete võit erakorralistel parlamendivalimistel Slovakkias.
1. Hersoni oblasti õhutõrje töötab Mõkolaivi oblasti suunas lendavate Shahedi droonide vastu, täpsemat infot veel varahommikuks polnud. Eile lasti alla 30-st Shahedi droonist 16. Väidetavalt olla nende kvaliteet muutumas paremaks. Lendavad madalamal, vaiksema häälega ning on suudetud parandada nende täpsust tabamaks sihtmärki. Jätkub väga tihe rindelähedaste külade ja linnade pommitamine nii lennukitelt lastavate rakettide, õhutõrjerakettide kui MLRS-is kui tavaline kahuritorulask ei ulatu. Piiriülene Ukraina asulate pommitamine on tavapärasest u 3 korda väiksem. Vene pool hakkas piiri lähedusse Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastis uusi kindlustusi rajama ning ootavad uusi Ukraina reide sinna suunal.
Ukraina mereväe avatud koridori kaudu lahkus Ukraina sadamatest veel kolm puistlastilaeva. Vedajad ENEIDA, YING HAO 01 ja AZARA on kõik võtnud suuna lõunasse. DANNY BOY, FORZA DORIA, IDA, OLGA ja NEW LEGACY on teel Ukrainasse.
2. Smolenski (Venemaa) linnapea Aleksandr Novikov kutsus pärast Ukraina droonide eile hommikust rünnakut kodanikke üles mitte lahkuma oma kodudest, kui see pole vajalik. Ta kirjutas sellest oma sotsiaalmeedia Telegrami kanalis. Linnapea soovitas „jääda rahulikuks ja mitte lahkuda elumajadest, kui see pole vajalik, samuti hoiduda linnast väljasõitudest”.
Väidetavalt õnnetus õhutõrje- ja elektroonilise sõja vägedel alla suruda viis Smolenski ja selle eeslinnade kohal tegutsenud Ukraina lennuki tüüpi drooni. Linnapea sõnul keegi juhtunu tagajärjel viga ei saanud ning operatiivteenistused rakendavad kõiki vajalikke abinõusid kodanike turvalisuse tagamiseks. Venemaa kaitseministeerium kinnitas, et kõik seadmed tulistati edukalt alla.
Ühtlasi kutsus Novikov kodanikke üles hoiduma sotsiaalvõrgustikes droonidega materjalide levitamisest ning mitte kommenteerima Venemaa õhutõrje tegevust. Oma pöördumises tegi ta ettepaneku kasutada mehitamata sõidukite tuvastamisest teatamiseks ülevenemaalise rahvarinde (ONF) välja töötatud rakendust Radar.
Juhtumi ajal on ühes sotsiaalvõrgustikes avaldatud videos näha, kuidas droon lendab Volna autopesula ja Kutuzovi kaubanduskeskuse juures. „Agentuur” väidab, et need hooned asuvad Kutuzovi tänaval ja droon suundus Smolenski lennukitehase poole. See tehas kuulub Tactical Missiles Corporationile, selle põhitegevuseks on rakettide ja lennukite tootmine.
Seni puudub täpsem info Sotši lähedal Adleris toimunud droonirünnaku tagajärgedest helikopteritega seotud objekti pihta. Krimmi toob vene pool rohkem õhutõrjeüksusi Simferoopoli kaitseks ning millegi pärasst on hakatud sealt treileritega vene väiksemaid sõjaväe dessantaluseid transportima poolsaare idaküljele või mandrile. Vene poole sõnul lasti alla rakett Džankoi sõjaväelennuvälja lähistel.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool aktiivsem nii rinde põhja, kesk ja lõunalõigus, rindejoones muutusi ei tuvastanud ning olla uue fromeeritud vene armee u 17 000 soldatit toodud Kreminna kanti vahetamaks siin paiknevaid dessantüksusi välja. Ootab ikka veel suuremat vene poole survet.
4. Siversk: uuesti Bilohorivka poole edutult prooviti.
5. Bahmut: jätkuvalt ei suuda leida Bahmutist loodes vene poole kiitlemisele edenemise kohta kinnitust ning seni arvab, et see pole õige. Ukriana olla pisu edenenud Andriivka kandis raudtee idapoolses osas, täpsemat infot siiski pole. Seni ei taha vene pool tunnistada ei Klisiivka ega Andriivka küla kaotust ning jätkab nende tagasivõitmiseks rünnakuid. Mõni blogija kipub arvama, et siin suunal on võimalikud kummagi poole edenemise variandid. Briti luure teatass, et ainuüksi Bahmuti linnas on u 10 000 vene soldatit.
6. Donetsk: Marinka suunas ikka u 10 rünnakut päevas ja vist rindejoones kuskil mitmel suunal vene poole kompimiste tagajärjel muutusi ei toonud.
7. Lõunarinne: vene poole dessantvägede vasturünnakud ning kipub juba mitmes päev rindejoon „lainetama”.
Berdjanski suund: muutusteta, käib vastastikune tihe kompimine aga pisu on tõusnud Ukraina aktiivsus.
Tokmaki suund: juba mitmes päev suht sarnane olukord, kus pooled teevad rünnakuid taktikaliselt oluliste positsioonide suunal, mis tagavad parema kontrolli ümbritseva ala üle ja jätkub nii Robotine kui Verbove kandis possade käest-kätte käimine.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: vene lennuvägi jätkab juhitavate 500 kg pommidega põhiliselt Hersoni ja selle ümbruse pihta ning mõned ka Dnepi saarte pihta suunamist. Ukraina töötleb sihtmärke kogu rinde ulatuses. Millegipärast ei taha vene pool eriti miskit rääkida Ukraina sillapeadest Dnepri idakaldal.
9. Ühendkuningriik kavatseb laiendada Ukraina sõjaväelaste väljaõppeprogrammi ja viia väljaõpet, samuti sõjavarustuse tootmist Ukraina territooriumil. Seda väitis Briti kaitseminister Grant Shepps ajalehele The Telegraph antud intervjuus. Scheppsi sõnul on nende sammude eesmärk tagada Ukrainale suurem iseseisvus Suurbritannia ja teiste NATO riikide sõjaväebaasidest. Ta märkis, et pidas sel teemal kõnelusi kõrgemate sõjaväeametnikega, sealhulgas Briti kindralstaabi ülema Patrick Sandersiga.
„Ütlesin täna, et lõpuks viiakse väljaõpe lähemale (Ukraina piiridele) ja tegelikult otse Ukrainasse,” rõhutas Briti kaitseminister. Samuti kutsus ta Briti kaitseettevõtteid üles avama tehaseid Ukrainas. Schepps tegi need avaldused pärast visiiti Kiievisse, kus toimus rahvusvaheline kaitsetööstuse foorum, kus osales 252 ettevõtet 30 riigist. Foorumil arutati Briti mereväe osalemist kaubalaevade kaitsel Mustal merel, Ukraina õhutõrjesüsteemi tugevdamist ja Kiievi julgeolekugarantiid.
Njah, peale seda andis Briti peaminister Rishi Sunak Sky Newsile antud kommentaaris mõista, et kaitseministrit mõisteti valesti. „Kaitseminister ütles, et võib-olla on kunagi tulevikus võimalik osa õppust läbi viia Ukrainas. Aga see on pikaajaline küsimus, mitte siin ja praegu. Briti sõdurid praeguses konfliktis ei osale, seda ei juhtu. Me ainult koolitame ukrainlasi ja teeme seda siin Ühendkuningriigis,” ütles ta.
10. Venemaa eelarve projekt, mis kavatseb 2024. aastal kulutada kuni 30% valitsuse kogukulutustest „kaitsele”, viitab sellele, et Moskva kavatseb võidelda veel mitu aastat. Sellisele järeldusele jõudis Ühendkuningriigi kaitseministeerium oma igapäevases luurearuandes. Bloombergi varem viidatud dokumentidest pärineva teabe kohaselt teeb Venemaa rahandusministeerium ettepaneku eraldada kaitseks 10,8 triljonit rubla, mis on ligikaudu 6% SKT-st praeguse 3,9% pealt. London usub, et Venemaa suudab 2024. aastal tõenäoliselt säilitada nii kõrge kaitsekulutuste taseme, kuid see sõltub riigi üldisest majanduslikust olukorrast. Ühendkuningriigi kaitseministeerium märkis avalduses, et kuigi täielik teave Venemaa kaitsekulutuste kohta on alati salajane, näitavad esitatud arvud, et Venemaa valmistub lähiaastatel võimalikeks sõjalisteks operatsioonideks Ukrainas.
Venemaa rahandusministeeriumi juht anton siluanov tunnistas, et kaitsekulutuste osakaal eelarves suureneb, rõhutades nende prioriteetsust, kuigi konkreetseid numbreid ta ei toonud. Venemaa kaitseminister sergei śoigu teatas 27. septembril oma valmisolekust jätkata sõjategevust 2025. aastal.
11. Venemaa presidendi putini ülalpidamine järgmise kolme aasta jooksul läheb Venemaa maksumaksjatele maksma 74,7 miljardit rubla (747 miljonit eurot). Valitsus lülitas selle summa riigipea „töötamiseks” 2024.–2026. aasta föderaaleelarve projekti, mis esitati reedel riigiduumale.
Eelmise 3-aastase eelarvega võrreldes suurenevad kulutused putinile 20% ehk 12,79 miljardi rubla (129 miljoni euro) võrra, selgub dokumendi seletuskirjast, mis on üles pandud parlamendi alamkoja andmebaasi. 2024. aastal on eelarves „presidendi ja tema administratsiooni toimimiseks” ette nähtud 24,64 miljardit rubla, 2025. aastal – 24,65 miljardit, 2026. aastal – 25,74 miljardit rubla.
Kulud suurenevad 2024. aastal 4,66 miljardit rubla (46 miljonit eurot) (+23%), 2025. aastal 4,055 miljardit (40 miljonit eurot) (+19%) ja 2026. aastal 4,087 miljardit rubla (40 miljonit eurot) (+19%). Kokku läheb putin kolme aasta jooksul riigikassale maksma summa, mis on võrreldav keskmise Venemaa oblasti aastaeelarvega – näiteks Ivanovo oblasti (73,3 miljardit rubla/ 730 miljonit eurot) või Kurgani oblastiga (74,6 miljardit rubla/746 miljonit eurot).
12. Slovakkias toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised. Esialgsete tulemuste järgi kaotas Euroopa-meelne erakond PS venemeelsele parteile SMER-SD. SMER-SD juhil Robert Ficol on venemeelne seisukoht, mis nõuab Venemaa Föderatsiooni vastaste sanktsioonide tühistamist. Ühel miitingul nentis ta, et sõda algas 2014. aastal, väidetavalt siis, kui „Ukraina natsid ja fašistid hakkasid tapma Venemaa kodanikke” Donbassis. Fico lubas kaotada sõjalise toetuse Ukrainale.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.