Sõja ülevaade: 584. päev – ettevalmistused suuremaks surveks
Avaldatud: 30 september, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. september 2023:
Öine droonirünnak Vinnõtsja oblasti suunal, Brjanski oblastis paar lahingkontakti koos tiheda droonipilvega (vene poole sõnul), rindejoones muutusi ei tuvastanud aga ettevalmistused suuremaks surveks toimuvad mõlemapoolselt…
1. Droonirünnak Vinnõtsja oblasti (kesk-Ukraina) suunal, Sumõ kandi tihe pommitamine ja tõusnud on rindelähedaste Ukraina linnade pommitamine.
2. Tihe Kurski ja Belgorodi oblasti töötlemine jätkus ja vene poole väitel ründavad neid diversandid ka Brjanski oblastis.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool jätkab Oskoli jõe sildade pommitamist.
4. Siversk: kaudtuli.
5. Bahmut: eilegi Ukraina surve linnast edelas jätkus, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: muutusteta.
7. Lõunarinne: rindejoones muutusi ei tuvastanud aga ikka aktiivsem Ukraina.
8. Herson: kaudtuleduell Ukraina kasuks.
9. kreml on alustanud massilist propagandakampaaniat teismelistele.
10. putin allkirjastas määruse sügisese ajateenistuse kohta.
11. Venemaad võib tabada musta leiva puudus.
12. Venemaa ei taasta mõnda linna okupeeritud Ukraina territooriumil, mis sõja ajal hävis.
13. Venemaa tööstuse langust ei päästa isegi kõrgele tõusnud sõjatehnika tootmine.
14. Kuubast soldatite värbamisest.
15. Lühiuudised
1. Täna öösel suurem Iraani droonide rünnak Vinnõtsja oblasti suunal. Olla sihikul infrastruktuuri rajatised ning on teateid ka tabamustest. Ukrainal on küll droonirünnaku eelhoiatus päris varajane, nagu droonid õhku tõusevad, jookseb online info sellest kõigisse õhutõrje üksustesse (eile oli see üle mitme tunni) ning hoiatus läheb ka elanikkonnale. Eks droonide puhul suurem mure selles, et algul pole teada sihtmärk ja selleni jõudmise teekond. Piirilähedaste Ukraina asulate tihe pommitamine vaid Brjanski oblasti kandis, mujal on see vist tänu Ukraina tihedamale töötlusele oluliselt vähenenud. Tuleb ka sõnumeid, et Ukriana droonidega otsib aktiivselt igasuguseid vene seireseadmeid ja üritab neid hävitada. Eks mure selles, et need on paigutatud tsiviiltaristu või eramajade külge või õuedesse ning kui neid siis tabatakse, siis jälle saab vene pool loo, näed, rünnati terroristlikult rahuliku elaniku kodu. Juba mitu päeva on tihenenud ka rindelähedaste linnade pommitamine kõige käepärasega.
2. Jätkuvalt on Ukraina kaudtuli tihe Belgorodi oblasti suunal ning tõusmas Kurski suunal. Droonidest anti teada kuni Kaluugani. Lisaks üleeilsele Belgorodi oblastis toimunud piirilähedases reidis üksuse Venemaa Vabaduse Leegioni poolt tuli eile uudiseid vene poolelt, et kahes kohas Brjanski oblasti piirilähedastes külades tulevahetused riiki sisenenud diversantidega toimusid. Njah, oblasti kuberner algul isegi seda eitas. Tulemustest siiski midagi veel teada pole. Kindel vaid see, et ka siin suunal peab vene pool järjest suuremaid üksusi piirikaitseks tooma. Lisaks kurdab vene pool, et eile läks väga tihedaks lääne liitlaste seire Musta mere kohal ja kardavad sellega seoses peatset uur rünnakut enda laevastikule. Ka Eesti ületas lääne abi liikumisega läbi Muuga sadama (USA-Ukraina liinil) sealse uudisekünnise.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool jätkab Oskoli jõe sildade pommitamist ja eile sai tabamuse Novoselivske külast ida suunal asuv sild. Eks vene pool üritab siin teha Hersoni kordust, et hävitab esmalt Ukraina logistilistel marsruutidel sillad halvendamaks üksuste varustamist ja alles seejärel hakkab rohkem suruma. Ka vene pool on õpivõimeline. Suuremaid rünnakuid rindel ei täheldanud.
4. Siversk: uuesti Bilohorivka poole edutult prooviti.
5. Bahmut: muutusi küll rindejoones ei tuvastanud, aga aktiivsem jätkuvalt Ukraina.
6. Donetsk: jälle pisu rahulikum päev ja varasemate päevade kordus: muutusi rindejoones ei tuvastanud. Marinka suunas ikka u 10 rünnakut päevas ja mujal tugevamad kompimised aga pisu vene poole aktiivsuse tõusu oli tunda. Lisaks kasvasid vene õhuväe rünnakud põhiliselt Avdiivka suunal. Kõige enam kurdab vene pool ja seda igapäevaselt Donetski ja selle ümbruse tiheda pommitamise pärast süüdistades Ukrainat terroristiks…
7. Lõunarinne: ikka sammhaaval ja vene pool järjest enam märkab rindel Lääne soomustehnikat.
Berdjanski suund: muutusteta, käib vastastikune tihe kompimine.
Tokmaki suund: jätkuvalt täpsemat infot rindelt pole. Isegi ei oska hetkel öelda, kas see on hästi või halvasti aga pisu siiski enam arvan olevat edukas Ukraina toimetamine. Suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Berdjanskis toimus eile tavapärasest suurem plahvatus sadama kandis, Melitopoli ja Tokmaki ning ülejäänud vene logistikavõrgustiku igapäevasest töötlusest tavaliselt enam ei kirjuta… Suuri vihmasid ilmateade seal veel ei luba, päeval ikka üle 20 kraadi sooja…
8. Herson: kaudtuli ja domineerib Ukraina, Ukriana sillapead Dnepri idakaldal ikka alles. Dnepri saartel peaks olema Ukraina kontroll ja kõige enam kardab vene pool, rünnakut Nova Kakhovkale. Võib olla on põhjuseks sealsed suuremad Ukraina kaudtuleüksuste tabamused.
9. kreml on alustanud massilist propagandakampaaniat, mis on suunatud teismelistele, et veenda neid, et Venemaal toimuvad alates president vladimir putini võimuletulekust maailma kõige vabamad ja ausaimad valimised. Mitmed Venemaa ametnikud rääkisid sellest ajalehele Moscow Times. Esmaspäeval pidasid Venemaa võimud üleriigilise koolitunni, et tähistada Keskvalimiskomisjoni (KVK) loomise 30. aastapäeva. See õppetund toimus kuus kuud enne 2024. aasta presidendivalimisi. Sellest sai esimene katse kooliõpilasi massiliselt poliitikasse kaasata pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
„Taastame sammsammult ideoloogiat tagasi ja liigume edasi oma uue põlvkonna kasvatamise poole. Kui me ei pane paika õiget ideoloogiat, teevad seda meie eest meie endised niinimetatud partnerid,” ütles anonüümsust palunud valitsuse esindaja Moscow Timesile. Esmaspäeval pidasid valimisametnikud tunde koolides üle kogu riigi. Nendes näidati lastele videosõnumit Keskvalimiskomisjoni juhilt ellapamfilovalt, kes nimetas valimisi Venemaal „kõige progressiivsemateks” ja ütles, et valimised on iga venelase jaoks märgiline sündmus.
Sisestades usku riigis toimuvate valimiste aususse ja tõelisse demokraatiasse, suurendame samal ajal usaldust meie keskvalimiskomisjoni tulemuste vastu, ütles Kremlile lähedalseisev allikas ajalehele The Moscow Times. „Ja see tähendab: me kinnistame presidendi vankumatut autoriteeti noorema põlvkonna seas,” ütles allikas.
Valimiste tund toimus mullu septembris tutvustatud vene koolide õppekava uue täienduse „Vestlused olulisest teemal” raames. „Viimastel aastakümnetel pole Venemaal olnud massilist laste poliitikasse kaasamist. Nüüd juhtub see põhjusega – noortel on suurim protestipotentsiaal,” ütles sõltumatu politoloog, putini endine kõnekirjutaja Abbas Galljamov ajalehele Moscow Times.
10. putin allkirjastas määruse sügisese ajateenistuse kohta. Määruse kohaselt läheb ajateenistusse 130 tuhat inimest vanuses 18–27. Kutse ise kestab 1. oktoobrist 31. detsembrini. Tänavune sügisene ajateenistus on viimane kord, mil vanuse ülempiir piirdub 27 eluaastaga. Alates 1. jaanuarist 2024 võetakse sõjaväkke 18-30-aastaseid inimesi – vastava dekreedi allkirjastas putin 4. augustil. Koos ülempiiri tõstmisega lubasid riigiduuma saadikud tõsta alampiiri 21 aastani, kuid seaduse lõplikus versioonis seda ei juhtunud.
Sügisel kutsutud ajateenijaid ei saadeta sõtta ega lähetuspunktidesse Ukraina okupeeritud piirkondades, ütles kindralstaabi organisatsiooni ja mobilisatsiooni peadirektoraadi ülema asetäitja vladimir tsimljanski täna. Tema sõnul pole ka uut mobilisatsioonilainet plaanis, kuna „vabatahtlikke on piisavalt”.
Moskvas ja Peterburis rivistuvad enne sügisese ajateenistuse algust sõjaväelise registreerimise ja värbamispunktide juures pikad järjekorrad. Nende hulgas on nii kodanikke, kes soovivad registreeruda ja saada edasilükkamist või taotleda alternatiivset riigiteenistust, kui ka ettevõtete esindajaid, kes soovivad edastada andmeid oma töötajate kohta. Järjekorrad on seotud uute trahvide kehtestamisega kutsele ilmumata jätmise, värskete isikuandmete esitamata jätmise ning kuueks kuuks või kauemaks välismaale minekust ja naasmisest teatamata jätmise eest, ütleb projekti „Call to Conscience” jurist Ivan Mirnõi.
Venemaa tööandjad, kes kiirustavad oma töötajaid ajateenistusse registreerima, on juba tekitanud allhankefirmade hulgas nõudluse sellise teenuse järele. Selle põhjuseks on asjaolu, et alates 1. oktoobrist ähvardab Venemaal juriidilisi isikuid sõjaväelise registreerimis- ja värbamisbüroodele andmete esitamisega seotud rikkumiste eest rahatrahv kuni 400–500 tuhat rubla (4000-5000 eurot).
11. Rukkisaak võib Venemaal sel aastal väheneda 1,8 miljoni tonnini, mis võib kaasa tuua musta leiva puuduse, vahendab Interfax. Esimese, teise ja kolmanda klassi rukis moodustab kogusaagist umbes 97%, kuid 59% sellest mahust jääb kolmandasse klassi, mis on kehv kvaliteedinäitaja, ütleb Jahu- ja teraviljaettevõttete liidu president Igor Sviridenko. Tema sõnul on „rukis riigiasutuste vaateväljast ära jäänud” ning praegu moodustab rukkijahu toodang vaid 10% nisujahu toodangu mahust.
„Oleme silmitsi olukorraga, kus rukkileivast ei jätku või see muutub – ma kasutan seda terminit – pseudoreliikviaks. Borodino leib hakkab ainuüksi tooraine kalliduse tõttu maksma rohkem kui kvaliteetsed nisuleiva sordid,” ütles Sviridenko.
Kaubandus-tööstuskoja agraar-tööstuskompleksi komisjoni esimees, Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik Petr Tšekmarev usub, et hinnad rukkiturul on praegu nii madalad, et „on kõik võimalused sellest teraviljast ilma jääda järgmisel aastal”, kuna põllumajandustootjatel ei ole seda kasulik kasvatada.
„Täna maksab rukis 5 tuhat rubla (50 eurot) tonni kohta. Kui hind ei tõuse 10 tuhande rublani tonnist, siis järgmisel aastal, kui kohtume, siis ütlete, et 15 tuhande rubla eest me rukist osta ei saa. See aasta tuleb läbikukkumine. Kõik [rukkiostjad – TMT] tahavad odavat, see on arusaadav, aga vajame hinna tasakaalu,” ütles Tšekmarev sel nädalal toimunud konverentsil „Mill-2023”.
Põllumajandusministeerium märkis ekspertide murele vastates, et oodatavast rukkisaagist piisab riigi siseturu jaoks. „Rukkiga külvatud pind on pikaajalisel keskmisel tasemel. Oodatav saak on umbes 2 miljonit tonni. Selle saagi import riiki on minimaalne,” ütles osakond Interfaxile. Ministeeriumi andmetel langesid toidurukki hinnad aastaga 7,3% ning rukkijahu toodang 2023. aasta kaheksa kuuga kasvas 2,5%. Talikülv 2024. aasta saagiks kulgeb tavapäraselt, teatas Maaeluministeerium.
Rosstati andmetel oli mullu Venemaal rukkisaak 2,18 miljonit tonni, mis on 26,5% suurem kui 2021. aastal (siis koristati 1,72 miljonit tonni). Tänavu vähenes põllukultuuride kasvupind 834 tuhande hektarini – 2022. aasta 894 tuhandelt hektarilt.
12. Venemaa ei taasta mõnda linna okupeeritud Ukraina territooriumil, mis sõja ajal hävis, ütles ehitus- ja elamu- ning kommunaalminister irek fayzullin. Ta selgitas, et mõnel juhul on hävitamise ulatus selline, et sellel pole enam mõtet. Faizullin tõi näiteks Popasnaja, mis asub Luganski oblastis Severodonetski rajoonis. „Seal on 100 000 elanikuga linn (vt loo lõpus Ukraina andmeid), sinna pole enam midagi jäänud: seal elab seitse inimest ja nad ei taha oma eluasemest lahkuda. Me ei tee seal midagi,” ütles ta (tsit TASS).
Sellega seoses kutsus minister üles mitte andma „valelubadusi” Ukraina annekteeritud alade elanikele, kes loodavad oma linnade taastamist. „Pidage meeles, et elamu- ja kommunaalmajandus, töö inimestega ehitati sinna hoopis teisel tasemel. Isegi ehitusnormid, nn suveräänsed standardid, olid täiesti erinevad,” märkis ta.
Fayzullin juhtis tähelepanu ka raha puudumisele okupeeritud piirkondade restaureerimistöödeks. „Meil on kõigis valdkondades kolme aasta plaanid. Tundub tohutu summa – 4,7 triljonit rubla (47 miljardit eurot) territooriumi kohta, kuid kapitali selle jaoks on 300 miljardit rubla (3 miljardit eurot) aastas, mis on vähe. Meie piirkonnajuhid investeerisid sel ja eelmisel aastal 115,6 miljardit rubla. Veelgi enam, isegi sellised piirkonnad nagu Tyva, millel pole isegi enda oma programmide jaoks raha,” täpsustas ta.
Ministri sõnul ei jõuta restaureerimistöödega 2030. aastaks lõpule, kuna mõnel pool pole need veel alanudki. „Me ei tööta tegelikult veel Severodonetski linnastus, me ei ole jõudnud Artemovskisse (nagu Bahmuti nimetatakse Vene Föderatsioonis – TMT), meil on Harkovi oblastis 33 asulat, me alles alustame seal esialgset uuringut,” tunnistas ta.
Ukraina riikliku statistikateenistuse andmetel elas Popasnas 2021. aasta 1. jaanuari seisuga 19 672 inimest. Popasna linna sõjaväeadministratsioon väitis, et 2023. aasta aprilli seisuga oli sinna jäänud umbes 200 inimest. Linn, mille vallutamisest Venemaa mullu 9. mail teatas, tehti sõja tagajärjel praktiliselt maatasa, nüüd pole sellel vett, elektrit ega gaasi. Venemaa poolt ametisse nimetatud LPR juht Leonid Pasetšnik teatas, et Popasna hävis 96% ulatuses ja tõenäoliselt ei saa seda taastada.
Luganski oblasti administratsiooni juht Sergei Gaidai ütles 2023. aasta jaanuaris, et kuudepikkuste raskete lahingute ajal hävitati ka Belogorivka, Kremennaja, Rubežne, Zolote, Gornoe ja Lisitšansk. Ta lubas, et Ukraina naaseb ja taastab Popasna. „Tuhast saab taas aed, Popasna on taas rahul oma elanikega,” rõhutas ta.
13. Samal ajal kui võimud teatavad kriisist ülesaamisest ja majanduskasvust, registreeris Rosstat, et tööstus on läinud langusesse. Augustist sai kolmas toodangu languse kuu, kui jätta välja sesoonsed ja kalendrilised tegurid: juunis-augustis oli see 0,2%, 0,1% ja 0,3%, statistikateenistus annab andmeid. Eksperdid tõlgendavad olenevalt oma mudelitest ka Rosstati andmeid nii, et tööstuse kasv on vaibunud ja andnud teed isegi langusele, kui mitte majanduslangusele.
Statistika kohaselt „saame väita majanduslanguse algust tööstuses”, kirjutavad võimudele lähedal asuva makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskuse (CMACF) eksperdid. Augustist kujunes nende hinnangul kolmas kuu järjest, mil tootmismahud veidi langesid. Kui hooajalisus välja jätta, siis juuliks oli kasvutempo -0,3% ja võrreldes ajaloolise maksimumi saavutamise maiga -0,5%. Keskuse enda hinnangul (jätab üldkorvist välja näiteks „ebausaldusväärsed” positsioonid, kus erinevatel aegadel andmeid uuendati üle 10%), on pilt mõnevõrra positiivsem: tõus peatati alles augustis. Kuid keskus hindas varasema kasvu mastaape tagasihoidlikumalt, „nii et meie tase, millel tööstuse kasvu „libisemine” registreeritakse, langeb praktiliselt kokku Rosstati hinnanguga”.
Sarnased tulemused ja järeldused on ka MMI analüütikutel: tööstusharu märgib aega juba kolmandat kuud ning augustis oli väike langus. Vaatamata täiesti fantastilisele olukorrale kaitsetööstuses ei saa ülekuumenenud tööstus kasvada ka kolmes vahetuses tegutsevate kaitseettevõtete juures, hoiatasid nad juulis.
Tundub, et majandus on oma potentsiaalse taseme ületanud, kirjutasid keskpanga analüütikud septembris (see ei ole tema ametlik seisukoht): „Võimalused kiireks toodangu kasvuks enamikus tööstusharudes on ilmselt ammendatud <…> Koos rekordilise ja võib-olla lähedal Maksimaalne tootmisvõimsuse rakendusaste, muutub kasvav personalipuudus ettevõtte toodangu edasisele kasvule piiranguks”.
Arvestades tööstusharu katastroofilist tööjõupuudust, näib toodangu edasine kasv „väga kahtlane” ja katsed seda stimuleerida on kahjulikud, väidavad MMI analüütikud: „Tingimustes, kus tööstus on saavutanud oma potentsiaali, tundub agressiivselt stimuleeriv eelarvepoliitika absurdne. On selge, et seda tehakse relvade tootmise suurendamiseks, kuid tsiviiltööstuse jaoks toob see kaasa personali väljavoolu ja toodangu vähenemise. Njah, lihtsalt öeldes: kui relvastuse tootmine kasvas u kolm korda, siis umbes samavõrra vähenes muu tööstuse maht. Lisaks kasvab tegelik eelarve kulurida, sest enamuse seda relvastust saab kohe Ukrainasse jõudes maha kanda…
14. Hiljutine skandaal venelastega, kes värbasid Kuuba kodanikke osalema sõjas Ukraina vastu, on jätkunud. CubaNeti ajakirjanikud intervjueerisid mõningaid palgasõdureid ja ebaõnnestunud värvatuid ning said teada pakutud tingimused ja ühe Venemaa värbamisagendi nime.
Kuuba ajakirjanikud võtsid ühendust mitme noortega, kes olid saanud pakkumise Venemaal „töötada”. Nende inimeste nimed on selles väljaandes turvakaalutlustel muudetud. Reeglina kandideerisid värbamisele hiljuti sõjaväest demobiliseeritud ja juba sõjaväelise väljaõppe läbinud mehed. Vähemalt osadele pakuti Venemaal Kuuba standardite järgi väga kõrge palgaga „ehitustööd” ja alles siis saadi aru, et leping sisaldab sõjategevuses osalemist.
25. septembril ütles üks värvatutest Politicole, et talle pakuti ühekordset tasu 195 000 rubla Ukraina-vastases sõjas osalemise eest. (umbes 1900 eurot) ja kuupalka 204 000 rubla. (umbes 1970 eurot). „Vastuvõttev pool” kandis kõik Venemaale transpordi ja seal majutuse kulud, samuti kõik registreerimise ja legaliseerimise kulud. Palgasõduritele lubati ka, et pärast lepingu täitmist saavad nad Venemaale jääda.
Väljaandes mainitud summad langevad ligikaudu kokku InformNapalmi poolt varem teatatud summadega – aktivistid said teada, et Kuuba palgasõduritele makstakse 2000 dollarit kuus. Ajakirjanike intervjueeritud üheteistkümnest kuubalast vähemalt kaheksa teatasid, et enne värbamist suhtlesid nad Interneti kaudu Vladimir Škunoviga, kes on Venemaa Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Volga piirkonna filiaali juhtivteadur ja Venemaa valitsuse ekspertnõukogu liige.
Väljaande andmetel lennutati 2023. aasta suvel lepingu sõlmida otsustanud kuubalased Moskvasse ja saadeti seejärel Tulas asuvasse 106. õhudessantdiviisi. Tunnistajate sõnul on seal (või viibis) umbes 140 kuubalast. Nagu kirjutasid kohalikud vene ajalehed, saadeti vähemalt osa Kuuba palgasõduritest Ukraina sõtta. 8. septembril teatas Kuuba siseministeerium, et algasid Kuuba värbamisrühma liikmete vahistamised.
Kuuba valitsuse ametlikku seisukohta seoses antud olukorraga väljendas välisminister Bruno Rodriguez – tema sõnul on Havanna vastu kuubalaste osalemisele sõdades, palgasõdurite ja inimkaubanduse vastu.
Lühiuudised
Peaaegu kogu armeenlaste elanikkond – umbes 100 000 inimest – lahkus Mägi-Karabahhist.
Alates 3. oktoobrist keelab Norra sissesõidu Venemaal registreeritud autodel, millel on üheksa või vähem istekohta, teatab Norra välisministeerium. Varem on selle sammu astunud ka Läti, Leedu, Eesti, Soome ja Poola.
Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee peaassamblee hääletas Venemaa paraolümpiakomitee liikmelisuse peatamise poolt. Venemaa paraolümplased saavad rahvusvahelistel turniiridel osaleda neutraalses staatuses.
USA Kongressis on mõlema partei parlamendisaadikute enamuse tugev toetus Ukrainale, ütles välisminister Antony Blinken. Samuti rõhutatakse, et selline toetus Ukrainale püsib Ameerika avalikkuse seas.
Esimest korda 2023. aastal avaldas Venemaa Gazprom gaasitootmise ja -varustuse operatiivnäitajad, mis näitasid gaasitootmise vähenemist Venemaal ligi 25%.
Ukraina on saanud ELilt rahalist, humanitaar- ja sõjalist abi kokku 81 miljardit eurot, ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.