Sõja ülevaade: 583. päev – venemaal tuleb suur tuumaõppus
Avaldatud: 29 september, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. september 2023:
tänane lugu pisu varakult valmis, sest kell 8.00 peab juba metsas olema (Ussisõnad), sestap osa öised sündmusi ei pruugi loos olla kajastatud. Vene pool töötles eile tugevalt rindest ja piirist kuni 30 km kaugusel asuvaid külasid ja linnu, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
1. Mõkolaivi ja Sumõ kandi tihe pommitamine.
2. Tihe Kurski ja Belgorodi oblasti töötlemine.
3. Kupiansk-Kreminna: ikka kahtlaselt vaikne ja uue suurema vene poole surve ootuses.
4. Siversk: kaudtuli.
5. Bahmut: eilegi Ukraina surve linnast edelas jätkus ja siingi sammhaaval…
6. Donetsk: muutusteta.
7. Lõunarinne: Tokmaki suunal ikka sammhaaval.
8. Herson: kaudtuleduell Ukraina kasuks.
9. Venemaa võimud hakkavad valmistuma võimalikuks tuumasõjaks (sellega siiski päris nõustuda ei tahaks aga artikkel selline oli)
10. Venemaa sõjaliste kulutuste üllatavalt kõrge kasv nii jooksvalt kui tulevikus.
11. 2022. aasta novembris Poola tabanud S-300 rakett oli Poola sõnul siiski Ukraina oma.
12. vene soldat ja narkootikum.
13. Türgi võib sattuda sanktsioonide alla.
14. Bulgaaria hakkab järgmine aasta lõpetama vene nafta vedu meritsi.
15. Kasahstan kavatseb täita Lääne Venemaa-vastaseid sanktsioone.
16. AWACS-id Leetu.
17. Ukraina sõjalises meditsiinisüsteemis on muresid aga tegelevad.
18. Murelikke sõnumeid Ungarist.
19. Lühiuudised
1. 28. septembril tabasid venelased veel kord Hersoni, tappes kolm naist ühes elurajoonis. Sellest teatas siseminister Igor Klimenko. Lisaks kasvasid oluliselt vene poole rünnakud rindejoonest kuni 30 km kaugusel asuvate Ukraina külade ja linnade pihta. Põhilise töö tegid ära lennukid, sest tavalise suurtükiga vene pool nii kaugele ei ulatu (eks suurtükk peab ka rindejoonest kaugemal olema). Eks MLRS ikka ulatub. Tundub, et kuna kaudtuletöö rindel on mitmes lõigus pisu halvatud Ukraina parema seire ja kiirema ning täpsema tulega, siis üritatakse mõjutada endale ohutumalt rinde tagust ala. Küll kipub arvama, et enamus sihtmärke on kaardilt leitud asulate näol tuvastatud ja pole oluline, kas seal ka miskit militaarset on. Jätkuvalt piiriülene kaudtuletöötlus on tihe Brjanski oblastist ja siingi ulatuti kohati piirist u 30 km kaugusele. Ukraina pool teatas, et Venemaal käib Iraani droonide kokkupanek tõusvas tempos. Olla isegi suudetud osa osasid kodumaiste vastu vahetada. Lisaks olevat tulemas pisu võimekamad droonid Iraanist ja kõlakad, et võib olla ka rakette sealt riigist lisaks tulemas on.
2. Eile suurim uudis: Leegion Freedom of Russia teatas, et on taasalustanud tegevust Venemaal Bielgorodi oblastis. Viimaste andmete kohaselt viib Venemaa Vabaduse Leegion läbi operatsioone Starosel’e ja Terebreno külades. Esimene kohe piiri ääres ja teine 2,5 km kaugusel piirist. Eks vene pool ikka teatas, et nad siiski ei olevat üle piiri saanud. Njah, järjest enam vene milblogijate suu lukku läheb ning õige info saamine ka sealt suunalt jääb järjest ahtamaks. Lisaks oli jätkuvalt väga tihe Ukraina kaudtuletöötlus Belgorodi oblasti suunal ja vist isegi kolmekordselt ületas vene poole oma. Ka kasvas Kurski suunal Ukraina kaudtule mõju ning olla ka poole maani Kurskisse droone nähtud.
3. Kupiansk-Kreminna: pisu torkimist kummaltki poolelt Kreminnast edelas asuvas metsaalas, rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küll on jätkuvalt tihe vene kaudtule ja lennunduse töötlus Kupianski kandis ning osa nende tähelepanu on läinud Oskili jõe sildade tabamisele. Jätkuvalt ootel, et vene poole surve siin tõuseb, sest pigem oleks hea kaitseliin piki Oskoli jõge.
4. Siversk: uuesti Bilohorivka edutult prooviti.
5. Bahmut: eile siiski vene poole aktiivsus nii Bahmutist loodes kui edelas tõusis, kuid edu see neile ei toonud. Ukraina on aktiivsem ikka Klisiivka-Kurdjumivka liinil ja toimetab mitmes kohas idapool raudteed. Väidetavalt on siin suunal suutnud enamus vene droonindust Ukraina oma tehniliste abivahenditega maha suruda.
6. Donetsk: jälle pisu rahulikum päev. Muutusi rindejoones ei tuvastanud. Marinka suunas ikka u 10 rünnakut päevas ja mujal tugevamad kompimised aga pisu vene poole aktiivsuse tõusu oli tunda.
7. Lõunarinne: ikka sammhaaval.
Berdjanski suund: muutusteta, käib vastastikune kompimine.
Tokmaki suund: täpsemat infot kahjuks polnud, vaid üldised sõnumid, et sammhaaval. Ka vene pool sai uuesti tihedamalt käima oma vasturünnakud.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: kaudtuli ja domineerib Ukraina, sillapead ikka alles ning pisu vene poole kurtmist tuli, et Ukraina koondavat siia ka järjest enam soomust ja ikka soovist siit suurem dessant teha, eks näis, kas vene poole hirmul ka alust on.
9. Venemaa võimud hakkavad valmistuma võimalikuks tuumasõjaks (sellega siiski päris nõustuda ei tahaks, aga sellest loo lõpus). 3. oktoobril toimub riigis esimest korda ajaloos kõigi piirkondade ühtne tsiviilkaitseõppus, kirjutab Baza, viitega Rospotrebnadzori juhi Anna Popova korraldusele. Dokumendis öeldakse, et „rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete õõnestamise” kontekstis suureneb oht, et relvakonfliktid riigi piiride lähedal eskaleeruvad „tuumariikidega seotud sõdadeks”.
Õppuste legendi järgi lõppes Venemaal üldmobilisatsioon, mitmetes piirkondades kehtestati sõjaseisukord ning mõnes piirkonnas hävitati täielikult elanikkonna elu toetavad rajatised, kuni 70% elamufondist ja tekkis oht „radioaktiivsete saastetsoonide” tekkeks.
Õppusest peaksid osa võtma kõik vastutavad isikud: tsiviilkaitsejuhtidest riigikorporatsioonide juhtideni. Erandiks on isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikide võimud, samuti Zaporožje ja Hersoni oblasti okupeeritud osad.
Varem peeti sarnaseid õppusi erinevates piirkondades erinevatel päevadel. Üldine ühekordne õppus toimub esmakordselt. Lisaks polnud legendis enne seda mobilisatsioonist juttugi. Telegrami kanali allikas märkis, et sellised muutused on tingitud „praegusest tegelikkusest”.
putini kontroll olukorra üle Venemaal on muutumas hapramaks, mistõttu võib ta otsustada Ukraina sõja kiireks lõpetamiseks kasutada tuumarelvi, väidavad USA valitsuse jaoks rahvusliku julgeoleku küsimusi uuriva RAND Corporationi eksperdid. Analüütikud ütlevad, et „tuumaeskalatsioon” oleks Venemaa presidendi jaoks „kõige atraktiivsem variant”, kui ta tunneb, et tema võim on ohus.
Mullu oktoobris kinnitas putin, et taktikalisel tuumalöögil Ukrainale ei ole „poliitilist ega sõjalist tähendust”. kremli allikad ütlesid Financial Timesile, et president ise jõudis sellisele järeldusele pärast tuumarelva kasutamise simuleerimist, mis näitas, et selline löök muudaks vallutatud Ukraina territooriumi kiiritatud tühermaaks, kuid ei aitaks vene vägesid edasi viia.
Aasta tagasi hoiatas Washington Moskvat, sealhulgas otse suletud kanalite kaudu, tuumarelva kasutamise „katastroofiliste” tagajärgede eest. USA annab sellele vastuse, kinnitas riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan avalikult. Njah, pigem kipub arvama, et seda suurt õppust on vaja siseriiklikult ja ikka rahva ohjes hoidmiseks. Selleks sobib väga hästi tuumaohuga hirmutamine ja kahjuks see enamuse idanaabrite puhul ka töötab. Kuna Venemaal hakkab riigieelarvega minema üha keerulisemaks (sestap ka avaliku teenuse pakkumine igal alal peale sõjalise ja sisejulgeoleku hakkab järjest enam kahanema) ning elanikele kiire hindade tõus hakkab põhjustama pisu enam rahulolematust, siis peab juba eos hakkama „tausta kujundama”.
10. Venemaa plaanib 2024. aastal tõsta sõjalisi kulutusi 2023. aastaga võrreldes ligi 70%. CNN teeb sellise järelduse Venemaa rahandusministeeriumi dokumentide põhjal. Vene Föderatsioonis avaldatud 2024. aasta eelarveprojekti kohaselt on sõjaliste kulutuste suurendamiseks kavandatud 68%. Projektis eraldas Vene Föderatsiooni rahandusministeerium „riigikaitse” vajadusteks 10,77 triljonit rubla (108 miljardit eurot), mis moodustab 6% SKT-st. Venemaa sõjaline eelarve oli 2023. aastal 3,9% ja 2021. aastal 2,7% SKT-st.
Venemaa Föderatsiooni rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud dokument „Eelarve-, maksu- ja tollitariifipoliitika põhisuunad aastaks 2024 ning planeerimisperioodiks 2025 ja 2026” sisaldab ka riigi sõjaliste kulutuste plaane. 2025. ja 2026. aastaks – need tuleks vastavalt koostada 8,5 triljonit rubla (85 miljardit eurot). ja 7,4 triljonit rubla (74 miljardit eurot).
Venemaa rahandusminister anton siluanov ütles Moskvas Rahvusvahelisel Finantsfoorumil, et eelarve koostamise peamiseks prioriteediks on just „rinde vajadused”. Võrdluseks, Vene Föderatsiooni kavandatavad kulutused sotsiaalsektorile 2024. aastaks on kolmandiku võrra väiksemad kui sõjalised – vaid 7,73 triljonit rubla (77,3 miljardit eurot).
Avaldatud arvud vastavad üldiselt Bloombergi 22. septembri väljaande andmetele, mis põhinesid agressorriigi valitsuses arutatud esialgsel eelarveprojektil. Ainuüksi 2023. aasta jaanuaris ja veebruaris kasvasid Venemaa kulutused militaarsektorile 282%.
4. augustil teatas Reuters, et Venemaa on 2023. aasta keskpaigaks kulutanud ära kogu aastaks kinnitatud sõjalise eelarve ja on sunnitud kahekordistama kulutusi armeele 9,7 triljoni rublani (97 miljardi euroni), mis on rohkem kui kogu Ukraina riigieelarve (njah, eks see suhtearv Ukrainaga näitab siiski nende sõjaväe ebaefektiivsust). Juuli kuu lõpus kasvas „auk” Venemaa aastaeelarves 30 miljardi euroni.
11. 2022. aasta novembris Poolas Przewodowi külas alla kukkunud ja kaks inimest surmanud rakett oli Ukraina päritolu. Seda teatas Poola peaprokurör Zbigniew Zebro, vahendab Polskie Radio Lublin. Zebro sõnul viis Poola prokuratuur läbi juurdluse ja selgitas välja, et alla kukkunud rakett on Nõukogude Liidus toodetud ja kuulus Ukraina sõjaväele. Peaprokurör avaldas kahetsust, et Ukraina pool ei aidanud Poolat uurimistoimingute käigus.
„Poola prokurörid sõitsid Ukrainasse ja viisid Ukrainas läbi uurimistoiminguid, et aidata Ukraina poolel Venemaa kuritegusid dokumenteerida. Siiski märgin kurbusega, et Ukraina poolelt pole selles küsimuses sarnast seisukohta. See on kestnud juba mitu kuud. Ma ei usu, et need on prokuratuuri tasandi otsused,” sõnas Zebro.
Poola ajaleht Rzeczpospolita kirjutas kaks päeva tagasi, et Poola territooriumile kukkunud rakett tulistati välja Ukraina õhutõrjesüsteemist S-300. Väljaande andmetel pidi sihtmärgist mööda läinud õhutõrjerakett teatud kõrgusel ise hävima, kuid teadmata põhjusel seda ei juhtunud. Uurijad välistasid võimaluse, et Venemaa lasi raketi välja, kuna Vene väed asusid Przewodówist kaugel. Ajalehe allikad märkisid ka, et Ukraina ei teinud Poola uurimisega koostööd ega esitanud materjale.
Rakett langes Poola territooriumile 15. novembril 2022 Vene vägede massilise rünnaku ajal Ukrainale. Juhtumis hukkusid kaks Poola farmerit, vanuses 59 ja 60 aastat. Ukraina president Vladimir Zelenski väitis algul, et raketi tulistas välja Venemaa pool, kuid tunnistas hiljem, et ei saa sellest sajaprotsendilise kindlusega rääkida.
12. Tuhanded Ukrainas rindel olevad vene soldatidd kasutavad narkootikume, mida neile müüvad kohalikud elanikud, aga ka vabatahtlikud annavad ja toovad kaasa kolleegid, kirjutab „Verstka” sõjaväelastele viidates. „Üldiselt kasutab siin iga teine-kolmas soldat midagi sellist,” ütles väljaandele lepinguline soldat kes viibib pärast mitut kuud rindel viibimist Venemaal sõjaväeosas.
Teise järgi kasutavad aktiivselt „10–15% igas üksuses”. Populaarsed on marihuaana, mefedroon, amfetamiinid ja ravimid Lyrica, Tropicamide ja barbituraadid. Soldatid tarvitavad uimasteid igavusest, sest „sõda on see, kui sa pidevalt midagi ootad,” selgitab üks soldatitest. Nagu märkis teine vestluskaaslane, on okupeeritud aladel ja rindejoone lähedal narkootikume lihtne hankida. „See on täpselt nagu Las Vegas,” lisas ta.
Enamasti müüvad keelatud aineid kohalikud elanikud. „Seal on taksojuhid, kes viivad otse ühikasse. Soldatid juba teavad, kellelt mida võtta,” märkis üks sõduritest. Teised vestluskaaslased väidavad, et doosi võiks viia otse kaevikutesse. Samas on kohalik elanikkond mooniseemneid kasvatanud ja töötlenud juba kaks aastat, kuna sõja algusega tekkis selle järele nõudlus.
Kuid on ka teisi tarnekanaleid – kolleegide ja vabatahtlike kaudu. Eelkõige toimub narkootikumide levitamine inimeste kaudu, kes on tulnud sõltlastena teenima. „Neil on oma sidemed. Narkootikume tuuakse ka tööreisidelt ja haiglatest, kuhu sõbrad varjatult neid toovad,” selgitas soldat. Lisaks ostetakse ravimeid ilma retseptita Doni-äärses Rostovis ja Bataiskis.
Samal ajal saavad Venemaa lepingulised soldatid ja ajateenijad endale Miri kaartidelt laekuvate riigi suurte maksete tõttu narkootikume kõrge hinnaga lubada. Nii näiteks maksab 1 gramm marihuaanat rinde lähistel 2,6 tuhat rubla (26 eurot). 2,2 tuhande rubla vastu Moskvas ja mefedroon – 5,9 tuha trubla (59 eurot) pealinnas 2,3 tuhande rubla vastu.
Okupeeritud aladel psühhoaktiivsete ainete teste peaaegu ei tehta. Kuid mõnikord loovutavad sõjaväelased lihtsalt teiste inimeste uriini, ütleb üks soldatitest uimastitarbija. „See on nii kõikjal, igas õiguskaitseorganis,” selgitas ta.
Kui aga võimud tabavad ta tarvitamas, saadetakse soldatid karistuspataljoni – rindejoonel võitlevasse Stormi salka. „Inimesed on alati eesliinil ja võtavad tuld. Seal on 95% enesetaputerroristid,” rääkis soldat.
Teised vestluskaaslased kinnitavad, et tegelikult on tegemist surmaotsusega. „Olgem ausad, siin pole kellelegi „buti” vaja, narkootikumid pataljonis on plekk kõigile. Prokuratuuri ja juurdluskomisjoni pole siin kellelegi vaja. Ja kohtuprotsessi ei toimu. Lihtsam on panna nad kaheks päevaks auku ja kirjutada pabereid, et need viiakse Stormi. Keelduda on võimatu,” rõhutas üks Ukrainas viibivatest vene sõjaväelastest.
13. Türgi ja mitmed teised riigid võivad kaotada teatud tehnoloogiliste toodete tarned Euroopa Liidust, mis jõuavad seejärel Venemaale ja Iraani ning mida kasutatakse droonides ja muudes Ukraina rünnakutes kasutatavates relvades. 10. sanktsioonide paketis nägi EL ette meetmed, et tugevdada kontrolli nende järgimise üle ja saab nüüd keelata kahesuguse kasutusega toodete müügi riikidele, kes aitavad Venemaad paralleelimpordiga.
Euroopa Komisjon hoiatas EL-i valitsusi ja ettevõtteid võimaliku keelu kehtestamise eest teatud komponentide ekspordiks Türki ja teistesse riikidesse, vahendab The Guardian. Mõnel juhul ei pruugi diplomaatilised jõupingutused selliste tarnete piiramiseks olla piisavad, ütles EK pressiesindaja:
Kui miski muu ei aita, on ainus võimalus peatada just nende kaupade eksport kolmandatesse riikidesse, mille pärast oleme kõige rohkem mures, kasutades selleks ELi kõrvalehoidmise vastast vahendit. See võimaldab ELil keelata nende kaupade ekspordi riikidesse, mida kasutatakse meie sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks, samuti sellega seotud teenuste osutamise.
Ukraina valitsus saatis augustis G7 riikidele 47-leheküljelise raporti, milles analüüsiti eelkõige, millistest komponentidest on kokku pandud Iraani kamikaze-droone, mida Venemaa kasutab Ukraina territooriumi pommitamiseks. Mudelil Shahed-131 leidsid ukrainlased 52 lääne toodangu komponenti ja mudelist Shahed-136 – 57. „Nende tootjate hulgas on ettevõtteid, mille peakorterid asuvad sanktsioonide koalitsiooni riikides – USA-s, Šveitsis, Holland, Saksamaa, Kanada, Jaapan ja Poola,” öeldakse dokumendis.
See nimetab viit Euroopa ettevõtet, sealhulgas Briti rahvusvahelise ettevõtte Poola tütarettevõtet, mille komponendid – kütusepumbad, transistorid, toitehaldusahelad, mikroprotsessorid – leiti droonidest. Ettevõtteid endid sanktsioonide rikkumises ei kahtlustata, nende tooted jõuavad lihtsalt kolmandate riikide kaudu Iraani ja sealt edasi Venemaale. „Iraani mehitamata õhusõidukite tootjad on kohandanud ja kasutavad suures osas olemasolevaid kaubanduslikke komponente, mille tarnimine on halvasti või üldse mitte kontrollitud,” öeldakse dokumendis.
Samuti märgitakse, et tollidokumentide kohaselt „importis Iraan peaaegu kõik komponendid Türgist, Indiast, Kasahstanist, Usbekistanist, Vietnamist ja Costa Ricast”.
Vajadus osta neid tooteid kolmandate riikide kaudu kinnitab, et EL-i sanktsioonid avaldavad „märkimisväärset survet neile, kelle vastu need on suunatud”, kuid bloki riigid peavad teostama rangemat kontrolli nende rakendamise üle, ütleb EK esindaja. Tagamaks, et Venemaale tarnimiseks keelatud kaupu ei reeksporditaks läbi kolmandate riikide, teeb EL koostööd nende riikide valitsustega. Kui aga selline koostöö tulemusi ei anna, on vaja kehtestada neile Euroopa toodete ekspordikeeld, lisas ta.
14. Bulgaaria otsustas Venemaa naftast ennetähtaegselt loobuda. Embargo kehtestamisel lubas Euroopa Liit importi jätkata kuni 2024. aasta lõpuni, et oleks aega tarnete mitmekesistamiseks. Nüüd otsustas Sofia tähtaega edasi lükata, vahendab Bloomberg.
Parlamendi otsuse kohaselt peab Musta mere rannikul Burgases asuv Neftochimi rafineerimistehas selle aasta lõpuks vähendama Venemaa nafta tarbimist kuni 80% ja loobuma sellest täielikult 2024. aasta oktoobriks.
Neftohim kuulub Lukoilile, see on Balkani poolsaare suurim naftatöötlemistehas ja Bulgaaria turu peamine kütusetarnija. Tarnitakse peamiselt Novorossiiskist tarnitud Venemaa naftat. Venemaad muude allikatega asendades nimetas Bulgaaria rahandusminister Asen Vasilev „logistika küsimuseks”: „Selleks et minna üle mitte Musta mere kaudu tarnitavale naftale, on vaja oluliselt – võib-olla kahekordistada – laovõimsust suurendada, et rafineerimistehas saaks töötada 20-30 päeva ilma ühe tankerita.”
Bulgaaria on ainus riik EL-is, kes jätkab mereteede kaudu Venemaa nafta vastuvõtmist. Nelja nädala jooksul kuni 24. septembrini sai see keskmiselt 183 000 barrelit päevas. Alates kevadest, mil need olid madalaimal tasemel pärast Ukraina sõja algust, on ostud peaaegu kolmekordistunud ja saavutasid kõrgeima taseme alates 2022. aasta juunist, näitavad Bloombergi tankerite liikumise andmed.
Veel poolteist aastat tagasi vedasid Venemaa tankerid Euroopasse iga päev umbes 1,5 miljonit barrelit. Nüüd on see turg Venemaa jaoks praktiliselt kadunud ja aasta pärast, kui Bulgaaria võimude otsus ellu viiakse, lakkab see täielikult eksisteerimast.
15. Kasahstan kavatseb täita Lääne Venemaa-vastaseid sanktsioone. Seda ütles Vabariigi President Kasõm Žomart Tokajev pressikonverentsil pärast läbirääkimisi Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga.
„Meil on sanktsioonirežiimi järgimiseks kontaktid asjaomaste organisatsioonidega ja mulle tundub, et Saksa poolel ei tohiks olla mingit muret võimalike sanktsioonide režiimist kõrvalehoidmiseks suunatud tegevuste pärast,” ütles Tokajev (tsit Sputnik Near Abroad ).
Samas hoiab Kasahstan presidendi sõnul Venemaaga „regulaarseid sõpruskontakte” ega tunne muret oma põhjanaabri territoriaalsete nõuete pärast. Tokajev ütles, et Kasahstan on aasta algusest tarninud Saksamaale Družba naftajuhtme kaudu 500 tuhat tonni naftat, et asendada Venemaa naftat ning on valmis järgmisel aastal tarneid suurendama 1,2 miljoni tonnini. Riigid plaanivad koostööd veelgi laiendada, eelkõige haruldaste metallide maardlate arendamisel.
Scholz avaldas pärast läbirääkimisi lootust, et Kasahstan saab aidata Saksamaal muutuda sõltumatumaks Venemaa energiatarnetest. Kantsler nimetas Kasahstani valitsuse otsust takistada Venemaal sanktsioonidest kõrvalehoidmist „kasulikuks”. „On hea ja kasulik, et Kasahstani valitsus toetab meid püüdlustes vältida sanktsioonidest kõrvalehoidmist ja on võtnud aktiivseid meetmeid (sellele) vastu astumiseks,” ütles Scholz (tsiteeris TASS).
Üks-ühele läbirääkimistel leppisid Tokajev ja Scholz kokku aktiivsemas koostöös kaubanduse, majanduse, investeeringute, transpordi ja logistika, „rohelise energia” ja muudes valdkondades, teatab Akorda (Kasahstani presidendi administratsiooni pressiteenistus). Milliseid konkreetseid projekte kahe riigi juhid arutasid, pole teada.
Tokajev teatas, et Kasahstan järgib Lääne Venemaa-vastaseid sanktsioone juba 2022. aasta suvest. „Sanktsioonid on sanktsioonid, me ei tohiks neid rikkuda, seda enam, et saame teateid, et sanktsioonide rikkumise korral järgnevad meie majanduse suhtes läänepoolsed nn teisesed sanktsioonid,” selgitas ta.
25. septembril kohtus Tokajev Venemaa, Valgevene ja Kõrgõzstani valitsusjuhtidega. Ta märkis, et Kasahstani ja Venemaa suhted on jätkuvalt väga dünaamilised nii kaubanduses, investeeringutes kui ka tööstuses. Tokajevi sõnul viivad riigid praegu ellu 40 ühist suurprojekti väärtuses 16,5 miljardit dollarit.
Septembri alguses ütles Tokajev, et Kasahstan kavatseb oluliselt suurendada nende transpordikoridoride läbilaskevõimet, mis võimaldavad kaupa Venemaalt mööda eksportida. Presidendi sõnul on Trans-Kaspia marsruudil, mis kulgeb läbi Kaspia mere, Aserbaidžaani ja Gruusia ning seejärel Türki ja EL-i riikidesse, kavas transpordi mahtu keskpikas perspektiivis viiekordistada.
Kasahstan juba suurendab naftaeksporti Venemaast mööda minnes, ostes tankereid, et transportida toorainet üle Kaspia mere. Maailma suurim uraanikaevandaja riiklik korporatsioon Kazatomprom teatas eelmisel aastal, et kaalub oma ekspordikanalite mitmekesistamist, mis varem liikusid peamiselt Venemaa sadamate kaudu.
16. NATO paigutab ajutiselt Leedusse Šiauliaisse kaks AWACS-i elektroonilist seirelennukit. Nii öeldakse Põhja-Atlandi alliansi ametlikus avalduses. Avalduses öeldakse, et esimene kahest AWACSi kaugmaa luurelennukist saabub 28. septembril 2023 uude asukohta, et „täita missioon jälgida Venemaa sõjalist tegevust alliansi piiride lähedal”. Ligikaudu 150 sõjaväelast saadetakse ka Šiauliaisse seda teenindama.
NATO pressiesindaja kohusetäitja Dylan White ütles: „Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on suurendanud keskendumist julgeolekuolukorrale Läänemere piirkonnas.” AWACSi lennukisüsteemid on võimelised tuvastama lennukeid ja rakette sadade kilomeetrite kaugusel, muutes need NATO jaoks oluliseks varajase hoiatamise võimeks.
Allianss teatas, et on tugevdanud oma õhu kohalolekut oma idatiival hävitajate, seirelennukite ja õhutankerite abil ning pärast seda, kui Venemaa droonirünnakud jõudsid alliansi territooriumile, saatis USA eelmisel nädalal Rumeeniasse veel neli hävitajat F-16 õhupatrullide tugevdamiseks.
NATO AWACS lennukid plaanivad lähipäevil alustada uut luurelendude programmi alliansi territooriumi kohal.
17. Sõltuvus vabatahtlike meditsiinivarustusest jätkub kõigis Ukraina kaitseväe üksustes, kuigi Venemaa täiemahuline sissetung on kestnud umbes 600 päeva. Seda ütles taktikalise meditsiini ekspert, PULSE ja FAST kaasasutaja Fedor Serdyuk. „See oleneb sõjaväe liigist ja harust, sellest, kas üksus osaleb lahingutegevuses. Need, kes on oma olemuselt loodud aktiivses kombineeritud relvavõitluses osalema, on paremini varustatud kui need, kes on selleks kohandatud. Palju loeb ka üksuse ülemast,” räägib Serdjuk.
Alates 24. veebruarist 2022 on registreeritud seadmete puudus. Meditsiiniõpe oli tervikuna läbikukkumine, usub ta: „Ma ei nimetaks seda normaalseks”” Tema sõnul on olukord muutumas, kuid mitte lineaarselt: mõnel pool läheb paremaks, teisal läheb hullemaks. Taktikalise meditsiini süsteemi tõhusaks ja prognoositavaks toimimiseks on vaja juhtimisstruktuuri taaskäivitada, usub Serdjuk. „2014. aastal oli meil Nõukogude Liidust päritud juhtimissüsteem. Siis läksime üle ühendstaabi struktuurile, lõime meditsiinijõudude väejuhatuse. Nüüd on meditsiiniteenistuste juhid igas väejuhatuses, igas suunas,” ütleb ta.
Njah, üleile oli Ukraina meedias lugu Hiina žguttidest, mis halva kvaliteediga ja on põhjustanud surmasid Ukraina poole peal. Puudus olevat ka spetsiaalsetest haavatampoonidest ja kasutatakse põhiliselt poest saadavaid naiste hügieenilisi tampoone.
18. „Kuni üks EL-i liikmesriik ei saa raha, millele tal on õigus, ei saa ükski EL-i mittekuuluv riik sentigi,” ütles Ungari peaministri büroo minister (no ei oska paremini tõlkida ja Ungari valitsuse ülesehituse teemal võhik) Gergely Gulyas (njah, ise nad ei vasta nõuetele oma demokraatia ja õigusriigi järkjärgulise hävitamisega). Poliitik teatas sellest pressikonverentsil. Gulyas lisas, et Ukraina saab EL-ilt rahalist abi vaid juhul, kui eelarves tehakse muudatusi, milleks on vaja Ungari häält. Eelkõige tõi Gergely välja ka Ukraina teravilja, märkides, et valitsus vaatas ka Ukraina teravilja impordikeelu üle ja näeb, et see oli õige otsus ja see meede töötab. Nad ei taha, et „halb Ukraina vili” ujutaks Ungari turu üle.
Gulyas rõhutas, et Ungari valitsus ei toeta Ukrainat ühelgi rahvusvahelisel foorumil enne, kui Ukrainas pole taastatud ungari vähemuse keelekasutus, eriti hariduse vallas. Tähelepanuta ei jäänud ka Rootsi NATO-ga liitumise küsimus: „Rootsi seisukoht näitab, et nad ei taha NATO-ga liituda <…> Rootsi-Ungari koostöös on vajalik elementaarne austus ja minimaalne usaldus, kuid rootslased tegid kõik selle hävitamiseks.” Ja kirss tordil – Ungari suursaadik andis lukašenkale üle volikirjad. Sellest hetkest algab ametlikult selle esinduse juhi diplomaatiline esindus Valgevenes.
19. Lühiuudised
Iraani riigimeedia teatel toimus plahvatus ja tulekahju autoakude tehases, mis kuulub riigi kaitseministeeriumile. Märgitakse, et see on juba teine tulekahju selle tehase territooriumil vähem kui nädala jooksul. Sotsiaalmeedia kasutajate kommentaarides kõlasid väited, et põles droonitehas või mõni Iraani kaitseministeeriumi sõjatehnika ladu. Seda teavet ei ole kinnitatud.
USA sõjajõudude endine ülem Euroopas kindral Ben Hodges räägib BBC-le, miks Ukraina ei peaks loovutama Krimmi Venemaale vastutasuks rahu eest. „See on nagu öelda, miks Ühendkuningriik ei loobu rahu nimel Walesist või Manchesterist.”
Venemaa inforuum jätkas Armeenia juhtkonna kritiseerimist ja kurvastamist Venemaa mõjuvõimu vähenemise üle Armeenias.
NATO ja Lääne kaitseametnikud kohtusid 28. septembril Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, et arutada Ukraina sõjalisi vajadusi. NATO peasekretär Jens Stoltenberg, Ühendkuningriigi kaitseminister Grant Shapps ja Prantsusmaa kaitseminister Sebastien Lecornu arutasid Zelenskiga kaitsealast koostööd ja Ukraina õhutõrje tugevdamist. Njah, eks Kiiev on muutunud kõige populaarsemaks riigijuhtide ja võtmeisikute külastuspaigaks, sestap tavaliselt välisvisiid sinna pole enda lugudes uudisekünnist ületanud, võtaks enamuse loo mahtu ära…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.