Sõja ülevaade: 582. päev – vene pool valmistuvat kõvemaks rünnakuks
Avaldatud: 28 september, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. september 2023:
Mõkolaivile (Hersoni kandis) suur droonirünnak, väga palav oli Kurski ja Belgorodi oblastis, vene pool valmistuvat kõvemaks rünnakuks Kupianski suunal, Bahmutist edelas ja Tokmaki suunal ikka sammhaaval ning Venemaal ei lähe talunikel hästi ning tsensuuri kasv diktaktuuri hoidmiseks.
1. Mõkolaivi ja Sumõ kandi tihe pommitamine.
2. Tihe Kurski ja Belgorodi oblasti töötlemine.
3. Kupiansk-Kreminna: ikka kahtlaselt vaikne ja uue suurema vene poole surve ootuses.
4. Siversk: kaudtuli.
5. Bahmut: eilegi Ukraina surve linnast edelas jätkus ja siingi sammhaaval…
6. Donetsk: muutusteta.
7. Lõunarinne: Tokmaki suunal ikka sammhaaval.
8. Herson: kaudtuleduell Ukraina kasuks.
9. Venemaa talunikel läks väga raskeks.
10. Inflatsioon on Venemaal tõusuteel.
11. Tsensuuri karmistamine Venemaal jätkub.
12. Korjandus viga saanud vene madruste toetuseks.
13. Ukraina reageering Venemaa soovile taastada enda liikmelisus ÜRO Inimõiguste Nõukogus.
14. USA võttis kaks Šveitsi panka luubi alla seoses võimalike sanktsioonide rikkumisega.
15. Lühiuudised
„Need, kes 8000 km kaugusel kritiseerivad seda, kuidas keegi teine miiniväljadele ja kaevikutesse siseneb ja neid demineerib, peaks enda pärast häbenema,” ütles NATO Euroopas asuvate maavägede endine ülem, USA erukindral Ben Hodges.
1. Eile teatas Mõkolaivi linnapea, et nii massilist droonirünnakut pole varem olnud. Tuli mitu lainet ja see raskendas päästjate tööd. Droonid tulid Krimmi kagunurgast. Piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine on ikka tihedam vaid Sumõ kandis ning vene pool jätkab rindelähedaste asulate pommitamist.
2. Eile piirdus Ukraina tiheda kaudtulega nii Kurski kui Belgorodi oblasti suunal ja tundub, et vene poole kaudtuli üle piiri on seetõttu kokku kuivanud. Ikka ootel, kuidas vene pool sellele tõusvale trendile reageerima hakkab.
3. Kupiansk-Kreminna: isegi vene pool teatas, et vaid mõned vastatikused kompimised ja ikka veel suurema vene surve ootel. Njah, kõlakas tuli, et vene poolel olla terve brigaad seatud rünnakuformatsiooni Kupianski suunal…
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: Ukraina omad jätkavad väikeste jalaväeüksustega ründamist ning laiendati raudtee lääneserval ala Bahmuti linna poole ning ikka kõlakad, et raudteest ida pool olla üksused paiguti kaugemal kui kaart näitab. Njah, vene pool seni ei taha teada anda, et nii Klisiivka kui Andriivka on Ukraina kontrolli all ja väidab, et kumbki küla on nüüd hallis alas. Tundub, et Ukraina täpne kaudtuli ulatub rindest piisavalt kaugele ja rindest 3-5 km kaugusel toimetav vene soomus ja muu tehnika pihta saab. Ukraina idavägede grupi pressiesindaja kapten Ilja Jevlaš kinnitas 27. septembril 500 endise wagnerlase kohalolekut venekaitseministeeriumiga seotud formatsioonides Bahmuti piirkonnas ning nendest isikkoosseisudest ei piisavat olukorra muutmiseks lahinguväljal. Jätkuvalt kardab vene pool Bahmuti ümberpiiramist, sestap siit vägesid mujale appi viia ei saa. Ka juba teist päeva on tunda vene rünnakute langust. Täpset põhjust ei tea…
6. Donetsk: jälle pisu rahulikum päev. Muutusi rindejoones ei tuvastanud. Marinka suunas ikka u 10 rünnakut päevas.
7. Lõunarinne: ikka sammhaaval.
Berdjanski suund: muutusteta, käib vastastikune kompimine.
Tokmaki suund: Ukraina edenemine jätkub nii Verbove kui Novoprokopivka juures. Jätkuvalt tuleb sõnumeid ka vene poolelt, et kasvab suurema soomuse hulk Ukraina poolel, mis toimetab juba vene kummalgi kaitseliinil. Ikka on tunne, et vene poolel on seal piirkonnas oma üksuste juhtimise/koordineerimisega raskusi. Eks liialt palju erinevaid üksusi väikesel maa-alal oleks keeruline isegi NATO üksustel õppuste ajal. Kõlakaid tuleb, et vene dessantüksuste kaotused olla päris kõrged ka vaid kaitses olles. Lisaks tundub, et vene poole rünnakud on hakanud vähenema ja pole enam nii intensiivsed. Võimalik, et üksuste väljavahetamisega seni eriti ei tegeleta ja võimekus rünnakuteks eesliinil olevatel üksustel on langenud piisavalt madalale. Ikka arvamusel, et vene kaitseministeerium ei julge riskida suure vägede ümberpaigutamise (vahetamaks välja eesliinil olevad üksused), sest kardab suurt segadust sellega seonduvalt. Eks Tokmaki ümber uute kaitserajatiste aktiivne juurde tegemine käib ja need on vaja ka mehitada. Mitmeid kõlakaid tuleb, et enamus Venemaalt uusi lepingulisi just siia suunda tuuakse…
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Lastega perede kohustuslik evakueerimine Polohõ rajooni Huljaypole, Preobraženkast, Jehorivkast ja Novopavlivkast, samuti Zaporižži oblasti Vasylivka rajooni Stepnohirskist (see on Tokmaki ja Melitopoli rinde tagant). Põhjust ei tea. Kuna kogu see ala on pideva vene kaudtule all, siis ikka imestama paneb, et lastega pered pole sealt lahkunud.
8. Herson: kaudtuli ja domineerib Ukraina, sillapead ikka alles.
9. Viljaturu monopoliseerimine pärast Ukraina sõja algust ja Venemaalt välisfirmade lahkumist on viinud tuhanded vene talud pankroti äärele. Viljakauplejad ostavad vilja alla omahinna ja see hävitab talude majanduse, ütles riigiduuma agraarküsimuste komisjoni liige Sergei Lisovski. Tema sõnul on toimuva põhjuseks madal konkurents. „Mõni aasta tagasi oli riigis 400 kauplejat, nüüd on neid vaid kolm,” kurtis saadik. „Nisu ekspordikvoodid jagunevad nende kolme kaupleja vahel ja selline olukord võimaldab neil tootjatel käsi väänata. Lisovski sõnul ähvardab pankrot eelkõige väiketalusid, millel on väike turvavaru. „Formaalselt on teraviljaturul kauplejate vahel konkurents, kuid tegelikkuses seda ei ole,” kurtis saadik (teda tsiteeris Duuma ajaleht).
63-aastane Lisovski, endine Kurgani oblasti senaator, taotles varem aktiivselt piiranguid välismaiste ettevõtete tegevusele põllumajandussektoris. Pärast sissetungi Ukrainasse sai tema idee teoks: välismaised söödalisandite ja põllumajandustehnika tarnijad sulgesid oma äri Venemaal, järgnesid teraviljakauplejad.
2023. aasta märtsis teatas Ameerika Cargill põllumajandusministeeriumile, et teravilja eksport Venemaa Föderatsioonist peatatakse alates 1. juulist. Ta põhjendas oma otsust kasvavate raskustega koostöös Venemaaga: kuigi toidule ei kehtinud USA ja EL sanktsioonid, raskendavad tehingute eest tasumist piirangud pankadele ja riigiettevõtetele.
Samal ajal keeldusid viljakaupmees Viterra (seotud Šveitsi kaubakaupleja Glencorega) ja ameeriklane Archer-Daniels-Midland töötamast Venemaa teraviljaga. ProZerno analüütikute hinnangul moodustas Viterra osa Venemaa teraviljaekspordis lõppenud põllumajandushooajal 8,9%, Cargill – 4,1%. Kokku on nad alates 2022. aasta suvest eksportinud 3,5 miljonit tonni Venemaa teravilja.
10. Rubla kursi kokkuvarisemine, kütuseturu kokkuvarisemine ja lihatootmise kriis süütasid Venemaa majanduses inflatsioonitule. Tarbijahindade kasvutempo 25. septembril lõppenud nädalal püstitas rekordi alates eelmise aasta detsembrist – 0,28%, teatas Rosstat kolmapäeval. Alates septembri algusest on sadade kaupade ja teenuste tarbijakorv kallinenud 0,6%, kaks korda rohkem kui kogu augustis ning aastane inflatsioon kerkis 5,74%ni, mis on alates veebruarist uus rekord.
„Hinnatõus on esialgne,” nendib majandusteadlane Dmitri Polevoi: samal ajal kallinevad toidukaubad, mittetoidukaubad ja teenused. Inflatsioonikatastroofi piirkonnaks on saanud supermarketite köögiviljaosakonnad, kus hinnad on kümneid protsente kõrgemad kui eelmisel aastal. Tomatid tõusid Rosstati andmetel aastaga 45,4%, kurk 35,3%, kapsas 46,7% ja porgand 33,2%.
Kana hinnatõus aasta algusest on ületanud 23%, millest ainuüksi septembris oli 4,6%. Lambaliha hind tõusis 13%, sealiha oma ligi 10%. Ja see pole piir: lähikuudel võivad hinnad kariloomade vähenemise ja sigade Aafrika katku puhangu tõttu hüpata veel 10-20%, hoiatas vene talude liit eelmisel nädalal.
Bensiini hinnatõus ületas aasta arvestuses 10%, hoolimata valitsuse meetmetest, mis keelustasid kütuse ekspordi. AI-95 keskmine liitrihind ulatus rekordilise 65 rublani, kuigi suve alguses müüdi seda 58-59 rubla eest.
Inflatsiooni kiirendavad tugev nõudlus, rubla kukkumine ja asjaolu, et tootjad nihutavad oma kasvavaid kulusid järk-järgult hindadesse, märgib Polevoy. Septembris läbi viidud keskpanga uuring kinnitab: 90% ettevõtetest kavatseb oma toodete ja teenuste hindu tõsta – ja see on rekord alates esimese sõjakuu šokist.
Devalveerumine on alles hakanud hindades avalduma: ettevõtjate vanad varud hakkavad otsa saama. Uued ostud tulevad uute hindadega (lisa annab ka rubla nõrkus). See tähendab, et paljude kaupade hinnad tõusevad vähemalt 15-20%.
Keskpank reageerib inflatsiooni tõusule, tõstes baasintressi määra veelgi so 14%-ni, prognoosib Polevoy. Intressi tõus tõotab reaalselt kasutatava sissetuleku langust ja probleeme laenumaksetega, mille kogumaht on ületanud 30 triljoni rubla (300 miljardi euro) piiri. Njah, seni pole laenubuumile veel Venemaal piiri tõmmatud ja kipub arvama, et hiljemalt järgmisel aastal algab laenumaksu võlglaste arvu kiire kasv…
11. vene riigiduuma saadikud arutavad täna, 28. septembril toimuval plenaaristungil kriminaalvastutust äärmusluse õigustamise ja propaganda eest, vahendab RIA Novosti duuma allikale viidates.
Eelnõu esitati riigiduumale juba selle aasta juulis. Selle algatasid Ühtse Venemaa saadikud. Parlamendisaadikud tegid ettepaneku panna venelased äärmusluse või selle propaganda avaliku õigustamise eest kuni viieks aastaks vangi – vastavad muudatused on kavas teha vene föderatsiooni kriminaalkoodeksi artiklis 280. Hetkel näeb artikkel ette karistuse ainult äärmuslikule tegevusele kutsumise eest – kuni viieaastane vangistus.
Lisaks tehakse ettepanek täiendada artiklit kahe märkusega. Üks neist sätestab, et äärmusluse avalikku õigustamist mõistetakse kui „avalikku avaldust, mis tunnistab äärmusluse ideoloogiat ja praktikat õigeks, toetamist ja jäljendamist vajavaks”. Teine väidab, et äärmusluse propaganda on teabe levitamine, mille eesmärk on „kujundada inimeses äärmusluse ideoloogiat, veendumust selle atraktiivsuses või idee, et ekstremismi tegevus on lubatud”.
Algatuse ühe autori, riigiduuma julgeoleku- ja korruptsioonivastase komitee juhi vassili piskarevi sõnul on eelnõu eesmärk kaitsta lapsi ja noori „äärmusliku ideoloogia hävitava mõju” eest, sealhulgas „massi” propaganda eest.
Advokaadid märgivad, et nüüd võimaldab seaduseelnõu sõnastus inimesi vastutusele võtta isegi äärmuslasteks tunnistatud inimeste suhtes kaastunde avaldamise eest, kirjutas RBC. Advokaat Leonid Solovjovi sõnul on eelnõu praegusel kujul vastuvõtmisel võimalik venelasi kohtu alla anda isiklike positiivsete väljaütlemiste eest, näiteks Aleksei Navalnõi kohta. Piisab, kui sotsiaalvõrgustikes, plakatil kirjutatakse heakskiitv fraas või räägitakse YouTube’i saates, täpsustab Solovjov.
„Sõnastus on tõlgendamiseks üsna lai. Seaduse seisukohast viitavad muudatused meile föderaalseadusele-114 „Äärmusliku tegevuse vastu võitlemise kohta”, kus on sätestatud just selle tegevuse mõisted. Aga küsimus on detailides ja täpsemalt keeleoskuses,” toob Solovjov välja. Advokaadi sõnul kuuluvad kavandatavate muudatuste alla teoreetiliselt ka korduspostitused sotsiaalvõrgustikes. „Vajadusel öeldakse ekspertiisis: ümberpostituse eesmärk on suurendada selle isiku vaatajaskonda, kelle tegevust tunnistatakse äärmuslikuks, usub Solovjov.
2023. aasta jaanuaris teatas Venemaa siseministeerium, et viimase kuue kuuga kasvas registreeritud äärmuskuritegude arv Venemaal 43%, 1,4 tuhandeni. See on viimase kolme aasta rekordarv. Rosfinmonitoring loetleb äärmuslaste ja terroristidena umbes 14 tuhat inimest ja organisatsiooni, eelkõige poliitik Aleksei Navalnõi ja tema korruptsioonivastase võitluse sihtasutus, noorteliikumine Vesna ning korporatsioon Meta, millele kuuluvad Instagram ja Facebook.
Nord Stremi plahvatusega seoses ilmus ka just meite meedias lugu ja väidetakse, et olla Ukrainlaste tegu. Peamine „kahtlusalune” on jaht Andromeda. Ukraina meedias antakse teada, et kuigi Saksa uurijad viitavad sellele, et Andromedat kasutati kuriteoks, eitab Poola seda. Poola julgeolekuteenistuste esindaja Stanislav Zharyn kommenteeris ajakirjanikele: „Me ei ole leidnud jälgi selle jahi seotusest sündmustega.” Lisaks oli loos Taani poole kinnitus, kes peab plahvatuse korraldajaks siiski Venemaa eriteenistust.
12. Ukraina lennunduse eduka rünnaku tagajärjel 13. septembril laevaremonditehasele Sevastoopolis, kus said vigastada allveelaeva „Doni-äärne Rostov” meeskonnaliikmed, kuulutati Venemaal välja korjandus nende raviks. Venemaa avalik organisatsioon „Peterburi allveelaevade ja mereväe veteranide klubi” kuulutas 27. septembril välja korjanduse, öeldes, et Ukraina 13. septembri raketirünnaku tagajärjel „oli meeskonnaliikmete seas inimohvreid”. Organisatsioon ei täpsustanud ohvrite arvu ja nimesid. Seni on venelased vigastatud okupantidele kogunud umbes 1500 dollarit.
13. Ukraina reageering Venemaa soovile taastada enda liikmelisus ÜRO Inimõiguste Nõukogus: Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Oleg Nikolenko ütles, et Venemaale ei tohiks anda õigust naasta ÜRO inimõiguste nõukogusse enne, kui ta kannab vastutust kõigi kuritegude eest. Ta märkis, et Venemaa tõstab oma kandidatuuri ÜRO Inimõiguste Nõukogusse, kuna temalt võeti eelmisel aastal liikmeõigused vastuseks täiemahulisele sissetungile Ukrainasse. Nikolenko sõnul üritab Venemaa Föderatsioon selle sammuga tõestada, et suudab „jätkata karistamatult jämedalt rikkuda inimõigusi, sooritada sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid”. „Ukraina seisukoht on selge: Venemaa ei tohiks saada õigust naasta ühte ÜRO võtmeorganisse enne, kui ta kannab vastutust kõigi kuritegude eest. Vene sõjakurjategijate koht on tribunali pingis, mitte inimõiguste nõukogus,” kirjutas ta.
14. USA justiitsministeerium algatas Šveitsi Credit Suisse Groupi ja UBS Group AG suhtes laiaulatusliku juurdluse seoses väidetega rikkumiste kohta, mis võimaldasid Venemaa klientidel sanktsioonidest kõrvale hiilida. Bloomberg teatab sellest oma allikatele viidates.
Justiitsministeeriumi peamised väited sanktsioonirežiimi rikkumise kohta on seotud Credit Suisse tööga. UBS-i grupp võttis Credit Suisse’i üle juunis ja on samuti uurimisega seotud.
Uurimine on alles algusjärgus ja ei pruugi lõppeda süüdistuste või kokkuleppega, ütlesid allikad. Seni on justiitsministeerium küsinud teavet selle kohta, kuidas pangad on viimastel aastatel sanktsioonide alla sattunud klientide kontosid käsitlenud.
Uurimine hõlmab nii piiranguid, mis kehtestati pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse, kui ka varasemaid sanktsioone, mis kehtestati pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal. Enne Venemaa sissetungi Ukrainasse teenis Credit Suisse jõukaid venelasi, hallates varasid enam kui 60 miljardi dollari ulatuses. Sissetungi ajaks 2022. aasta veebruaris oli see näitaja langenud 33 miljardi dollarini. Sel ajal haldas UBS rohkem kui 11 miljardi dollari väärtuses Venemaa varasid.
15. Lühiuudised
Saksamaa jätab ära Tauruse kaugmaa täppisrakettide saatmise Ukrainasse, kuna kardetakse, et need nõuavad Saksa tehnikutelt kohapeal tegutsemist, mis mõnede ametnike arvates võib viia Berliini otsesele vastasseisule Venemaaga.
Zaporižži oblastis ajutiselt okupeeritud Enerhodaris keelduvad Ukraina koolilapsed seismast Venemaa hümni ajal ja esitavad õpetajatele väga provokatiivseid küsimusi Venemaa ajaloo kohta. Lisaks pole kohalikud (Venemaaga koostööd tegevad) direktorid hariduse kvaliteediga rahul, kuna saabusid õpetajad Dagestanist ja Burjaatiast.
IL-76, mis väidetavalt kuulus wagnerile, kukkus Malis alla. Hukkunute arv pole praegu teada. Video järgi pigem jäädi maandumisraja tabamisega hiljaks…
Eesti on ühinenud Saksamaaga Ukrainale mõeldud laskemoona ühishankeprogrammis. „Mul on väga-väga hea meel, et Eesti otsustas just liituda Saksamaa laskemoona raamlepingutega,” ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius eile Tallinnas kohtumisel Eesti kolleegi Hanno Pevkuriga.
„Rünnaku Sevastopolile korraldas Ukraina tihedas koostöös Ameerika ja Briti spetsialistidega,” ütles venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova pressibriifingul.
Näide, kui rahvusvaheline on sanktsioonidest mööda hiilimine: USA rahandusministeeriumi sanktsioonide osakond teatas sanktsioonidest viiele ettevõttele ja kahele isikule, kes on seotud Iraani droonide Shahed-136 tootmisega. Esmalt Iraani ettevõte Pishgam Electronic Safeh (PESC), kes ostis Iraani droonidele tuhandeid servosid. Üks neist servodest leiti ühest hiljuti alla tulistatud Shahed-136-st, mida Venemaa kasutas Ukraina ründamiseks. Sanktsioonid määrati ka PESC tegevjuhile Hamid Reza Janghorbanile. Kolmandaks kehtestati sanktsioonid Türgi ettevõtetele Dal Enerji ja Anka Port, kes tegid nende tarnete jaoks finantstehinguid, ning AÜE ettevõttele Farhad Ghaedi, kes tarnis varuosi läbi Dubai.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.