Sõja ülevaade: 580. päev – Ukraina sadamalinnade ründamine jätkub
Avaldatud: 26 september, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. september 2023:
Ukraina sadamalinnade ründamine jätkub ning palavust jagub ka Venemaa kolmes piiriäärses oblastis ja Krimmis, kahtlaselt vaikne Kupiansk-Kreminna rindel, Bahmuti juures Ukraina surve jätkub, pisu Donetski rindel Ukraina edenes ja ikka Tokmaki poole…
1. Izjum, Reni, Mõkolajev ja väheneb piiriülene vene kaudtuli.
2. Eile oli päris palav kõigis kolmes Ukrainaga piirnevas vene oblastis ning ikka Krimm ka selles nimekirjas.
3. Kupiansk-Kreminna: kahtlaselt vaikne ja uue suurema vene poole surve ootuses.
4. Siversk: kaudtuli.
5. Bahmut: Ukraina surve mõlemal pool Bahmuti linna.
6. Donetsk: Opytne juures pisu Ukriana edu.
7. Lõunarinne: Berdjanski suunal vaiksem ja Ukraina jätkab sammhaaval edenemist kahes lõigus.
8. Herson: kaudtuleduell Ukraina kasuks.
9. Pisu Venemaa sõjaliste kulutuste kasvust.
10. Venemaal jätkub erastasmisprotsessi tagasipööramine.
11. Üks uus uuring seoses putini tagasivalimisega järgmisel aastal
12. Venemaal ootamatuid makse lisandub ja arvatakse, et see on tõusev trend.
13. Lühiuudised
1. Venemaa jätkab Ukraina sadamate pommitamist ja enamus öised droone läks seekord nii Izmaili kui Reni poole (Doonau sadamad). Kostus ka plahvatusi, aga varahommikuks täpsemat infot polnud. Lisaks pommitati Hersonis elamukvartaleid ja Mõkolajevis olla hilisõhtul kostnud raketirünnaku järel plahvatusi. Piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine järjest kahaneb. Krivõi Rihis teatati täna varahommikul plahvatustest (raketirünnak).
2. Brjanski lähistel olla drooni rünnaku tagajärjel puhkenud tulekahju ühes naftatöötlemise ettevõttes, lisaks töötas Brjanski oblastis mitmes paigas õhutõrje. Kurskis kostus hilisõhtul plahvatusi ning mitmes piirkonnas (kaasaarvatud lennuvälja juures) töötas õhutõrje. Belgorodis töötas õhutõrje. Vene poole andmetel oli kõigi kolme vene oblasti piiril kaudtuleduell Ukraina kasuks. Venemaa piiri lähistel okupeeritud Luganskis asuvas Krasnodonis teatati plahvatustest (tegu suure transpordisõlmega).
Krimmis ikka plahvatusi kostab, eilegi töötas õhutõrje Sevastoopolis ning vene poole sõnul olla Ukraina rakette tõrjutud ka mitmes kohas Krimmi poolsaarel (ka Belbeki sõjaväelennuvälja lähistel). Varahommikuks veel täpsemat infot polnud. Eile olla Musta mere laevastiku peakorteri lammutustööde käigus kokkuvarisenud suurem osa hoonest. Tulid ka täpsemad andmed tabamuse tulemustest ja sai kinnitust laevastiku ülemjuhataja surm, lisaks sai surma 34 ohvitseri ja 105 „mitteohvitseri”. Juhtimisahelas peaks olema nüüd pikaks ajaks segadust.
3. Kupiansk-Kreminna: veelgi vaiksem, polevat olnud ühtki maapealset vene rünnakut ning vene poole suurema surve ootel.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: Bahmutist loodes tõusis eile pisu Ukraina aktiivsus, rindejoones muutusi ei tuvastanud. Linnast edelas ründavad mõlemad pooled. Ukraina olla hakanud suruma rohkem Kurdjumivka poole ning kipub arvama, et vene pool veel sel nädalal sealt välja tõrjutakse. Suuri muutusi veel rindejoones tulla ei tohiks ja eks pisu vene poole saamatust näitab see, et omades mitmekordset vägede ülekaalu peavad nad siiski sammhaaval taganema.
6. Donetsk: samal ajal kui vene pool jätkab ponnistusi Marinka suunal jätkas Ukraina enda kontrollitava ala laiendamist Opytne juures ja olla kasvanud seoses vene poole taganemisega seal suunal hall ala.
7. Lõunarinne: ikka sammhaaval.
Berdjanski suund: muutusteta, käib vastastikune kompimine.
Tokmaki suund: siin suunal jätkab kahes lõigus Ukraina edenemist ning Verbove juures laienetakse piki vene kindlustatud kaitseliini ning lahingud nii Verboves kui Novoprokopivkas jätkuvad. Ka vene poole vasturünnakud pole lõppenud aga seni pole nende edu märganud. Eks kõlakaid tuleb, et vene poolel siin suunal jätkuvalt juhtimise/koordinerimisega muresid jaguvat ning üksuste väljavahetamisega (ikka nende lahinguvõime taastamiseks) ei tegeletavat. Jätkuvalt arvamusel, et vene pool ei julge eriti teistel liinidel juba paigas olevaid üksusi liigutada kartes sellega kaasnevat segadust. Ukriana omad riputasid ka üles video vene kummitankidest, njah, esmapilgul kaugelt vaadates tundusid tõesti suht sarnased. Lisaks kasvab vene poole maskeerimisoskus, sestap on pisu raskem uute sihtmärkide tuvastamine ja suurem koormus langeb signaalluurele tuvastamaks vastase paiknemist, mille järel on juba droonil täpsemad koordinaadid objekti tuvastamiseks (kui seda veel vaja on).
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: muutusteta ja kaudtules domineerib Ukraina. Vene poole sõnul jätkavat Ukraina omad aktiivset tegevust nii Dnepril asuvatel saartel kui üle jõe.
9. Sõjaliste kulutuste osakaal Venemaa 2024. aasta eelarves on The Moscow Timesi arvutuste kohaselt rekordiline alates Nõukogude Liidu viimastest aastatest. Bloombergi andmetel kavatseb valitsus rubriigi „riigikaitse” alla kulutada järgmisel aastal 10,8 triljonit rubla (108 mijardit eurot), mis on 70% rohkem kui tänavu (6,8 triljonit), 2,3 korda rohkem kui 2022. aastal (4,7 triljonit) ja kolm korda rohkem kui sõjaeelsed 2021. aasta näitajad (3,5 triljonit).
Selle tulemusena „sööva” sõjatööstuskompleksi armee ja tehased esimest korda peaaegu iga kolmanda riigikassa kulutatud rubla (29,5%). Võrdluseks: käesoleva aasta eelarve sisaldas esialgu vaid 19% kaitsekulutustest (5 triljonit rubla 26,1 triljonist); sõja esimesel aastal Ukrainaga oli see osakaal 17% (4,7 triljonit rubla 27,8 triljonist).
„Venemaa kaasaegse ajaloo jooksul pole kunagi olnud selliseid sõjalisi kulutusi,” ütleb Carnegie Berliini Venemaa ja Euraasia uurimiskeskuse külalismees Alexandra Prokopenko. NSV Liit kulutas oma viimastel aastatel kaitsele kolmandiku oma eelarvest. Nii eraldati 1990. aasta eelarves 71 miljardit rubla 241,3 miljardist ehk 29,4% „sõjaliseks otstarbeks” (andmed avaldati Vene Föderatsiooni ekspeaministri Jegor Gaidari arhiivis).
Kui võtta arvesse kogukulutused julgeolekujõududele, sealhulgas politseile, riigikaitsele ja föderaalsele karistusteenistuse süsteemile, siis on Venemaa juba purustanud hilise nõukogude perioodi rekordid. Kokku moodustavad punktid „riigikaitse” ja „riigi julgeolek” (3,5 triljonit rubla) eelarvest ligi 40% võrreldes 33%-ga 1990. aastal.
„See näitab, et kreml on seadnud oma prioriteedid ja peamine prioriteet on sõda. <…> putin valmistub igaveseks sõjaks, sõda on muutunud režiimi ja majanduse jaoks kriitiliselt tähtsaks,” ütleb Prokopenko (Financial Timesi tsiteeritud).
Sõjalise eelarve ots otsaga kokku tulemiseks kärbivad võimud majanduse toetamiseks kulusid: need vähenevad 4,1 triljonilt rublalt 3,9 triljonile rublale. Eraldised tervishoiule ja haridusele jäävad muutumatuks (kumbki 1,6 triljonit rubla), kuid reaalselt – inflatsiooni arvesse võttes – vähenevad.
Uued tasud aitavad valitsusel täita oma riigikassat presidendivalimiste aastal, mil kreml ostab traditsiooniliselt raha jagades vaeste valijate lojaalsust. Alates 1. oktoobrist maksavad eksportijad „vahetusmaksu” – de facto „rubla devalveerimismaksu”. Tollimaks, mida võetakse, kui dollar maksab üle 80 rubla, ja mis tõuseb koos Ameerika valuuta vahetuskursiga, toob eelarvesse kuni 700 miljardit rubla.
Üldiselt peaksid eelarvetulud plaani kohaselt kasvama 35 triljoni rublani. „See on märkimisväärne kasv, arvestades, et selle aasta tulude laekumine jääb eeldatavasti alla 30 triljoni rubla. Seega plaanib rahandusministeerium 2024. aastal maksualgatuste kaudu vähendada eelarve puudujääki 3 triljonilt 1,6 triljonile rublale,” kirjutavad Alfa panga analüütikud.
10. Venemaa peaprokuratuur taotleb kohtu kaudu oluliste ettevõtete ja kaotatud riigivara tagastamist riigi kontrolli alla, teatas osakonnajuhataja igor krasnov kohtumisel putiniga.
Tema sõnul tegutsevad prokurörid „vene majanduse deoffhoriseerimise osana” ja rahuldatud nõuete summa ulatus 187 miljardi rublani (1,87 miljardit eurot). „Järelevalve abil oleme saavutanud mitmete oluliste strateegiliste ettevõtete vabastamise väliskontrolli alt, mis on olulised meie riigi majanduse ja julgeoleku jaoks,” ütles krasnov. Ta lisas, et prokuratuur tegutseb „arvestades geopoliitilist olukorda” ja „välist olukorda” ning reageerimismeetmed on suunatud riigi majandusarengule.
Alates 2022. aasta algusest on peaprokuratuur esitanud 22 hagi eraomanikelt ettevõtete arestimiseks. Neist suurimate hulka kuuluvad Novorossiiski ja Vladivostoki sadamavarade arestimise juhtumid vendadelt Magomedovitelt (väärtuses üle 1 miljardi euro), samuti energiaettevõtte TKG-2 ebaseadusliku erastamise nõuded endise senaatori Leonid Lebedevi ja Kuzbasenergo JSC aktsiate arestimine miljardär Andrei Melnitšenko käest.
Peaprokuratuuril on olnud pikka aega suurenenud huvi eravara arestimise ja erastamise tulemuste ülevaatamise vastu, kuid 2022. aastal omandas natsionaliseerimisprotsess „tõeliselt massilise” iseloomu. Peaprokuröri nõuded põhinesid reeglina kolmel erineval alusel: Arbitraažikohtusse esitati nõuded erastamise tulemuste läbivaatamise ja välisomanikelt (topeltkodakondsusega omanikelt) strateegilise vara arestimise kohta ning saadud vara kohta. Korruptsioonivastaste õigusaktide rikkumise tõttu hagiti üldjurisdiktsiooni kohtutes praegustelt ja endistelt poliitikutelt ja ametnikelt.
Aastatel 2022-23 oli 14 kohtuasja seotud ettevõtete arestimisega ärimeestelt, kellest kolm võib liigitada oligarhideks (Andrei Melnitšenko, Boris Mints ja Ziyavudtin Magomedov). Veel 9 juhtumit algatati eesmärgiga arestida endistelt ja praegustelt saadikutelt ja ametnikelt vara. Nende hulgas on endised senaatorid Leonid Lebedev ja Magomed Magomedov, endine asetäitja Malik Gaisin, Lõuna föderaalringkonna saatkonna endine ametnik Andrei Korovaiko, Peterburi äriombudsman Ambrosimov, Nižni Novgorodi endine linnapea Oleg Sorokin. Natsionaliseeritud vara kogusumma võib ulatuda 5 miljardi dollarini.
Nüüd aga olla peaprokuratuuri palvel varjatud natsionaliseerimine ilmselt pidurdunud: häirekella on löönud suurettevõtete lobistid ja riigiametnikud.
Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) juht Aleksandr Šohhin hoiatas natsionaliseerimise negatiivsete tagajärgede eest. „Stabiilsus praegustes tingimustes on olulisem kui sekundaarsed põhjused varade äravõtmisel praegustelt omanikelt. Pealegi, oletame, et viga oli erastamises 1990ndatel. Mitu omanikku võis vahetuda? Kes on soodsal positsioonil? Võitjapositsioonil on see, kes õigel ajal „eemaldus”. Lõplik omanik on kehvemas seisus,” kurtis Šohhin.
11. kreml otsustas uurida, kuidas suhtuvad venelased putini presidendiametist lahkumisele. Sellise uuringu käivitas esmakordselt Ülevenemaaline Avaliku Arvamuse Uurimise Keskus (VTsIOM), ütles politoloog Abbas Galljamov, kes oli putini kõnekirjutaja aastatel 2008–2010. Tema sõnul sisaldab uuring kahte küsimust:
Kas putini presidendiametist lahkumine parandab, halvendab või ei muuda olukorda riigis?
Kas keegi võiks putinit presidendina asendada? Kui jah, siis kes täpselt?
Galljamov märkis, et „varem ei lubanud kirijenkolased endale selliseid küsimusi esitada” (VTsIOM-i juht Valeri Fjodorov on Venemaa presidendi administratsiooni juhi esimese asetäitja sergei kirijenko nõunik – TMT). Sellega seoses kaalub politoloog kolme varianti, miks võiks sellist uuringut vaja minna.
Galljamovi sõnul „kaalub kreml, kas teha saadet putini avaldusega, et ta ei kandideeri ja sellele järgnenud üleriigilise kisaga, mida saadavad üleskutsed mitte lahkuda”.
Teine variant võiks olla, et „putin mõtleb tõesti operatsiooni järeltulija käivitamisele”, usub Galljamov. Samuti on võimalik, et president püüab välja selgitada, kes on rahva silmis võimeline temaga konkureerima, et seejärel oma rivaal elimineerida, oletab politoloog.
17. septembri seisuga usaldab putinit 77,7% venelastest, selgub VTsIOM-i viimasest küsitlusest. Ta on vastavas pingereas esikohal. Samal ajal ei usalda presidenti 17,8%. Kahte näitajat arvesse võttes on putini usaldusindeks 60%. kreml on seadnud ülesandeks näidata putinile 2024. aasta märtsis toimuvatel presidendivalimistel rekordtulemust – 80%; Pealegi peaks rekord olema valijate absoluutarvudes ja valimisaktiivsus peaks olema üle 70%, teatas meedia kremli allikatele viidates.
Samal ajal näitas septembris läbi viidud Russian Fieldi uuring, et venelased on gerontokraatiast väsinud. 68% vastanutest ütles, et nad ei toetaks üle 70-aastast presidendikandidaati. Võttes võimaluse hääletada mis tahes riigipeakandidaadi poolt, valiks putini kindlasti vaid 30%, muid variante nimetas 32% ja veel 32% oli raske vastata.
Keskmiselt prognoosivad vastajad, et ametisolev president võtab 63,7% häältest. Rohkem kui kolmandik vastanutest (37%) tunneks kahetsust, pettumust või pahameelt, kui putin ei osale 2024. aasta valimistel. 26% reageerib sellele asjade käigule ükskõikselt, 15% rõõmu või kergendusega, 10% üllatusega ja segaste tunnetega.
12. Äkiline vahetuskursitolli kehtestamine vene eksportijatele alates 1. oktoobrist ei mõjuta mitte ainult eksporti, vaid ka kogu Venemaa majandust – kodumaist tootmist, ärikliimat ja isegi rubla vahetuskurssi, selgub Stolõpini Instituudi uuringust, mille nõuandvat juhatust juhib üks Venemaa rikkamaid ettevõtjaid oleg deripaska. Ta ise kirjutas oma Telegrami kanalis „devalveerimismaksust” väga sarkastiliselt:
„Lendavalt asteroidilt võetud pinnaseproovid on kõigi maaelanike jaoks suur läbimurre kosmoseuuringutes. Tubli NASA. Ja meil on jälle väljapressimised/sundvõõrandamised, nii uute eksporditollimaksude näol Siberi ettevõtetelt, mis võrdub ligi 80% kasumist (me unustame idasuunalise pöörde ja Siberi põlvelt tõusmise), kui ka arendusettevõtete pangalaenu ja tavakodanike hüpoteeklaenude intressimäärad 15% ja kõrgemad. Oh, jah, meil on prioriteediks suveräänne majandus ja kodanike heaolu kasv (aga tundub, et ainult väikese Moskva ja telesaadete piires). Ilmselt tahavad nad aastavahetuseks kõik täiesti välja vihastada.”
Deripaska pole kunagi kõhelnud võimude kritiseerimises. Tema kolm peamist etteheidet on kõrged intressimäärad, tugev rubla ja majanduse natsionaliseerimine. Deripaska kutsub keskpanka regulaarselt üles intressimäärasid langetama, uskudes, et see aitab ettevõtlust ja stimuleerib majanduskasvu. Kaks aastat tagasi vaidles ta selle üle isegi keskpanga esimehe Elvira Nabiullinaga. Ja eelmisel aastal avaldasid keskpanga analüütikud spetsiaalse ülevaate (see ei ole regulaatori ametlik seisukoht), mis selgitas, miks madalad intressimäärad majandust ei aita.
Deripaska nimetas tugevat rubla hulluks, rõhutades igal võimalusel nõrga rubla eeliseid. Deripaska äriimpeeriumis on palju ekspordile orienteeritud ettevõtteid, mistõttu pole üllatav, et nõrka rubla nõudnud miljardär oli nördinud selle kokkuvarisemise maksust. Kui rubla eelmisel aastal ebanormaalselt tugevnes, „ei võtnud valitsus meetmeid negatiivse mõju leevendamiseks eksportijatele ega viinud vahetuskurssi majandusele mugavamatele väärtustele,” märgib Stolõpini Instituudi uuring.
Valitsus kavatseb selle tollimaksu sisse nõuda (see jääb vahemikku 4% maksumusest vahetuskursi 80–85 rubla/$ korral kuni 7% vahetuskursi korral üle 95 rubla ja see ei kehti nafta ja gaasi ning mitmed teised ettevõtted) ligikaudu 50 miljardit rubla (500 miljonit eurot) kuus. Eelarve projektis on tuludeks ette nähtud 755,3 miljardit rubla kuni 2024. aasta lõpuni: selle aasta neljandas kvartalis 151,6 miljardit ja 604 miljardit rubla järgmises.
Deripaska ettevõtted on vahetuskursimaksu peamiste ohvrite hulgas. Sellel võib olla suurim mõju metallide ja väetiste ning ka plastide tootjatele, kirjutasid My Investmentsi analüütikud. Metallurgidest avaldab uuendus jooksevhindades enim Rusali, Alrosa ja Norilsk Nickeli EBITDA-t ja vaba rahavoogu. Enne sanktsioonide kehtestamist (siis lõpetati aktsionäride struktuuri avaldamine) oli Deripaska Rusali suurim aktsionär (ligi 50%), kellele kuulub Norilsk Nickelis kontrolliv sosalus. My Investmentsi analüütikute arvutuste kohaselt väheneb Rusali EBITDA ja vaba rahavoog vastavalt 19-22% ja 68-100% ning Norilsk Nickel – 8-13% ja 46-51%. SberCIB analüütikud nõustuvad Rusali puhul EBITDA kolossaalse langusega – 19-27% 2024. aastal. Norilsk Nickel kannatab vähem – ettevõte võib kaotada umbes 10%.
See ei puuduta ainult ettevõtete, sealhulgas Deripaska otsest kahju. „Rubla kokkuvarisemise maks” tabab kõiki ettevõtteid, ka neid, kes ei ekspordi. Maksu ootamatu kehtestamine on selge signaal, et kõik peavad olema valmis igasugusteks ootamatusteks. Kui rahandusministeeriumi esimene samm on „liigkasumi” maks aastateks 2021-2022. võiks pidada ühekordseks episoodiks, siis on teine selline uuendus juba trend. Stolõpini Instituudi uuring märgib, et innovatsioon tähendab ettevõtete jaoks suurenenud ettearvamatust ja mõjutab investeeringuid. Tõepoolest, kuidas planeerida pikaajalist investeerimisprojekti, kui riik võib igal hetkel nõuda eelarvesse lisatasu?
„Ettevõtted jõudsid vaevalt ühe ootamatu maksu tasuda, kui ilmus uus,” oli RUIE president Aleksandr Šohhin hämmelduses, nimetades ettevõtluse ülesandeks „pidada valitsusega pidevat dialoogi ja tagada siiski majanduspoliitika prognoositavus nii palju kui võimalik”. Kuigi ettevõtted mõistavad tema sõnul, et praegu „olukord pole kõige sobivam” prognoositavuse tagamiseks. Njah, kuidagi on vaja kasvanud sõjalised ja sisejulgeoleku kulutused katta, aga koos 10. peatükiga on pisu loota osade Venemaa ettevõtjate rahulolematuse kasvu…
13. Lühiuudised
USA kehtestas esmaspäeval uued kaubanduspiirangud 11 Hiina ja viie Venemaa ettevõtte suhtes, süüdistades mõnda neist droonide tootmiseks vajalike komponentide tarnimises.
Lukašenka keelas valgevenelastel osta, kasutada ja omada droone.
Hiina suurim kodumasinate tootja Haier otsustas likvideerida talle kuuluva Itaalia kaubamärgi Candy Venemaa juriidilise isiku. Kirovi tehas – Vesta JSC – suletakse madala kasumlikkuse tõttu, tootmine on juba peatatud, ütles allikas Kommersandile. Tema sõnul eeldati algselt, et ettevõte töötab ka Euroopa turule – aastas pidi tootma kuni 1 miljon ühikut seadmeid. Ukrainaga puhkenud sõja ja sanktsioonide tõttu aga vähendati toodangut 300–400 tuhande ühikuni. Väljaande allikas märgib, et 2023. aastal langes Candy S.N.G. LLC tulu oluliselt, mille tulemuseks oli kahjum. Kõik töötajad lastakse lahti…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.