Sõja ülevaade: 578. päev – Krimmis palavus jätkus
Avaldatud: 24 september, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. september 2023:
Krimmis ja Belgorodi oblastis pisu palavust jätkus, Kupianski suunal suurema vene surve ootel, Tokmaki suunal pisu läbimurde lõhna ja Ukraina lubas pealetungi jätkata ka talvel…
1. Vaid piiri- ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine.
2. Eile hommikul tuli Krimmis pisu lisa ja järjest palavam on Belgorodi oblastis.
3. Kupiansk-Kreminna: rahulikum päev ja uue suurema vene poole surve ootuses.
4. Siversk: tugevam rünnakutelaine Bilohorivka küla suunal.
5. Bahmut: üleeilse kordus: loodes aktiivsem vene pool ja edelas Ukraina aga sammhaaval ikka edasi…
6. Donetsk: vene rünnakute arv pisu tõusis ilma muutusi rindejoones toomata.
7. Lõunarinne: Berdjanski suunal vaiksem ja Ukraina jätkab sammhaaval edenemist Tokmaki poole. Suurt läbimurret siiski tuvastanud veel pole aga olla pisu miskit head uudist tulemas….
8. Herson: kaudtuleduell Ukraina kasuks.
9. Ka Austraalia asus nõudma Venemaa vetoõiguse ära võtmist ÜRO Julgeolekunõukogus.
10. Briti ametnikud on pidanud jooksvalt vene ametnikega kõnelusi ehk siis nn avatud liin.
11. Zaporožje tuumaelektrijaam on siiski osaliselt mineeritud.
12. USA taotleb Poolalt selgitust oma toetuse kohta Ukrainale.
13. ATACMS.
14. Kaasamõtlemiseks, sest meitelgi on järjest aktiivsemaks mindud elanikkonna kaitse teemadel Sevastoopoli murede näitel.
15. Lühiuudised.
1. Eile piiri- ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine jätkus. Tihe on vene kaudtuli Sumõ suunal. Paar raketti lennukilt läks ka Ussisaare pihta. Seal peaks juba nädalaid paiknema väike Ukraina üksus. Võimalik, et teevad seiret ja ei imestaks, kui mingi õhutõrje võimekuski kohal on.
2. Okupeeritud Krimmis Vil’ne küla lähedal Vesoloje lennuvälja kõrval toimus plahvatus. Lisaks olla eile hommikul vene poole sõnul Hollandi ja Suhharnaja lahtedes asuvad kaid nr 17 ja 19 sattunudd Ukraina relvajõudude rünnaku alla, mida tabasid kaks Neptuni drooni ning sihtmärkideks olid seal paiknenud laevad, mis kuulusid lammutamisele. Kahju suurus on siiani teadmata. Lisaks teatas vene pool, et Ukraina üritas ühe kiirkaatriga uduses öövarjus jõuda Krimmi poolsaarele ning „tänu valvsale piirivalvurile” see tõkestati. Njah, vist elektrooniline seire enam piisavalt hästi ei toimi. Küll teatas eile Ukraina, et soovitab tungivalt Ukraina inimestel Krimmist lahkuda.
3. Kupiansk-Kreminna: veel rahulik ja vene poole suurema surve ootel… väga tihe vene kaudtuletöötlus alates vene piirist kuni Kupianski linnani ja pisut piki vene piiri ka edasi. Võimalik, et hakatakse siiski siit suunalt survet avaldama ja äkki proovivad ka otse Venemaalt siseneda Harkivi oblastisse Oskili jõe läänepoolsel kaldal. Kõlakaid tuleb, et siia olla lisandunud oluliselt vene kaudtuleüksusi (no ei saa need veel otsa).
4. Siversk: üle pika aja tihe Bilohorivka ründamise päev, aga edu see vene poolele ei toonud. Eks Siverski Donetsi lõunakaldalt Bilohorivka küla tagant on hea odava kaudtulemoonaga hoida kontrolli all kogu Kreminna ala ja kui vene pool soovib siit suunalt edenema hakata, siis ilma Bilohorivka küla ära võtmata on see keeruline ja kulukas.
5. Bahmut: Bahmutist edelas ja loodes mõlemapoolsed rünnakud jätkusid. Võimalik, et mõnisada meetrit Bahmut-Slovjanski tee kõrval vene pool eile edasi sai. Bahmutist edelas on väga aktiivne Ukraina ja tometamine raudteetammi ümbruses jätkub. Mõni vene poole rünnak ikka tuleb ja põhiliselt üritavad Klisiivkasse kanda uuesti maha saada, aga tundub, et see juba pisu lootusetu on. Mingid kõlakad liiguvad, et siia pidi vene pool kuskilt (kas Kupiansk-Kreminna või Donetski rindelt) üksusi juurde tooma. Sestap on Ukraina siinsel suunal ülesanne max siduda vene väge täidetud, rääkimata päris tuntavate kaotuste põhjustamisest vene poolele. Vene poole blogijate arvates Ukraina üritab Bahmuti ümber piirata… njah, nende endi sõnul olla nad siin suunal ühe CV-90 ära lasknud ja vist arvavad, et siia neid rohkem on lisandunud ja…
6. Donetsk: pisu on tõusnud vene vägede aktiivsus nii Avdiivka kui Marinka juures, muutusi need siiski rindejoones ei toonud.
7. Lõunarinne: ikka sammhaaval.
Berdjanski suund: tundub, et siin on seis rindel pisu staatiliseks muutunud. Kaudtuleduell siiski jätkub ja ikka Ukraina edukam.
Tokmaki suund: ei saa kahjuks nõustuda Ukraina väitega, et Verbove suunal on toimunud läbimurre. See, et läbi teise tugeva vene kaitseliini (miiniväljad, tankitõrjekraav, draakonihambad ja kindlustatud kaevikuliin) on suudetud ka soomusega saada, ei tähenda läbimurret vene kaitsest, sest uued liinid on siiski ees ootamas ning vägegi ees palju. Küll arvamusel, et läbimurde lõhna on tunda. Seni liigub kõlakaid, et Ukraina üksused on otsapidi Verboves sees ning jätkavad vene kaitseliini pidi ava laiendamist (liiguvad piki kaevikuliini). Hetkel vaid kõlakad, et Robotinest u 1,5 km lõunas asuva Novoprokopivka küla ümber olla miskit uut edu saadud. Küll olla vene pool selle küla kaitseks toonud juurde täiendavaid üksusi õhudessantnike näol ja eks jätkuvalt arvamusel, et liialt tihe vägede konsentratsioon on hea kaotuste jada jätkamise traditsioon. Ootab järgmisel nädalal uusi edu-uudiseid siit suunalt ja Ukraina kinnitas, et vastupealetung jätkub ka talvel… ahjaa, Ukraina ulatus eile Musta mereni oma kaudtulega, Tokmaki ja Melitopoli igapäevane töötlemine enam uudisekünnist ei ületa. Jätkuvalt pole näinud kergeid maastikusuutlikke masinaid toimetamas…
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: muutusteta ja kaudtules domineerib Ukraina.
9. Austraalia võimud toetavad Ukraina presidendi Vladimir Zelenski nõuet jätta Venemaa ilma vetoõigusest ÜRO Julgeolekunõukogus. Bloombergi andmeil väitis seda riigi välisminister Penny Wong, kutsudes üles korraldama täiendavaid reforme organisatsioonis. „Püsiliikmetelt peame nõudma rohkem, sealhulgas veto kasutamise piiranguid. Venemaa mõnitab ÜRO-d iga päev, kui see jätkab ebaseaduslikku ja ebamoraalset sissetungi Ukrainasse,” ütles Penny Wong oma kõnes ÜRO Peaassambleel.
Kolmapäeval, 20. septembril ütles Vladimir Zelenski ÜRO Julgeolekunõukogu liikmetele, et Moskva vetoõigus takistab ÜRO Julgeolekunõukogul adekvaatselt reageerida Venemaa sissetungile Ukrainasse. Julgeolekunõukogusse kuulub 15 liiget, kellest vetoõigus on viiel: Hiinal, Venemaal, Prantsusmaal, Suurbritannial ja USA-l.
„Peame tagama Aafrika, Ladina-Ameerika ja Aasia alaliste ja mittealaliste liikmete suurema esindatuse, sealhulgas alalised kohad Indiale ja Jaapanile,” ütles Wong. Ta märkis ka, et Austraalia soovib saada kohta ÜRO Julgeolekunõukogus ajavahemikuks 2029–2030.
Wongi sõnul on ÜRO-l vähe konkreetseid mehhanisme sõjaliste konfliktide ennetamiseks. Samuti kutsus ta üles pöörama tähelepanu pingetele Lõuna-Hiina meres ja Põhja-Korea jätkuvale tuumarelvade arendamisele. Tema sõnul on need väljakutsed ka viimaste aastakümnete teravamad ja nõuavad suuremat tähelepanu konfliktide ennetamisele.
10. Briti ametnikud on viimase 18 kuu jooksul aeg-ajalt pidanud Venemaa esindajatega mitteavalikke kohtumisi Viinis ja New Yorgis, väidab Sky News. Need kõnelused keskenduvad suures osas julgeolekuküsimustele, mis ei mõjuta mitte ainult Suurbritanniat, vaid kogu maailma, nagu teraviljapuudus ja tuumaohutus. Kuid Suurbritannia ei pidanud Venemaaga aktiivseid rahuläbirääkimisi, mille eesmärk oli sõjale diplomaatiline lahendus, ütles üks kohtumistest osavõtja.
„Me hoiame kontakti ja usume, et Venemaaga sõja ajal avatud dialoogi hoidmine on äärmiselt oluline. Me ei jaga riiki mingil juhul osadeks ega sõlmi kellegi nimel rahulepinguid, kuid selle kontaktliini avatuna hoidmine on eluliselt oluline,” ütles Sky allikas.
Briti välisministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et kohtumised Venemaa ametnikega toimusid, kuid tema sõnul ainult siis, kui see oli „absoluutselt vajalik”. Samuti lükkas ta tagasi igasugused kahtlused, et läbirääkimistel tõstatati Venemaa ja Ukraina vahelise rahulepingu küsimused. Tema sõnul pole sellised kuulujutud „tõsi ega täpsed”.
11. Venemaa poolt okupeeritud Zaporožje tuumaelektrijaama territooriumile jäävad sissetungijate poolt varem paigaldatud miinid. Seda väidab Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) peadirektor Rafael Mariano Grossi oma avalduses. „Läbikäigul meeskond raskerelvastust ei märganud, kuid kinnitas, et varem teatatud miinid jäid paigale,” seisis raportis. „Jaama töötajate arv on murettekitav, sest alates relvakonflikti algusest on Zaporižžja TEJ-st lahkunud märkimisväärne arv töötajaid, sealhulgas peamiste juhtimisruumide litsentsitud operaatorid,” teatas IAEA. Eksperdid kinnitasid ka, et Zaporižžja TEJ kiirgustase on normaalne.
12. USA taotleb Poolalt selgitust oma toetuse kohta Ukrainale pärast Poola ametnike ettepanekuid, et riik võib katkestada sõjalise abi andmise Ukrainale, vahendab Bloomberg viitega USA anonüümsele kõrgele kaitseametnikule. Ametniku sõnul toetab Poola endiselt Ukrainat, kuid riigi täpne seisukoht on ebaselge. Kuigi mõlemad pooled nõustusid hiljem pingete leevendamisega, pani avalik vaidlus ühtäkki kahtluse alla naabrite suhteid määranud ühtsuse, kirjutab Bloomberg. Ametniku sõnul ei ole liitlaste vahelised erimeelsused Ukrainat toetava koalitsiooni ühtsuses „veel mõrasid tekitanud”. Üks nimetu Euroopa diplomaat ütles väljaandele, et Poola diplomaadid kinnitasid väliskolleegidele eraviisiliselt, et riigi sõjaline toetus Ukrainale jätkub, kuigi väiksemas mahus. Ametniku sõnul võib Poola toetuse kaotamine kahjustada Ukraina sõjalisi jõupingutusi, kuna see võib õõnestada NATO ühtsust, vahendas Bloomberg.
13. Ukraina saab USA-lt kobarlõhkepeadega ATACMS-raketid, teatasid Washington Post ja Financial Times. Selline rakett võib tabada sihtmärke kuni 300 km kaugusel ning erinevalt Briti ja Prantsusmaa Storm Shadow/SCALP EG rakettidest ei lenda ta välja mitte lennukitelt, vaid mitmikaketisüsteemidest nagu HIMARS. Viimaste teadaolevate andmete kohaselt kuulub ATACMS-i arsenali 1486 raketti, millest 364 on kobarraketid.
14. Kaasamõtlemiseks, sest meitelgi on järjest aktiivsemaks mindud elanikkonna kaitse teemadel: annekteeritud Sevastoopoli juht mihhail razvožajev teatas ajutiste varjupaikade kontrollimisest pärast seda, kui Ukraina relvajõud ründasid Venemaa Musta mere laevastiku peakorterit. Ta rõhutas oma sotsiaalmeedia Telegrami kanalis, et jutt on ajutistest varjenditest, mitte täisväärtuslikest pommivarjenditest. „Varjupaigad valmistasime ette siis, kui linn oli suhteliselt rahulik, aasta tagasi. Aga see, mis praegu toimub, on juba reaalsus,” märkis razvožajev.
Raketirünnaku ajal üritasid linlased end keldritesse peita, kuid osa neist suleti. Vastuseks kaebustele nõudis kuberner paanika peatamist. „Jah, nüüd tekivad konkreetsed küsimused, kus asub näiteks vastutaja, kellel on keldri võtmed. Kusagil otsustasid majavanemad häiresignaali kõlades korteritesse jääda ega läinud keldreid avama,” selgitas ta. razvožajev rõhutas ka, et varjualused on mõeldud üksnes kaitseks raketikildude ja klaasikildude eest ning ei paku toiduvarusid, ventilatsiooni ega muid tingimusi. Ta märkis, et terviklikumate pommivarjendite loomine nõuaks märkimisväärseid rahalisi ressursse.
15. Lühiuudised
Ukraina meediakünnise ületas lugu sellest, et Eesti käivitas sõja tagajärjel jäsemed kaotanud ukrainlastele tasuta proteesimise ja rehabilitatsiooniprogrammi.
„Venemaa on valmis läbirääkimisteks Ukraina üle, kuid ei kaalu ühtegi ettepanekut relvarahu sõlmimiseks, sest Moskvat on juba korra petta saanud,” ütles vene välisminister sergej lavrov.
Venemaa loodab taas olla osa olümpiakogukonnast, ütles kremli pressiesindaja dmitri peskov. Ajakirjanikega rääkides ütles peskov, et loodab, et „lõpuks saab mõistus võitu” ja riik taasintegreeritakse olümpiaperre.
IL-76, mis väidetavalt kuulus wagnerile, kukkus Malis alla. Allakukkumise põhjus ja hukkunute arv pole veel teada.
Üks võimalikest USA presidendikandidaatidest Vabariikliku partei liikmest Ron DeSantis võttis sõna Ukraina Põhja-Atlandi alliansi liikmelisuse vastu, öeldes, et see „ei ole USA julgeoleku huvides” (23. septembril avaldatud podcastis The Glenn Beck Program). „Ma ei usu, et (Ukraina) NATO-sse kuulumine on meie julgeoleku huvides. Kõik, mis see annab, on meile rohkem kohustusi. Nii et kui me saame rohkem kohustusi, siis millist kasu me saame?” ütles ta. DeSantis rääkis ka abist Ukrainale. Tema hinnangul ei tohiks USA anda Ukrainale „tühja tšekki” (allkirjastatud tšekki, millel pole veel märgitud rahasummat ehk siis ilmselgelt piiramatus koguses vahendeid) Ukrainale „kui seda ei kasutata sõja lõpetamise hoovana”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.