Sõja ülevaade: 447. päev – vene poole edenemine jätkub
Avaldatud: 16 mai, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. mai 2023:
Kupiansk-Kreminna rindel vallutas vene pool ühe küla, Bahmutis maja kaupa vene poole edenemine jätkub ning põhjapoolses harus osa possasid vene pool tagasi sai ning lõunapoolses harus mingeid possasid siiski kaotatakse, Donetski kandis rindejoone muutusi polnud, õhuhäireid täna öösel kõigis Ukraina suuremates linnades, putin kutsus kokku erakorralise julgeolekunõukogu, vene riigiduuma saadiku ähvardused wagneri teemal, seni pole vene uudistesse jõudnud 4 sõjaväe õhusõiduki kaotus ühel päeval, vene „kaitse” kulutustest ja Zelensky mööda Euroopat ringi tormamine toob edu…
Õhuhäired kostusid täna öösel enamuses suurtes Ukraina linnades, aga varahommikuks tabamustest info puudus, vaid Kiievis olla vene rakette alla lastud. Rindejoone lähedased linnad tavapärases pommisajus. Piiriäärsete Ukraina külade tihe pommitamine jätkub. Ukraina omad lasid drooniga ära piirist u 15 km kaugusel laos seisnud 5 sõjaväesõidukit, lisaks toimus plahvatusi nii Brjanski kui Belgorodi oblastis, aga mida tabati on teadmata, sest vene pool jätkab igapäevaselt ikka oma eramute ja elektriliinide juttu ning Ukraina ei kipu kommenteerima. Küll kasvab vene riigiduumas soov hakata vaigistama vene milblogijaid, kes nende arvates annavad välja valeuudiseid ja diskrediteerivad vene sõjaväge. Seni pole kreml selle sooviga kaasa läinud ja väidetavalt ei taheta riskida vene milblogijate võrgustikuga, kellel on kõva suuna hoidjate hulgas suur populaarsus ning just sellest seltskonnast õnnestub jätkuvalt leida enim vabatahtlike värvatuid Ukraina sõtta.
Kupiansk-Kreminna: pisu segane seis on Masjutivka küla (Kupianskist 12 km kirdes peaaegu Oskoli jõe kaldal) kandis. Tundub, et küla on käinud juba nädala jooksul paar korda käest kätte aga enda valduses hoida seda siiski ei taheta, sest lähedal asuvatelt kõrgendikelt on kummalgi poolel seda lihtne töödelda. Küll juba mõned vene milblogijad rõkkasid, et vene pool seal lausa sillapea üle Oskoli jõe sai, aga Ukraina seda ei kinnita. Nii siin kui mujal rinnetel on pisu kasvanud vene poole liialt suur edulugude voog, isegi kui rinne seisab või eesmised possad loovutatakse. Siin suunal on vene poolel tavapärasest rohkem tanke ja eks surve kasvu peaks veel tulema. Eile oli üritusi ka põhja poole, aga need tagasi löödi. Kogu Oskoli jõe läänekallast kuni Kupianskini töötles vene pool kaudtulega kõvasti ja kipub see kaudtuleduell liialt ühekülgseks. Rinde keskosas suht „vaikne” ja Kreminnast lõunas kummagi poole aktiivsed luurekad jätkuvad ja rindejoones muutusi ei tuvastanud. Luganski linn jälle tabamusi sai ning plahvatusi olla jagunud mitmesse kohta ja vene pool ikka briti rakette süüdistab. Jätkuvalt arvamusel, et vene pool hakkab sellel rindel survet suurendama.
Siversk: vaid pommisadu.
Bahmut: ümberpiiramise põhjaharus suutis haru loodeservas piki maanteed Slovjanski poole oma kaotatud possad vene pool tagasi saada. Tundub, et mitmetes suundades muutus vene õhudessantvägede surve suuremaks. Küll ei saadud tagasi kaotatud possasid olulistes suundades, jõudmaks tagasi suurema Bahmuti ühendusteeni. Vasturünnakutega jätkab ka Ukraina pool ja eks mõned eesmised possad jätkuvalt õnnestub kätte saada. Bahmuti linnas siiski wagner edenemist jätkab ja eile u 100 m seda ettepoole nihkunud kortermaja tüüpi hoonete sektoris jätkati. Selles suunas linna hoonestatud ala servani veel u 100 m. Ukraina üritab wagneri käes olevaid hooneid rohkem töödelda nii kaudtule kui tankidega, aga seni pole vene poole edenemist seisma saanud. wagneri juht prigozin väitis, et Ukraina kontrollib veel u 1,7 km2 linnast. Pisu segased sõnumid prigozini käitumisest jätkuvad, aga jätaks need tähelepanuta… Lõunapoolses ümberpiiramise harus ka vene poole rünnakute surve tõusis, aga tundub, et siin see kuidagi kaootilisem (olla rohkem Donetski üksusi) ja edu need ei toonud. Küll olevat seal segadust palju ning kasvavat vene poole kartus, et Ukraina siit edenemist jätkab, sest siingi mõned eesmised possad vene pool kaotas. Kaudtulepuudust vene poolel pole.
Donetsk: Avdiivka ümberpiiramise suundadel pigem pisu lojumad rünnakud ilma rindejoones muutusi toomata. Marinka pärast siiski karm lahingutegevus jätkus aga siingi vene poolel edu polnud. Kogu rindele vene poole kaudtuld jagus palju ning Ukraina ikka Donetskile keskendub.
***
Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell, mis on Hersoni suunal jälle suht võrdseks muutunud. Lisaks ulatus Ukraina tavapärasest karmimalt nii HIMARS-ide kui MLRS „Grad”-idega mitmete linnade suunal (ikka Melitopol, Tokmak jne). Ukraina luure teatas, et siin suunal olla kaitses u 152 000 soldatit.
putin pidas eile plaanivälise kohtumise julgeolekunõukogu liikmetega pärast vene vägede uut tagasilöökide seeriat Ukrainas, mis hakkas Bahmuti lähedal kaotama ning pühapäeval kaotas kaks hävitajat ja kaks helikopterit. Traditsiooniline julgeolekunõukogu istung, mis toimub iganädalaselt reedeti, toimub selle nädala esmaspäeval, ütles kremli pressiesindaja dmitri peskov briifingul (tsiteerib Interfax). Koosolekust võtavad osa nõukogu alalised liikmed – 12 kõrgemat ametnikku, sealhulgas kõigi julgeolekuasutuste (kaitseministeerium, siseministeerium, kgb, välisluureteenistus) juhid, parlamendi mõlema koja juhid, samuti välisminister lavrov, endine president medvedjev ja nõukogu sekretär patrušev.
Julgeolekunõukogu kogunes viimati reedel, 12. mail ja arutas kremli teatel venemaa osalemise küsimusi „mõnedes rahvusvahelistes organisatsioonides”. Uus, de facto erakorraline nõupidamine toimub pärast teateid armee kasvavatest probleemidest Bahmuti lähedal, mida vene väed pole üle poole aasta suutnud ära vallutada.
Pisu segaseid sõnumeid seoses wagneriga: liitumise eest wagneri PMC-ga saadetakse vene mobiliseerituid 15 aastaks vangi, ütles riigiduuma asetäitja kindralleitnant viktor sobolev. „wagner PMC-sse minevaid mobiliseerituid ähvardab kuni 15-aastane vanglakaristus. Kui nad tabavad üksusi, las nad olla nendes üksustes ja täidavad ülesandeid, mida nad on väärt. Nad ei saa armeest rindele lahkuda,” ütles sobolev.
Samal ajal nimetas ta wagnerit „illegaalseks relvastatud formatsiooniks” venemaal – „meil on riik – peab olema absoluutne monopol relvajõudude loomisel, arendamisel ja kasutamisel. Eraettevõtteid ei saa olla,” rõhutas sobolev. Eks näis, kas nii ka läheb…
Kahe sõjaväelennuki ja kahe helikopteri allakukkumine Brjanski oblastis laupäeval, mis oli suurim õhusõidukite kaotus ühe päeva jooksul alates sõja algusest, sattus riikliku kontrolli all olevas meedias sõjalise tsensuuri alla. Föderaalsed telekanalid ignoreerisid Ukraina piiri lähedal toimunud intsidenti, mille tagajärjel hukkusid kõik meeskonnad. Lennukite kukkumise süžeed ei sisaldunud üheski 19-st uudisteväljaandest, mida Kanal One, Rossija-1 ja NTV viimase kahe päeva jooksul näitasid, märgib Layout.
Esimesel kanalil oli seitse uudistesaadet ja viimane „Pühapäevane aeg”, „venemaa 1” – kuus pressiteadet ja viimane „Vesti Nedeli” ning NTV-s kuus regulaarset uudistesaadet ja kaks viimast („Kesktelevisioon”) ja („Nädala tulemused”). Kõik nad rääkisid vaatajatele Türgi valimistest, Ukraina löökidest Luganskile ja kanali TV-6 asutaja Eduard Sagalajevi surmast. USA ja EL-i sanktsiooninimekirjadesse kantud MIA Rossija Segodnja peadirektor dmitri kiseljov rääkis Vesti Nedelis, kuidas Ukraina majandus langes pärast venemaa raketi- ja pommirünnakuid. Teised telekanalid täitsid pühapäevase saate uudistega Primorje kammkarbifestivali ja Aasia ilmaanomaaliate kohta. Ka venemaa kaitseministeerium ei kommenteerinud juhtunut, mille tagajärjel kaotati kaks helikopterit Mi-8, hävitaja-pommitaja Su-34 ja hävitaja Su-35.
Reutersi andmetel kulutasid venemaa võimud 2023. aasta esimesel kahel kuul kaitsele peaaegu neli korda rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil, selgub föderaalametilt teavet koguva eelarvesüsteemi ühtse portaali andmetest. Agentuuri andmetel ulatusid föderaaleelarve kulutused riigikaitse rubriigis jaanuaris-veebruaris 2 triljoni rublani (24 miljardit eurot), võrreldes 525,4 miljardi rublaga (6,3 miljardit eurot) 2022. aasta esimese kahe kuu jooksul. Seega oli kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 282%, mis illustreerib moskva kasvavaid kulutusi sõjalisele „erioperatsioonile” Ukrainas.
Tegemist on esimeste ametlike andmetega pärast seda, kui venemaa rahandusministeerium lõpetas alates 2022. aasta maist igakuiste andmete avaldamise venemaa eelarvekulude täitmise kohta konkreetsetes valdkondades, viidates täiendavate sanktsioonide ohule. Nii kulutati portaali andmetel jaanuaris sõjaväele 1,18 triljonit rubla, veebruaris – 822,4 miljardit rubla.
Kulutuste osas tõusis liidriks riigikaitse sektsioon. Kaitsekulud moodustasid jaanuaris-veebruaris 36,2% eelarve kogukuludest, mis on 1,7 korda suuremad kui kulutused sotsiaalpoliitikale (14,4 miljardit eurot) ja üle nelja korra rahvamajandusele (5,8 miljardit eurot). 2023. aastaks on eelarveseaduses kaitsekulutusteks määratud 60 miljardit eurot ehk 17,1% kinnitatud kogukuludest. Seega on ametivõimud esimese kahe kuuga sellele suunale kulutanud juba üle 40% aastaplaanist.
2022. aasta lõpus kulutasid võimud kaitsele 5,51 triljonit rubla ehk 17,7% aasta kogukuludest, võrreldes 3,57 triljoni rubla ehk 14,4%ga 2021. aastal.
Kasvav sõjaline tootmine ja suured valitsuse kulutused hoiavad Venemaa tööstust vee peal, aidates pehmendada Lääne sanktsioonide majanduslikku mõju. 2023. aasta esimese nelja kuu föderaaleelarve puudujääk kasvas 3,42 triljoni rublani, ületades aastaplaani 17%.
Zelensky teeb ringreisi mööda Euroopat ja see kipub tooma paremaid abipakette. Prantsusmaa lubas tarnida rohkem varustust, sealhulgas kaugmaarakette, mis võimaldab Ukrainal alustada vasturünnakut, ütles Macron intervjuus kanalile TF1. Ühendkuningriigi valitsus kinnitas järjekordse sõjalise abi andmise Ukrainale, sealhulgas määratlemata kaugründedroonide tarnimise, mille lennuulatus on üle 200 kilomeetri ja toimetab need Ukrainasse lähikuudel. Sunak teatas, et Ühendkuningriik hakkab välja töötama programmi Ukraina pilootide koolitamiseks F-16 hävitajatel lendamiseks ja alustab esialgse pilootide rühma väljaõpet suve jooksul. Pikenev Ukraina käsi teeb jätkuvalt muret vene milblogijatele ja kardavad tasakaalu muutumist vene poole kahjuks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
