Sõja ülevaade: 426. päev – vene pool kasvatab lennuväe abi
Avaldatud: 25 aprill, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. aprill 2023:
rindejoones paar väiksemat muutust ja need polnud Bahmutis ning vene pool kasvatab kaudtulelööke ja lennuväe abi paljudes rindelõikudes, kaks uudist ilma kommenteerideta…
Vaid rindejoonest kuni 50 km kaugusel asuvad suuremad Ukraina linnad tabamusi said. Lendas nii droone, S-300 rakette kui lennukitel lastud 500 kg juhitavaid pomme. Vähemalt 7 drooni alla lasti. Piiriäärsete Ukraina külade tavapärane pommitamine. Eile kostus vene poolelt kurtmist kuni moskvani. Sealse ühe suurema naftabaasi lähistel olla alla kukkunud Ukraina droon, sest kütus olla otsa saanud. Lisaks kurdeti paljudes kohtades, et nii Brjanski kui Belgorodi oblastis said tabamusi mingi sidemast, naftabaas jne.
Kupiansk-Kreminna: põhjalõigul üks väiksem vene poole kompimine. Kreminnast lõunas asuvas metsaalas olla hoopis Ukraina pisu positsioone parandanud. Kaudtuld vene poolelt jagus tavapärasest hõredamalt ja Ukraina ulatus kohati kuni 100 km kaugusele.
Siversk: tundub, et Ukraina pool pisu oma possasid küla kaguservas edasi lükkas ja omab nüüd paremat kontrolli selle suuna üle.
Bahmut: karmid lahingud jätkusid Bahmuti ümberpiiramise põhjapoolses harus ja ei saa vene pool veel suure linna ühendava teeni. Bahmuti linnas eile rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küll on olukord keeruline, sest vene pool suudab vaid 15% linna ka ebatäpse kaudtulega piisavalt valusalt mõjutada ja nii siis kogu Ukraina kontrolli all olevat linnaosa ööpäevaselt tihedalt pommitatakse. Lõunapoolses harus ka rünnakud jätkusid rindejoones muutusi toomata. Kaudtuld vene poolelt jagus kuni 10 km kaugusele kõigi külade ja teede pihta.
Donetsk: Avdiivka ümberpiiramise harus u 500 m vene pool 2 km laial lõigul üle põllu edasi sai selle põhjaserval, sestap suuremat ohtu Avdiivkale see ei põhjusta. Opytne juures jätkab vene pool tublit edenemist Vuhledari kaotuste numbritele järele jõudmiseks ilma rindejoones muutusi toomata. Kuni Marinkani ka uutest suundadest kompimine käib leidamaks Ukraina kaitses nõrkusi. Marinka juures jätkusid lahingud ikka peatänaval. Vuhledari juures tõstis vene pool kaudtulelöökide arvu ja terve päev linna tihedalt pommitati, võimalik, et üritavad siit uuesti rünnakuid käima saada. Eile oli tihe HIMARS-ide kasutamise päev ja ulatuti mitmetes kohtades kuni 100 km kaugusele.
***
Lõunarinne: kaudtuleduell ja pisu on tõusnud Ukraina oma. Eile tabati Mariupoli ning miskit Krimmi poolsaarel.
Herson: seni selgusetu, kas Ukraina lõi kanna maha Dnepri idakaldal. Kaudtuld mõlemapoolselt palju.
Kaks uudist kaasamõtlemiseks ilma kommentaarideta:
Euroopa Liit ja Jaapan ei toetanud USA ettepanekut G7 (G7) riikidele keelustada eksport täielikult venemaale, kirjutab Financial Times olukorraga kursis olevatele allikatele viidates. „Meie vaatevinklist ei ole see lihtsalt teostatav,” ütles ametnik, kes osales 19.-21. mail Hiroshimas toimuva G7 tippkohtumise ettevalmistamises. Kaks teist vestluspartnerit selgitasid, et USA esitas selle idee, kuna „kasvab rahulolematus” praeguse süsteemiga, mis on „täis lünki”. Washington soovib sanktsioonide režiimis radikaalset muutust, nimelt kõigi tarnete täielikku keelustamist, välja arvatud mõned erandid, mis on seotud põllumajandus- ja meditsiinitoodetega. Praegune sanktsioonirežiim on venemaa majanduse ära lõiganud lääne kaupadest alates kõrgtehnoloogilisest elektroonikast kuni luksuskaupadeni. Selle tulemusena on eksport USA-st, Euroopast, Kanadast ja Jaapanist poole võrra vähenenud, kuid ulatub siiski muljetavaldava 66 miljardi dollarini aastas. Välismaalt venemaale saadetud tarnete kogumaht vähenes mullu vaid 8 protsenti tänu impordile läbi kolmandate riikide ja „paralleelimpordile”, mille suuruseks hindasid võimud kümneid miljardeid dollareid.
vene rahandusminister Anton Siluanov ütles, et täieliku embargo korral ostab Venemaa vajalikud kaubad „sõbralikest” riikidest. Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedev ähvardas peatada impordi venemaale „G7 kõige tundlikumate kategooriate jaoks”. „Sel juhul lõpeb viljatehing nende ja paljude muude asjade jaoks, mida nad vajavad,” hoiatas ta. kreml märkis, et venemaale suunatud ekspordi täielik embargo kujutaks endast ohtu maailmamajandusele. „See võib viia ainult globaalse majanduskriisi trendi suurenemiseni,” ütles presidendi pressiesindaja dmitri peskov, rõhutades, et moskva jälgib neid arutelusid „hoolsalt”.
venemaa välisminister sergei lavrov kutsus üles kaasama Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riigid ÜRO Julgeolekunõukogusse oma eilsel esinemisel (ikka Julgeolekunõukogus). „Peame liikmete arvu suurendama. <…> Nüüd on Lääs selles liiga tugevalt esindatud. <…> See õõnestab mitmepoolsuse põhimõtet,” ütles ta julgeolekunõukogu istungil esimehena. lavrovi sõnul nõuab „tõeline mitmepoolsus” ÜRO-lt kohanemist „rahvusvaheliste suhete mitmepolaarse arhitektuuri kujunemise suundumustega”. „Nüüd on ÜRO-keskne süsteem läbimas sügavat kriisi. Algpõhjus oli meie organisatsiooni üksikute liikmete soov asendada rahvusvaheline õigus ja ÜRO põhikiri kindla reeglistikuga, mis ei olnud läbipaistvate rahvusvaheliste läbirääkimiste objektiks,” selgitas minister.
Ta märkis ka, et „maailm on jõudnud punkti, võib-olla on ohtlikum kui külma sõja ajal”. „Me kõik peame naasma oma juurte juurde – harta ja ÜRO põhimõtete järgimise kogu nende mitmekesisuses ja nende omavahelistes seostes,” lõpetas minister.
Peaaegu kõik riikide esindajad – ÜRO alalised liikmed kritiseerisid lavrovi kõnet, pidades seda silmakirjalikuks. USA esindaja Linda Thomas-Greenfield ütles, et venemaa rikkus jämedalt organisatsiooni põhikirja põhimõtteid, alustades sõda, aeglustades teraviljatehingut ja lahkudes START-lepingust. Ta mainis ka ameeriklasi Paul Whelanit ja ajakirjanikku Evan Gershkovichi, kes arreteeriti vene föderatsioonis spionaaži eest. Thomas-Greenfield märkis, et ÜRO on usalduskriisis ja vajab reformi. Suurbritannia ja Prantsusmaa esindajad nõustusid temaga. Viimane meenutas, et venemaa rikkus varem rahvusvahelist õigust, tungides Gruusiasse, toetades Donbassi separatiste ega austanud Iraaniga kehtestatud relvaembargot.
Hiina esindaja Zhang Jun ei kiitnud Julgeolekunõukogu reformikursust heaks. Tema arvates ei ole vaja hartat reformida, vaid „alustada iseendast”. „Me oleme vastu, et mõned riigid suruvad oma tahet peale rahvusvahelisele üldsusele,” ütles ta, täpsustamata, kellele ta viitas.
ÜRO Julgeolekunõukogul on praegu viis alalist liiget: venemaa, Hiina, USA, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Neil kõigil on vetoõigus. Veel 10 liiget valitakse geograafiliselt iga 2 aasta järel ja neil on mittealaliste liikmete staatus. Varem on mitmed maailma liidrid nõudnud julgeolekunõukogu reformimist. Nende hulgas on Türgi president Recep Tayyip Erdoğan. Ta selgitas seda vajadust praeguse korra „ebastabiilsusega”, mil inimkonna saatuse määravad vaid viis riiki. „ÜRO Julgeolekunõukogu reformimine on hädavajalik kaasava ja kõikehõlmava arusaamaga,” ütles Erdoğan. Enne seda teatas Türgi liider Lääne süsteemi hävitamisest enda julgeoleku ja heaolu tagamiseks, kuna ÜRO abiga ei õnnestunud Ukraina sõda peatada.
USA president Joe Biden toetas uute liikmete lisamist Julgeolekunõukogusse ja vetoõiguse piiramist, „välja arvatud väga hädaolukordades”. Teda toetas Saksamaa kantsler Olaf Scholz. Ta nentis, et Saksamaa on valmis saama ÜRO Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks ning Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika riikidel peaks olema suurem poliitiline mõju maailmaareenil.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus samuti üles reformima julgeolekunõukogu. Samuti tegi ta ettepaneku lisada uusi alalisi liikmeid ja „piirata vetoõigust massikuritegude vastu”. Jaapani peaminister Fumio Kishida ühines tema sõnadega.
Ahjaa, üle Kaspia mere käivat aktiivne kaudtule ja käsitulirelvade laskemoona vedu Iraanist venemaale, küll polevat need veel rindele jõudnud, aga kogused on suured (u 300 000 mürsku jne).
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
