Sõja ülevaade: 401. päev – raketid ja droonid Ukraina linnade pihta
Avaldatud: 31 märts, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 31. märts 2023:
ikka Kreminna, Bahmut ja Avdiivka, rindejoones paar väiksemat muutust, raketid ja droonid Ukraina linnade pihta, Soome NATO-s, Hiina sõjalised suundumused ja kgb trollitööstusest.
Täna öösel rünnati Iraani droonide ja rakettidega mitmeid Ukraina linnasid. Üle pika aja sai tabamusi Harkiv, lisaks Zaporižži ja Herson. Kipub arvama, et pigem tihedalt ja väiksema arvuliselt need kestma hakkavadki ja tempo määrab droonide laekumine Iraanist. Kuna S-300 puudust niipea tulemas pole, siis rindele lähemal asuvad linnad puhkepausi ei saa. Kaugemale ulatuvate rakettidega on vene poolel pisu keerulisem, sest mingit varu peaksid nad hoidma ka mujal piiride kaitsmiseks ja tootmivõimsus peaks vist kuus olema u paarkümmend ühikut, sestap mõni rünnak kuus peaks tiibrakettide osaks jääma. Piiriäärsete Ukraina külade tavapärane pommitamine ja ikka Harkivi oblasti omad rohkem pihta saavad. vene poole kurtmist ei kuulnud.
Kupiansk-Kreminna: tasapisi tõstab siin vene pool survet ja ikka õpiku järgi. Kaudtuletöötlus esmalt rünnakusuunale ja siis soomusega liikuma. Mitmes paralleelses suunas korraga liikumine teeb keerulisemaks Ukraina kaudtuleüksuste abi kogu rindelõigule, sest neid lihtsalt ei jagu. Lisaks, kui vene pool suudab hoida soomusel piisavalt vahesid, siis korraga neist paljusid tabada võimalik pole. Eile vene pool proovis nii Kupianski poole kirde suunalt läheneda kui otse Svatovest piki maanteed Kupianski poole ja piki läänesuunalisi teid Svatove-Kreminna vahel, aga tundub, et kuskil siiski edu ei saadud. IIm on paar päeva kehv, isegi lund pisu maha viskas ja see ei soodustanud õhuvaatlust ja õhurünnakuid. Kreminna ümber lahingud jätkusid ja siin üritab vene pool Ukraina omasid metsast välja saada. Kaudtuld vene poolelt jagus kogu rindele palju. Kipub arvama, et kogu rindel on siin Ukraina kaudtuleüksusi vähem, sest rohkem on neid nii Bahmuti kui Donetski rindel. Järgmisest nädalast soe tagasi ning vihmagi vähem, sestap peaks vene pool suuremate jõududega peatselt suruma hakkama.
Siversk: siin vene poole rünnakute intensiivsus jätkub koos tiheda kaudtulega aga seni veel edutult.
Bahmut: hetkel kumbki ümberpiiramise haru pole edenenud ja põhjuseks peab täpset Ukraina kaudtuld, sest droonivaatlusega avatud maastikel ja lehtpuumetsas ja võsas on vastane lihtsalt tuvastatav ja nad kohe ära lastakse, sestap kipub arvama, et siin ongi keeruline end rünnakule seada. Võib olla selle pärast ongi tõusnud rünnakute arv Bahmuti linnas, sest siin kaitseb neid Ukraina kaudtule eest betoon. Rünnakud linnas jätkuvad põhja-, ida- ja lõunasuunalt. Eile tundub, et põhjaosas lahingud tööstusala serval käivad ning siin eile vene pool edasi ei saanud. Mõnede majade kaupa lõunaosas siiski edenetakse. Kaudtulemoona puudust vene poolel pole ja seda jagub rohkelt nii Bahmuti kui kogu ümbruse pihta.
Donetsk: Avdiivka põhjapoolne haru üritab igas suunas edeneda ja eile kuskilt miskit ei kärisenud. Tundub, et nii soomust kui soldateid siin veel jagub. Kuna siin rohkem mobiliseerituid ning donetski üksusi, siis osad siinsed üksused on väiksema väljaõppega ja nii „edukalt” need rünnakud ei suju, ikka massile loodetakse. Kuna Donetski omade kulu kipub vist suur olema, siis kreml määras Donetski kandile uue võtmeisiku, kelle abil loodetakse veel okupeeritud aladelt uusi soldateid leida. Opytne-Vodyane juures „väike Vuhledar” jätkub, ning enamus soomust selles rindelõigus kaotataksegi. Lastakse neid ära nii kaudtule, õlalt lastavate tankitõrjerelvade kui miinidega. Tundub, et vene pool siia soomusüksusi veel juurde toob ja jonni ei jäta. Jätkub surve Pervomaiske poole ja võimalik, et üle põldude asula lõunaserval edasi saadi üle põldude, eks homme pisu targem. Marinka juures vene pool küll teatas suurtest edusammudest, aga neid veel tuvastada ei suutnud. Küll olla siiagi rohkem soomust juurde toodud. Vuhledari juures hetkel veel pigem luurekad ja kaudtuleduell. Suuremat vene poole survet ootab järgmisel nädalal. Kaudtuld vene poolelt jagus kogu rindele palju ja no ei tuvasta kuidagi vene kaudtulemoona puudust. Kuna vene sõjatööstus töötab kolmes vahetuses, siis olla neid mürskude tootmine tõusnud u 40 protsenti ja veel jagub neid ladudes üle venemaa. Vahel mõni kõlakas tuleb, et vana ja halvasti hoitud moonaga äpardusi juhtub. Küll olla vene pool uuesti Põhja-Koreaga diili tegemas, toit mürskude vastu.
***
Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell ja Hersoni suunal muutus kaudtuleduell võrdseks. Üleeilseid plahvatusi Krimmi poolsaare keskosas asuval lennuväljal hakkas vene pool põhjendama vana moona hävitamisega… njah, lennuväljal ja lennukite juures…
Türgi parlament ühehäälselt kiitis heaks Soome NATO-ga liitumise. Austria parlamendis kõndisid vasakäärmuslased Zelenski kõne ajal saalist välja.
Copy uudisest, kuidas kgb läbi trollivabrikute meie elu mõjutab tootes massiliselt võltsuudiseid ja neid oskuslikult võimendab: kgb, kaitseministeerium ja välisluureamet kasutavad moskvas asuva IT-firma Vulkan teenuseid, mis töötasid nende jaoks välja tarkvara Interneti isoleerimiseks, kasutajate järele luuramiseks, küberrünnakuteks ja trollide tehase haldamiseks, kirjutab Important Stories viitega lekkinud dokumentidele. Saadud teavet uuris 12 väljaannet. Vulkani asutajad on Anton Markov ja Aleksander Iržavski. Leht viitab, et ettevõte tegeleb riist- ja tarkvarasüsteemide turvalisuse analüüsiga, samuti mikroelektroonikaseadmete turvalisuse uurimisega. See annab tööd enam kui 130 inimesele, 2021. aastal ületas selle käive miljard rubla.
Vulkani klientide hulgas on sõjaväeosa 33949, mis peidab endas üht sõjaväeluure võtmeüksust. Ainuüksi viimase kolme aasta jooksul on ta riigikaitsekorralduse alusel ettevõttele erinevate programmide arendamiseks üle kandnud üle 200 miljoni rubla. Teine klient on sõjaväeüksus 64829 ehk kgb infoturbekeskus, mis on tuntud selle poolest, et paljud häkkerid töötavad selle katte all. Seal teeninud kgb ohvitserid mõisteti hiljuti süüdi riigireetmises. Viimase kolme aasta jooksul on Vulkan saanud teenuselt üle 100 miljoni rubla. Kaitseministeeriumi jaoks töötas ettevõte välja tarkvara koodi „Amezit” all. Dokumentatsiooni kohaselt jälgib see kõiki Interneti-kasutajaid antud territooriumil ja blokeerib „ebasoovitavad” saidid, surudes selle asemel peale robotite propageeritud propaganda-artikleid.
Amezita funktsioon võimaldab luua ühe klõpsuga sadu võltskontosid Facebookis, Twitteris ja YouTube’is ning seejärel „usaldada” neile erinevaid ülesandeid: avaldada postitusi ja videoid, kommenteerida, meeldida ja suurendada artiklite vaatamisi. Väljaande küsitletud infoturbeekspertide sõnul loodi Amezit kasutamiseks välismaal, sealhulgas Ukrainas. Üks peamisi tingimusi kompleksi toimimiseks oli füüsiline juurdepääs telekommunikatsiooni seadmetele.
Dokumentidest selgus, et süsteemi kasutati 2017. aastal Armeenia parlamendivalimiste ajal – siis levitasid kümned kontod võltsdokumenti, mille kohaselt USA väidetavalt sekkus hääletusprotsessi. Lisaks kasutati trolle kampaanias USA endise presidendikandidaadi Hillary Clintoni vastu ja pärast Ukraina luure peadirektoraadi erireservi komandöri kolonel Maxim Shapovali mõrva. Viimasel juhul lõid robotid samad postitused lingiga VKontakte vandenõuartiklile, mis väitis, et sõjaväelased tapsid tema enda kolleegid. Vaatamata sidemele Venemaa õiguskaitseorganitega pole Vulkan üheski sanktsiooninimekirjas.
Copy uudisest: Hiina president Xi Jinping teatas riigi valmistumisest sõjaks ja kutsus oma kindraleid „julgema sõdida”, kirjutab Foreign Affairs, viidates neljale Xi kõnele iga-aastasel rahvakongressil. „Tuleval perioodil meie ees seisvad riskid ja väljakutsed ainult suurenevad ja muutuvad tõsisemaks,” hoiatas ta ühes oma kõnes ja andis ülesandeks valmistada ette tööstusbaas võimalikuks sõjaliseks konfliktiks. Samuti kritiseeris ta esimest korda avalikult USA-d. „Lääneriigid eesotsas Ameerika Ühendriikidega viisid meie vastu igalt poolt läbi ohjeldamise, ümberpiiramise ja mahasurumise, mis tõi meie riigi arengule kaasa enneolematud väljakutsed,” ütles Xi ja nõudis tehnoloogilise sõltuvuse ületamist tööstusdemokraatiatest. Eraldi kutsus ta üles tugevdama riigikaitset ja ühendama ühiskonda Hiina Rahvusliku Vabastusarmee (PLA) ümber, olles inspireeritud Dual Support Movement, 1943. aasta kommunistlikust kampaaniast Yan’ani piirkonna ühiskonna militariseerimiseks. Xi Jinping vihjas ka Taiwani hõivamisele, märkides, et kogu selle ettevalmistuse olemus seisneb eelseisvas „emamaa ühendamises”.
Hiina Kommunistliku Partei ajakiri avaldas enne parlamendiistungit artikli pealkirjaga „Armee tugevdamisele mõtleva Xi Jinpingi juhtimisel liigume võidukalt edasi”. Artikli autor oli kirjas kui „Jun Zheng”, mis on „sõjalise valitsuse” homonüüm. Sõjaväe keskkomisjon võiks olla selle teksti taga, mis kutsus üles kiirendama riiklike relvajõudude moderniseerimist erafirmade arvelt, märgib Foreign Affairs. Eelmisel sügisel pidas Xi Jinping ka kõne, milles ta vihjas saabuvale sõjale. „Meile peale surutud sõdade ees peame rääkima oma vaenlastega keeles, mida nad mõistavad, ning kasutama võitu rahu ja austuse võitmiseks. Uuel ajastul nõuab PLA sõjalise jõu kasutamist vaenutegevuse lõpetamiseks,” ütles Xi. Pärast seda võttis Hiina detsembris vastu seaduse, mille kohaselt võib PLA avada uusi sõjaväekomissariaate ja kogumispunkte, et võimalikult kiiresti „aktiveerida oma reservväed ja institutsionaliseerida sõja korral lahinguüksuste täiendamise süsteem”. Lisaks on üle riigi hakatud avama riigikaitse mobilisatsioonikeskusi ning Taiwanist üle väina asuvas Fujiani provintsis on alanud pommivarjendite ja sõjaväehaigla ehitus ja moderniseerimine.
Veebruaris võttis Hiina kõrgeim nõupidamisorgan rahvakongress vastu seadusemuudatused, mida saab sõja korral kasutada Taiwani ülevõtmise vastu olevate isikute vastu. Samuti võimaldavad need Pekingil kinnitada oma jurisdiktsiooni okupeeritud Taiwani üle. Märtsi alguses kinnitati Xi Jinping poliitilist traditsiooni rikkudes Hiina juhiks kolmandaks ametiajaks.
Varem ennustas õhutranspordi väejuhatuse juht, USA õhujõudude kindral Mike Minihan 2025. aastal sõda USA ja Hiina vahel Taiwani pärast. „Ma loodan, et ma eksin. Intuitsioon ütleb mulle, et lahing toimub 2025. aastal,”kirjutas ta oma alluvatele saadetud kirjas. Tema hinnangul saab Hiina kasutada 2024. aastal USA ja Taiwani presidendivalimisi, et viia läbi operatsioon kontrolli kehtestamiseks saare üle.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
