Sõja ülevaade: 398. päev – suurem rünnak Ukraina linnade pihta
Avaldatud: 28 märts, 2023
Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. märts 2023:
mitmes rindelõigus jätkuvalt pingeline, suurem drooni ja raketirünnak Ukraina linnade pihta, tankirusikast, välisfirmade lahkumise raskused venemaalt, sõnavabadusest venemaal, Armeenia üllatab ja Iraani-venemaa üha tihenev koostöö ja mitte ainult sõjalises valdkonnas…
Eile õhtul pommitas vene pool Slovjanski linna S-300 rakettidega ja kohalikke 2 surma sai ning haavatuid üle 30-ne. Öösel algasid õhuhäired Ukraina idapoolsemas osas kuni Kiievini välja. Hetkel on teada, et enamus olid Iraani droonid. Plahvatusi mitmes kohas Kiievis ja selle ümbruses. Mõnetunnise vahega oli uus õhuhäire. Täpsem info veel varahommikuks puudus. Lisaks töötas õhutõrje Dnipro linnas ja tugevalt sai tabamusi Kramatorsk. Piiriäärsete Ukraina külade pommitamine jätkus ja eriti tihe on see Harkivi oblastis. Mitmes kohas kurtis vene pool (loomalaudad, puukuurid jne olla vaid pihta saanud). Kuidagi väga vaikseks jäi teema üleeisest võimalikust drooni plahvatusest moskvast 200 km kaugusel.
Kupiansk-Kreminna: Dvorichna juures sildade poole ja Kupianski poole vaikselt vene pool surub, aga seni veel edutult. Küll on tihe nende kaudtuli ja alates vene piirist piki Oskoli jõge kuni Kupianskini kõik külad ja linnad päevas korduvalt tabamusi saavad. Svatove suunalt pisu hõredam vene kaudtuli ja Ukraina ise Svatove ümbrust töötles. Kreminna ümber siiski vene soomuse rünnakud jätkusid ja paaris kohas rinde tegelik seis selguseta. Võimalik, et oma ründeteravikku on vene pool suutnud veelgi lääne poole lükata ja ollakse Torske küla lähistel. Loodan, et päev toob selgust. Kaudtuld siin mõlemapoolselt palju oma tavapäraste sihtmärkide pihta. vene poolel rünnakuteks peaks veel ressurssi jaguma.
Siversk: Bilohorivka küla rünnakud jätkusid ja seni pole vene pool külasse sisse saanud. Kaudtuld keskmiselt ja juba mitmes päev pommitab Ukraina objekte Lõssõtsanski linnas.
Bahmut: vaatamata vene poole rünnakutele kummaski ümberpiiramise harus pole siin rindejoone muutusi tuvastanud. Pisu on küll langenud rünnakute arv, kuid mitte nende intensiivsus. Nagu ikka, peaks vist vene poole kaotustest 95 protsenti olema miskit õhust kaela sadava tõttu. Kui moona on ja droon midagi leiab, siis töödeldakse põhjalikult. Eks vene droonidki teevad oma tööd, aga siin edu Ukraina käes tänu droonide suuremale arvule ja heale koostööle drooni- ning kaudtuleüksuste vahel. Bahmuti linnas pigem lahingute arv tõuseb ja nii wagner kui soldatid üritavad esmalt kesklinna kätte saada ning suruvad põhjast, idast ja lõunast. Põhjaosas tundub, et tööstusala lõunaserv võib veel olla Ukraina kontrolli all, aga siingi on täpne rindejoone seis teadmata ja egas Ukraina seda täiesti põhjendatult ka ei anna. Küll kipuvad wagneri omad ja soldatid päris tihedalt oma edusammudest teada andma ja need, kel aega, suudavad kohati päris täpselt üles laetud piltide või videode asukohad tuvastada. Njah, eks mõned programmid ka lihtsustavad tööd. Kaudtuld mõlemapoolselt palju ning nii siin kui Donetski rindel pigem mõlemapoolselt õhuväe kasutamine kasvab. Bahmuti lõunaosas seisab juba paar nädalat vene pool kinni suure kortermajade rajooni serval. Seni pole neid maatasa teha suudetud, sestap peab seal ka Ukraina kaitse vastu. Pigem kipub arvama, et veel vene poole rünnakute jaks veel ei lõppe. Eks neil on võimalik mitmest rahulikumast rindelõigust üksusi juurde tuua ja veelgi tühjendada oma venemaal paiknevaid väeosi.
Donetsk: vastase kõva rünnakute laine Avdiivka ümberpiiramiseks jätkub ja suruvad ka otse mitmes kohas linna peale. Pommisadu linnas vist kipub juba ööpäevaringselt käima. Üleeile alustas Ukraina siit kohalike elanike evakueerimist ja linna enam ajakirjanikel ja kohalikel ning abiorganisatsioonidel siseneda ei lubata ja seda ohutuse kaalutlustel, olukord on surmavalt ohtlik. Kui kohalikke linnas pole, siis saavad omad rahulikumalt pühenduda vaid linna kaitsmisele. Ümberpiiramise põhjasuunal tundub, et osa vene ponnistusi veel ühe suurema kaevandusala serval kinni seisab. Siingi täpse rindejoone tuvastamine keeruline, sest vene ja Ukraina kaardid kohe sugugi ei ühti ja blogijate omadki väga erinevad. Kindel vaid ägedate lahingute jätkumises. Lõuna pool jätkab vene pool põhiliselt soomuse toel rünnakuid põhja suunas ja siingi pisu palju kaardierinevusi. Hetkel pigem arvab, et mõnesaja meetrised edenemised siiski vene poolel olla võivad ning võimalik, et Avdiivka edeleserval võivad jõuda linnani. Paistab, et vene poolel nii soomust kui tehnikat jagub, sest rünnakud jätkusid ka Pervomaiske, Nevelske, Krasnohorivka (linn) ja Marinka suunal. Suuremaid rindejoone muutusi ei tuvastanud. Vaid kõlakas, et Pervomaiske juures võis kuskil vene pool pisu edasi saada ja eks homseks seis selgem. Hetkel kõlakad, et siia olla toodud täienduseks wagneri kõige kogenumad üksused. Kaudtuld jagub siin mõlemapoolselt palju. Donetski kandis oli vene poole kurtmine päris suur. Pingeline olukord jätkub ja siingi vaekausi kaldumine mõlemas suunas võimalik.
***
Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell ja Hersoni suunal see pisu võrdsem on. Melitopolis miskit olulist Ukraina tabas ja Mariupolis autod ikka veel plahvatavad (okupatsioonivõimude isikute omad). Zelenski käis lõunarindel võitlejatega kohtumas ja julgeb ikka rindele päris lähedale tulla. Mingi üksuste vahetus vene poolel siin kandis toimub ja võimalik, et neid puhanuid viiakse rinde aktiivsematesse kohtadesse ja räsitud üksused tulevad siia haavu parandama. Krimmi sillal kaks uuemat vene soomusautot kokku põrkasid ja paistsid olevad ikka väga katki. Paistab, et tuleb järjest juurde vene sõjatehnikat, mida saab üle silla maanteeosa tuua.
Saksamaa valitsuse lubatud 18 tanki Leopard 2 on jõudnud Ukrainasse, kirjutab Der Spiegel. Samuti toimetati lahingutsooni umbes 40 jalaväe lahingumasinat Marder (IFV). Väljaande teatel anti tankid Ukrainale üle „koos ulatusliku relva- ja varuosade paketiga”.
Berliini plaanide kohaselt peaks Ukraina saama kaks Leopard 2 tankipataljoni – üle 60 sõiduki. Ühe moodustab Saksamaa – see koosneb arenenumatest Leopard 2A6-st ja teise tarnib Poola – Leopard 2AF-id. Esimesed Varssavi saadetud tankid jõudsid Ukrainasse 24. veebruaril, ütles vabariigi kaitseminister Mariusz Blaszczak, täpsustades, et tegemist on nelja sõidukiga. Märtsis andis Poola üle veel kümme üksust ehk Kiiev sai kõik lubatud 14 tanki. Lisaks Poolale ja Saksamaale teatasid Leopardi tarnimisest Ukrainasse Soome, Kanada, Portugal, Hispaania, Norra, Taani, Rootsi ja Holland. Lisaks lubas USA saata 31 tanki Abrams ja Suurbritannia 14 tanki Challenger 2. Kiiev loodab, et sõjavägi saab kokku kuni 320 lääne tanki. 20. märtsil teatas Norra kaheksa lubatud Leopard 2 tarnimisest Ukrainasse. Sel kuul peaks Portugalist saabuma veel kolm sellist tanki. Vahepeal on Ukraina sõjaväelased nende sõidukimudelite koolituse peaaegu lõpetanud, märkis CNN Bundeswehri väejuhatuse esindajale viidates. Ta ütles, et Ukraina relvajõudude võitlejad treenisid viie nädala jooksul 12-14 tundi päevas kuuel päeval nädalas ning koolitati nii autojuhtideks, laskuriteks, tehnikuteks, komandörideks kui ka hoolduspersonaliks.
Välisfirmade lahkumine venemaa turult ajendas kremlit kehtestama venemaal asuvate ettevõtete müügile „maksu”. „Ebasõbralikud” välismaalased olid kohustatud venemaal asuvate varade müümisel tegema sissemakse eelarvesse 10 protsendi ulatuses tehingu väärtusest. Sellise otsuse tegi vene föderatsiooni välisinvesteeringute kontrolli rahandusministeeriumi valitsuskomisjon. Sellega üritatakse piirata välisfirmade lahkumist ja kui ei õnnestu, siis vähemalt saab eelarve auke lappida. Juba varasemalt piiras kreml pärast sõja puhkemist Ukrainas välismaalaste võimalusi venemaal ettevõtteid müüa. Seejärel andis valitsuskabinet neile korralduse esitada valitsuskomisjonile avaldus tehingus osalejate kohta käivate andmetega ja saada sellele heakskiit. Samas võis komisjon loa andmisest keelduda või selle teatud tingimustel väljastada. Samal ajal kinnitas vene valitsus ebasõbralike riikide nimekirja, kuhu kuulusid USA, Suurbritannia, Kanada, Jaapan, kõik EL-i riigid ja teised riigid. Möödunud aasta detsembris avaldas valitsuskomisjon nõuete nimekirja venemaalt lahkuda otsustanud ebasõbralike riikide ettevõtetele. Näiteks lubati neil ettevõtet müüa ainult allahindlusega, mis oli vähemalt 50 protsenti sõltumatu hindaja poolt määratud hinnast.
Pärast sõja puhkemist Ukrainas on Yale’i ülikooli uuringu kohaselt rohkem kui 1000 ettevõtet teatanud, et piiravad või vähendavad oma tegevust venemaal. Sellised suured rahvusvahelised kaubamärgid nagu Ford, Renault, McDonald’s, IKEA ja Shell lahkusid venemaa turult täielikult. Samal ajal õnnestus vaid 120 välisfirmal ehk 8,5 protsendil kõigist riigis tegutsevate välismaiste kaubamärkide „tütardest” lõpuks sidemed venemaaga katkestada, tõdesid Šveitsi IMD Instituudi ja St. Galleni Ülikooli majandusteadlased Niccolo Pisani ja Simon Evenett. Nende hinnangul lahkus venemaa turult 18% USA, 15% Jaapani ja vaid 8,3% Euroopa Liidu tütarettevõtetest. Otsus venemaalt lahkuda on välisfirmadele kalliks maksma läinud: alates veebruari lõpust, mil algas sõda Ukrainas, on nad kaotanud 200-240 miljardit dollarit, hindas Strateegiliste Uuringute Keskus (CSR) eelmise aasta oktoobris.
Vene prokuratuur taotleb sõjavastase pildi joonistanud kuuenda klassi õpilase Maša isa Aleksei Moskalevile kahte aastat koloonias. Samuti nõudis prokurör mehele kolmeaastast interneti kasutamise keelamist. Moskalev on kohtu all armee korduva „diskrediteerimise” eest sotsiaalmeedia võrgustikes tehtud postituste pärast, mis rääkisid Bucha elanike ja sõjavangide mõrvadest Jelenovkas. Protsess on käimas Tula piirkonna Efremovi rajoonidevahelises kohtus. Telegrami kanal Sota kirjutab, et kohtu ette tulid ühiskondliku organisatsiooni „Flame” esindajad ja kohalikud elanikud, kes võtsid sõna venemaa sõjalise sissetungi toetuseks Ukrainasse ja mõistsid Moskalevi hukka. Küsimusele, kuidas nad istungist ja juhtumist teada said, vastasid kohaletulnud, et nad „nägid seda ajakirjanduses”. Vallavolinik Olga Podolskaja usub, et nad toodi spetsiaalselt kohtu ette, et süüdistatavat survestada, samas kui tema toetusgruppi saali ei lastud. Selle seltskonna tunnistused olid nii pealiskaudsed ja enamsti ka valed, aga töösse lähevad ikka. Moskalev ise süüd ei tunnista. Oma viimases kõnes ütles ta, et on sõja vastu Ukrainaga. „Kuidas te saate surmaga leppida?”
Kohtuotsus selles asjas kuulutatakse täna 28. märtsil. Moskalev peeti kinni märtsi alguses ja pandi koduaresti. Tema tütar paigutati rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta ei tohi suhelda oma isa, inimõiguslaste ega peretuttavatega. Nad tahavad Moskalevilt vanemlikud õigused ära võtta. Hagi esitas alaealiste asjade komisjon. Koosolek on kavandatud 6. aprillile, see on kinnine. Moskalevi juhtum sai laialdast kõlapinda pärast seda, kui tema tütart, kuuenda klassi õpilast Mašat taga kiusati. 2022. aasta aprillis joonistas tüdruk ühes tunnis Ukraina lipu juures seisva naise, kes kaitses oma last venemaalt lendavate rakettide eest. Kaunite kunstide õpetaja rääkis sellest kooli direktorile, kes võttis ühendust politseiga. Pärast seda on isa ja tütar korduvalt osakonda viidud, kgb ohvitseride poolt üle kuulatud ning pere korter on läbi otsitud.
Armeenia kavatsus ühineda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) Rooma statuudiga võib Jerevani jaoks kaasa tuua „negatiivsed tagajärjed”. Seda väitis RIA Novostile antud intervjuus venemaa välisministeeriumi esindaja. Diplomaadi sõnul peab moskva Armeenia võimude sammu vastuvõetamatuks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsuse taustal anda välja venemaa presidendi putini vahistamismäärus. Armeenia kolleege on hoiatatud nende võimalike sammude äärmiselt negatiivsete tagajärgede eest kahepoolsetele suhetele venemaaga. Armeenia konstitutsioonikohtu esimees Arman Dilanyan teatas 24. märtsil, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis sätestatud kohustused on kooskõlas vabariigi põhiseadusega. Tema sõnul on konstitutsioonikohtu otsus lõplik ja jõustub selle avaldamise hetkest. Nüüd peab selle ratifitseerima riigi parlament.
kreml on otsustanud jagada Iraaniga tehnoloogiat sisemiste protestide mahasurumiseks vastutasuks droonide tarnimise eest, mida vene vägi kasutab Ukraina linnade ründamiseks. venemaa annab Teheranile üle sideseire tarkvara, samuti kuulamisseadmed, fototehnikat ja valedetektorid, ütlesid olukorraga kursis olevad inimesed Wall Street Journalile. Lisaks on nende sõnul ilmselt juba ette nähtud tarkvara, mis võimaldab häkkida teisitimõtlejate ja režiimivastaste nutitelefone ja muid seadmeid. Enne sõda töötas moskva Iraaniga ainult küberkaitse vallas, kartes, et info ründevahendite kohta võib olla pimedas veebis. Kuid pärast selle algust otsustasid venemaa võimud, et sõjalises sfääris suhete arendamisest saadav kasu kaalub üles riskid, väidavad WSJ allikad. Kuigi Iraan on välja töötanud elektroonilised vahendid rahulolematute inimestega tegelemiseks, olid nad eelmisel aastal sunnitud massimeeleavalduste taustal neid intensiivsemalt kasutama. Iraani võimud aeglustasid Interneti liiklust piirkondades, kuhu meeleavaldajad kogunesid. Digitaalset valvet on kasutatud meeleavaldajate jahtimiseks ja nende vahistamiseks.
Valitsusvastased meeleavaldused on kestnud seitse kuud. Algul protesteerisid iraanlased politsei tegevuse vastu, mille tõttu suri hijabi kandmises süüdistatud 22-aastane Mahsa Amini. Seejärel laienes nõuete loetelu kultuuri-, usu- ja sotsiaalsetele reformidele kuni üleminekuni ilmalikule demokraatiale.
Iraani ja venemaa vaheline sõjaline koostöö ei piirdu ainult digisfääri ja droonidega. USA ja Iraani ametnike sõnul nõustus Teheran varustama moskvat lühimaarakettidega ning saatis tankide ja suurtükiväe jaoks mürske. Iraani võimud omakorda palusid venelastelt kümneid lahinguhelikoptereid ja hävitajaid, samuti abi kaugmaarakettide väljatöötamisel.
Suur uute autode puudus paneb venelasi juba ostma Iraani sõidukeid: Iraani kaubamärgi Saipa autod ilmuvad venemaa turule 1. juunil. Selleks ajaks tuuakse riiki 1000 autot. Kõik need kuuluvad garantiiteeninduse alla. Esimesse partii kuuluvad sedaanid Saina ja Shahin ning luukpära Quik. Need maksavad vahemikus 1 kuni 1,7 miljonit rubla. Seega saavad Iraani autod konkureerida kodumaise Ladaga (hinna poolest). Best Motors sõlmis Saipaga kolmeaastase lepingu. Sel aastal plaanib edasimüüja müüa kuni 10 000 Iraani kaubamärgiga autot ning avada kuni 120 müügisalongi vvenemaa erinevates piirkondades. Talveks kavatseb ettevõte laiendada oma tootevalikut luukpärade, maasturite ja väikeste tarbesõidukitega. Lisaks kaalub Saipa võimalust paigutada tootmine Peterburi – Shushary tööstustsooni territooriumile, kus varem MAN veokeid kokku pandi.
Saina ja Quik põhinevad X200 platvormil, mis on 1986. aasta Ford Festiva/Mazda 121 šassii põhjalikult moderniseeritud versioon. Autodel on vabalthingav 1,5-liitrine 87 hj mootor. Shahin on ehitatud Toyota B platvormile ja varustatud turboülelaaduriga 1,5-liitrise mootoriga, mis toodab 112 hj. Kõiki Saipa mudeleid pakutakse nii manuaal- kui automaatkäigukastiga. Firma Best Motors lisas, et autod saavad ka istmesoojenduse ning kütte- ja kliimaseadme töö kohandatakse venemaa oludele vastavaks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
