Sõja ülevaade: 395. päev – varjatud mobilisatsiooni teine laine
Avaldatud: 25 märts, 2023
Foto: Ukraina kaitseministeerium Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. märts 2023:
vene poole intensiivsed rünnakud jätkuvad, rindejoones mõned väiksemad muutused, varjatud mobilisatsiooni teine laine, Krimm pole enam suvituspiirkond ja medvedevi hala jätkub…
Eile ja täna öösel idapoolsemaid Ukraina linnu enamasti droonidega üritati tabada. Rindele lähimaid põhiliselt S-300 rakettidega töödeldakse. Enamasti tabatakse tsiviilobjekte ja surmagi saab kohalike elanike. Pisu erandlik oli Šumõ kandis vene sõjalennukilt Su-35 rakettide FAB-500M62 (10 tk) teele saatmine Ukraina piiriäärsete külade suunas. Raketis u 300kg plahvatavat staffi. Ise nad väidavad, et suure hulga Ukraina sõdureid sellega tabasid. Piiriäärsete Ukraina külade tavapärane pommitamine jätkus. Küll on kasvanud juba teist päeva Harkivi oblastis piiriäärsete külade ja linnade töötlemine ning kipub see kestma terve päeva. Hetkel ei tea, kui palju vene väge seal Ukraina piiri taga ootel võib olla, kuid kaarti vaadates kipub arvama, et Kupianski rünnakusuuna käima lükkamiseks oleks siit suunalt tugevamat vene rünnakut vaja. Õnneks peaks olema Ukrainal päris hea olukorra teadlikkus. vene poolgi oma kurtmist jätkas…
Kupiansk-Kreminna: tasapisi hakkab surve rindel tõusma ning tundub, et vene pool igatsugu erinevat kaudtuleüksuste ja seireseadmete rindele lähemale toomist jätkab. Teadmine tuleb ikka sellest, et neid seal järjest rohkem ära lastakse. Rinde põhjalõigus eile vaid possalahingud. Svatove-Kupiansk maanteel lahingutegevuse vaikne tõus jätkub ja survet kasvatab vene pool. Plošanka poolt tugevam surve jätkub ning üritatakse soomuse toel seni suruda, kui kuskilt kaitse langeb. Kreminna ümbruses lahingud kõigil suundadel jätkusid ja seis Kreminnas lõunas olevates metsades on teadmata. Kaudtuld vene poolelt jagus palju ning kipub sellel rindel olema suhtearv isegi 1:10-le vene poole kasuks. Ukraina pool on siin juba pikalt olnud pigem passiivne ja põhjust ei tea. Kuna vene poolel siin soomust jagub ja kaudtuletöötlus kõigi Ukraina külade pihta päris tihe, siis võib olla siingi, et väiksemaid üksusi vaid kaitses hoitakse oma poole kaotuste minimiseerimiseks ja põhitöö ikka kaudtulega ära tehakse.
Siversk: kõigis kolmes suunas (Bilohorivka, Verkhnyokamyansky ja Spirne juures) vene rünnakud jätkusid. Neist keskmise juures u 10 minutiline video vene jalaväerühma rünnakust u 3 mehelise Ukraina kaevikus oleva esimesse possa suunal. Ukraina kaudtuletöötlusega hakati üksust mõjutama alles siis, kui nad olid possadest 50-100 m kaugusel ja lõpuks võib olla vaid mõni soldat eluga pääses. Küll kipub arvama, et ilma mõnuaine mõjuta poleks nii „emotsioonitult” käitutud, sest isegi kõrval plahvatused ei pannud reageerima ja seista ning tulistada keset põldu u 50 kaugusel asuvat vastase possat tundub vähemalt endale pisu imelikuna. Kaudtuld vähemalt vene poolel toetuseks sel rünnakul polnud. Drooni pildilt ei tuvastanud paari kilomeetri raadiuses ühtki vene masinat. Eks selliselt üritatakse neid väikse mehitatusega esmaseid Ukraina possasid kätte saada.
Bahmut: vene poole rünnakute arv eile pisu mõlema ümberpiiramise haru lähistel pisu langes, aga tõusis kontaktide arv Bahmuti linnas. vene poole surve vähenes pigem põhjasuunal, rünnakud ümberpiiramise haru edendamiseks lääne ja lõunasuunal jätkusid aga rindejoones need eile muutusi toonud. Bahmuti linnas põhja-, ida- ja lõunasuunalt vene poole rünnakud jätkusid ning idasuunalt saadi üle Bahmutka jõe ja selle ääres asuvates garaazide kompleksis lahingud algasid. Võimalik, et paar hoonet saadi ka lõunasuunalt. Bahmuti linna pommitamine vene poolelt uuesti tõusuteel ning jätkatakse kuni 10 km kauguseni kõigi Ukraina külade ja teede pommitamist. Lõunapoolset ümberpiiramise haru pigem üritatakse laiendada lääne poole, sest seni põhjasuunas maanteeni jõudmine ei kipu õnnestuvat ja loodetakse, et lääne pool võib olla Ukraina kaitse nõrgem. Hetkel vähemalt pole kuulnud, et Ukraina kurdaks siin kaudtulemoona vähesuse üle. Eks nad lasevaid tuvastatud sihtmärkide pihta, mitte ei pommita profülaktiliselt nagu vene pool oma kaudtulemoona rohkuse tõttu teha saab. Hetkel tundub, et siin suuremaid rindejoone kiireid muutusi veel tulemas pole. Siin teadmata Ukraina suurem plaan ja kuidagi kadusid ära selle „sülemi” mõõtu Ukraina soomuse videod (mitte et see halvasti oleks).
Donetsk: Avdiivka ümberpiiramise ponnistused jätkusid nii põhja kui lõunasuunal. Avdiivka ümber kasvab vene poole kurtmine, et Ukraina kaudtuli liialt täpne ja kaotuste arv isegi eesmisel possal olles kõrge. vene pool küll väidab siin suuri edusamme olevat aga Ukraina pool seda ei kinnita ja isegi mõni vene milblogija seda ei usu. Opytne-Vodyane juures „väike Vuhledar” kipub soovima muutuda peatselt sama suureks kui päris Vuhledar. Siin suunal vene väge jagub palju, sestap saab rünnakuid jätkata mitmes suunas ja eile üritasid uuesti Pervomaiske juures, aga ei läinud siingi õnneks. Marinka ja Pobieda küla rünnakud ei lõpe ja eile siin rindejoones muutusi see ei toonud. Vuhledari juures suuremaid rünnakuid polnud. Küll suudab siingi Ukraina leida rindejoonest ka 5 km kaugusel asuvaid vene üksusi ja tehnikat ning neid kaudtulega töödelda. Kaudtulemoona puudust vene poolel pole, vaid suhtlusega neil ikka veel kehvasti. Kipub enamasti jätkuma skeem, et tehakse eelmine päev laskekäsk vist põhiliselt vaid külade pihta ja järgmine päev siis selle alusel töödeldakse. Elukutseliste üksustel, kellele on kaudtuleüksused rindel allutatud on paremas seisus. Kurtmisi mobbitutelt ikka tuleb ja nende jutu järgi polevat neil ei sõjaväepileteid, ei teadvat kõrgemast juhtkonnast mitte midagi, käsud tulla raadio teel teadmata iskutelt ning isegi laipasid ei veetavat ära jne. Siin kannavad põllud isegi tanki, sestap pisu suurema vene ürituse ootel. Kas neil rünnakujaksu piisavalt kahjuks hetkel teadmata, sest vaid exeli tabeliga ei sõdi (kuigi seegi vajalik).
***
Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell, aga kahjuks vähenes oluliselt Ukraina oma. Parisanidest pole vene pool seni lahti saanud. Pisu ärevust vene poolele tekitavad Musta mere kohal lendavad NATO lennukid. Mingid plahvatused eile Sevastoopolis olid. Ei kipu vene pool neid ise tunnistama, sestap veel teadmata, mida tabati. Küll asus vene pool päästma Krimmi poolsaare turismisektorit, sest selleks suveks broneeringuid majutusasutustes pole. Valitsus lubas abi nelja kuu jooksul maksta 2 miljardit rubla (24 miljonit eurot) turismi sektori ettevõtetele kommunaalkulude ja palkade maksmiseks u 30 000 inimesele. Kipub arvama, et enamus raha siiski teel olles haihtub ning sektori kokkukukkumist ei päästa. Lisaks pole abipaketti turimis toetavale teenusektorile. Eks meestega lihtne, need püssi alla…
Varjatud mobilisatsiooni kaua oodatud teine laine peaks vist 1. aprillil suurema mahuliselt algama. Juba pikalt on ringlenud numbrid kremli soovist saada selliselt 400 000 uut soldatit. Ülesanded vähemalt olla kõigile kubermangudele jagatud ja ei pääse seekord ka moskva ega peterburi. Eks esmalt siiski proovitakse „heaga” ja loodetakse, et rahvas vabatahtlikult lepingu teeb. Küll on hetkel teadmata, kus võetakse väljaõppeks sellisele hulgale instruktorid ja kipub arvama, et varustusega ka lihtne pole. Rindel hetkeseisu vaadates kipub arvama, et mingi osa visatakse jälle rindele auke täitma ilma igasuguse väljaõppeta. vene riigi eelarve laekumise seisu jälgides kipub nende seis kiirelt halvenema, sest tööjõuturult võetakse ära parim, kasvab sõjatööstuse maht ning maailmamajanduse trendid ei soodusta vene majanduse arenguid.
medvedevi hala jätkub koos ähvardustega ja copy uudisest: venemaa sattus pärast sõja vallandamist Ukrainas absoluutsesse isolatsiooni ja liitlasteta. Sellele järeldusele jõudis venemaa föderatsioonijulgeolekunõukogu aseesimees medvedev. „Oleme ainulaadses olukorras. Ma isegi ei tea, millega seda võrrelda – võib-olla Nõukogude Liiduga 1920.-1930. aastatel. Sest siis tuli Varssavi pakt. Kui oli tsaarirežiim, impeerium, meil olid liitlased, nad vahetusid – Saksamaa, Prantsusmaa, vahet pole, siis Antant, siis mitte Antant – aga me ei olnud üksi. Aga nüüd oleme esimest korda, noh, vähemalt 150 aasta jooksul, üksi, ütles endine venemaa president (teda tsiteeris telegrammikanal „Kuulasite Majaki”). medvedev ähvardas eelõhtul Ukrainat ja lääneriike taas tuumarelvaga, kui sõjategevus läheb üle Krimmi territooriumile. „On täiesti ilmne, et see on aluseks kõikide kaitsevahendite, sealhulgas tuumaheidutuse doktriinis ette nähtud kaitsevahendite kasutamisele, kui mis tahes tüüpi relvade kasutamine ohustab riigi enda olemasolu”.
medvedev nimetas ka „väljamõeldud” piire venemaa ja Ukraina vahel, mis „geopoliitilistel põhjustel” osutus omaette riigiks. Tema sõnul talus venemaa seda liiga kaua. „Neil aladel elas põlisvene vene elanikkond ja need on alati olnud venemaa osa selle sõna kitsas tähenduses – suur-venemaa, mitte väike-venemaa,” ütles medvedev.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
