Sõja ülevaade: 387. päev – pingeline olukord jätkub
Avaldatud: 17 märts, 2023
Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. märts 2023:
pingeline olukord kolmes peamises vene ründesuunas jätkub, paar väiksemat muutust rindejoones, Hiina ja Türgi slikerdamisest, Krimmis sel aastal venelased ei puhka ja pisu spordist… ahjaa, putini kõnest töösturitele, meite abist.
Konotop oli ainuke Ukraina linn, mis kaugemal rindejoonest (kaugus vene piirist u 100 km) eile pihta sai. Hersonis tabas vene droon haiglat. Piiriäärsete Ukraina külade tihe pommitamine jätkus ja belgorodis igapäevane plahvatuste jada ei lõpe. Küll teatab vene pool kangekaelselt, et vaid alla lastud rakettide jäänused plahvatusi ja kahjustusi põhjustavad. Rostovis Doni ääres põles eile kgb peamaja ja olla vähemalt üks surma saanud ja kaks vajasid ravi. Kuidas põlema läks, pole teada. Küll tuli sellele täna öösel järg ja miskit linna küljel öösel põlema läks ja tundub, et see juba päris kõrge leegiga laial alal olev tulekahju on. Eks päeva peale tuleb rohkem infot.
Kupiansk-Kreminna: rinde põhjalõigus väiksemad rünnakud vene poolelt ilma muutusi rindejoones toomata. Kaudtulelöökide arv väikses languses. Svatove suunalt Kupianski poole ikka veel vene rünnakuid pole piki maanteed ning vähenes ka kaudtulelöökide arv sealsete külade pihta. Kreminna ümbruses mitmes lõigus lahingud jätkusid ja Kreminnast loodes ühest metsatukast Ukraina üksused välja suruti ja nüüd on Kreminnast lääne ja loodesuunal olevate metsaalade üle kogu kontroll vene poole käes. Kreminnast lõunas asuvas metsaalas lahingud jätkusid kuid rindejoone muutusi tuvastada ei õnnestunud. Siingi vene poole kaudtulelöökide arv tuntavalt kahanes ja Ukraina aktiivne Kreminna ümbruse töötlus jätkus.
Siversk: Bilohorivka ja Spirne küla rünnakud ja pommitamine ilma rindejoones muutusi toomata.
Bahmut: exeli tabelis küll näitavad statistilised numbrid rünnakute arvu langust, kuid surve intensiivsuse vähenemist siiski ei näe. Nii jätkab vene pool kogu rindel igas suunas Ukraina kaitses nõrkuste otsimist. U 1 km suutis vene pool pikendada lääne poole oma põhjapoolset ümberpiiramise haru mööda metsa ja võsasegust ala, kus tuntavalt reljeefi. Sellist ujuvat ala jätkub veel u 2,5 km kuni Hryhorivka külani. Tundub, et piisavalt siiski Ukrainal siin kaudtulemoona ei jagu kõigi vene üksuste tagasi surumiseks. Teid seal küll pole, aga metsaäärsed heinamaad peaks soomust kandma, sestap kipub arvama, et siin suunas üritab vene pool täiendavaid üksusi juurde lisada rünnaku jätkamiseks. Bahmuti linna põhjaosas jätkuvad lahingud tööstusalas ja vene pool pole veel kogu tööstusala üle kontrolli saavutanud. Idasuunalt pole üle Bahmutka jõe saadud. Lõunaosas tundub, et suuremad ehitised (9-kordsed kortermajad) on saanud vene edenemise hetkel pidama. Edasi pole saadud lõunapoolsema ümberpiiramise haruga, kuigi rünnakud aktiivselt jätkuvad. Kui vaadata vene poole kaotuste numbreid, siis need ei toeta väidet, et vene poole rünnakute langus toimub. Hetkel jätkab vaekauss noateravikul pöörlemist ning arengud kummaski suunas võimalikud.
Donetsk: siingi vene poole rünnakud tavalistes suundades jätkusid. Avdiivka ümberpiiramise põhjapoolne suund seisab vaatamata tugevatele vene poole rünnakutele, kust Krasnohorivka külast pole vene pool edasi saanud. Tundub, et need paar kaevandusala hoiavad hetkel vene üritused vaos. Opytne-Vodyane juures „väike Vuhledar” jätkub ja kipub lootma, et kui nii edasi, siis võib mingil hetkel isegi konkureerima hakata. Pervomaiskele üritatakse läheneda mitmest suunast ja seni edutult. Nevelske küla kaitse peab ja üleeile kaotatud possasid pole vene pool veel tagasi saanud. Pole neid ka Ukraina tahtnud. Marinkas ei saa vene pool peatänavast edasi ja ikka seal ringi luusivad vene tankid ära lastakse. Vuhledari juures väiksemad rünnakukatsed siiski jätkuvad rindejoones muutusi toomata. Kaudtuld vene poolelt keskmiselt ja Ukraina Donetskist kaugemalegi ulatus.
***
Lõunarinne/Herson: üleeilne pisu suurem lahingukontakt seni selguseta. vene pool väidab, et u rühma suuruse soomusüksuse koos ühe tankiga puruks lõid, kuid Ukraina väidab, et nemad rünnanud pole. Ka video piisavalt hägune, et tuvastada millega tegu… Kaudtuld jagus keskmiselt. Hetkel vaid vene poole kõlakad, et Ukraina torkimiste intensiivsus kasvab. Mariupolini kipub Ukraina kaudtuli ulatuma, aga sellest vene pool miskit eriti teatada ei taha. Marodööritsemine okupeeritud aladel kasvab ja tuleb neid omavaheliste kaklemiste infot vara pärast nii üksuste vahel kui nende sees. Krimmi poolsaarel Saky lennuvälja lähistel olla vene poole teatel üks Ukraina droon alla lastud.
Hiina ja Türgi slikerdamistest uudise copy: Hiina ettevõtted on saatnud venemaale 1000 püssi, kuuliveste ja muud sõjaliseks otstarbeks kasutatavat varustust, sealhulgas droonide komponente, kirjutab Politico tolliandmetele viidates. Tarned toimusid juunist detsembrini 2022. Osa saadetisi saabus venemaale Türgi ja Araabia Ühendemiraatide kaudu. Üks tarnijatest, China North Industries Group Corporation Limited on tihedalt seotud Hiina valitsusega, olles üks suurimaid valitsuse kaitsetöövõtjaid. Juunis saatis ta M16 eeskujul valmistatud CQ-A püssid venemaa ettevõttele Tekhkrim, mis teeb koostööd venemaa kaitseministeeriumiga. Samal ajal märgiti relvad kui „tsiviiljahipüssid”, kuigi neid kasutavad ka Hiina politsei ning Filipiinide, Lõuna-Sudaani ja Paraguay relvajõud. Teine ettevõte on Da-Jiang Innovations Science & Technology Co. (DJI) – tarniti novembris ja detsembris AÜE kaudu droonide akusid ja kaameraid väikesele venemaa edasimüüjale. Kokku tarniti 12 partiid varuosi. Väljaanne märgib, et praegu pole veel selge, kas venemaa kasutas Ukraina sõjas Hiina püsse, kuid DJI droone on lahinguväljal juba nähtud. Hiljuti lõpetas Aliexpress selle ettevõtte droonide müügi venemaa klientidele. Ka möödunud aasta detsembris õnnestus moskval importida 80 tonni soomusveste väärtuses 10 miljonit dollarit, millest enamiku valmistas Türgi firma Ariteks, kuid 12 tonni tootis Hiina firma Xinxing Guangzhou Import & Export Co – need saadi ka kätte läbi Türgi. Lisaks näitavad tolliandmed, et venemaa riigifirma Rosoboronexport on alates 2022. aastast ostnud mikrokiipe, termokaameraid, gaasiturbiinmootoreid erinevatest riikidest, sealhulgas Hiinast, Serbiast ja Myanmarist. 16. märtsil teatati, et Ukraina sõjaväelased tulistasid Donetski oblastis alla sõjalisteks operatsioonideks modifitseeritud Hiina drooni Mugin-5. Mugin Limited kinnitas, et tegemist oli nende drooniga, ja nimetas juhtunut „äärmiselt kahetsusväärseks”, märkides, et nad teevad „kõik võimaliku selle peatamiseks”.
USA välisminister Anthony Blinken süüdistas Hiinat kavatsuses venemaale relvi tarnida ja hoiatas Pekingit „tõsiste tagajärgede eest”. Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin nimetas neid sõnu spekulatsiooniks. Hiina kaalub venemaale suurtükiväesüsteemide, laskemoona ja ründedroonide saatmist vaatamata avalikele üleskutsetele pidada Ukrainas rahukõnelusi ja relvarahu, kirjutas Washington Post USA administratsiooni ametnikele viidates. Saksa väljaanne Der Spiegel omakorda teatas, et venemaa peab läbirääkimisi Hiina ettevõttega Xi’an Bingo Intelligent Aviation Technology 100 ründerdooni ZT-180 ostmiseks, millest esimene partii võidakse üle anda aprilliks.
Lõpuks Türgi keeldus teenindamast venemaa ja valgevene lennufirmade Boeingu ja Airbusi lennukeid, sealhulgas tankimast. Otsuse tegi riigi tolli- ja kaubandusministeerium pärast USA kaubandusministeeriumi kirja, edastab portaal AirportHaber. Piirangud kehtivad seitsmele venemaa lennuettevõtjale: Aeroflot, S7 Airlines, Utair, AZUR Air, Pegas Fly, Venemaa ja Yamal. Tankimine ja sellega seotud teenused on keelatud era-, kauba-, kommerts-, tšarterlennukitel ja mis tahes riigis toodetud õhusõidukitel, mis sisaldavad vähemalt 25% USA komponente. Nüüd on Türgist välja lendavad vene lennukid sunnitud tankima Sotšis. Portaali teatel keelati Türgi lennukitel lisaks nendele piirangutele kütust osta sanktsioonide all olevatelt firmadelt Lukoil ja Gazprom. USA nõudis, et Türgi sulgeks jaanuaris Ameerikas toodetud lennukitega lendavate Vene lennufirmade taeva ning ähvardas trahvide, ekspordiprivileegide kaotamise ja muude allumatuse puhul kasutatavate meetmetega. Ajalehe Wall Street Journal allikad väitsid, et kaubandusministri abi Thea Roseman Kendler ütles detsembris Türgi visiidil, et Ankara peab täitma NATO liikmelisusega seotud sanktsioone. Istanbuli lennujaam on peamine transiidipunkt, kust venelased sisenevad riikidesse, mis on peatanud lennuside vene Föderatsiooniga. USA on väljendanud muret selle üle, et Türgi leevendab sanktsioonide mõju, püüdes süvendada majandussidemeid moskvaga ning saavutada vahendaja staatust venemaa, Ukraina ja Lääne vahel.
venelased on lõpetanud Krimmi reisimise pärast poolsaare rünnakuid ja uudiseid Ukraina plaanidest piirkond 2023. aastal tagasi vallutada. Puhkuse alternatiivina valivad vene kodanikud Dagestani. Suveks vabariigi hotellides vabu tube praktiliselt ei jää, sest juba on kogu suveks enamus hotelle broneeritud ja Krimmi hotellides kipub uluma vaid tuul.
putin püüdis venemaa avalikkust rahustada, et Ukraina sõjal ei ole olulisi pikaajalisi majanduslikke tagajärgi tõenäoliselt osana kremli jõupingutustest valmistada venelasi ette pikalevenivaks sõjaks. putin pidas 16. märtsil moskvas venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu kongressil kõne milles väitis, et venemaa majandus on viimase kaheksa kuu jooksul pidevalt kasvanud pärast ligikaudu viieprotsendilist langust venemaa sissetungi esimestel kuudel. putin püüdis kujutada venemaad rahvusvahelisest majandusest mitte isoleerituna, väites, et venemaa kaubavahetus kiiresti kasvavate turgudega on kasvanud kahekohalise kiirusega. Lisaks väitis, et venemaa sisemajandus kogeb jätkusuutlikku pikaajalist kasvu ja prognoosis, et venemaa tööstused kasvavad märkimisväärselt, kui täidavad nišše, mida varem hoidsid Lääne firmad, kes on riigist lahkunud ja venemaaga äritegevuse lõpetanud. putin pakkus, et kogu venemaa majandus laieneb sarnaselt venemaa põllumajandussektori kasvuga pärast 2014. aasta Lääne sanktsioonirežiime, mis olid seotud Krimmi ebaseadusliku annekteerimisega venemaa poolt. Küll räägivad numbrid siiski teist keelt ja seni pole näha, et venemaa hakkaks avalikustama oma majanduse tegelikke numbreid. Miks ei esitanud putin ettevõtjatele suuremaid nõudmisi aitamaks riigil toime tulla Ukraina sõjaga, võib tuleneda sellest, et kogu kõne foon oli suunatud sellele, et kõik on juba hästi… eks siis kutsutakse suuremad ettevõtjad eraldi vaibale…
Hetkel jätaks kommenteerimata vene kaitseministeeriumi ja prigozini omavahelised kemplused ja prigozini meediaagentuuri väited, et putin ja patrusevits olla kokku leppinud wagneri likvideerimise seoses prigozini sooviga võtta võim üle Ukrainaga piirnevates oblastites. kremlil on jätkuv huvi kasutada wagnerit nii Aasias kui Aafrikas ja hetkel veel sellele asendust pole. vene kultuuri osaks on, et batja kuskil kõrgel külma rahuga omavahelist klannipealike võimuvõitlust kaeb ja seni, kuni ohtu talle pole, siis eriti ei sekku.
kgb kasvanud rollist vene sõjatööstuse kontrollimisel on kirjutatud juba sõja alguses ning vahepealgi, nüüd leitakse sellele kinnitusi ka rindelt, sest kgb kontrolli tähiseid vene tehnikalt ja moonalt rindel leitakse. kgb eelarve kasvab hetkel kiiremini kui kulutused sõjale ja pole ohtu, et putini lahkumisel riigi juhi kohalt (mis tahes põhjusel) kaotab kgb kontrolli kremli üle.
Saksmaa teatas, et jätab ära enda korraldatava vehklemise MM-i, kuna pole nõus Rahvusvahelise Vehklemisliidu otsusega lubada vene ja valgevene sportlased võistlema. Loodan, et järjest enam riike hakkab selliseid otsuseid tegema. Muideks, ka TV-s pealtvaatajate arvu suur langus mõjutab võistluste sponsoreid, sestap on iga vaataja panus mõnede alade vaatamisele teles oluline.
Eesti jälle saab Ukrainas kiita, kuigi seekordne sõjaline abi pole summas nii suur (u 500 000 eurot). Snaiperrelvad koos moonaga, ka uus mobiilne saunakompleks Kaitseliidu poolt on abiks rindel võitlevate sõdurite moraalile ja tervisele. Eks ikka pisu kurvaks teeb, et Eesti oma siseriiklikus uudises peab juurde lisama, et meie antava abiga ei vähene meie kaitsevõime… no ei näe põhjust meite sõjaväeliste juhtide ja Kaitseministeeriumi mitte usaldamises seoses meie kaitsevõimega… küll on kahtlejatel võimalik liituda Kaitseliiduga ja parandada enda väljaõpet ning veelgi tõsta Eesti kaitsevõimet…
Poola annab kohe üle 4 Mig-29 lennukit Ukrainale ning nende panus tankide näol: 30 PT-91, 30 T-72 ja 14 Leopard 2-te.
Internetis avaldati dokument, mis väidetavalt näitab niinimetatud „DPR-i juhi” pushilinit Brasiilias maad ostmas. Huvitaval kombel on tema nime kirjapilt UA, seega pidi ta tehingu tegemiseks kasutama oma Ukraina passi.
Moldova parlament hääletas riigikeele ametliku nime muutmise poolt „moldova” asemel rumeenia keeleks. „Moldova” oli nõukogude kontseptsioon, mille eesmärk oli õigustada Bessaraabia (Moldova) annekteerimist Rumeenialt 1940. aastal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
