Sõja ülevaade: 1617. päev - kolm vene poole edenemist

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 29. juuli 2026:

kolm vene poole edenemist ning vahe kauglöökides Ukraina kasuks jätkab tõusu.

1. Võib-olla vaid üks hukkunu.
2. Rjazan sai tugevama löögi.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: pisu vene pool edenes.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.

6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jari juures vene pool edenes.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: vene pool pisu edenes.
10. Herson: muutusteta.

11. medvedjev märkis lepinguliste sõdurite sissevoolu vähenemist armeesse ja nimetas mobilisatsiooni kohta käivaid teateid „lumetormiks”.
12. Pensas on taasalustatud sundmobilisatsioon „SVO” heaks.
13. venemaa kolm suurimat Musta mere terminali on Ukraina rünnakute tõttu piiranud teraviljasaadetisi.
14. putin allkirjastas määruse nõukogudeaegsete ehituspataljonide taaselustamisest armees.
15. USA senat hääletas Lindsey Grahami mälestuseks venemaa sanktsioonide seaduseelnõu poolt.

Kui vene pool suutis teele saata vaid 80 pikamaadrooni siis Ukraina omad ikka 320 ehk siis vahe 4-kordne.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 272 lahingukokkupõrget ja seni suudab vene pool hoida tempot keskmisest kõrgemal juba kaks kuud ning seni selle vähenemist ei prognoosiks. Pisu üllatas vene pool lausa 20 kontaktiga Harkivi suunal, mis võib muutuda miskit enamaks, kui vaid Ukraina üksuste sidumine. Ülitihe ikka Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal, kus eile tunduvalt survet just Kostjantõnivka suunal tõsteti ja üritatakse lõpuks linn enda kontrolli alla saada jätkamaks liikumist Kramatorski suunal. Lõunarindel enamus tegevusi Huliaipole kandis ja miks ei suuda vene pool olla enam aktiivne sektori lääneservas, jääb spekulatsioonide tasemele…võimalik, et miskit on viidud mujale toetuseks ja mõjutab just siinse suuna suurem Ukraina keskmaadroonide töötlus.

Kuna vene pool koondab üha enam ressursse Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal, siis näeb seal juba tunduvalt tõusvat drooni ja kaudtule ning lennunduse töötlust tegemaks kõike maatasa ning üha kasvab see töötlus ka Slovjanski ja Kramatorski linna pihta ning hoida ka kindlustatumaid positsioone on Ukrainale üha kulukam. Õnneks pole kellegi nii palju tavapäraseid vahendeid, et kõik elav tappa. Seniks kuni Ukraina suudab hoida kõrgel vene poole kaotustega suhet ning mõjutada kesk- ja pikamaa löökidega survet seda pigem tõstes, eip usu, et ilma täiendava mobilisatsioonita suudaks vene pool tuua murranguid rindel.

Eile viis vaenlane läbi 87 õhurünnakut, heites alla 298 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9383 kamikaze-drooni ja viis läbi 3073 kaudtulelasku, sealhulgas 58 mitmikraketiheitjatega. Nii kaudtulevahendite kui muu tagalatoetuselemendi kaotused vene poolel ikka kõrged ja jätkuvalt ei suuda vene pool kogumine tõsta tapjadroonide arvu rindel ning mõju avaldamiseks kuskil lõigus jääb neil mujal lõikudes elle võrra vähemaks.

Komandör Magyar ütles, et Ukraina mehitamata raketiväed on alates operatsiooni MoLoCHKa algusest 6. juulil rünnanud 201 Venemaa varilaevastikuga seotud alust. Ta ütles, et see arv hõlmab 129 rünnakut Aasovi merel ja 72 Mustal merel, välja arvatud SBU ja teiste Ukraina üksuste rünnakud.

1. 28. juuli õhtul ründasid vene okupatsiooniväed droonidega kahte Sumõ oblastis asuvat bensiinijaama.

Teisipäeval, 28. juulil algatasid vene okupandid droonirünnaku Hersoni oblastis; Darijivska kogukonnas Nikolske külas toimunud rünnakus hukkus mees.

29. juuli öösel algatas venemaa rünnaku 80 ründedrooniga. Õhutõrje tulistas alla 65 drooni, kuid 10 drooni tabas sihtmärke, põhjustades rususid.

2. Ukraina droonirünnak venemaa Rjazani oblastis 29. juuli hommikul oli suunatud Wildberriesi lao ja ühe riigi suurima naftatöötlemistehase vastu, selgub pealtnägijate ja avatud lähtekoodiga jälgimiskanalite teadetest. Kohalikud elanikud teatasid linnas toimunud plahvatuste seeriast ning avaldasid veebis fotosid ja videomaterjale, mis näitasid tulekahjusid mitmes rajatises. Kohalike sõnul said rünnakus tabamuse nii Rjazani naftatöötlemistehas kui ka Wildberries’i ladu. Kohalik kuberner oma infos tabatud objektidest infot tavapäraselt ei andnud.

Rjazani naftatöötlemistehas on üks venemaa suurimaid rafineerimistehaseid. Rosnefti omanduses olev tehas toodab aastas üle 17,1 miljoni tonni naftat ja moodustab umbes 5% riigi kogu töötlemistoodangust. Rajatis on olnud Ukraina regulaarsete rünnakute sihtmärgiks Venemaa naftataristu vastu. Mais toimunud rünnak sundis Rjazani naftatöötlemistehast ajutiselt tegevuse peatama, mis süvendas üleriigilist kütusekriisi, kuna Ukraina ründas rafineerimistehaseid kogu venemaal.

Alates juulist hakkas Ukraina oma droone sihtima uuele sihtmärgile: Wildberries’i ladudele, mis töötlevad päevas miljoneid kaupu – sealhulgas sõjavarustust. Wildberries pakub oma platvormil mitmeid kaheotstarbelisi kaupu, mida saab kasutada lahinguväljal Ukraina vastu, sealhulgas kuulikindlaid veste ja droonide fiiberoptilist kaablit.

Ettevõttel on oluline roll venemaa tarbijamajanduses, moodustades peaaegu 50% venemaa veebipõhisest jaemüügiturust. Wildberries käivitas hiljuti reklaamikampaania, milles kutsutakse venelasi üles toetama platvormi müüjaid pärast Ukraina laohoonete rünnakuid. Kohalike Telegrami kanalite andmetel on okupeeritud Krimmi reklaamtahvlid hakanud neid sõnumeid kuvama.

Krimmi tuuleenergia seiregrupp teatab satelliidipiltidele viidates, et Kertšis on pärast öist droonirünnakut registreeritud kaks suurt tulekahju.

1. Kertši kaubasadama ladu nr 5 põleb koos võimalike külgnevate rajatistega – kütusehoidla ja 110/6 kV „Steklo” elektrialajaamaga. Soojussignaalid on väga ulatuslikud.

2. Tulekahju lõõmab väikesel tsiviillennuväljal, kus on paigutatud venemaa õhutõrjesüsteemid.

Plahvatusest mujal okupeeritud Krimmis ka kõlakaid liikus.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: vene pool jätkas aktiivselt püüdlusi oma sillapeade laiendamiseks üle Vovtša jõe. Pisu suudeti seda teha suurimast ida pool Volokhivka küla servas. Kas seal püsivamalt kand maha saadi, veel ei tea.

5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta rindejoones.

Tundub, et Kupjanski linnas hoiab Ukraina eetrivaikust (siis on tavaliselt hästi) ja vene pool eip saa ka väga ülbitseda, sest kuidas sa kes teab mitmes kord teatad, et üritad siiski linna üle kontrolli saada.

Lõmani suunal on Ukraina pingutus vene uute pontoonsildade hävitamine Zerebetsi kui Donetsi jõel vähendamaks vene poole survet linnale.

6. Siversk: pisu üllatusega eip tuvastanud eilegi vene poole edenemisi, kuigi tihe infiltreejujate konveier töötab. Pisu siiski mures, et kas Ukraina omadel jätkub siin sektoris vahendeid.

7. Bahmut: olukord jätkab halvenemist.

Olen maha maganud mõned päevad tagasi vene poole edenemise Tšassiv Jari linna lähistel, kus kand saadi maha Tšervone asulas ning sealt suunal kiputakse mõjutama üha enam Kostjantõnivka kaitset linnast kirdes ja idas. Lisaks tuleb juurde infokilde, et vene poole püsivamaid possasid Kostjantõnivka linnas vaid juurde tekib ja üha enam suudetakse teha rünnakuid ka linnast välja poole. Seni on veel miskit linnast püsivama Ukraina kontrolli all aga arvatavalt mitte kauaks. Tundub, et kuu tagune enda prognoos linna kaotusest juuli lõpuks ei täitugi vist.

8. Donetsk: vist uute muutusteta. Hetkel ei tea ka miskit täiendavat sellest pikemat vene poole edasi hüppest ja lippude lehvitamisest Pokrovskist põhja pool Torske külas. Pisu kahtlustan, et vast seal enam ellujäänud soldateid ole, kui just keegi veel kuskil keldris kuni toidu ja veepuuduse tõttu välja ei roni…

Lisaks arvamusel, et Bilitske linn on enamuses vene poole kontrolli all.

9. Lõunarinne: Huljaipolest loodes on hakanud vene poole tugev surve tooma järjest uusi edenemisi ja takistuseks pole suured avarad väljad, mida põhiliselt kergliikuritel ületatakse. Eile nähti soldateid Vozdvõživka asulas (enne sõda u 1300 elanikku). vene pool küll juba kiitles, et kontrollivat asulat aga selles siiski nii kindel pole, sest arvatavalt on sinna jõudnud soldatite arv liialt väike selleks. Lisaks on tugev Huljaipolest ka läänesuunal ning eks üheks suureks eesmärgiks oleks Orihivi linnale küljelt lähenemine koos kasvava võimakusega töödelda linna suunduvat Ukraina logistikaahelat aga kokkukukutamaks senist lõunarinde kaitserajatiste, mis on seni päris hästi lõunast põhja suunas olevale survele vastu pidanud.

10. Herson: muutusteta.

11. Julgeolekunõukogu osakondadevahelise relvajõudude lepingulise värbamise komisjoni koosolekul teatas julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev, et 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul sõlmis kaitseministeeriumiga lepinguid ligikaudu 200 000 inimest. Võrdluseks, eelmisel suvel teatas medvedjev, et 2025. aasta jaanuarist juuli alguseni sõlmis lepinguid üle 210 000 inimese – 10 000 vähem kui samal perioodil sel aastal.

medvedjev lükkas ümber ka teated võimalikust uuest mobilisatsioonilaine kohta. Julgeolekunõukogu aseesimehe sõnul pole sellistel väidetel reaalsuses mingit alust ja need on osa infokampaaniast. „Vaenlase katsed levitada jama riigis ettevalmistatava mobilisatsiooni kohta on vaid valeprovokatsioon. See on osa valimiseelsest propagandakampaaniast. Loomulikult püüavad nad meie riigis olukorda destabiliseerida ja negatiivset meeleolu tekitada,” tsiteerib Interfax teda.

Samal ajal on kuulujutud uuest mobilisatsioonist levinud juba mitu kuud. Washingtonis asuva Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud on varem sellise stsenaariumi võimalikkust märkinud. Ka Euroopa ametnikud ei välistanud mobilisatsiooni venemaal. kremlile lähedased Reutersi allikad teatasid putini valmisolekust sõja edasiseks eskaleerimiseks. Verstka allikate sõnul võivad venemaa võimud kehtestada sõjaseisukorra ja kuulutada välja mobilisatsiooni pärast septembris toimuvaid riigiduuma valimisi, samas kui mõned Z-kanalid hindasid võimaliku sundteenistuse ulatuseks 1,2 miljonit sõdurit.

Lääne luure hinnangul ulatuvad venemaa armee kogukaotused 2026. aasta keskpaigaks 1,4 miljoni hukkunu ja haavatuni ning lepinguliste teenistuste värbamise tempo on kaotuste kompenseerimiseks juba lakanud. Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas 26. juulil, et venemaa kaitseministeerium on aasta algusest värvanud 221 000 lepingulist sõdurit, samas kui samal perioodil olid kaotused kokku 225 500 teenistusliiget, sealhulgas 131 000 hukkunut. Zelenski andis mõista, et mobilisatsioon võidakse välja kuulutada oktoobri alguses, kui Ukraina ja tema liitlased ei suuda venemaa logistikat oluliselt keerulisemaks muuta ega Moskvale sanktsioonide survet suurendada.

Njah, eks neid vene poole tegelike värbamisenumbreid ei tea vist keegi aga kui medvedjevi ja Zelenski värbamisenumbrid on õiged, siis kahjuks selliste kaotuste hulga vahega läheks veel pikalt, et see hakkaks isikkoosseisu arvule suuremat mõju avaldama. Ringlenud blogijate kirjed siiski näitavad väiksemaid värbamisnumbreid, aga peast neid ei mäleta. Võib-olla oli number keskmiselt siiski vaid 130-160 tuhat. Kindlasti aga kiirkorras väljaõppe saanud paljud tervise ja mõistusega hädas olevad ja suhteliselt kõrge keskmise vanusega soldatid rindel kvaliteedi tõusu ei too ja pigem tuntava languse hoopis.

12. venemaal Pensa oblastis registreeritakse taas juhtumeid, kus mehi saadetakse vägisi sõtta. Pensast umbes 130 km kaugusel asuva Bašmakovo küla elanikud on moodustanud vabatahtlike rühmituse, et kaitsta oma külaelanikke värbajate eest, kes peavad mehi tänaval kinni ja sunnivad neid kaitseministeeriumiga lepinguid sõlmima. Sellest teatas Pensa blogija Stanislav Morozov, kes avaldas kaks videot, mis väidetavalt näitavad kohalikke elanikke mehi värbajate käest päästavaid.

Kaks Bašmakovo rajooni elanikku kinnitasid 7×7-le, et meeste vägisi saatmise tava on kestnud vähemalt 2026. aasta kevadest. Üks naistest väidab, et kui värbajad alaealisi ekslikult kinni peavad, siis nad lihtsalt peksavad neid ja jätavad metsa. Teine naine rääkis väljaandele, et tema sugulane Viktor Balašov saadeti kuus nädalat tagasi sõtta. Tema sõnul viidi mees Pensas asuvasse Oktjabrski ja Železnodorožnõi rajooni sõjaväe värbamisosakondadesse, peksti läbi ja sunniti lepingut allkirjastama.

Kohalik loomaõiguste aktivist kirjeldas 7×7-le veel ühte juhtumit: 3. märtsil Podgornoje külas viisid administratsiooniametnikud joobes Sergei Milkini kodust ära ja saatsid ta südameprobleemidest hoolimata sõtta. Ta suri 27. märtsil. Tema abikaasa Jelena Pavlova vastav postitus on säilinud kohalikus sotsiaalmeedia lehel.

Balašovi sugulase sõnul liitus vabatahtlike miilitsaga umbes 250 Bašmakovo elanikku. Nad kogusid raha, levitasid teavet ja korraldasid külas ja naaberkülades meeleavaldusi. Ta usub, et Bašmakovo rajooni juht Tamara Pavlutkina jälgib lepingulise värbamisplaani täitmist. Tema sõnul kutsuti 27. juulil mitu vabatahtlike rühma liiget politseijaoskonda ja ähvardati, et nad kõik pannakse vangi, kui nad oma tegevust jätkavad.

7×7 rajooni administratsiooni büroo teatas, et rajoonis on kõik rahulik ja et nad pole kunagi vabatahtlike rühma olemasolust ega politseikutsete saamisest kuulnud. Administratsiooni töötajad keeldusid ajakirjanikke Tamara Pavlutkinaga ühendamast.

Juunis sai teatavaks, et Pensa oblastis on sagenenud haarangud meeste tabamise ja teenistusse sundimise vastu. Juuli alguses algatas FSB Morozovi vastu kriminaalasja äärmuslusele üleskutsete pärast videot, milles blogija kutsus Pensa elanikke üles sõjaväe värbamisametnikele vastu seisma.

13. venemaa teraviljaeksport, mis annab majandusele aastas 10–15 miljardit dollarit, kogeb üha suuremaid probleeme Ukraina droonirünnakute tõttu Aasovi meres ja Mustas meres.

Reutersi teatel, viidates tööstusallikatele, on kolm Musta mere süvamere teraviljaterminali – KSK, Novorossiiski teraviljaterminal (NZT) ja ZTKT (Taman) – lõpetanud veoautodega tarnitava teravilja vastuvõtmise.

Tamani terminal, mille aastavõimsus on 5,5 miljonit tonni, on sisuliselt lõpetanud ainult veoautodega tarnitava teravilja vastuvõtmise. Kaks ülejäänud terminali, mille koguvõimsus on umbes 15 miljonit tonni aastas, said umbes kolmandiku oma teraviljast veoautodega, kusjuures suurem osa raudteel. Novorossiiski terminal võtab aga ühe Reutersi allika andmetel vastu ainult raudteel tarnitavat teravilja Lõuna föderaalringkonnast.

Aasovi mere teraviljasadamad, kust eksporditi nisu Türki ja Lähis-Itta, jäid seisma umbes kaks nädalat tagasi pärast seda, kui venemaa võimud kehtestasid piirangud laevade läbisõidule Kertši väinas. Reutersi allikate sõnul suleti Aasovi meres asuv Kavkazi sadam, mida kasutati ümberlaadimiseks väikestelt laevadelt suurematele laevadele edasisteks reisideks läbi süvamere, peaaegu kohe pärast Aasovi merel piirangute kehtestamist.

22. juulil keelasid venemaa võimud Novorossiiskis öise laevaliikluse õhurünnakute ohu tõttu. venemaa Musta mere sadamatesse sisenemist riskivate teraviljavedajate arv on järsult vähenenud. „Riskid on suurenenud ja julgete ning hoolimatute laevade arv väheneb,” ütles üks Reutersi allikatest.

Teraviljakaubanduse halvatus Aasovi merel ja Mustal merel on vähendanud venemaa nisuekspordi juulis madalaimale tasemele alates 2017. aastast – 1,5 miljonit tonni, vastavalt SovEconi hinnangutele. See on kolmandiku võrra madalam kui aasta varem samal kuul ja pool viimase viie aasta juuli keskmisest.

Reutersi allikate sõnul arutavad venemaa võimud vilja ümbersuunamise võimalust Balti sadamatesse, mis praegu seda piiranguteta vastu võtavad. Samuti käivad arutelud Kaspia mere üle, mida traditsiooniliselt kasutatakse odra ja maisi saatmiseks Iraani. Agentuuri allikate sõnul pole aga alates juuli keskpaigast sinna vedude arv võrreldes juuniga suurenenud.

14. venemaa relvajõududes taasloodud sõjaväe ehitusüksused on esimene kord pärast nende laialisaatmist 2006. aastal. Sel eesmärgil allkirjastas putin 27. juulil dekreedi, millega suurendati armee volitatud koosseisu 27 000 inimese võrra, sealhulgas 25 000 sõjaväelast ja 2000 tsiviilisikut.

Dokumendis sätestati ametlikult Nõukogude ajal loodud ehituspataljonide naasmine relvajõudude struktuuri. Nende taaselustamine oli osa sõjaväe ehituskompleksi reformist, mille kaitseministeerium kuulutas välja 2025. aastaks. Kaitseminister andrei belousov teatas, et need üksused oleksid lisatööriistaks vägede kõige olulisemate rajatiste ehitamiseks.

Võimud tõid reformi põhjuseks selle sektori probleemid. Pärast belousovi saabumist suurenesid kaitseministeeriumi kaebused ühe oma peamise töövõtja, sõjaväe ehitusettevõtte (VSK) vastu järsult. Kommersanti andmetel oli sergei šoigu viimasel täisaastal (2023) nõuete kogusumma 441,4 miljonit rubla, kuid 2024. aastal suurenes see 18,8 miljardi rublani ja on 2026. aasta algusest ulatunud 17,2 miljardi rublani (190 miljoni euroni).

NSV Liidus oli ehituspataljonides kuni 200 000 inimest. Nad ehitasid sõjaväelaagreid, väljaõppeväljakuid, ladusid ja muud kaitsetaristut. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi süsteem vene armeesse. 2006. aasta reformi käigus teatas toonane kaitseminister sergei ivanov aga, et ehituspataljonid kui klass likvideeritakse ja andis osa sellest tööst tsiviiltöövõtjatele üle.

Kõige keerukamad ja tundlikumad projektid, sealhulgas ballistiliste rakettide šahtid, usaldati Spetsstroyle, föderaalsele asutusele, mis vastutab kosmodroomide ja spetsialiseeritud rajatiste eest. Pärast selle kaotamist aastatel 2016–2017 anti need funktsioonid üle kaitseministeeriumile, mille koosseisus loodi sõjaväe ehituskompleks. Märkimisväärse osa tööst tegid aga jätkuvalt spetsialiseerunud töövõtjad.

15. USA senat hääletas 28. juulil pärast Grahami matuseid venemaa sanktsioonide seaduseelnõu edasiviimise poolt.

Kahepartei sanktsioonide seaduseelnõu uusim versioon, mis avalikustati 14. juulil vahetult pärast Grahami surma, on suunatud Moskva sõjakassa tulude vähendamisele, sihtides riike, kes ostavad vene naftat ja gaasi.

President Volodõmõr Zelenski, kes osales Washingtonis Grahami matustel ja kohtus Valges Majas USA presidendi Donald Trumpiga, osales Kapitooliumis toimunud hääletusel isiklikult. Koos Soome presidendi Alexander Stubbiga kohtus Zelenski enne hääletust kinnisel koosolekul enam kui 60 senaatoriga.

Senati hoone Mansfieldi saali ees, kus koosolek toimus, ootasid ajakirjanikud istungi lõpus aplause. Seejärel tänas Zelenski seadusandjaid seaduseelnõu edasiviimise eest.

„(S)ee seaduseelnõu on väga oluline, venemaa vastased sanktsioonid on väga olulised,” ütles Zelenski ajakirjandusele. „See ei puuduta ainult raha, mis aitab venemaal sõda pidada, vaid see on ka suur signaal Euroopale, Ukrainale ja meie rahvale, seega olen väga tänulik.”

Senaatorid tegid sanktsioonide seaduseelnõu edasiviimise ettepaneku häältega 86–12. Enne senatis vastuvõtmist peab see veel läbima rea täiendavaid protseduurilisi hääletusi.

„President Zelenski visiit näitab meile, et Ukraina on pöördepunktis. Ukraina võitlus on meie võitlus,” ütles demokraadist senaator Richard Blumenthal ajakirjanikele briifingul.

„Keegi ei uskunud sellesse sügavamalt ja kirglikumalt kui Lindsey Graham. Ta elas seda läbi. Ja see hääletus on samm edasi.”

Kuigi seaduseelnõu toetas ülekaalukas häälteenamus, on sanktsioonide seaduseelnõu praegune eelnõu lahjendatud versioon meetmetest, mille algselt pakkus välja Graham ja kaheparteiline seadusandjate koalitsioon.

Esialgne seaduseelnõu nõudis 500% tariife impordile riikidest, mis ostavad venemaa naftat, gaasi, uraani ja muid tooteid. Hääletust ettepaneku üle lükati pidevalt edasi, kuna Trump oli väidetavalt rangete meetmete vastu.

Uuendatud versioon vähendab üldist 500% tariifi maksimaalselt 100% tariifini viie suurima venemaa nafta ja gaasi ostja suhtes. See rakendab sama tariifimäära viie suurima riigi suhtes, mis hõlbustavad venemaa naftasanktsioonide vältimist.

Hiina, India ja Türgi on maailma juhtivad venemaa nafta ostjad, samas kui EL, Hiina ja Türgi on maagaasi ostmisel esikohal.

Muudetud seadusandlus sündis Valge Maja ja Grahami vaheliste läbirääkimiste tulemusena. Graham ütles vahetult enne oma surma, et on saanud ettepanekule Trumpi administratsiooni toetuse.

Muudetud seaduseelnõu sisaldab nüüd ka sanktsioone Iraani vastu, vastavalt Trumpi nõudmisele.

Enamik 12 senaatorist, kes hääletasid uuendatud seaduseelnõu edasiliikumise vastu, olid demokraadid. Kuigi USA demokraadid toetavad üldiselt abi Ukrainale ja sanktsioone venemaa vastu, on mõned partei seadusandjad väljendanud muret seaduseelnõuga Trumpile antud tariifivolituste pärast.

Iraani sanktsioonide lisamine seadusandlusse võib samuti takistuseks osutuda, kuna Kongressi demokraadid on kindlalt Trumpi käimasoleva sõja vastu Lähis-Idas.

Sellegipoolest kiitsid mõlema partei senaatorid pärast hääletust seadusandlust venemaale täiendava surve avaldamise eest.

Demokraatlikust senaatorist Jeanne Shaheen nimetas seaduseelnõu väga sihipäraseks seaduseelnõuks, mille eesmärk on katkestada raha, mis seda sõda venemaalt õhutab, samal ajal kehtestades nii tariife kui ka sanktsioone.

„Me läksime sinna ja tegime midagi. Me näitasime maailmale, et me seisame rahu, me seisame jõu ja me seisame Ukraina eest,” ütles vabariiklasest senaator Katie Britt briifingul.

„Seega loodan, et kui me finišijoonele jõuame, tuleb Esindajatekoda kohe tagasi ja võtab selle seaduseelnõu vastu.”

Päevi enne hääletust kogus eelnõu piisavalt toetust, et ületada Senati vastuseis, kusjuures vähemalt 61 kaasasutajat, sealhulgas 39 vabariiklast ja 22 demokraati, ütles üks asjaga tuttav isik varem Kyiv Independentile.

„Samal ajal kui Ukraina kaitseb oma kodumaad, saadab vladimir putin venemaa pojad kalgilt verevalamisse… Ma pole varjanud oma täielikku vastikustunnet diktaator vladimir putini vastu,” ütles vabariiklasest senaator Roger Wicker eelnõu toetuseks enne 28. juuli hääletust.

Varem samal päeval kohtusid Zelenskõi ja Trump Valges Majas näost näkku, kus nad arutasid Ukraina ootel olevat litsentsi Patriot-tüüpi rakettide tootmiseks ja rahuprotsessi taaselustamist venemaaga.

Pärast kohtumist ütles presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov, et Kiiev ja Washington on kokku leppinud läbirääkimisprotsessi intensiivistamises kõigil tasanditel.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.