Sõja ülevaade: 1613. päev - Kiievi lähistel sai tabamuse sõjaväenäitus - palju hukkunuid ja vigastatuid

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 25. juuli 2026:

suuremaid rindejoone muutusi jälle ei tuvastanud ehk siis palju kulu ja vähe efekti.

1. Sõjaväenäitus Kiievi lähistel tabamuse sai.
2. Sihtmärke jagus.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna:

6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.

11. venemaa keskpank on kütusekriisi tõttu oma inflatsiooniprognoosi järsult halvendanud.
12. venemaa eelarve osaliseks päästmiseks tahetakse kasutatakse 1,5 triljonit rubla riigipankade raha.
13. venemaa suurim naftasadam Mustal merel peatas droonirünnakute tõttu tankerite laadimise.
14. venemaa riigiduuma saadik kutsus internetikaubamajasid üles droonide kaitse eest ise maksma sest neil on raha.
15. kreml süüdistas Ukraina relvajõudude uut ülemjuhatajat natsismis.
16. Lühiuudised

Hetkel ikka veel ei pööraks suuremat tähelepanu võimalikele arengutele ja spekulatsioonidele seoses Ukraina ja venemaa vahelise rahu läbirääkimiste teemal. Veel pole venemaa sugugi nii halvas seisus, et ta peaks olema sunnitud päriselt (mitte näilikult) tahtma isegi olukorra külmutamist…

Kindral Oleksandr Sõrski andis eile Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kohustused ametlikult üle Mõhhailo Drapatõile. Drapatõid tutvustati peastaabile.

kreml üritab rahvast rahustada, et miskit uut mobilisatsiooni eip tule…

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 230 lahingukokkupõrget. Sektoriti ikka aktiivsemad piirkonnad/suunad Harkivi, Lõmani, Slovjansk-Kramatorsk, Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huljaipole. Hetkel pole märke, et siiski vene pool mingit suuremt plaani muutust veel teeb ja pigem jätkab aktiivselt senistes sektorites, kus lisaks tihedale infiltreerumispüüetele on järjest lisandunud ka miskit rünnakulaadseid toimetamisi, kus lisaks kergliikuritele (tsikkel, ATV põhiliselt) kipub ka üksikuid või paaris soomust kas nendega koos või täitsa eraldi suunduma Ukraina possade poole. Seni pole enam pikalt tuvastanud, et soomuse kasutamine oleks vene poolele andnud eduefekti. Küll on Ukraina paljudes lõikudes kaitse hõreduse ja ressursside puudusel ohtusid, et liialt palju Ukraina possade taha jõudvaid infiltreerunud üksused hakkavad olukorda tasapisi murendama ja sammhaaval taganemisi ikka prognoosib. Lõiguti tuleb infokilde, et Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal on kõikse aktiivsem ka vene poole SOF ja luureüksused (lisaks keskmisest tihedamale droonioperaatorite arvule) ning eks hetkel see peamine surve koht olegi.

Kas lõunarinne siiski muutub veelgi aktiivsemaks? Kindel pole, kohati on keskmisest tugevamat vene poole soovi siiski näha aga kas siinse suuna kuni Musta mereni keskmaadroonide mõju suudab selle tasandada tavapäraseks surveks, veel kindel pole. Kuna Ukraina on alustanud tugevalt halvama ka vene poole logistikaahelaid, energiastruktuuri Kurski suunal, siis loodetavasti suudetakse hetkel arvamusena, et Sumõt võib vene pool üritada vallutada, blokeerida.

Jätkuvalt on Ukraina suurem mure isikkoosseisu vähesus rindel ja vene pool oskab hästi igat sellesuunalist tegevust halvustada ja sel teemal toimunud negatiivsemaid juhtumeid hullult võimendada…

Eile sooritas vaenlane kaks raketirünnakut viie raketiga, viis läbi 85 õhurünnakut, heites alla 275 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9846 kamikaze-drooni ja sooritas 3438 kaudtulelasku, sealhulgas 48 mitmikraketiheitjaga.

Kaotustega on vene poolel püsivalt nirusti ning arvud on kõrged nii isikkoosseisu kui tehnika näol ja arvuta kuidas tahad, enne saab vene rahvas otsa kui selliste kuludega suudetaks Ukraina täielikult vallutada…

1. venemaa tegi raketirünnaku Kiievi oblastis asuvale polügoonile, kus toimus kaitsenäitus (militaartehnika), ütles droonitootja First Contact asutaja Valerii Borovik. Ta väitis, et rünnak oli suunatud sihtmärgiga. „Tõenäoliselt oli tegemist rünnakuga konkreetse ürituse vastu. Kahjuks on seal inimohvreid ja kahju,” ütles ta. Ukraina Kaitsetööstuse Nõukogu teatas, et rünnak tabas Ukraina kaitsetööstuse hoonet ja kutsus üles intsidendi üksikasju saladuses hoidma. Ürituse täpset asukohta pole avalikustatud. Kiievi oblasti sõjaväevalitsuse tegevjuhi Ruslan Oleiniku sõnul tabas rakett Butša rajoonis asuvat erapolügooni, kus üritus toimus. Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko teatas, et rünnakus hukkus 10 ja sai vigastada umbes 100 inimest. Ta lisas, et ürituse korraldamise ja läbiviimise ajal on algatatud kriminaalasi ametikohustuste täitmata jätmise eest.

Ukraina prokuratuur uurib okupantide poolt toime pandud järjekordset kuritegu – Ukraina sõjavangi hukkamist Donetski oblastis. Uurimise kohaselt võtsid vene okupatsiooniarmee liikmed 13. juulil 2026 kell 14.42 Komarska vallas Jalta küla lähedal kinni Ukraina relvajõudude teenistuja. Pärast ülekuulamist andis üks okupantidest käsu Ukraina kaitsja hukata, teine aga hukkas ta tulirelvaga.

25. juuli öösel korraldasid vene okupatsiooniväed Zaporižjale droonirünnaku, mis kahjustas kaubanduskeskust ja põhjustas inimohvreid.

2. Flamingo raketid tabasid eile öösel Kirovi linnas asuvat Aviateki tehast, mis asub umbes 1350 km kaugusel Ukrainast. Tehas on spetsialiseerunud lennundusseadmetele ja kaitsetööstuse toodetele. Põles eile hommikul päris tublisti…

Jälgimiskanalite andmetel anti 25. juuli öösel Engels’is Saraatovi oblastis välja raketioht ja droonihoiatus. Kohalike elanike sõnul puhkes tulekahju Engels-1 tänaval, kus tõenäoliselt asus sõjaväeosa. Lisaks märgitakse, et põleva hoone lähedal asub Engels-2 sõjaväelennuväli. Pealtnägijad teatavad suurest tulekahjust ja postitavad kaadreid suitsust ja hõõguvast valgusest.

Pärast rünnakuid teatati ka Rostovis toimunud tulekahjust ja suitsust.

Rünnati ka ajutiselt okupeeritud Luhanskit. Seal oli kuulda plahvatusi ja rünnakupaigas puhkes tulekahju.

Belgorod oli ulatusliku droonirünnaku all. Logistikaladude ja energiainfrastruktuuri, sealhulgas Južnaja alajaama ja Lutši elektrijaama piirkonna põlengute tagajärjel on toimunud mitu plahvatust.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa keskpank tõstis kütusekriisi tõttu märkimisväärselt oma 2026. aasta inflatsiooniprognoosi, mis vallandas bensiini ja diislikütuse hindade suurima hüppe 16 aasta jooksul.

Pärast baasintressimäära otsust avaldatud uues makromajanduslikus prognoosis ennustas keskpank sel aastal inflatsiooniks 6–7%, kuigi aprillis ootas see aeglustumist 4,5–5,5%ni. Keskpanga uue hinnangu kohaselt on isegi parim inflatsioonistsenaarium (6%) halvem kui algselt prognoositud halvim stsenaarium (5,5%). Lisaks usub keskpank, et majanduskasv võib seiskuda: nüüd eeldatakse SKP kasvuks 0–1%, võrreldes aprilli prognoosis esitatud 0,5–1,5%-ga.

Praeguste andmete kohaselt hakkab kütusehindade tõus mõjutama laia kaupade ja teenuste valikut, teatas venemaa keskpanga president elvira nabiullina pressikonverentsil. „Teatud tööstusharudes toimus ajutine „tootmisvõimsuse sulgemine,” selgitas ta, viidates diplomaatiliselt 10 rafineerimistehase sulgemisele viimase kahe kuu jooksul ja nafta rafineerimise langusele venemaal 20 aasta madalaimale tasemele.

„Valitsus võtab meetmeid kütuseturu stabiliseerimiseks. Baasstsenaariumis eeldame, et tootmisvõimsus taastub järk-järgult aasta lõpuks,” ütles nabiullina.

Kütuseinflatsioon venemaal ulatus juuli keskpaigaks 25%-ni, mis on kõrgeim alates 2010. aastast, lohistades allapoole üldist tarbijahinnaindeksit. Mais hindas Rosstat selle kasvuks 5,3% ja juuli keskpaigaks 6%. Ja aasta lõpuks võib inflatsioon keskpanga prognoosi kohaselt veelgi kiireneda.

Pärast rafineerimistehase rünnakuid hakkasid Ukraina droonid ründama riigi suurima internetikaubamaja Wildberries logistikakeskusi, kus müüakse igal aastal kaupu 3% SKP-st. See lubab ka kiirenenud inflatsiooni, hoiatab Bloomberg Economicsi venemaa ja SRÜ majandusteadlane Ekaterina Vlasova. Vlasova märgib, et ettevõtted peavad suurendama kulutusi turvalisusele, logistikale ja varude ümberjaotamisele, mis lõppkokkuvõttes mõjutab tarbijahindu.

Majandusteadlane Igor Lipsits ei välista võimalust, et ainuüksi kütusepuudus võib inflatsiooni aasta lõpuks viia 8–9%-ni. Eraldi probleemina rõhutab ta, et põllumeestel on diislikütuse puudus, mistõttu nad võivad olla sunnitud vähendama oma põllukultuuride pindala ja kariloomade arvu.

„See tähendab põllumajandusliku tootmisbaasi kahanemist. Selle tulemusel näeme järgmisel aastal venemaa turul toodete pakkumise vähenemist ja samade toiduainete hindade tõusu,” hoiatab Lipsits.

12. venemaa valitsus valmistub eelarvepuudujäägi katmiseks kasutama riigile kuuluvaid panku. Eelarvepuudujääk ulatus jaanuari ja juuni vahel rekordiliste sõjaliste kulutuste tõttu ligi 6 triljoni rublani (66 miljardi euroni).

Neljapäeval registreeris venemaa rahandusministeerium kaks ujuva kupongiga föderaalsete laenuvõlakirjade emissiooni: üks 500 miljardi rubla väärtuses, mille tähtaeg on 2037. aastal, ja teine 1 triljoni rubla väärtuses, mille tähtaeg on 2042. aastal. VTB analüütikute sõnul viitab see ministeeriumi plaanidele pidada eelarve rahastamise osas läbirääkimisi suurte pankadega.

Just suured krediidiasutused, peamiselt riigile kuuluvad, ostavad ujuva kupongiga võlakirju eelnevalt kokkulepitud tehingutes. Lisaks emiteerib rahandusministeerium neid väärtpabereid tavaliselt korraga suurtes kogustes, hiiglaslikes mahtudes. Näiteks eelmise aasta novembris, kui eelarveolukord järsult halvenes, laenas see ujuva kupongiga 1,7 triljonit rubla ja 2024. aasta detsembris 2 triljonit.

Rahandusministeeriumi edu tavaliste OFZ-de müümisel väheneb. 20. juulil peatas valitsus valitsuse võlakirjade oksjonid määramata ajaks pärast seda, kui neli järjestikust pakkumist ebaõnnestusid: kaks tühistati, üks kuulutati kehtetuks ja ainus edukas pakkumine lubas laenata vaid 9 miljardit rubla, võrreldes kvartaliplaaniga 1,5 triljonit.

VTB analüütikute sõnul ei ole rahandusministeerium praeguste intressimääradega valmis laenama: pikaajaliste OFZ-de tootlus hüppas üle 16,5% pärast seda, kui keskpank aeglustas oma baasintressimäärade langetamist ja riigiduuma võttis vastu seaduse, mis lubab valitsusel kulutusi ja võlga piiramatult suurendada. Bloombergi andmetel ületavad selle aasta sõjakulutused plaani 4–5 triljoni rubla võrra ning rahandusministeerium kavatseb sellest summast umbes poole – 2–3 triljonit rubla – kaasata võlana. Keskpank prognoosib, et selle aasta eelarvepuudujääk võib ulatuda 8,2 triljoni rublani (92 miljardi euroni).

Valitsuse võlakirjaturg on praegu raskes olukorras, märgib Freedom Globali analüütik Vladimir Tšernov: „Investorid ei ole valmis ostma pikaajalisi väärtpabereid rahandusministeeriumile vastuvõetava tootlusega ja ministeerium ei ole valmis eelarve jaoks paljudeks aastateks liiga kallist laenamist tagama. Selle tulemusel on esmane turg sisuliselt lakanud oma tavapärast funktsiooni täitmast.”

Ilmselt on rahandusministeerium „hakanud valmistuma halvima stsenaariumi jaoks, kus puudujääki tuleb katta intressimäära riski võtmisega,” kirjutavad Vector Capitali analüütikud. Ujuva intressimääraga võlakirjade emiteerimisel peab eelarve intressimäärade tõustes rohkem maksma. Klassikaliste OFZ-dega on olukord teistsugune: kupong on fikseeritud kogu võlakirjade ringlusperioodiks.

Kuigi pangad on formaalselt venemaa valitsuse võlakirjade ostjad, rahastab neid tegelikkuses venemaa keskpank ise. See annab pankadele laene repotehingute kaudu, kasutades OFZ-sid tagatisena. Saadud tuluga ostavad pangad seejärel rohkem valitsuse võlakirju, mis jäävad lõpuks keskpanga bilanssi. 22. juuli seisuga ulatus selliste keskpanga operatsioonide maht 6,243 triljoni rublani, mis on 2,6 triljoni võrra rohkem kui aasta algusest. Endised keskpanga aseesimehed Sergei Aleksašenko ja Oleg Vjugin selgitasid varem, et sisuliselt on tegemist rublade emiteerimisega eelarve täiendamiseks.

13. venemaa suurim naftaterminal Mustal merel, Novorossiiskis asuv Šeškharis, peatas 21. juuli hommikul nafta laadimise tankeritele Ukraina droonide sagenenud rünnakute tõttu, teatas Bloomberg laevandusandmetele, satelliidipiltidele ja laevade jälgimisteenustele viidates.

Agentuur märgib, et peatamine ei ole tõenäoliselt seotud halbade ilmastikutingimustega, kuna terminali tormihoiatus anti välja vaid kaks päeva pärast viimase laadimise lõppu. Aasta algusest on Šeškharis laadinud keskmiselt umbes 650 000 barrelit naftat päevas. Sadama sulgemine on halvanud viiendiku venemaa naftaekspordist, mis on sel aastal keskmiselt 3,6 miljonit barrelit päevas.

Terminali peatamine toimus vahetult pärast seda, kui Ukraina rünnakud laevadele Mustal ja Aasovi merel sagenesid. Selle nädala alguses takistasid üha sagedasemad droonirünnakud tankeritel lähedal asuvas Kaspia torujuhtme konsortsiumi (CPC) terminalis nafta laadimist. Selle tulemusel peatas CPC terminal, mis ekspordib 80% Kasahstani naftast, tegevuse ja Kasahstan ise alustas sunniviisilist tootmise kärpimist.

Päev varem hoiatasid venemaa võimud kõiki Musta mere venemaa majandusvööndis viibivaid laevu, et piirkond on ohtlik Ukraina õhu- ja meredroonide võimaliku ohu tõttu. Selle tulemusel oli ohus ka teraviljaeksport: Novorossiiskis käitleb umbes kolmandiku kogu venemaa teraviljaekspordist.

14. venemaa riigiduuma asetäitja ja erukindral andrei guruljov teatas, et internetikaubamajade omanikud peavad investeerima oma logistikakeskuste ja ladude kaitsmisse droonirünnakute eest. Intervjuus RTVI-le rõhutas ta, et vajalike ressurssidega ettevõtted peavad kiiresti tegelema oma rajatiste vähemalt passiivse kaitsmisega. „Need, kellel on raha ja kes on selle äriga seotud, peavad nüüd konkreetselt tegelema oma rajatiste vähemalt passiivse kaitsmisega. Seda tuleb teha kiiresti ja kõikjal,” ütles guruljov. Ta nimetas Wildberries’e rünnakuid katseks destabiliseerida riigi sotsiaal-poliitilist olukorda ja provotseerida protestimeeleolu.

Saadiku avaldus järgnes Ukraina relvajõudude rünnakutele venemaa suurima internetikaubamaja infrastruktuuri vastu. Seitsme päeva jooksul, alates 18. juulist, rünnati vähemalt üheksat Wildberries’e ladu ja sorteerimiskeskust riigi erinevates piirkondades ja okupeeritud Simferopolis. Konsultatsioonifirma GoOmni tegevjuht Jefim Alduhov hindas Wildberries’e laohoonete kaotuseks umbes 15% kogu logistikavõrgustikust. Ta hindab mahapõlenud rajatiste väärtuseks 50–70 miljardit rubla (550-770 miljonit eurot) ja hävitatud kaupade väärtuseks 250–350 miljardit rubla (2,75-3,85 miljardit eurot).

Meduza arvutuste kohaselt ületab rünnatud ladude kogupindala 1,2 miljonit ruutmeetrit – peaaegu veerand Wildberries’i kogu logistikavõimsusest: 2025. aasta lõpuks ulatus see 5,2 miljoni ruutmeetrini.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas varem, et Wildberries’i ladusid kasutati droonide komponentide ladustamiseks. Anonüümne Ukraina ametnik ütles samal ajal Financial Timesile, et rünnakud olid vastuseks venemaa regulaarsetele rünnakutele Nova Pošta terminalidele – Ukraina suurimale erakättetoimetamisteenusele, mis on sõja algusest peale kaotanud üle 400 filiaali ja logistikaterminali.

Wildberries on venemaa suurim turuplats, moodustades 52% kõigist riigi veebitellimustest, ja ettevõtte käive 2025. aastal ületas 6 triljonit rubla.

15. Intervjuus propagandist pavel zarubiniga nimetas venemaa presidendi pressisekretär peskov Ukraina relvajõudude uut ülemjuhatajat Mõhhailo Drapatõid natsiks, kommenteerides tema kolm aastat tagasi okupeeritud Donbassi elanike kohta tehtud avaldusi. „Need avaldused on koletuslikud. See näitab esiteks, et ta on nats,” ütles peskov. Ta lisas, et Drapatõi ja temasugused inimesed takistavad Kiievil rahumeelse kokkuleppe saavutamist ning ülemjuhataja ise vastutab oma sõnade eest ühel või teisel moel.

peskov leiab, et Drapatõi sõnad kinnitavad, et Donbassi elanikud tegid õige otsuse Ukrainast lahkuda ja õigustavad ka vladimir putini otsust alustada täiemahulist sissetungi. Ta kordas ka väidet, et Ukraina kannab vastutust venemaa poolt vallandatud sõja eest. „Ja me kõik otsustasime õigesti, et erioperatsioon on suunatud Kiievi režiimi poolt vallandatud sõja lõpetamisele,” teatas pressisekretär.

21. juulil teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski Drapatõi ametisse nimetamisest Ukraina relvajõudude ülemjuhatajaks. Pärast seda hakkas venemaa riigimeedia aktiivselt levitama katkendeid tema kolm aastat tagasi Ukraina projektile Ukrainer W antud intervjuust. Selles väitis Drapatõi muuhulgas: „Donetski ja Luhanski elanikud on kahjuks ajalooliselt olnud valdavalt ümberasustatud isikud ja kuritegelikud elemendid, mistõttu nad on nii vastutustundetud. <…> Nad ei taha töötada, nad tahavad tasuta asju ja neid ei huvita, millises riigis nad elavad.” Drapatõi avaldas ka arvamust, et olukorda saaks muuta, kui teha elanikkonnaga koostööd riikluse küsimustes ja edendada rahvuslikku identiteeti, selgitades inimestele, et nad on ukrainlased, mitte aga, vabandust, Nõukogude Liidu jäänused.

Njah, päris tragikoomiline on selliseid kremli võtmeisikute igatsugu väljendusi lugeda aga lugema neid peab sest esmalt elab suur osa vene riigi inimestest selle uudisnivoo valguses ning teiseks, sellised infokillud annavad head aimdust, kuidas kreml mõtleb…

16. Lühiuudised

Reedel, 24. juulil toimus Kiievis Franko väljakul protest, milles nõuti Mõhhailo Fjodorovi ennistamist Ukraina kaitseministriks. Üritus oli ette välja kuulutatud, kuid osalejate arv – 500–100 – oli väiksem kui sarnaste massiprotestide esimestel päevadel. Seekord piirdusid protestijate nõudmised kahe põhipunktiga: Fjodorovi ennistamine ametisse ja lahingukogemusega isiku määramine veteranide asjade ministriks. Protestijad teatasid oma kavatsusest muuta protest määramata ajaks ja jätkata tänavatel käimist, kuni nende nõudmised on täidetud.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.