Sõja ülevaade: 1612. päev – venemaal said tabamuse postimüügikeskused
Avaldatud: 24 juuli, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. juuli 2026:
rindejoones muutusi ei tuvastanud ja võib-olla venemaa kõige rikkam naine polegi enam kõige rikkam.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Ikka Wildberries-i keskuste ründamine jätkus.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. ISW: kreml valmistub uueks mobilisatsiooniks ja sõjaseisukorra kehtestamiseks.
12. putin nõudis miljardäridelt ja riigile kuuluvatelt ettevõtetelt raha majanduse elavdamiseks.
13. putini lemmik sõjakorrespondent tunnistas, et ostis sõja ajal Ameerika ettevõtete aktsiaid.
14. venemaa riigiduuma on andnud „SVO kangelaste” leskedele loa lasta end avaliku kuluga kunstlikult viljastada.
15. Moskva oblastis kukkus alla venemaa uusim hävitaja Su-57 ja vist sabotaaži tagajärjel.
16. Mobilisatsioonikuulujuttude tõttu hakkasid venelased rohkem otsima võimalusi riigist lahkumiseks.
17. Lühiuudised
Ukraina kaitsefirma Fire Point teatas, et plaanib suurendada FP-1 tootmist 200 süsteemilt 2023. aastal enam kui 100 000 ühikuni 2026. aastal. Ettevõtte sõnul moodustavad tema FP-1 ja FP-2 süsteemid nüüd suurima osa edukatest süvarünnakutest venemaa tagalas ja okupeeritud aladel.
Olukord on endiselt kõige keerulisem Donetski oblastis, eriti Pokrovski teljel, ütles rahvuskaardi ülem Oleksandr Pivnenko. Ta ütles, et Ukraina vägede vägede suhe on mõnes sektoris kuni 1:6. Pivnenko sõnul hoiab rahvuskaardi 1. Aasovi korpus jätkuvalt oma positsioone, tõrjub üllatusrünnakuid ning põhjustab venemaa vägedele märkimisväärseid isikkoosseisu ja varustuse kaotusi. Njah, kui juba nii olulisel suunal on Ukraina üksuste suhe vene vägedesse nii väike, siis paljudes sektorites võib see veel väiksem olla ning peab jätkuvalt kõikse suuremaks Ukraina probleemiks meeste vähesust rindel. Põhjuseks ikka suur arv väeteenitusest kõrvalehoidjaid, palju jooksikuid ning Euroopa riikide ühine tahtmatus anda Ukrainale tagasi mobilisatsioonikohuslased Ukraina kodanikud. Jah, juba on vähemalt kahes riigis nende elamislubade pikendamine peatatud, aga eks lähevad järgmisse riiki. See on eriti ohtlik uue võimaliku venemaa mobilisatsiooni taustal, millega võib rindele lisanduna veelgi enam koosseisu, kui seal hetkel on…
Nädalaga surma saanud vene ohvitseride arv hakkas tõusma (44).
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 233 lahingukokkupõrget ja koos isikkoosseisu kaotustega vaadates kipub see kevad-suvine pealetung jätkuma. Võrreldes üleeilse päevaga sektorites aktiivsuse muutusi ei täheldanud. Mõned tankid siiski üritavad (tavaliselt üksikult) edeneda aga eip õnnestu see sugugi.Taktika ikka vene poolel sama ehk siis pigem mitte laupa Ukraina omadega vaid kas jala või kergliikuritel imbuda Ukraina possade taha.
Ukraina maa hind vene soldatite eludes ja sõjatehnika kaotustes jätkab tõusu. Kuidagi üha tavalisemaks läheb, et päevas eip millegi eest nõnda palju makstakse…
Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutades kolme raketti, ja 93 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 308 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 10 463 kamikaze-drooni ja sooritasid 3230 kaudtulelasku, sealhulgas 25 mitmikraketiheitjaga. Liugpommide arvu tõus loodetavalt ajutine (aga pole kindel), pisu tõusis kaudtulelaskude arv ja imestama pani, et tunduvalt vähenenud mitmikraketiheitjate töö tõi siiski kaasa nende suurema tabamise. Seni on vene poolel tagalas toimetamisega üha keerulisem.
1. venemaa ründas 23. juuli õhtul lõunaosas asuvat Zaporižja linna viie juhitava õhupommiga, vigastades vähemalt 25 inimest, teatasid piirkondlikud võimud. Zaporižja oblasti kuberneri Ivan Fedorovi sõnul on haavatute seas kuus last, kellest üks on kolmekuune imik. Rünnak tekitas märkimisväärset kahju tsiviilinfrastruktuurile, sealhulgas erameditsiinikeskusele, elamutele, lasteaiale ja mitmele sõidukile.
23. juulil heitis vene armee Donetski oblastis asuvale Slavjanski linnale kaks õhupommi, vigastades 10 inimest.
2. Ukraina kaitsevägi teatas eile, et nad ründasid öösel (23 juuli) Mustal merel vene tankerit. Samuti teatasid nad tabamustest sõjaväe pontoonülesõidul Novoekonomitšne lähedal, mida kasutatakse venemaa logistika ja vene vägede koondumisala jaoks okupeeritud Horlivkas.
450 drooni venemaa ja okupeeritud alade sügavusse eile hilisõhtul suundus ja jätkuvalt suudavad Ukraina omad olla nii arvult kui mõjususelt pikalt venemaast ees.
venemaa suurima veebimüüja Wildberries logistikakeskused sattusid 24. juuli öösel ulatusliku Ukraina droonirünnaku ohvriks venemaa linnades Peterburis ja Tveris ning venemaa okupeeritud Krimmis. Njah, vist kim enam kõikse rikkam naine venemaal ole…
Peterburi elanikud jagasid sotsiaalmeedias videoid, mis dokumenteerisid linnaosa kohal tõusvat paksu musta suitsu. Samuti teatati rünnakust logistikapargis Utkin Zavod, kus asub Wildberries rajatis linnast vahetult lõunas Novosaratovka külas. Teisest rünnakust teatati eraldi Wildberries rajatises Peterburi Šušarõ rajoonis, teatasid venemaa sõltumatud Telegrami kanalid. Rajatise juures nähti ka suuri musta suitsupilvi.
Varem õhtul postitasid venemaa Telegrami meediakanalid sotsiaalmeediasse fotosid ja videoid, mis väidetavalt näitavad Simferoopolis asuvast Wildberriesi rajatisest lähtuvat suurt tulekahju. Laokompleks on venemaa okupeeritud Krimmi poolsaare peamine logistikakeskus ja kohalike elanike avaldatud kaadrid näitasid väidetavalt hetke, mil droon rajatist tabas.
Hiljem samal õhtul teatasid kohalikud elanikud ka tulekahjust Wildberriesi logistikakeskuses venemaa linnas Tveris. Pärast teatatud rünnakut nähti linna kohale tõusvat paksu suitsupilve. Rünnaku tekitatud kahju ulatus ei olnud kohe selge.
vene meedia teatel on Ukraina väed pärast venemaa rünnakuid Ukraina bensiinijaamadele hakanud sihikule võtma Belgorodi tanklaid. Viimase nelja päeva jooksul on väidetavalt rünnatud umbes 20 tanklat, mis moodustab ligi kolmandiku linna tanklatest.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: venemaa edulugusid Lõmani suunal on lausa lust lugeda, eriti tore, kui samaaegselt samu kohti pommitatakse ning sellest vene üksused ka teada annavad…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: uuesti mõned infokillud, et Ukraina omad suudavad mehitada uusi eesmisi possasid Kostjantõnivka kesklinna hallis alas.
8. Donetsk: muutusteta ja seni veel videosid suuremast vene soomuse rünnakust pole leidnud. Lisaks olla pisu kasvanud Rubikoni (droonioperaatorite eliitüksus venemaal) koosseis Pokrovski suunal.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võimud loovad õiguslikku ja organisatsioonilist raamistikku võimalikuks uueks mobilisatsiooniks ja sõjaseisukorraks, valmistudes samal ajal ette massilisteks rahutusteks. Sellisele järeldusele jõudis Sõjauuringute Instituut (ISW). Analüütikud märgivad, et riigiduuma on vastu võtnud seaduse, mis lubab silmapaistva kriminaalse taustaga kodanikel, sealhulgas narkootikumide salakaubaveo ja organiseeritud kuritegelike rühmituste liikmete osalemise eest süüdi mõistetud isikutel, sõlmida ametliku mobilisatsiooniperioodil kaitseministeeriumiga lepinguid. Kaitseministri asetäitja viktor goremõkin teatas, et see laiendab sõjaväeteenistusse sobivate isikute ringi ja lihtsustab Ukraina sõjaks värbamist. Samal ajal on venemaa Rahvuskaart ette valmistanud tsiviilkaitse eeskirjade muudatused, mis hõlmavad elanikkonna kaitset mobilisatsiooni, sõjaseisukorra ja sõja ajal tekkivate ohtude eest, samuti laiendavad oma volitusi sõjaväelaste evakueerimiseks.
ISW andmetel näitavad need meetmed, et kreml valmistub süstemaatiliselt võimalikuks mobilisatsiooniks, mis on venemaa ühiskonnas endiselt äärmiselt ebapopulaarne. 2025. aasta novembris allkirjastas putin seaduse, mis lubab reservväelaste paigutamist lahingutsoonidesse ilma mobilisatsiooni välja kuulutamata. Analüütikute arvates võiks kreml seda mehhanismi kasutada osalise sõjaväeteenistusse võtmise rakendamiseks etappide kaupa. Lõplik otsus jääb aga täielikult putini ja tema hinnangu rindel valitsevale olukorrale ning sisepoliitilisele kliimale. ISW rõhutab, et praegu on võimatu öelda, kas ta otsustab lähitulevikus mobiliseerida või millist formaati see võiks võtta.
Arutelud uue mobiliseerimise üle on ägenenud venemaa armee kasvavate kaotuste tõttu. Lääne luure hinnangul ulatus 2026. aasta keskpaigaks vene vägede kaotuste koguarv 1,4 miljoni hukkunu ja haavatuni ning lepinguliste sõdurite värbamise tempo ei ole enam langust kompenseerinud. Samal ajal ei välista Euroopa ametnikud mobilisatsiooni väljakuulutamist pärast septembrikuu riigiduuma valimisi, kui suur kaotuste arv püsib.
Z-kanalid nimetavad võimalikuks tähtajaks oktoobrit ja hindavad ajateenistusse kutsumise potentsiaalseks ulatuseks 1,2 miljonit. Kaitseministeerium on omalt poolt alustanud uute värvatute jaoks väljaõppeväljakute ettevalmistamist. kremlile lähedased Reutersi allikad teatavad, et putin valmistub Ukraina-vastase sõja edasiseks eskaleerimiseks.
Njah, ISW arvamus pole uus ja sarnaseid arvamusi on tulnud juba kuid. Varem pole lihtsalt nii mainekas analüütikute grupp sellist arvamust nii jõuliselt avaldanud. Küll on number 1,2 miljonit vist endale uus. Tegelikult oleks nii suure hulga inimeste mobiliseerimine suht keeruline, sest sellisest hulgast päriselt vägi moodustada, eip saa sugugi lihtne olema…
12. venemaa majanduskasv on muutunud tagasihoidlikuks, teatas putin kolmapäeval majanduskohtumisel.
Selle aasta esimese viie kuu jooksul kasvas SKP vaid 0,2%, viitas putin Rosstati statistikale. See on viis korda aeglasem kui eelmise aasta kasvumäär, mil majandus kasvas 1%, ja 20 korda aeglasem kui 2023.–2024. aasta näitajad, mil sõjalise buumi ajal ületas majanduskasv 4% aastas.
Kasvu kiirendamiseks on putini arvates vaja investeeringuid. „Kõige olulisem ülesanne on nüüd käivitada uus investeerimistsükkel ja stimuleerida struktuurimuutusi sisemajanduses,” ütles president.
Kuid praegu kärbivad suurimad riigile kuuluvad ettevõtted, aga ka venemaa rikkaimatele ärimeestele kuuluvad ettevõtted kiiresti kapitaliinvesteeringuid, kurtes langeva kasumi, kallite laenude ja majandustegevuse külmumise üle.
Rosstati andmetel langesid investeeringud esimeses kvartalis 14,3% – see on rekord alates 2009. aastast. „Langus oli peamiselt tingitud suurettevõtete grupi investeerimispiirangutest,” selgitas asepeaminister alexander novak putinile juunis. Tema arvutuste kohaselt kärpisid suurimad ettevõtted oma investeeringuid 307 miljardi rubla (3,3 miljardi euro) võrra.
Näiteks investeeris Novatek Arctic LNG 2 tehasesse peaaegu poole vähem kui aasta tagasi: 46 miljardit rubla versus 87 miljardit. „Põhjused on selged – välised piirangud,” teatas novak. Ka Gazprom koges langust: 376 miljardit rubla võrreldes eelmise aasta 411 miljardiga. venemaa Raudtee on investeeringuid kärpinud kaks aastat järjest; sel aastal on need poole väiksemad kui 2024. aastal.
Rosatomi programm on peaaegu poole väiksem kui eelmisel aastal – üle 900 miljardi rubla 1,66 triljoni asemel, hoiatas riigikorporatsiooni juht Aleksei Lihhatšov. putini kõnega SPIEF-il (Peterburi rahvusvaheline majandusfoorum on iga-aastane venemaa ärisündmus) samal ajal teatas venemaa rikkaim ärimees aleksei mordašov, et tema Severstal on kärpinud selle aasta investeerimisprogrammi veerandi võrra.
putini sõnul on majandus vaatamata kütusekriisi vallandanud naftatöötlemistehaste rünnakutele endiselt stabiilne. Kuid ettevõtetel puudub investeerimiseks võimekus ja sageli ka soov. Ettevõtja roman trotšenko SPIEF-il nimetas peamiseks takistuseks kõrget baasintressimäära, mis õõnestab nõudlust ja muudab laenud kättesaamatuks.
Välisinvesteeringud venemaale ei tule, isegi Hiina ei investeeri venemaa majandusse ning kodumaised investeeringud on külmutatud kõrgete riigiriskide, sanktsioonide ja omandiõiguste tagatiste puudumise tõttu, märgib majandusteadlane Igor Lipsits. „venemaal peaks praegu eraettevõttesse investeerimiseks olema täiesti hull,” selgitab Lipsits, kui see võidakse iga hetk konfiskeerida. Peaprokuratuuri andmetel on võimud alates sõja algusest natsionaliseerinud eraettevõtteid 4 triljoni rubla (44 miljardi euro) väärtuses.
Samas kahaneb ka ettevõtete omakapital, mis oli nende peamine investeeringute allikas: kasum langeb (esimese nelja kuu jooksul 10,3%). „Kahjuks pole meil piisavalt oma raha investeerimisprojektide käivitamiseks,” kurtis Rosteci tegevjuht sergei tšemezov peaminister mihhail mišustinile. „Püüame täiustada uusi mudeleid, hiljuti alustasime kaldhammasrataste tootmist. See tähendab muidugi, et jätkame mõningaid projekte, millesse oleme juba teinud suuri investeeringuid. Me ei plaani uusi,” ütles Rostselmashi omanik konstantin babkin.
See on tüüpiline pilt: keskpanga läbiviidud enam kui 10 000 ettevõtte uuring näitas, et eelmisel aastal olid investeeringud kõigis sektorites suunatud peamiselt tootmisvõimsuse säilitamisele, samas kui kõrge aktiivsus püsis valdavalt sektorites, millel oli valitsuse nõudlus või riiklik toetus, samuti nendes, mis keskendusid impordi asendamisele. Kuid see allikas kuivab kokku: esimese kuue kuu eelarvepuudujääk ulatus ligi 6 triljoni rublani (66 miljardi euroni) ja selle võime majandust toetada väheneb.
Asi pole ainult rahas. Absoluutne ebakindlus pärsib investeerimisisu. Lootused sõja lõppemiseks on purunenud, selle kulud tõusevad lubadustest hoolimata ja makse on tõstetud kaks aastat järjest. Lisaks, hoolimata putini ja rahandusminister anton siluanovi lubadustest säilitada need kuni 2030. aastani, võetakse ettevõtjatelt regulaarselt nende vara ära. „Investeeringud on suuresti seotud usalduse ja paljus tujuga… Ajad võivad olla külmemad, ajad soojemad, aga äri ei unusta kunagi,” arutles Rešetnikov.
13. vene propagandist ja VGTRK sõjakorrespondent jevgeni poddubnõi, kelle Ühtne venemaa eelseisvateks riigiduuma valimisteks kandidaadiks nimetas, omab aktsiaid suuremates lääneriikides, sealhulgas NATO liikmesriikides. Sellest teatas Kommersant, viidates keskvalimiskomisjoni (CEC) avaldatud kandidaatide deklaratsioonidele.
poddubnõid, keda peetakse putinile lähedaseks ajakirjanikuks, loetleb kaheksa Nebius Group N.V. (Holland) aktsiat, neli Apple’i (USA) aktsiat, sama palju The Procter & Gamble’i (USA) aktsiat ja ühe Intel Corporationi (USA) aktsiad, samuti aktsiad Iiri fondides FinEx USA Information Technology UCITS ETF ja FinEx Physically BackedFunds ICAV.
Aastatel 2018 ja 2024 oli poddubnõi presidendivalimistel putini usaldusalune isik. 2024. aasta septembris andis riigipea talle venemaa kangelase tiitli “teenistusülesannete täitmisel üles näidatud julguse ja kangelaslikkuse” eest pärast seda, kui ta sai haavata Ukraina droonirünnakus Kurski oblastis. 2022. aastal sai Poddubnõist ka presidendi Ukraina sõjaveteranide mobiliseerimise ja toetamise töörühma liige. Selle eest, aga ka poddubnõi tegevuse eest VGTRK sõjakorrespondendina, mis oli desinformatsiooni ja kremli-meelse propaganda levitamine, kehtestas EL propagandistile sanktsioonid. Ta on kantud ka Ühendkuningriigi, Kanada ja Austraalia musta nimekirja.
Kehtivate valimismääruste kohaselt ei tohi kandidaat registreerimise ajal omada välismaist vara, välja arvatud juhul, kui selleks on temast sõltumatud põhjused. Kui kandidaat ei saa sellist vara käsutada, on ta kohustatud sellest eelnevalt keskvalimiskomisjoni teavitama ja esitama tõendid, et ta on võtnud kõik vajalikud meetmed eeskirjade järgimiseks.
Ühtse venemaa pressiteenistus teatas, et registreerimise ajaks oli Poddubnõi lõpetanud kõik sammud välismaiste finantsdokumentide võõrandamiseks ja esitanud komisjonile vastavad dokumendid.
14. Alates 1. detsembrist 2026 saavad venemaa naised, kes kaotasid Ukraina sõjas oma ametlikud abikaasad, lasta end riigi kulul kunstlikult viljastada. venemaa riigiduuma võttis neljapäeval vastu vastava seaduseelnõu, teatab RIA Novosti. Dokumendi kohaselt saavad naised, kelle abikaasad hukkusid lahingutegevuses või surid vigastuste tagajärjel, tasuta abistava reproduktiivtehnoloogia protseduure, sealhulgas in vitro viljastamist (IVF) ja kunstlikku seemendamist (välja arvatud asendusemadus).
venemaa naised saavad seda hüvitist kasutada viie aasta jooksul alates oma abikaasa surmakuupäevast, kes oli „SVO” veteran. Nad ei tohi uuesti abielluda. Teine nõue selle ravi saamiseks on surnu notariaalselt kinnitatud nõusolek oma biomaterjali kasutamiseks, mille ta andis oma eluajal. Vastuvõetud seaduse kohaselt osutatakse teenuseid riiklikult tagatud tasuta arstiabi programmi raames ning täpse korra kehtestab venemaa tervishoiuministeerium. Njah, eip usu, et seda aga palju kasutada saaks, sest kipub arvama, et soldatid pole eriti sellele teemale enne sõtta minekut mõelnud ja sestap pigem nn deklaratiivse seadusega tegu ole aga venemaalased on nutikad riigi lolluste ärakasutajad ja küll osatakse dokumendid toetuse saamiseks selliselt seada…
Varem lubasid võimud Ukraina sõjas langenud osalejate abikaasadel kandideerida venemaa ülikoolide riigieelarvelistele kohtadele ilma sisseastumiseksamiteta. See soodustus, nagu ka kunstliku viljastamise puhul, on kättesaadav tingimusel, et abikaasa pärast abikaasa surma uuesti ei abiellu. See võimaldab ülikooli vastuvõttu eraldi kvoodi alusel lahingveteranide leskedele, sealhulgas sõjaväelastele, julgeolekujõudude töötajatele ja teistele kategooriatele. Veteranide abikaasad saavad tasuta õppida ka föderaalsete riiklike ülikoolide ettevalmistusosakondades.
15. Mash teatab, et Moskva oblastis Zvenigorodi lähedal Lutšino küla lähedal kukkus alla vene hävitaja Su-57. Teate kohaselt kukkus lennuk treeninglennu ajal põllule ja piloodil õnnestus katapulteeruda.
venemaa kaitseministeerium kinnitas seda teavet hiljem, täpsustades, et alla kukkus lahingtreeninglennuk. Keegi intsidendis vigastada ei saanud ja maapinnal kahjustusi ei tekkinud. „Lend viidi läbi ilma laskemoonata. Õnnetuse esialgseks põhjuseks on lennuki tehniline rike,” lisas ministeerium.
Kubinka sõjaväelennubaas asub Zvenigorodi lähedal. Uurimiskomitee on algatanud kriminaalasja lennueeskirjade rikkumise eest (kriminaalkoodeksi artikkel 351).
InformNapalm väidab, et Ukraina HUMINT-CYBINT operatsioon manipuleeris venemaa BARS Moskva õhutõrjesüsteemidega nii, et see lasi Moskva piirkonnas alla lennuki Su-57. Grupp väitis, et pealt kuulas treeningvooge, analüüsis süsteemi tarkvara, riistvara, lahinguprotseduure ja haavatavusi ning edastas seejärel oma järeldused Ukraina kaitsejõududele. Ka venemaa Z-kanalid teatasid võimalikust sabotaažist.
Su-57 on venemaa uusim mitmeotstarbeline hävitaja, mis asus õhuvägede teenistusse 2020. aasta lõpus. 2024. aastaks oli toodetud 22 lennukit. Vadim Badekha, Rosteci osaks oleva United Aircraft Corporationi tegevjuht, väitis Ukraina sõjale viidates, et Su-57 on ainus viienda põlvkonna lennuk, mis osaleb reaalsetes lahinguoperatsioonides. putin nimetas seda hävitajat maailma kõige tõhusamaks.
Ukraina relvajõudude peastaap väitis, et 25. aprillil 2026 hävitas mehitamata süsteemide väeüksus Tšeljabinski oblastis Šagoli lennuväljal mitu Su-57 ja ühe hävitaja-pommitaja Su-34.
Su-57 võib saavutada kiiruse 2600 km/h ja kanda kuni 7,4 tonni sõjalist laadungit, sealhulgas õhk-õhk, õhk-maa ja laevatõrjerakette. Ameerika väljaande National Interest andmetel on hävitaja peamiseks omaduseks aga integreerimine droonidega ja võime tulistada hüperhelikiirusega relvi. Ühe Su-57 maksumuseks hinnatakse 35–40 miljonit dollarit ja lennutund maksab 25 000 dollarit.
16. 2026. aasta juunis püstitasid venelased riigist lahkumisega seotud otsingupäringute arvu rekordi. „Можем объяснить” (Võime selgitada, MO) läbi viidud Yandexi ja Google Trendsi andmete analüüsi kohaselt saavutasid päringud nagu „kuhu minna ilma viisata”, „kui kaua passi tegemine aega võtab” ja „väljumisluba” sõja algusest saadik kõrgeima taseme. See huvi hüppeline kasv langes kokku kütusekriisi, Ukraina droonirünnakute ja uue mobilisatsiooni kuulujuttudega.
Näiteks otsiti juunis Yandexis päringut „kui kaua passi tegemine aega võtab” 26 339 korda – see on kogu vaatlusperioodi suurim arv ja 221% rohkem kui 2024. aasta novembris. Google Trendsis saavutas see päring mais esimest korda viie aasta jooksul maksimaalse 100 punkti. Juunis kasvas viisata lahkumise taotluste arv 1251-ni, mis on 118% rohkem kui 2025. aasta veebruaris.
MO märgib, et suurenenud huvi emigratsiooni vastu langes kokku uute raskustega riigist lahkuda soovijatele. Juulis hakkasid Moskva elanikud massiliselt kurtma, et nad ei saa siseministeeriumi kontorites vabade aegade puudumise tõttu rahvusvahelist passi. Lisaks sisaldas FSB piiriteenistuse andmebaas 1. jaanuari 2026 seisuga 8,9 miljonit aktiivset reisikeeldu võlgnikele, mis on 41,5% rohkem kui eelmisel aastal.
kremlile lähedased Reutersi allikad teatavad, et putin valmistub sõja edasiseks eskaleerimiseks. Lääne luure hinnangul on 2026. aasta keskpaigaks vene armee kaotused ulatunud 1,4 miljoni hukkunu ja haavatuni ning lepinguliste sõdurite värbamise määr ei ole enam langust kompenseerinud.
17. Lühiuudised
President Volodõmõr Zelenski kohtub järgmisel nädalal Washingtonis USA presidendi Donald Trumpiga USA-s viibiva senaatori Lindsey Grahami matustel, teatas Suspilne 24. juulil diplomaatilistele allikatele viidates.
Rubio ütleb pärast Filipiinidel lavroviga peetud kõnelusi, et Ukraina ja venemaa rahulepingu saavutamiseks on vaja uusi ideid.
Zelenski ütles, et vallandatud kindralid Sõrski ja Hnatov jäävad uut armee juhtkonda nõustama.
Endine kaitseminister Mõhhailo Fjodorov ütles 23. juulil, et ta ei võta vastu ühtegi president Volodõmõr Zelenski pakutavat ametikohta peale kaitseministri ametikoha.
venemaa nafta- ja gaasitulud selle aasta juulis võivad olla 60% suuremad kui 2025. aasta juulis. Reuters avaldas need arvutused neljapäeval, 23. juulil. Samal ajal on Reutersi analüüsi kohaselt venemaa nafta- ja gaasitulud selle aasta jaanuarist juulini tõenäoliselt 11% madalamad kui eelmisel aastal, ulatudes 4,9 miljardi rublani (54 miljoni euroni). venemaa rahandusministeeriumi andmed juulikuu nafta- ja gaasitulude kohta peaksid avaldatama 5. augustil.
Reuters teatab, et Kasahstan on pärast Musta mere terminalile suunatud droonirünnakut naftatootmist vähendanud. Agentuuri allikate kohaselt sai kõige rängemalt kannatada Tengizi leiukoht, kus tootmine langes enam kui poole võrra – 925 000 barrelilt umbes 406 000 barrelile päevas.
Prantsusmaa võib anonüümsele allikale viidates Prantsuse Euroopa Abi teatel Ukrainas läbi viia oma uue Thundart raketisüsteemi lahingkatsetusi. Ametlikku kinnitust selle kohta pole. MBDA ja Safrani väljatöötatud Thundart on mõeldud Prantsusmaa LRU raketisüsteemi asendamiseks ja HIMARS-i Euroopa alternatiiviks. Raketi esialgne tegevusraadius on umbes 150 km, hilisemas arendusfaasis on plaanis seda suurendada 500 km-ni.
USA sõjavägi teatas, et on rünnanud Iraani sihtmärke 13 ööd järjest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
