Sõja ülevaade: 1594. päev - Kiiev taas rüńnaku all

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 06. juuli 2026:

kõik teised on süüdi ja vist Kostjantõnivkas olukord hoopis paranes.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Jaroslavi naftarafineerimisetehast tabati ja Krimmis plahvatusi jagus, aga voolu mitte.

3. Kursk: muutusteta aga nagu ikka vene pool pommitab „enda käes” olevat küla.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupianskis mõlema poole jalaväge ja Lõmani kandis mõned soldatid kaugele jõudsid.

6. Siversk: vist üht vene poole sillapead vähendatakse.

7. Bahmut: võib-olla on Ukraina omad suutnud muuta pisu protsessi kulgu.

8. Donetsk: õks küla vist kaotati.

9. Lõunarinne: vist muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. kreml teatas, et Trump helistas putinile ja lubas saata USA läbirääkijaid.

12. Financial Times (FT): venemaa ei kavatse alustada rahuläbirääkimisi enne 2027. aastat.

13. kreml teatas, et „SVO” muutus „tõeliseks sõjaks”, kui Lääs hakkas Ukrainat aitama.

14. Taga-Baikali krai elanikele pakutakse kütusekriisi ajal Hiinas tankimist.

15. Türgi kas saatis välja või andis venemaale üle sõjavastase aktivisti Ariadna Litvinova.

16. Lühiuudised

Ukraina on alates 2026. aasta algusest rünnanud venemaa naftatöötlemistehaseid vähemalt 194 korda, mis on 11 korda rohkem kui samal perioodil eelmisel aastal, teatas Financial Times Rochan Consultingule viidates. Analüütikud lugesid mais sõjaaegse rekordi – 16 edukat rünnakut rafineerimistehastele. Kampaania on laienenud naftainfrastruktuurist laiemaks strateegiliseks pingutuseks venemaa süsteemide vastu.

Kokku registreeriti viimase ööpäeva jooksul 256 lahingukokkupõrget. Koos isikkoosseisu ja soomuse kaotamisega oli vist üks tihedamaid surve päevi. Veel ei tea, kas tugevalt tõussnud soomuse kaotus näitab nende osalust jalaväelaste halli alase toomisel (taksoteenus) või üritatakse neid jälle rünnaku toetuseks kasutada või alade puhastamiseks. Kuigi väga tugev väikeste gruppide edasi saatmine jätkus kasvanud mahus üle keskmise, siis tundub, et mõnes lõigus on siiski Ukraina omad suutnud pisu initsiatiivi haarata ja hakanud selle käigus varasemalt kaotatud positsioone tagasi saama. Veel ei julge liialt optimistlik olla aga suundumus pole paha. Vist ei ole üllatus, et kõige tihedam lõik oli Slovjanski poole nii Siverski kui Bahmuti suunalt, kus ka hoopis Ukraina omade edenemise tuvastas.

Eile viis vaenlane läbi 96 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 292 juhitavat pommi. Lisaks kasutati 8825 kamikaze-drooni ja viidi läbi 2913 kaudtulelasku, sealhulgas 37 mitmikraketiheitjatega. Ikka on vene poolel nirusti nii kaudtule kui muu tagalatoetuselemendi kaotustega.

1. Pühapäeva, 5. juuli pärastlõunal ja õhtul algatasid venemaa väed Zaporižjale õhurünnakuid. Zaporižja õhurünnak viidi läbi kahe liugpommiga, teatas Zaporižja oblasti sõjaväevalitsuse (OVA) juht Ivan Fjodorov Telegramis. Rünnakutes hävitati eramuid ja kahjustati 35 korterit mitmekorruselises hoones. Hukkus üks inimene ning 13 inimest said põrutust ja šrapnellhaavu, sealhulgas 14-aastane poiss ja 89-aastane naine.

Eilse varahommikuse rünnaku käigus Hersonis sai vigastada kaks inimest. Regionaalse erioperatsioonide miilitsa Telegrami kanali teatel diagnoositi ühel haavatul, 44-aastasel mehel plahvatusvigastus ja šrapnellhaavad käes. Tšernigivi oblastis hävis päevasel ajal postisorteerimiskeskus, teatas ettevõte oma Telegrami kanalil.

Ka Harkivi oblast sattus tule alla.

Harkivi oblastis Bohoduhivi linnale suunatud rünnakus hukkus kaks inimest, teatas Harkivi erioperatsioonide miilitsa juht Oleg Sinegubov täna pärastlõunal Telegramis. Kaks kohalikku elanikku said haavata, lisas piirkondlik prokuratuur. Veel üks inimene hukkus Izjumi linnale suunatud raketirünnakus, kirjutas Sinegubov. Kolm naist said haavata ja haiglasse viidi. Samuti hävis bensiinijaam ja viis autot sai kahjustada.

Harkivi rünnati sel päeval kaks korda. Hommikul tabas droon bensiinijaama, millele järgnes veel üks rünnak. Plahvatustes said haavata kolm naist ja üks mees ning vigastada sai ka 18-aastane naine. Kõik nad vajasid haiglaravi.

5. juuli õhtul ründasid vene väed ründedroonidega Odessat, vigastades 23-aastast meest ning kahjustades eramuid ja kortermaju.

Esmaspäeva, 6. juuli öösel ründas venemaa armee Ukraina pealinna ballistiliste ja tiibrakettide ning ründedroonidega, teatas Ukraina õhuvägi. Kiievi linna sõjaväevalitsuse juhi Tõmur Tkatšenko sõnul hukkus venemaa rünnakus vähemalt seitse inimest.

Tulekahjud ja häving Kiievi mitmes linnaosas. Kiievi linnapea Vitali Klitško sõnul sai rünnakus vigastada vähemalt 24 inimest, kellest 14 viidi haiglasse, sealhulgas kaks last.

Kiievi loodeosas Podilskõi rajoonis hävis osaliselt elamu. „Inimesed on lõksus 7.–9. korrusel,” ütles Klitško. Samas piirkonnas kukkus rusu teisele elamule ja garaažiühistule. Linnapea selgitas hiljem, et Podilskõi rajoonis asuvast hoonest, kus tulekahju puhkes, päästeti 15 inimest. „Ülemistelt korrustelt päästeti kolm naist ja kuus last,” teatas Klitško.

Kaguosas Darnõtski rajoonis said elamud kahjustada kolmes kohas ning pealinna edelaosas Holosijivi rajoonis puhkes tulekahju viiekorruselises hoones, ütles linna sõjaväevalitsuse juht Tkatšenko.

Hommikused uudised kirjutavad, et Kiievis võib hukkunute ja vigasaanute arv veel tõusta…

2. venemaa ametisse nimetatud ametnik vladimir saldo väitis eile, et kõik okupeeritud Hersoni oblasti linnad on täielikult või osaliselt elektrita. Ta ütles, et energeetikatöötajad ja päästeteenistused on juba kohapeal ning töötavad elektri võimalikult kiire taastamise nimel.

Ukraina sõjavägi korraldas 6. juuli öösel rünnaku venemaa linnale Jaroslavlile, väidetavalt ründades linna naftatöötlemistehast, teatasid venemaa meediakanalid Telegramis. Kohalike elanike sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotel on väidetavalt näha naftatöötlemistehase piirkonnast tõusvat suitsu. Tekkinud kahju ulatus polnud kohe selge. Jaroslavli naftatöötlemistehas, mis asub Moskvast umbes 250 kilomeetrit kirdes ja Ukraina piirist umbes 700 kilomeetrit, on sageli olnud Ukraina rünnakute sihtmärgiks. Viimane rünnak rafineerimistehasele toimus vaid nädal varem, 28. juunil.

Okupeeritud Krimmis toimub palju plahvatusi. Ukraina droonid ründavad poolsaart.

Okupeeritud Krimmis rünnaku all on Tavritšeskaja soojuselektrijaam. Samuti on teatatud plahvatustest Simferoopolis ja Džankois.

Kohalikud teated kirjeldasid elektrikatkestusi Simferoopoli rajooni osades osades ja pingekõikumisi Džankois ja selle ümbruses. Ka Sevastoopolis polnud hommikul voolu.

Krimmis asuvas Hvardiiske õhuväebaasis teatati kahest plahvatusest.

Teine Vene Ka-52 helikopter kukkus Ukraina droonidega peetud lahingus alla. Vene allikate väitel põrkas helikopter kokku droonijäänustega.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

Mõropilja, Sumõ oblast: RU 41. motolaskurrügement pommitas Ukraina UAV juhtimiskeskusest. Juba kaks kuud näitavad vene poole kaardid, et küla on vene poolel vallutatud.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: nii ja naa.

Kupjanski linnas (Oskili jõe läänekaldal olevast osast) tuleb vaid videosid, kuidas kummagi poole droonid töötlevad linna, nii hooneid kui seal liikuvaid sõdureid. Pisu on teadmatus jooksvast seisust Oskili jõest idas olevate alade seisust, kas seal on veel püsivaid Ukraina possasid või piirdutaksegi reididega (korraks sisse ja siis välja).

Huvitaval kombel suutsid mõned vene soldatid jõuda päris sügavale (Prišibi külani) ning isegi ületada Donetsi jõe Lõmani kandis. Olla nad küll droonirünnakus otsa leidnud aga kas kõik, on selguseta ja pisu murelikuks teeb nii kaugele jõudmine koos laia jõe ületusega selle käigus. Lõmanis peaks vähemalt enamust linna kontrollima Ukraina omad.

6. Siversk: tundub pisu olukorra paranemise moodi.

Ukraina vägede kohalolekut Malnõikva küla lähistel kirde ja ida pool nii Siverski Donets-Donbass kanali mõlemal kaldal kinnitab vene poole kaudtule ja droonide töötlus ning võimalik, et vene poole vähemalt üks sillapea seal võib olla kahanemas. Vähemalt hetkel võivad olla võimalikud toetusteed Ukraina kontrolli all takistamaks sinna uute vene soldatite lisandumist ning veel seal olevate soldatite varustamist.

7. Bahmut: vene väed koordineerisid ja avaldasid kõik oma Kostjantõnivkast tehtud lipu heiskamise videod korraga, öeldes, et nad on linna vallutanud. Sellele vastuseks: Ukraina 19. armeekorpuse sõdurid filmivad end Kostjantõnivka kesklinnas, mis on vastuolus venemaa väidetega linna vallutamise kohta. Erinevad infokillud linnast näitavad, et kuidagi on kuni põhjaservast kesklinnani tihenenud Ukraina possad ja vene poole omad hoopis vähenenud…

Lisaks on Ukraina omad suutnud linnast väljas vähemalt lääne poolel saada tagasi kontrolli isegi Stepanivka küla üle.

Kas siinses sektoris on tegu püsivama olukorra muutusega või mitte, näitab vast lähitulevik…

8. Donetsk: üle pika aja saab ühe vene poole edenemise siiski kirja panna ning vist Vasõlivka küla kaotati (asub Hrõšhõnest loodes).

9. Lõunarinne: vist muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. USA iseseisvuse 250. aastapäeval helistas USA president Donald Trump Vladimir putinile, et arutada Ukraina sõda. Sellest teatas venemaa presidendi nõunik juri ušakov. Tema sõnul kinnitas Trump oma valmisolekut aidata kaasa vaenutegevuse kiirele lõpetamisele ja kriisi rahumeelsete lahenduste otsimisele. Tema eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner jätkavad vahenduspüüdlusi ja on valmis sobival ajal Moskvasse tulema. ušakov märkis ka, et just nende Ameerika partnerid tuli välja ettepanekuga pidada presidentide vahel vestlus USA jaoks nii olulisel kuupäeval, ja see ütleb palju.

2. juulil ütlesid kremlile lähedased allikad New York Timesile, et Moskva ootab innukalt dialoogi jätkamist Witkoffi ja Kushneriga, kelle kaudu putin loodab jätkuvalt saavutada soodsad tingimused sõja lõpetamiseks Ukrainaga. Ameerika ametniku sõnul ei ole Trumpi esindajad aga valmis putiniga fotovõimaluse jaoks reisima ning uusi arutusküsimusi pole tekkinud, kuna putin on tagasi lükanud kõik Kiievi üleskutsed rahuläbirääkimisteks või vaenutegevuse piiramiseks.

ušakovi sõnul teavitas putin Trumpi Kostjantõnivka vallutamisest Ukraina Donetski oblastis ja lubas jätkata võitlust, kuni ta on kindlustanud kogu Donbassi. „Ükskõik kui palju Kiievi režiim klammerdub ülejäänud kindlustatud alade külge, vallutab meie armee need kindlasti,” tsiteeris ušakov venemaa presidenti. Ukraina aga eitab Kostjantõnivka kaotust.

putin ütles oma nõuniku väitel Trumpile ka, et ta on endiselt avatud diplomaatilisele kokkuleppele, kuid ainult rangelt arvestades venemaa tuntud ja põhimõttelisi lähenemisviise. Ta omistas läbirääkimiste edusammude puudumise Ukraina ja Euroopa riikide positsioonile, kes tema sõnul panustavad konflikti pikendamisele ja isegi eskaleerimisele. putin ütles Trumpile ka, et venemaa relvajõud liiguvad enesekindlalt edasi, vabastades ühe asustatud piirkonna teise järel, kuid Euroopa sõjapartei põhineb valel ettekujutusel üldisest olukorrast ja olukorrast kokkupuutejoonel, lõpetas ušakov.

Enne vestlust putiniga rääkis Trump Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Zelenski õnnitles Ühendriike iseseisvuspäeva puhul ja tänas neid toetuse eest sõjas venemaaga. Zelenski sõnul arutasid nad vestluse käigus olukorda rindel ja diplomaatilisi pingutusi. „Selle sõja lõpetamiseks on reaalne väljavaade ja Ameerika otsusekindlus on määrav,” rõhutas ta. Zelenski teatas ka, et on nõustunud kohtuma Trumpiga isiklikult NATO tippkohtumisel Türgis 7.–8. juulil. Saabus ka kinnitus, et kohtumine toimub.

12. FT teatab Moskva allikale viidates, et venemaa ei osale Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimistel tõenäoliselt enne 2027. aasta veebruari. Märgitakse, et putin loodab kogu Donbassi 2026. aasta lõpuks vallutada.

Briti väljaanne Financial Times (FT) teatas laupäeval, 5. juulil, viidates Moskva allikale, kes osales aruteludes suletud diplomaatiliste kanalite kaudu, et venemaa ei osale tõenäoliselt sisulistes läbirääkimistes Ukraina sõja lõpetamiseks enne 2027. aasta veebruari.

See tähtaeg võib olla seotud putini korraldusega vallutada Donetski oblasti ülejäänud osa 2026. aasta lõpuks. Seda on varem öelnud Ukraina president Volodõmõr Zelenski ning mitmed Ukraina luurega tuttavad ja venemaa juhiga suhelnud allikad jagasid seda teavet ka FT-ga.

venemaa delegatsioon ütles varem rahuläbirääkimistel USA poolele, et nad peavad saama Ukraina nõusoleku suurte järeleandmiste tegemiseks, teatab ajaleht, viidates aruteludes osalenud Ukraina kõrgetele ametnikele. Ajalehe allikad usuvad, et kolmepoolsete kõneluste jätkumine USA-ga enne suve lõppu on ebatõenäoline.

Ka Moskva allikas kinnitas FT ootust venemaa poole järeleandmistele. „venelaste eelistatud variant on endiselt stsenaarium, kus ameeriklased ‘esitlevad’ neile Ukrainat. Nad ei vihja ühelegi järeleandmisele. Nad kordavad jätkuvalt samu eesmärke… Nende läbirääkimispositsioon tähendab sisuliselt seda, et läbirääkimisteks pole alust,” ütles ta.

Ukraina viib läbi droonirünnakuid enneolematu intensiivsusega

FT kirjutab Ukraina droonirünnakute enneolematust intensiivsusest venemaa piirkondade vastu, mis on viinud kümnendite tõsiseima kütusekriisini venemaal. Väljaanne viitab Poola analüütilise grupi Rochan Consulting andmetele, mille kohaselt viis Kiiev mais läbi 16 edukat rünnakut venemaa naftatöötlemistehastele – see on ühe kuu rekordarv. Alates 2026. aasta algusest on venemaa naftatöötlemistehaseid rünnatud vähemalt 194 korda – 11 korda rohkem kui eelmisel aastal.

venemaa kaitseministeeriumi andmetel peeti 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul kinni venemaa territooriumi kohal ja okupeeriti Ukraina kohal ligi 70 000 Ukraina drooni, millest pooled toimusid viimase kahe kuu jooksul. Võrdluseks näitab statistika, et jaanuaris ja veebruaris peeti kinni mitte rohkem kui 6000 drooni kuus. Viidates neile andmetele, märgib FT, et rünnakutes osalevate droonide arvu suurenemine avaldab venemaa õhukaitsesüsteemile enneolematut koormust, raskendades kriitiliste energia- ja sõjaliste rajatiste kaitsmist.

Märgitakse, et USA edastatud luureandmetel oli oluline roll Ukraina droonirünnakute täpsuse parandamisel. Eelkõige aitas Washington Kiievil valida optimaalseid droonide lennumarsruute ja vältida õhukaitsesüsteeme, ütlesid Ukraina kõrgemad ametnikud FT-le. Lisaks suutis Ukraina oma rünnakute intensiivsust suurendada tänu mehitamata õhusõidukite tootmise olulisele suurenemisele ja nende juhtimissüsteemide täiustamisele.

13. venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov teatas, et Lääs on süüdi selles, et Ukrainas toimunud „erioperatsioon” on eskaleerunud sõjaks, mis on nüüdseks kestnud viiendat aastat. Ta kinnitas, et kui Kiiev poleks NATO-lt abi saanud, poleks konflikt selliste mõõtmeteni eskaleerunud, kuid nüüd käib tõeline sõda.

„Kõik algas erioperatsioonina. See jätkub sõjana, sest Kiievit toetavad Berliin, Pariis, Haag, Oslo ja kahjuks ka Washington,” ütles peskov intervjuus propagandist pavel zarubinile.

Ta selgitas, et NATO riigid aitavad Ukraina sõduritel kogu oma taristu, sealhulgas satelliitide kaudu sihtida välismaiseid relvi venemaa sihtmärkidele. „Kiievi režiim on nendes oludes võimeline kõigeks,” märkis peskov.

Kieli Maailmamajanduse Instituudi andmetel eraldasid Ameerika Ühendriigid venemaa sissetungi algusest 2022. aastal kuni jaanuarini 2026 Ukrainale ligikaudu 114,6 miljardit eurot abi, samas kui Euroopa riigid eraldasid ligikaudu 270 miljardit eurot. Lääneliitlased varustavad Ukraina relvajõude ka luureandmetega.

„SVO” on nüüdseks kestnud kauem kui Esimene maailmasõda ja Suur Isamaasõda. Washingtonis asuva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) andmetel oli venemaa kaotused 2026. aasta juuniks ulatunud 1,4 miljonini, sealhulgas kuni 450 000 hukkunut. 3. juuliks oli nimeliselt tuvastatud üle 230 600 hukkunu.

Lisaks tõusis CSIS-i andmetel 2026. aasta esimesel poolel venemaa ja Ukraina kaotuste suhe 8:1-ni, võrreldes suurema osa sõjast olnud suhtega 2:1–3:1. Analüütikute sõnul muutsid Ukraina relvajõud peamiselt droonide massilise kasutamise tõttu igakuiselt teovõimetuks 30 000–34 000 vaenlase sõdurit, ületades uute lepinguliste sõdurite värbamise määra – umbes 27 000 kuus. venemaa sõjaväelaste kaotuste arv Ukrainas on juba enam kui üheksa korda suurem kui Nõukogude Liidu ja venemaa kokkuvõetud kaotused sõdades alates 1945. aastast.

Vaatamata neile tohututele kaotustele on analüütikute sõnul venemaa edasiliikumine nüüdseks praktiliselt seiskunud. Donetski oblastis on keskmine edasiliikumise tempo 50–90 meetrit päevas. See on üks aeglasemaid edasiliikumise temposid sõdades viimase sajandi jooksul.

2026. aasta kevadel, esimest korda pärast 2024. aasta augustit, loovutasid venemaa väed rohkem territooriumi kui vallutasid: aprillis ja mais ulatusid netokaotused ligikaudu 400 ruutkilomeetrini. Praegu kontrollib venemaa ligikaudu 118 000 km² ehk ligikaudu 20% Ukrainast, millest 75 000 km² vallutati pärast 2022. aasta veebruari.

14. Veebisaidi „Осторожно, новости” (Ettevaatust, uudised) andmetel on Taga-Baikali krai linnade jututubades ilmunud kümneid kuulutusi, mis pakuvad autode tankimise teenuseid Hiinas. Seda teenust on pakutud kütusepuuduse ajal. Täpsemalt lubatakse Taga-Baikali ja Tšita elanikele võimalust sõita oma autodega Mandžuuriasse Hiinas, tankida ja omanikele tagastada.

Kuulutustes on kütusehinnad vahemikus 66 rubla liitri diislikütuse eest (jüaanides makstes) kuni 97 rubla liitri AI-95 bensiini eest. Samuti saab tankida kuni 10-liitriseid kanistreid, kuid nende eksport läbi Hiina tolli pole garanteeritud.

Taga-Baikali krais on alates 25. juunist olnud tõsine kütusepuudus. Piirkonnas on kehtestatud kõrgendatud valmisoleku seisukord, kus bensiini müük üksikisikutele on piiratud 15 liitriga päevas ja bensiinijaamades tekivad kilomeetrite pikkused järjekorrad, mis on nähtavad isegi kosmosest.

1. juulil kirjeldas Taga-Baikali krai valitsus kütusevarustuse olukorda kui äärmiselt pingelist. Regionaalkuberner aleksandr osipov ütles, et inimesed ootavad bensiini päevadel ja öödel, lubades kehtestada elektroonilised järjekorrad, kaasata politseid aktiivsemalt korda bensiinijaamades ning korraldada sooja toidu ja vee kohaletoimetamist.

Kütusekriisi vastase võitluse osana plaanis piirkondlik juhtkond piirata ka kõigi veoautode, välja arvatud kütuseveoautode liikumist piirkonnas ja läbi Zabaikalski piiripunkti, mis on Hiinast tulev peamine imporditee. Pärast föderaalvõimude sekkumist need plaanid aga tühistati.

Juuliks olid Ukraina rünnakutest naftatöötlemistehastele põhjustatud bensiini ja diislikütuse tarnehäired mõjutanud praktiliselt kogu venemaad. Reutersi andmetel kehtivad ametlikud kütusemüügi piirangud 41 piirkonnas.

Varem teatati, et venelased on hakanud Kasahstani bensiini järele reisima, sundides sealseid võime karmistama piirikontrolli, et takistada kütuseeksporti. Mobiilpatrullid tegutsevad piirialadel ööpäevaringselt ning tsisternautod ja kütuseveokid läbivad põhjalikke kontrolle. Kasahstani rahandusministri asetäitja Jeržan Biržanovi sõnul on viimase kahe päeva jooksul kontrollpunktides peatatud 61 katset eksportida lisapaakides ja -kanistrites üle kolme tonni kütust.

Kasahstanis maksab bensiiniliiter umbes 300–350 tenge (45–55 rubla), samas kui AI-95 keskmine hind venemaal on 74,4 rubla liitri kohta. Samal ajal ületab kütusekriisi ajal kütuse hind mõnes bensiinijaamas juba 100 rubla. 0,012 euro senti saab ühe rubla eest.

15. Türgi võimud on saatnud 24-aastase aktivisti Ariadna Litvinova venemaale välja. Teda otsiti armee diskrediteerimise eest, kuna ta kirjutas Peterburis Palee väljakul asuvatele reklaamtahvlitele sõjameelset grafitit. Sellest teatas pühapäeval, 5. juulil Telegrami kanal „Prison Advocate”, mida oma kirjelduse kohaselt juhib inimõiguslaste meeskond.

„4. juulil 2026 saadeti Türgi Vabariigis kinni peetud Ariadna Litvinova venemaale välja. Talle oli varem esitatud süüdistus venemaa kriminaalkoodeksi artikli 214 (vandalism) alusel. Tema teod liigitati hiljem venemaa kriminaalkoodeksi artikli 280.3 alusel. Ta on venemaa Föderatsioonis tagaotsitav alates 4. veebruarist 2026,” seisab projekti väljaandes.

Naine viidi Moskva Vnukovo lennujaama, kus ta kinni peeti, ütlesid Prison Advocate’i esindajad Poola venekeelsele veebisaidile „Vot Tak”. „Muidugi pole meil temaga mingit kontakti. Suure tõenäosusega saadetakse ta nüüd kinnipidamiskeskusesse,” lisasid advokaadid.

Litvinova saadeti välja, mitte ei antud välja.

Mediazona märgib, et Prison Advocate kajastab Litvinova väljasaatmist, mitte tema väljaandmist venemaa poole palvel. Esimene menetlus viiakse läbi Türgi seaduste rikkumise juhtudel. Pole täpsustatud, milliseid seadusi aktivist rikkus.

Kui väljaandmine on tõepoolest kõne all, siis, nagu Insider välja toob, on see esimene avalikult teadaolev juhtum, kus Türgi annab venemaale üle isiku, keda kiusatakse taga vägivallatu sõjavastase protesti eest.

Litvinova tagakiusamine venemaal

Aktivisti süüdistuse esitamist ajendas Mediazona teatel asjaolu, et ta kirjutas 24. veebruaril 2025 venemaa sõjaväelasi kujutavatele tänavareklaamidele pihustiga sõnad „Mõrvarid”, „Rahu Ukrainale” ja „Vabadus poliitvangidele”.

Järgmisel päeval määrati Litvinovale 50 000 rubla suurune trahv halduskorras armee diskrediteerimise eest ja ta võeti vandalismi kriminaalsüüdistuse alusel vahi alla. 19. märtsil 2025 asendati tema eelvangistus teatud tegevuste keeluga ning augusti lõpus lahkus ta Türki, kus elab tema isa.

16. Lühiuudised

Kas suhtumise muutus on päriselt?: USA asepresident J. D. Vance ütles, et venemaa on olukorras, kus tema pealetungioperatsioonid ei saavuta lahinguväljal peaaegu mitte midagi. Ta ütles, et Ukraina edu aitab luua sõja lõpetamiseks vajalikke tingimusi ning väitis, et ukrainlased peaksid võimalikult palju keskenduma kaitsele, sest venemaa maksab iga ruutkilomeetri eest kallilt.

Mali tuareegi mässulised tulistasid väidetavalt Gaost saabunud vene konvoile suunatud varitsusrünnaku käigus alla venemaa Aafrika korpuse Mi-24 ründekopteri. Kohalikud kanalid ja Sputnik teatasid, et vene sõjaväelased võeti kinni, samal ajal kui venemaa saatkond evakueeris väidetavalt personali ja pidas läbirääkimisi nende vabastamiseks.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles, et tema arvates ei vaja Ukraina enam Tauruse rakette (njah…). Ta tõi näiteks Ukraina tõhusad droonirünnakud venemaa taristule, sealhulgas naftatöötlemistehastele ja logistikaobjektidele, öeldes, et rindejoon on enamasti stabiilne, kontaktjoones pole olulisi muutusi, kuid mõlemal poolel on suured kaotused.

Rahvusvahelise uudisekünnise ületas: Enamik Eestis paiknevatest Ameerika vägedest on riigist lahkunud seoses USA sõjalise kohaloleku kavandatud läbivaatamisega Euroopas.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.