Sõja ülevaade: 1591. päev – nii Slovjanskile kui Kramatorskile vene pool lähemale sai
Avaldatud: 3 juuli, 2026Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. juuli 2026:
nii Slovjanskile kui Kramatorskile vene pool lähemale sai ja kipub olema tavapärane, et venemaal tanklate järjekorra pikkusi mõõdetakse kilomeetrites.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: kaks küla kaotati.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa riigiduumale on esitatud seaduseelnõu, mis kehtestab korrumpeerunud ametnikele surmanuhtluse.
12. „Kriis alles algab.” Bensiinipuudus venemaal võib kesta kuid, kui enam ei pommitataks.
13. nabiullina teatas digitaalse rubla kasutuselevõtust 1. septembril.
14. Lühiuudised
venemaa lubab madalama kvaliteediga bensiini tootmist, kuna Ukraina rünnakud piiravad kütusevarustust. Vastavalt 2. juulil avaldatud valitsuse määrusele lubab venemaa naftatöötlemistehastel üle kogu riigi toota madalama kvaliteediga Euro-3 standarditele vastavaid kütusetooteid. Kipub kahtlustama, et uuematal autodel võib tekkida seetõttu tõrkeid ja kuidas nende garantiiga saab olema, eip vist hetkel oska vastata keegi…
Okupeeritud Krimmis on bensiinihinnad hüppeliselt tõusnud 260 rublani liitri kohta, võrreldes kriisieelse venemaa keskmisega, mis oli umbes 70. See on umbes 2,93 eurot liitri kohta, mis on umbes 71% kõrgem EL-i keskmisest, kõrgem kui Taanis ja üle 3,3 korra kõrgem USA keskmisest bensiinihinnast.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 273 lahingukokkupõrget. Koos isikkoosseisu kaotustega on kahjuks näha, et väike langus oli vist ajutine näha ja keskmisest kõrgem surve seni jätkub ning arvata võib, et selline tihe kõikjal surumine seob liialt Ukraina niigi vähemuses olevaid üksusi ning kohatine läbikulumine (aga ka vähese isikkoosseisu hoidmine) hakkab tooma pisu enam vene poole edenemisi. Õnneks kuskil rinde kokkukukkumist ei prognoosi ning näeb tuntavalt maa hinna tõusu kaotatud soldatitega arvestades (ok, tehnika ka lisaks).
Kui Harkivi suunal pikalt juba keskmisest tihedam surve pole edu toonud, siis kahjuks Slovjanski suunal tippu jõudnud surve (vist 1 rindekilomeetri kohta enim kontakte) aga tekitab murdehetki. Miks hetkel seisab Kostjantõnivka kandis vene poole edenemine, eip teagi, eks vast paljude asjaolude koosmõju, millest vast üks vene üksuste kiire läbikulumine, sest siin sektoris on kontaktide arv kuidagi suurelt kõikuv. Pokrovski ja Huljaipole suund ikka tihe, aga eip vene poole edenemisi tuvasta.
Eile sooritas vaenlane kaks raketirünnakut 75 raketiga ja 101 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 299 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 10 168 kamikaze-drooni ja viisid läbi 3149 kaudtulelasku, sealhulgas 46 mitmikraketiheitjaga. Õnneks pole vene poole tapjadroonide arv siiski suurt tõusu mõne aja jooksul enam teinud. Kõik muu ka tavapärane ning jätkuvalt on kõrged nii kaudtulevahendite, eritehnika, õhutõrje kui muu tagalatoetuselemendi tabamiste arv.
1. 2. juulil avaldatud uuendatud andmete kohaselt hukkus Kiievis 1. juuli hilisõhtul alanud mitmete raketi- ja droonirünnakute tagajärjel vähemalt 27 inimest ja sai vigastada 91 inimest. Samuti said kahjustada mitmekorruselised hooned, kiirabijaam ja hotell. Tänane 3. juuli on Ukraina pealinnas kuulutatud leinapäevaks selle sõja algusest saadik linna vastu toimunud kõige ulatuslikuma rünnaku ohvrite mälestuseks.
venemaa kaitseministeerium teatas, et venemaa relvajõud ründasid Kiievit pikamaa ja ülitäpsete relvadega – vastuseks väidetavalt tsiviilinfrastruktuuri vastu suunatud terrorirünnakutele. Samuti teatasid nad, et Kiievis ja selle ümbruses tabati sõjatööstuse rajatisi ning kütuse- ja energiaettevõtteid ning Dnipropetrovski, Poltaava, Tšerkassõ, Tšernihivi ja Kiievi oblastis sõjalennuväljade infrastruktuuri. Njah…
venemaa jätkas 2. juuni päeval ja õhtul rünnakuid üle Ukraina, teatasid kohalikud võimud. Täpsemalt tabasid rünnakud Hersoni, Zaporižjat ja Dnipropetrovski oblastit. Hukkunute ja vigastatute arv on suur.
Sumõ oblastis Romnõi kogukonnale 3. juuli öösel toimunud venemaa rünnaku hukkunute arv on tõusnud neljani, sealhulgas ema ja tema noor tütar. Piirkonna juhi avaldus: „Romnõi kogukonnas pärast venemaa öist rünnakut on hukkunute arv tõusnud neljani. Uuendatud teabe kohaselt ründas vaenlane ründedrooniga kortermaja. Löök põhjustas ulatusliku tulekahju. Kahjuks hukkusid kaks naist, eakas mees ja väike laps.” Grigorov täpsustas, et tüdruk oli alla kaheaastane. Ta suri koos emaga.
Hersoni keskosas hukkus 41-aastane mees tsiviilsõidukile suunatud rünnakus päevasel ajal, teatas Hersoni oblasti sõjaväevalitsuse (VRA) juht Oleksandr Prokudin oma Telegrami kanalil. Meditsiiniasutusele suunatud rünnakus hukkus 63-aastane arst ja õde sai vigastada.
Prokudini sõnul suri õhtul veel üks kohalik elanik pärast seda, kui ta niites muru sattus lõhkekehadele. VRA juht teatas regulaarselt droonirünnakutest vähemalt kella 22.35-ni kohaliku aja järgi, kusjuures vähemalt üks rünnak tabas Hersoni naftatöötlemistehase (ORP) piirkonda. Zaporižjas toimunud rünnakutes sai vigastada seitse inimest.
Zaporižjas tabasid õhurünnakud elamut, kaupluse ladu, Nova Poshta sorteerimiskeskust ja spordikeskust. Zaporižja erioperatsioonide osakonna juhi Ivan Fjodorovi Telegrami kanali teatel sai vigastada seitse inimest, sealhulgas 6-, 7-, 12- ja 16-aastased lapsed. Ta teatas rünnakuohust vähemalt kella 22.48-ni kohaliku aja järgi.
2. juulil Dnipropetrovski oblastis toimunud õhurünnakutes hukkus kaks inimest, sealhulgas seitsmeaastane tüdruk. Dnipropetrovski oblastis sai 2. juulil õhurünnakutes vigastada veel üheksa inimest, sealhulgas 11-aastane tüdruk ja 14-aastane poiss, teatas Dnipropetrovski erioperatsioonide osakonna juht Oleksandr Ganža oma Telegrami kanalil. Tema sõnul tabas piirkonda umbes 40 droonirünnakut, suurtükiväe-, õhupommi- ja raketirünnakut. Kahjustada said kortermajad, eramud, kool ja autod. Rünnakud Mõkolavi ja Rivne oblastis, Harkivis, Sumõs ja Kramatorskis.
Mõkolavi oblastis hukkus üks ja seitse inimest sai vigastada Shahedi droonirünnakus bensiinijaama lähedal, teatas piirkondliku eriüksuste juhi Vitali Kim Telegrami postituses. Muuhulgas hävis bensiinijaama hoone ning kahjustati eramuid ja autosid.
Rünnati ka Harkivit. Üks rünnak tabas kõrghoonet ja linnas sai vigastada kolm inimest, teatas linnapea Ihor Terehhov oma Telegrami kanalil. Kahjustada sai ka bensiinijaama hoone ja mitu autot. Sumõ linna rünnati kolme juhitava õhupommi abil. Kohaliku eriüksuse juhi Oleg Grigorovi Telegrami kanalil teatel pöördus arsti poole üksteist inimest, sealhulgas kolm last. Ta ütles, et elamurajoonis asuv kool sai märkimisväärset kahju. Rünnaku ajal lapsi kohal ei olnud, kuid kaks töötajat said vigastada. Kaks inimest – autojuht ja postiljon – said vigastada, kui droon postiautot tabas.
Ukraina riikliku eriolukordade teenistuse teatel sai Donetski oblastis Kramatorski linnas vigastada veel üks inimene, kui mehitamata õhusõiduk sõitis autole otsa.
venemaa õhurünnak hävitas Kiievis Ukraina Punase Risti lao, hävitades üle 320 000 humanitaarabi ja -varustuse ühiku. Kahjude hulka kuuluvad generaatorid, meditsiiniseadmed ja strateegilised hädaabivarud, mille väärtus on üle 79 miljoni Ukraina grivna.
2. venemaa võimud süüdistavad Ukrainat kuu aja jooksul juba teises droonirünnakus Valgevenest Lõuna-venemaale teel olnud reisibussi vastu. venemaa uurimiskomitee avalduse kohaselt, mis avaldati poolteist tundi pärast rünnaku esialgsete teadete ilmumist, leidis intsident aset 2. juuli pärastlõunal Brjanski oblastis Zlõnkovski rajoonis Krasnõi Kameni küla lähedal asuvas parklas. „Sel hetkel ründas turismibussi mehitamata õhusõiduk ja lõhkeseadeldis plahvatas sõiduki lähedal. Selle kuriteo tagajärjel said vigastada kaks bussijuhti, kes mõlemad olid Valgevene Vabariigi kodanikud,” väidab uurimiskomitee. Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu desinformatsiooni tõkestamise keskus nimetas venemaa avaldusi Valgevene bussi teise rünnaku kohta valelipu provokatsiooniks ja rõhutas, et Moskva üritab Valgevenet Ukraina-vastasse sõtta tõmmata.
Ukraina sõjavägi olevat 3. juuli öösel rünnaku korraldanud venemaa linnale Belgorodi, tabades energiaseadmete tehast, teatasid venemaa Telegrami meediakanalid. Sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotel on väidetavalt näha Energomash Belgorodi tehasest – venemaa energiavarustusahela võtmetootjast – väljuvaid leeke. Tehas toodab väidetavalt seadmeid venemaa elektrijaamadele, aga ka nafta- ja gaasisektorile ning muid materjale.
venemaa lennundusega seotud kanal Fighterbomber kinnitas, et venemaa kaotas Ka-52 ründekopteri, väidetavalt koos meeskonnaga.
Melitopoli ja Krimmi kandis kostus plahvatusi.
Donetski ringteel ja sealsetes rekkaparklates häving jätkus.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: värskeid uudiseid polnud. Kõlaks ringleb, et Ukraina omad võivad olla jõudnud Lõmanist tunduvalt ida poole ning võib-olla on plaan suruda siin vene pool Zerebetsi jõe taha, mis annaks parema kontrolli.
6. Siversk: kaks edenemist vene poolel tuli.
Eilseks suutis vene pool saada oma kontrolli alla Piskunivka küla, mis asub Donetsi jõe lõunakaldal.
Lisaks sai kinnitust, et 30. juunil Malinivka külla jõudnud soldatid (Siverski Donets-Donbass kanali läänepoolses küljel) on seal pikemalt kannaa maha saanud ja üle kanali olev sillapea on tuntavalt lainenenud ning kahjuks kipub väga-väga tihe konveier tooma edu ja sammhaaval Slovjanskile lähenetakse. Kuna kumbki edenemine asub sektori äärtes, siis kahjuks läheb selle vahel Ukraina possade hoidmine keerulisemaks ning kasvab ümberpiiramise oht. Lisaks saadi sellega lähemale Kramatorski linnale, mis ka üks olulistest sihtmärkidest ning see suund võib hakata rohkem mõjutama ka Kostjantõnivka kanti.
7. Bahmut: eilegi ühtki vene poole uut kaugemal asuvat eesmist possat Kostjantõnivkas ega selle ümber ei tuvastanud. Eip prognoosinud, et selliselt hetkel vene pool pidama saadi.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Ukraina 225. rünnakrügement avaldas Zaporižja oblastis Kopanis toimunud salvestised, lükates ümber venemaa 1. juuli väited asula vallutamise kohta. Üksus teatas, et Kopani on endiselt Ukraina kontrolli all ning üks liputrikkis osalenud venelane võeti vangi.
10. Herson: muutusteta.
11. Õiglase venemaa saadikud on esitanud riigiduumale seaduseelnõu, mis kehtestab surmanuhtluse altkäemaksuvõtjatele, kes õõnestavad venemaa kaitsevõimet, teatas partei juht sergei mironov RTVI-le.
„Me seisame silmitsi seadusandluse lüngaga, kui ametniku isekatel motiividel toime pandud teod õõnestavad otseselt kodanike julgeolekut ja riigi kaitsevõimet,” teatas mironov Jekaterinburgis. „Meie arvates tuleks selliseid kuritegusid võrdsustada spionaaži ja riigireetmisega, kuna oma olemuselt kujutavad need endast ka riiklike huvide reetmist.”
Seaduse algatajad osutasid surmanuhtluste avalikule täideviimisele Hiinas.
Ta leiab, et selliste kuritegude eest tuleb kehtestada kõige karmimad karistused, sealhulgas surmanuhtlus. „See on aja nõue, karm reaalsus, milles me elame, ja väljakutsed, millega riik täna silmitsi seisab. Kui kaitserajatiste, sõjaväeobjektide ehitamise, relvade ja laskemoona ning sõjavarustuse tootmise käigus varastatakse raha, ei ole see vargus, vaid riigireetmine,” lisas sergei mironov.
Seaduseelnõus arutatud muudatusettepanekud näevad ette uue kuriteo kehtestamise: „Korruptiivne tegevus, mis on kahjustanud riigi kaitsevõimet ja kodanike julgeolekut,” teatab RTVI, viidates seaduseelnõu koopiale, mis on nende valduses. Lisatud dokumentides viidatakse sarnastele tavadele Hiinas, Vietnamis ja Tais. Hiinas on selliste karistuste avalik täideviimine võimas ennetav tegur, viitab RTVI selgitavale märkusele.
venemaal on surmanuhtlusele moratoorium. Surmanuhtlus surmanuhtlusena on venemaal ametlikult olemas, kuid seda ei kasutata, kuna sellele kehtestati 1997. aastal määramata moratoorium.
Viimane venemaal hukatud kurjategija oli sarimõrvar sergei golovkin, keda tunti Fisherina, 1996. aastal. Pärast Ukraina-vastase sõja algust hakati venemaal nõudma surmanuhtluse taastamist. Eelkõige kutsus telepropagandist vladimir solovjov üles venemaal hukkamisi taastama. venemaa uurimiskomitee juht aleksandr bastrõkin tegi ettepaneku surmanuhtluse kasutamise taaskehtestamise kohta 2024. aastal.
12. Eskaleeruv kütusekriis, mis on mõjutanud peaaegu kõiki venemaa piirkondi, sealhulgas enam kui 40 piirkonda, kus on kehtestatud ametlikud bensiinimüügi piirangud, võib kujuneda riigi lähiajaloo suurimaks.
Naftatööstuse allikas ütles Kommersantile, et droonirünnakutes kahjustatud venemaa rafineerimistehaste võimsust on tõenäoliselt võimatu järgmisel kuul suurendada. Tema sõnul jäävad rafineerimismahud sel kuul parimal juhul juuni tasemele ja see eeldab, et rafineerimistehastele uusi rünnakuid ei toimu.
Energy Intelligence’i andmetel langesid nafta rafineerimismahud venemaal juunis aastaga võrreldes 25%, ulatudes 3,91 miljoni barrelini päevas, mis on enam kui 20 aasta madalaim tase. Bensiini tootmine langes aastaga võrreldes 17%, ulatudes 850 000 barrelini päevas, mis on oluliselt madalam siseturu nõudlusest.
Rafineerimistehaste seisakud on saavutanud erakordsed proportsioonid, ütles Energy Intelligence’i analüütik Liam Peach Associated Pressile. Alates märtsist on droonid rünnanud venemaa naftatööstuse rajatisi vähemalt 50 korda, kusjuures mõnda rafineerimistehast on tabatud mitu korda. Moskva rafineerimistehast rünnati kaks korda, Nižhegorodnefteorgsintezit kaks korda ja rekordit hoiab Rosnefti Tuapse rafineerimistehas, mida on rünnatud seitse korda.
„Kõige murettekitavam on see, et kriis alles algab,” märgib Finami strateeg Jaroslav Kabakov. „Hooajaline nõudlus saavutab traditsiooniliselt haripunkti augustis-septembris ning puuduse ja hinnatõusu märgid ilmnesid juba juunis.” Bensiin, millest praegu on puudus, muutub kiiresti kallimaks: juuni lõpuks oli jaemüügikütuse hindade aastane tõus ulatunud 20%-ni – rekord alates 2010. aastast.
Eratanklates, mis ei ole seotud suurte naftaettevõtetega, müüakse liitri bensiini eest 120 või isegi 140 rubla. Krimmis ja Sevastopolis, bensiinikriisi epitsentris, on hinnad ulatunud 200 rublani liitri kohta.
Konsultatsioonifirma Macro-Advisory juhi Chris Weaferi sõnul on umbes kolmandik venemaa naftatöötlemisvõimsusest jõude. „See toimub venemaa majanduse jaoks kriitilisel ajal, kuna algab saagikoristushooaeg,” rõhutab ta.
Bensiinikriisi leevendamiseks on venemaa, maailma suuruselt teine naftaeksportija, otsustanud teha midagi varem mõeldamatut: importida bensiini meritsi. Reutersi andmetel on India bensiini ostmine alanud ja esimesed saadetised – umbes 60 000 tonni – saabuvad peagi ühte sadamasse. Kasahstan on samuti nõustunud humanitaarabi raames tarnima 50 000 tonni bensiini.
venemaa jaoks on see kasulik, kuid mitte märkimisväärne tugi, märgib Freedom Finance’i analüütik Vladimir Tšernov: „Kui võtame suvise bensiini tarbimise umbes 110 000 tonni päevas, siis 50 000 tonni on vähem kui pool ühe päeva nõudlusest kogu riigis. Isegi kui arvestada praegust tootmise ja tarbimise vahelist lõhet, oleks see maht piisav umbes paaripäevase puudujäägi katmiseks.” Seega suudab Kasahstan katta teatud piirkondades kõige teravama puudujäägi, kuid see ei saa täielikult asendada venemaa rafineerimistehaste tavapärast tööd, rõhutab Tšernov.
Pikad järjekorrad bensiinijaamades tekitavad üha enam rahulolematust inimeste seas, kes juba kannatavad inflatsiooni, internetipiirangute ja purunenud lootuste all sõja kiirele lõpuleviimisele. „On selge, et kütusega on seotud sotsiaalne kriis ja see võib areneda poliitiliseks, kuigi tõsiseid tagajärgi pole veel olnud,” märgib poliitiline analüütik Andrei Kolesnikov. „See süvendab väsimustunnet, mis areneb ärrituseks. Kuna inimestel aga puuduvad vahendid olukorra muutmiseks, siis nad lihtsalt nurisevad valitsuse ja selle üle, et sõda ei lõpe,” ütleb Kolesnikov.
Njah, pikim tankla järjekord, mida videos näinud olen, ulatus vist u 5 km kanti ja eeldati, et alla 24 h ootejärjekord pole…
13. venemaa keskpanga esimees elvira nabiullina teatas, et digitaalse rubla laialdaseks kasutuselevõtuks, mis on kavandatud 1. septembriks, on kõik valmis. Alates sellest kuupäevast peavad kõik süsteemselt olulised pangad (neist 12) tegema tehinguid digitaalse rublaga ning ka suured jaemüüjad aktsepteerivad seda makseviisina, ütles ta: „Tehnoloogiliselt on kõik valmis; oleme selle etapi jaoks palju ettevalmistustööd teinud” (tema tsitaadid pärinevad TASS-ist). Pole teada, millised teised pangad digitaalse rublaga töötavad: keskpank varjas ootamatult digitaalse rubla platvormil osalevate pankade nimekirja.
Digitaalne rubla võimaldab kogu tehingute ajaloo nähtavust, andes ametivõimudele võimaluse jälgida eelarvevahendite sihipärast kasutamist. Avaliku sektori töötajad saavad valida oma palga saamise nendes rublades, kuid keskpank ja rahandusministeerium on lubanud neid selleks mitte sundida.
Enamikul venelastest pole soovi digitaalse rublaga tegeleda. Nad ei saa aru, miks nad vajavad seda kolmandat rahavormi lisaks sularahale ja sularahata valikutele. VTsIOM-i uuringu kohaselt on digitaalne rubla enamiku inimeste jaoks endiselt raskesti mõistetav abstraktne kategooria. SuperJobi uuringu kohaselt on vaid iga kümnes majanduslikult aktiivne venelane nõus kogu oma palga digitaalseteks rubladeks konverteerima, samas kui veel 5% oleks nõus osa oma sissetulekust sel viisil saama.
Praegu kasvab venelaste nõudlus sularaha järele internetiühenduse katkestuste ja võimalike hoiuste külmutamise teadete tõttu. Digitaalse rubla loomisel eeldas keskpank, et seda saab kasutada võrguühenduseta maksete tegemiseks, kuid seda funktsiooni pole veel rakendatud.
Sellegipoolest teeb keskpank digitaalse rubla edasiarendamist plaanides. Algselt saab rahakotte avada ainult keskpank, kuid nabiullina sõnul arutatakse võimalust lubada seda teha ka pankades. „See projekt areneb. Me tahame, et digitaalne rubla oleks inimeste ja ettevõtete seas nõutud, et see oleks mugav… Me näeme suurt potentsiaali nutikate lepingute kasutamisel ettevõtetes,” ütles nabiullina.
Keskpank valmistub digitaalsetes rublades maksete edendamiseks. Ta maksab pankadele vahendustasu palkade arvutamise eest digitaalsetes rublades: 67 kopikat iga täidetud korralduse eest, kuid mitte vähem kui 10 rubla kõigi töötajate väljamakse eest.
Miskipärast arvan, et see süsteem on veelgi kergem saak häkkeritele ja telefonipetturitele…
14. Lühiuudised
Valgevene Julgeolekunõukogu riigisekretär aleksandr volfovitš soovitas kodanikel ajutiselt venemaale reisimisest hoiduda, eriti piirialadele. Sellest teatas neljapäeval, 2. juulil riiklik uudisteagentuur BelTA. volfovitši kommentaar tuli pärast seda, kui venemaa võimud teatasid teist korda kolme nädala jooksul, et Ukraina droonid ründasid Brjanski piirialal Valgevene kodanikke vedavaid busse. „Me hoiatasime teid, president on korduvalt sõna võtnud ja öelnud: kallid valgevenelased, palun hoiduge täna venemaale reisimisest, eriti piirialadele. Droonid kukuvad seal iga päev alla ja selliseid ebameeldivaid intsidente juhtub. Me ei ole piire sulgenud; see on igaühe enda otsus, kas reisida või mitte,” ütles Julgeolekunõukogu sekretär.
venemaa sõjaväeeksperdid (põhiliselt reservis olevad sõjaväelased) viisid läbi staabiõppuse nimega „Krimmi äratus”, modelleerides võimalikku Ukraina maabumisoperatsiooni okupeeritud Krimmis, teatab Insider. Stsenaarium keskendus kaasaegsele mereoperatsioonile, kus kasutati droone, pikamaa täppisrelvi, luuresüsteeme ja väikeseid kiirpaate, samal ajal kui vene väed olid sunnitud end kaitsma. Miskit erilist selles siiski pole… aga kindlasti annab uudist tublisti võimendada…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









