Sõja ülevaade: 1590. päev – Kiiev sai suurema rünnaku
Avaldatud: 2 juuli, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. juuli 2026:
rindejoones muutusteta ja India kui venemaa eelarve suursponsor…
1. Kiiev suurema kombineeritud rünnaku sai.
2. u 350 drooni jälle teele läks.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. vene nafta hind on langenud 45 dollarini barreli kohta.
12. venemaa kahekordistas Indiale tehtavad naftaallahindlused enne Indiast bensiini ostmist ehk kuidas rahu armastav India toetab vene sõjamasinat.
13. vene armee kaotused Ukrainas ulatuvad 1,4 miljoni soldatini.
14. Senine keskmine Ukraina maa hind venemaale ühe ruutkilomeetri vallutamise kohta: 6 hukkunut ja 12,7 teadmata kadunut või raskelt vigastatut.
15. venemaa on varandusliku ebavõrdsuse poolest maailmas teisel kohal (96 riigi arvestuses).
16. Belgorodi oblastis põgenesid vene vägedest üheksa endist vangi, kes kavatseti rünnakule saata.
17. „Korrumpeerunud ametnikud on õppinud sellest kõrvale hiilima.” matvijenko tegi ettepaneku peatada riigihangete seadus.
18. Lühiuudised
Kaitseminister Mõhhailo Fjodorov on palunud EL-il eraldada Euroopa rahutagamisrahastust 6,6 miljardit eurot Ukraina kaitseks, vahendab Reuters. 26. juuni kirjas ütles ta, et Ukraina kaitsevajadused on sel aastal kokku umbes 136 miljardit eurot, millest riigieelarve katab vaid 53 miljardit eurot. Isegi pärast 28,3 miljardi euro eraldamist EL-i laiemast 90 miljardi euro suurusest abipaketist on endiselt märkimisväärne rahastamispuudujääk.
Ukraina kaitseministri nõunik ‘Flash’ teatas, et venemaa Föderatsioon on alustanud „Molnija” mehitamata õhusõidukite (UAV) kasutuselevõttu ilma juhtantennideta. Droon oli varustatud ainult kaamera ja arvutiga. Serhi Beskrestnov rõhutab, et navigatsioon, sihtmärgi tuvastamine ja rünnakud on nüüd täiesti autonoomsed. Varem tuvastati selliseid lahendusi ainult V2 mehitamata õhusõidukitel.
Kokku registreeriti viimase ööpäeva jooksul 259 lahingukokkupõrget. Kuna isikkoosseisu kaotused olid tuntavas languses (umbes tavapärane keskmine), siis koos infokildudega järeldab, et põhiliselt mõne soldatilised grupid edenemise katseid tegid ning hetkel põhiküsimus, kas rünnakule saadetavate soldatite arvu langus on püsiv? Eks ootab veel mõned päevad uusi numbreid. Senised pingelisemad sektorid ikka samad. Vaid Kupjanski kandis arvatavalt vene pool lihtsalt puhastab ja võtab oma kontrolli alla alasid Oskili jõe idakaldal. Miinid maapeal ja droonid õhus ning miskit kaudtuld seda lihtsaks eip tee…
Eile sooritas vaenlane kaks raketirünnakut, kasutas kahte raketti, viis läbi 79 õhurünnakut, heites alla 240 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9463 kamikaze-drooni ja viis läbi 2924 kaudtulelasku, sealhulgas 36 mitmeikraketisüsteemidega. Jätkuvalt on kõrged vene poole kaudtulevahendite ja muu tagalatoetuselemendi kaotused.
1. 2. juuli öösel Kiievi vastu toimunud kombineeritud venemaa rünnakus hukkus kümme ja sai vigastada 34 inimest. 2. juuli öösel toimunud venemaa rünnaku tagajärjel said Kiievis kahjustada mitu kortermaja ja meditsiiniasutus. Tabamusi fiskeeriti vähemalt 30-s kohas.
Mujalt tuli infot vaid vigatatutest.
2. Moskva linna serval tabati eilse rünnakuga ühte alajaama.
Ukraina droonid ründasid eile venemaa Föderatsiooni GRU peastaabi esimest sidekeskust „Rubin”. Rajatis on osa strateegilisest sidesüsteemist „Rubin” ning tagab turvatud valitsuse ja sõjaväe satelliitside, andmeedastuse, kosmoseaparaatide juhtimis-, telemeetria- ja lahingujuhtimissüsteemide toimimise.
ASTRA kinnitas eile, et pärast õhuohuhoiatust piirkonnas teatati Tuula linnas asuvas Tulanefteprodukti tehases tulekahjust. Rosneftiga seotud ettevõte haldab kütusehoidlaid ja bensiinijaamade taristut kogu Tuula oblastis.
vene meedia teatas eile, et pärast öist Ukraina droonirünnakut Donetski Leninski rajooni parklasse põles üle 20 veoauto. Eelmisel õhtul tabas linna Kirovski rajoonis ka teist veoautode parklat. Tundub, et kõik vähemalt rekka suuruses kaubaveokid on võetud okupeeritud aladel sihikule.
Uued kaadrid näitavad kahjustatud silda Mariupoli-Donetski maanteel pärast Ukraina rünnakut. Maantee on osa olulisest venemaa sõjaväe logistikateest, mis ühendab okupeeritud Lõuna- ja Ida-Ukrainat.
29. juunil plahvatas Belgorodist loodes asuval polügoonil mahalaadimise ajal laskemoonaga täidetud Kamaz-veok. Mahalaadimises osalesid venemaa 45. eraldi kaardiväe Spetsnazi brigaadi töötajad. Üks vanemseersant hukkus, 10 sõdurit said raskelt haavata ning kaks ohvitseri, kapten ja vanemleitnant, on kriitilises seisundis.
venemaal Kurganis, mis asub Ukraina riigipiirist enam kui 2000 km kaugusel, kuulutati eile hommikul välja droonioht. Linnas teatati plahvatustest, sihtmärk, kahjud ja tagajärjed on veel teadmata.
Eile õhtul u 350 Ukraina drooni ja mõned raketid venemaa ja okupeeritud alade poole suundus.
Täna öösel kostus Krimmi kandis palju plahvatusi, tabati nii vähemalt ühtsoojuselektrijaama kui portsu alajaamasid ning lisaks kostus plahvatusi vene väeosade ja sõjaväelennuväljade kandist.
3. Kursk: põhiliselt piiri lähedased kontaktid. Ukraina omad on hakanud oma droonidega üha tugevamalt töötlema sügavusse piirkondi, kus vene pool üle piiri nina pistab.
4. Harkiv: muutusteta ja senised vene poole igapäevased katsed edenda on kuidagi üha enam vaid ebaõnnestumiste jada.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta ehk siis tundub, et Kupjanski linna Oskili läänakalda osa hakkab saama vene vabaks (hall ala) ja Lõmani küll vene soldateid jõuab, aga seni vist seal uued jõudjad elus pikalt püsi.
6. Siversk: väga tihedalt väikesed grupd terves sektoris edenemise katseid teevad ja egas teaddmist, kes kus metsatukas parajasti on, polegi… suuri muutusi siiski ei tuvastanud, aga tuntav oht selle tekkeks on olemas sest esmalt on näha vene poolel tõusnud tahe siit suunast saavutada edu Slovjanski suunal, sest siit suunalt ei jää suuri jõgesid risti teele ette ning kaks sillapead on saadud üle Siverski Donetsi-Donbass kanali.
7. Bahmut: pisu meeldiva üllatusena on Ukraina omad suutnud midagi teha teisiti, sest tugev vene poole konveier pole enam uusi eesmisi possasid toonud. Kõlakaid liigub, et Ukraina omad on lisaks tihedale drooni ja kaudtuletööle hakanud tegema uuesti rohkemalt jalaväega vasturünnakuid ning uuesti üritatakse halli alasse vist uusi eesmisi possasid mehitada.
8. Donetsk: ikka müür peab.
9. Lõunarinne: vist muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa majanduse naftatulude hüppeline kasv pärast Iraani sõja puhkemist on lõpuks vaibunud.
Bloomberg teatab Arguse andmetele viidates, et venemaa naftatootjate peamise ekspordiklassi Uurali toornafta hind langes 26. juuni seisuga 44,96 dollarini barreli kohta. Juuni algusest on Uurali hind langenud 40% ja 2,5 korda võrreldes Hormuzi väina kriisi haripunktiga: aprillis müüdi venemaa naftat 115 dollari eest barreli kohta, ilma Brenti allahindluseta.
Kaug-Ida ESPO klass on veidi kallim, 61,27 dollarit barreli kohta. Samas on ka selle hind juuni algusest langenud 20% ja mai algusest 36% ning sarnaselt Uuraliga langenud märtsi alguse tasemele.
Ka naftaettevõtete tulud vähenevad. Kuigi rafineerimistehased on suletud ja ekspordivad rekordiliselt 4,13 miljonit barrelit päevas, on eksporditulu Bloombergi hinnangul maiga võrreldes langenud kolmandiku võrra, ulatudes 1,9 miljardi dollarini nädalas.
Nafta hinna langus tõotab venemaale suurenenud eelarveprobleeme, mis ilmnevad augustis ja septembris, hoiatab Alor Brokeri analüütik Andrei Zatsepin. Bloombergi hinnangul langes Uurali keskmine hind juunis 62 dollarini barreli kohta ja praegused hinnad on juba veerandi võrra madalamad kui eelarves kavandatud 59 dollarit barreli kohta.
Rahandusministeeriumi andmetel langesid nafta- ja gaasitulud jaanuarist maini 30% ning puudujääk ulatus 6 triljoni rublani (72 miljardi euroni). Juuni lõpuks oli eelarve „auk” Gazprombanki analüütikute sõnul kasvanud 6,4 triljoni rublani: see on peaaegu kaks korda suurem kui aasta lõpuks kavandatud 3,8 triljonit rubla.
„Eelarve on lõhkemas,” ütles praegune venemaa ametnik Washington Postile. „Puudujääk on tohutu ja Rahvusliku Heaolu Fond on peaaegu ammendunud.” 1. juuni seisuga oli NWF-il likviidsetes varades – see tähendab kulutamata rahas – 3,4 triljonit rubla. Aasta algusest on need valitsuse reservid vähenenud 600 miljardi rubla võrra ehk peaaegu kolm korda võrreldes sõjaeelse tasemega (8,8 triljonit rubla 1. veebruari 2022. aasta seisuga).
Puudumise katmiseks peavad võimud suurendama rahapakkumist ning pärast septembris toimuvaid duumavalimisi ei saa Zatsepini sõnul välistada ebapopulaarseid otsuseid, näiteks ülemäärase kasumi maksustamist.
Bloombergi andmetel vajab rahandusministeerium täiendavalt 4–5 triljonit rubla – nii palju ületavad selle aasta sõjalised kulutused esialgseid plaane. Agentuuri allikate sõnul plaanib valitsus kärpida tsiviileelarve artikleid ja laenata 2–3 triljonit rubla juurde.
12. India naftatöötlemistehased, mis on nõustunud venemaale bensiini tarnima, et aidata kremlil kütusekriisiga toime tulla, teenivad kena kasumit.
Reutersi teatel on viimase kahe nädala jooksul India sadamates vene Uurali toornafta allahindlused peaaegu kahekordistunud, Brentiga võrreldes 4 dollarilt 7 dollarile barreli kohta, viidates tööstusallikatele.
Agentuuri allikate kohaselt langeb vene nafta hind Indias tänu rohkele pakkumisele ja Pärsia lahe riikide tarnete sissevoolule, kes müüvad toornafta tankeritelt, mis on Iraani sõja tõttu olnud enam kui kaks kuud ankurdatud.
vene nafta allahindlused on rekordilistest kõrgustest veel kaugel: pärast USA sanktsioonide karmistamist ulatusid need 10 dollarini barreli kohta. Võrreldes eelmise suvega on Uurali allahindlused aga hüppeliselt suurenenud, kui need olid vaid 1–3 dollarit barreli kohta.
Kokku säästis India aastatel 2022–2025 tänu vene nafta allahindlustele ligikaudu 13 miljardit dollarit. Naftatootjad müüsid barreleid rekordilise allahindlusega aastatel 2022–2023, kui venemaa naftatootjad püüdsid suunata ümber voogusid, millest traditsioonilised Euroopa importijad olid loobunud.
2022. majandusaastal ulatus India keskmine allahindlus 13,6%-ni võrreldes teiste riikide tarnitud naftaga ja 2023. aastal oli see 10,4%, selgub India Expressi arvutustest, mis põhinevad India tolliandmetel.
India töötleb allahindlustega ostetud nafta bensiiniks, mida seejärel müüb maailmaturul. Kütusepuuduse tõttu pärast Ukraina lööke rafineerimistehastele on venemaast saanud India jaoks ootamatu klient. Reutersi andmetel on Indiast venemaale saadetud vähemalt 60 000 tonni bensiini. venemaa sadamatesse peaks saabuma kaks India kütust vedavat tankerit.
Reutersi allikate sõnul plaanib Moskva importida 400 000 tonni bensiini kuus erinevatest riikidest, sealhulgas naaberriigist Valgevenest, kes juba varustab venemaa turgu kütusega. Agentuuri allikate sõnul kolmekordistusid Valgevene bensiinitarned venemaale juuni esimesel poolel 70 000 tonnini.
Lisaks on saavutatud kokkulepe 50 000 tonni bensiini tarnimiseks Kasahstanist humanitaarabi raames.
13. Ukraina täiemahulisest sissetungist 2022. aasta veebruaris kuni 2026. aasta juunini kannatasid venemaa väed ligikaudu 1,4 miljonit inimohvrit – tapetuid, raskelt haavatuid ja teadmata kadunuid. Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) uue uuringu kohaselt hukkus neist vähemalt 450 000 inimest.
Analüütikute sõnul kannatas venemaa 2026. aasta esimesel poolel igakuiseid inimohvreid 30 000–34 000, mis ületas uute lepinguliste sõdurite värbamise määra – umbes 27 000 kuus. Lisaks tõusis venemaa ja Ukraina inimohvrite suhe CSIS-i andmetel 2026. aasta esimesel poolel 8:1-ni, võrreldes suurema osa sõjast olnud 2:1–3:1-ga – suuresti tänu Ukraina vägede laialdasele droonide kasutamisele, sealhulgas tehisintellekti elementidega droonidele.
Uuringu kohaselt on venemaa sõjaväelaste kaotuste arv Ukrainas juba enam kui neli korda suurem kui USA kaotuste koguarv kõigis sõdades pärast Teist maailmasõda kokku (umbes 100 000) ja enam kui üheksa korda suurem kui Nõukogude Liidu ja venemaa kogukaotused sõdades alates 1945. aastast. „Pärast Teist maailmasõda pole ükski suurvõim üheski sõjas kannatanud isegi ligilähedaseltki selliseid kaotusi. See jätab venemaale sünge ja enneolematu ajaloolise rekordi,” märgib CSIS.
Vaatamata tohututele kaotustele ei suuda venemaa armee juhtkond endiselt tungida läbi Ukraina relvajõudude rindejoone kaitse. Teadlaste sõnul on venemaa pealetung nüüdseks praktiliselt seiskunud. Keskmine edasiliikumise kiirus on Kostiantõnivka lähedal umbes 50 meetrit päevas, Pokrovski lähedal 70 meetrit ja Slovjanski lähedal 90 meetrit. Need on ühed aeglasemad edasiliikumise kiirused viimase sajandi sõdades. 2026. aasta kevadel kaotasid venemaa väed esimest korda pärast 2024. aasta augustit rohkem territooriumi kui vallutasid: aprillis ja mais ulatusid venemaa relvajõudude netokaotused ligikaudu 400 ruutkilomeetrini. venemaa kontrollib praegu ligikaudu 118 000 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi (umbes 20% riigist), millest ligikaudu 75 000 ruutkilomeetrit vallutati pärast 2022. aasta veebruari.
CSIS-i andmetel algatasid Ukraina väed omakorda eduka rünnakukampaania venemaa sõjaliste ja majanduslike sihtmärkide vastu, kasutades droone ja rakette lühi-, keskmise- ja pikamaa ulatusega, sealhulgas tehisintellektil põhinevaid süsteeme. Rünnakud olid suunatud mitte ainult piirialadele, vaid ka suurematele linnadele, sealhulgas Moskvale ja Peterburile. Annekteeritud Krimmis viisid rünnakud randade ja laagrite sulgemiseni, kütusepuuduseni ja elektrikatkestusteni. Lisaks vähendas putin 2026. aasta mais oluliselt sõjaväeparaadi, kuna kartis Ukraina rünnakuid.
CSIS-i hinnangul kaotasid Ukraina väed sõja ajal 525 000 kuni 625 000 inimest, kes olid surnute, haavatute ja kadunutena kadunud, sealhulgas 125 000 kuni 150 000 inimest hukkunutena. Mõlema poole kogukaotused ületasid 2 miljonit.
Senine keskmine Ukraina maa hind venemaale ühe ruutkilomeetri vallutamise kohta: 6 hukkunut ja 12,7 teadmata kadunut või raskelt vigastatut.
14. venemaa oli Gini koefitsiendiga mõõdetuna maailmas teisel kohal varalise ebavõrdsuse poolest. UBS-i iga-aastase globaalse rikkuse aruande kohaselt oli see koefitsient venemaal eelmisel aastal 0,82. Sama väärtus registreeriti ka esimesel kohal olnud AÜE-s. Järgnevad Lõuna-Aafrika Vabariik ja Brasiilia (mõlemad 0,81), Saudi Araabia (0,78) ja Ameerika Ühendriigid (0,77). Mida lähemal on Gini koefitsient ühele, seda suurem on eravara osakaal koondunud väikese rühma rikkaimate inimeste kätte. Uuring hõlmab 56 riiki, mis moodustavad üle 92% maailma eravarast.
Samal ajal jätkas venemaa rikkaimate inimeste arvu kasv. 2025. aasta lõpuks kasvas dollarimiljonäride arv 5,2% ehk ligi 22 000 inimese võrra, ulatudes 447 000-ni. Kasvumäära poolest jagas riik Iirimaaga viiendat kohta. UBS-i andmetel on kasvanud ka dollarimiljardäride arv: venemaal on 122 miljardäri, mis on maailmas viiendal kohal pärast Ameerika Ühendriike, Hiinat, Indiat ja Saksamaad.
venemaa on ka rikkuse kasvu liidrite seas. Alates kümnendi algusest on täiskasvanu keskmine reaalne rikkus suurenenud 37%, jäädes alla vaid Lõuna-Koreale, kus see näitaja ületas 55%. Samal ajal on mitmed arenenud majandused kogenud keskmise rikkuse langust: Ühendkuningriigis 23,2%, Hollandis 14,4% ja Prantsusmaal 4,5%.
Üldiselt oli 2025. aasta ülemaailmse rikkuse seisukohast üks edukamaid aastaid. Maailma rahvastiku isiklik rikkus kasvas 10,8% ja dollarimiljonäride arv ulatus 57,5 miljonini. Viimase aasta jooksul on maailmas lisandunud ligi miljon uut miljonäri – keskmiselt üle 2680 inimese päevas. Miljardäride koguvara kogu maailmas on viimase aasta jooksul kasvanud keskmiselt ligi 25%. UBS-i hinnangul on maailmas 3302 inimest, kelle netoväärtus on üle miljardi dollari. Selle kasvu peamisteks vedajateks olid tugevad finantsturud ja kinnisvara väärtuste tõus.
Kõrge netoväärtusega isikud moodustavad endiselt väikese osa maailma elanikkonnast. UBS-i hinnangul omab vaid 1,5% täiskasvanutest kogu maailmas vara, mille väärtus on üle miljoni dollari. Veel 15,3%-l on netoväärtus vahemikus 100 000–1 miljon dollarit, samas kui 41,1%-l on netoväärtus vahemikus 10 000–100 000 dollarit ja 42,1%-l on netoväärtus alla 10 000 dollari.
15. Kohaliku väljaande Pepel Belgorod andmetel põgenesid Belgorodi oblastis vene vägede käest üheksa endist vangi, kes pidid minema pealetungile Harkivi rindele. Väljaande andmetel toimus see 27. juunil. Sellest ajast alates on desertööre otsitud Belgorodi ja Kurski oblastist. Arvatakse, et nad on relvastamata. Enamik neist elas enne vangistamist ja rindele saatmist Peterburis ja Leningradi oblastis. Pepel märgib, et nad kõik võidi värvata samas vangikoloonias.
Samuti põgenes väljaande andmetel 28. juunil Harkivi oblasti Kupjanski rajooni Melove küla lähedal, mis piirneb Belgorodi oblastiga, veel neli sõdurit – Dmitri Bušan, Sergei Golikov, Vladimir Jandakov ja Dmitri Skripko. See viib Harkivi rindel viimase kahe päeva jooksul desertööride koguarvu vähemalt 13-ni. 29. juunil arreteeriti Belgorodis kaks sõjaväelast – Jandakov ja Skripko –, kus nad olid üürinud korteri.
2025. aasta mais hindas väljaanne „Важные истории” (Olulised lood) lekete põhjal Ukraina sõja ajal vene armeest deserteerunute minimaalseks arvuks 49 000. See on võrreldav terve armeekorpuse suurusega. Alates sissetungi algusest on venemaa sõjaväekohtud kuulanud ära või mõistnud süüdi 144 inimest, keda süüdistatakse deserteerumises (venemaa kriminaalkoodeksi artikkel 338) või teenistusest taganemises (kriminaalkoodeksi artikkel 337), kellele esitati süüdistus ka mõrvas (kriminaalkoodeksi artikkel 105) ja surma põhjustanud raske kehavigastuse tahtlikus tekitamises (kriminaalkoodeksi artikli 111 neljas osa).
Kohtuandmete kohaselt kasvab mõrvas süüdistatavate deserteerujate ja teenistusest taganemises osalenud isikute arv kiiresti. Kui 2022. aastal mõisteti selliste kuritegude eest süüdi vaid üks inimene, siis 2025. aastal anti kohtu alla 86 sõjaväelast. Alates 2026. aasta algusest on armeest deserteerunud sõjaväelaste vastu algatatud 25 kohtuasja, keda süüdistatakse mõrvas.
Varem seostati kahte endist sõjast deserteerunud vangi, Dmitri Maskaljovit ja Jaroslav Demidovit, Tai narkofrantsiisi omaniku 30-aastase Mihhail Jemeljanovi jõhkra mõrvaga. Ärimehe säilmed leiti veebruari alguses Pattaya lähedalt tükeldatuna ja osaliselt põlenuna. Tai politsei pidas desertöörid hiljem kinni.
16. venemaa parlamendi ülemkoja Föderatsiooninõukogu esinaine valentina matvijenko tegi ettepaneku kaaluda riigihangete seaduse (44-FZ) või selle teatud sätete ajutist peatamist, et kiirendada praegustes oludes otsuste langetamist. „Seadus 44 võeti omal ajal, korruptsioonivastase kampaania ajal, väga asjakohaselt vastu. Noh, korruptsioon ilmselt eksisteerib endiselt, kuid korrumpeerunud ametnikud on õppinud seadusest 44 mööda hiilima, samal ajal kui need, kes püüavad kohusetundlikult töötada, seisavad silmitsi tohutute raskuste, raisatud aja ja nii edasi,” ütles matvijenko föderaalvara käibelelaskmise teema arutamisel (tsiteeris Interfax).
Tema sõnul on peatamine ajutine meede, mitte vabakäeline ja see võiks kehtida nii kogu seaduse kui ka üksikute artiklite kohta, mis lihtsustaks protseduure ja võimaldaks mitmetes küsimustes tõhusamat edasiminekut. matvijenko tegi aseesimehele nikolai žuravlevile ja Föderatsiooninõukogu eelarve-, finantsturgude ja majanduspoliitika komisjonidele ülesandeks selle küsimusega tegeleda. „Kas see on võimalik ja kuidas seda teha, et lihtsustada ettevõtete ja piirkondade elu ning tagada kiired otsused meie keerulistes oludes?” Ta selgitas. Esineja andis ka mõista, et loomulikult on föderaalne monopolivastane teenistus nördinud, kuid lisas, et ta austab asutust.
Föderaalseadus nr 44-FZ „Hangete lepingusüsteemi kohta” on kehtinud alates 2014. aastast ja algselt positsioneeriti seda kui ühte peamist korruptsioonivastast vahendit. Dokument reguleerib riigi ja omavalitsuste vajadusteks kaupade, tööde ja teenuste hankimist ning määratleb eelarvevahendite kulutamise korra. Seaduse kriitika on aga viimastel aastatel süvenenud: kubernerid, sealhulgas mihhail vedernikov (Pihkva oblast), andrei nikitin (Novgorodi oblast, 2017–2025) ja dmitri azarov (Samara oblast), on korduvalt kurtnud, et ranged protseduurid viivitavad hankemenetlusi, eriti sanktsioonide ja impordi asendamise all olevate kiireloomuliste vajaduste korral.
Aastatel 2024–2025 arutasid rahandusminister anton siluanov, asepeaminister dmitri grigorenko, ettevõtlusombudsman boriss titov ning venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) ja Opora Rossii (venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Toetusorganisatsiooni) esindajad avalikult vajadust leevendada või ajutiselt peatada föderaalseaduse nr 44-FZ teatud sätteid. Rahandusministeerium märkis aga, et seaduse sätteid on juba kohandatud uute väljakutsetega – näiteks sanktsioonidega suletud hangete mehhanismide kehtestamisega – ja propageeris süstemaatilisi, mitte radikaalseid muudatusi.
18. Lühiuudised
Reutersi eksklusiivse uurimise kohaselt viisid venemaa ja Hiina 2025. aasta lõpus läbi salajase sõjaväeõppuse. Ajakirjanike käsutuses olnud salastatud dokumentidest selgub, et programmi kiitis 2025. aasta augustis isiklikult heaks venemaa kaitseminister andrei beloussov. Programm hõlmas väljaõpet mehitamata õhusõidukite, elektroonilise sõjapidamise süsteemide, lennunduse ning kolmenädalase kiirgus-, keemia- ja bioloogilise kaitse kursuse kohta Pekingis. Kokku läbis salajase väljaõppe umbes 200 venemaa sõjaväelast (seersantidest kuni kolonelleitnantideni), kellest mõned hiljem lähetati Ukraina sõtta.
Ukraina lubab esimest korda pärast täiemahulise sõja algust relvade eksporti. „Esmakordselt on kehtestatud selge protseduur, mis kehtestab ühtsed reeglid riigile, tootjatele ja partneritele,” ütles Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fjodorov Telegrami postituses.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
