Sõja ülevaade: 1585. päev – rindel läks hästi
Avaldatud: 27 juuni, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. juuni 2026:
ütleks, et rindel läks hästi ja kaugmaa mõjukus on Ukrainal vaid tõusuteel. 1:8-le!
1. Iga Ukrainlane on sihtmärk.
2. Ukraina droone peaaegu kolm korda rohkem teele suundus kui vene poole omasid.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: siiski vene poole sillapea laienemise arvamine õige polnud.
5. Kupjansk-Kreminna: olukord paranemas mitmes kohas.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: vist muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin allkirjastas seaduse, millega loodi riiklik andmebaas kõigist venemaa mobiiltelefonidest.
12. Reuters: kullid kutsuvad putinit üles USA kõnelustelt lahkuma ja Ukrainale tuumarünnakut tegema.
13. Rekordiline osa venemaa tippjuhtidest ütles, et riik on majanduses liiga palju rolli mänginud.
14. bastrõkin tegi ettepaneku langetada kriminaalvastutuse iga 12. eluaastani, nagu Stalini ajal.
15. venemaa sulgeb Alrosa rahaliste probleemide tõttu oma suurima teemandikaevanduse Arhangelski oblastis.
16. Inguššia bensiinijaamad on hakanud sulguma või kasutusele võtma kütusekuponge.
17. Lühiuudised
Ukraina ülemjuhataja Oleksandr Sõrski ütles, et sõjas venemaaga pole pöördepunkt veel saabunud. Ta ütles, et Ukraina ootab hetke, mil venemaa mobiliseerib kõik olemasolevad jõud, ressursid ja võimekused, mille järel saabub kurnatus ja saab järgneda otsustav pööre.
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku pikendada Ukraina pagulaste ajutist kaitset 2028. aasta märtsini, välja arvatud äsja saabunud sõjaväeealised mehed, kellel ei ole Ukraina luba riigist lahkuda. Kavandatud piirang kehtiks ainult äsja saabujatele, mitte enam kui 4,3 miljonile ukrainlasele, kes on juba EL-i kava alusel kaitstud.
Soome president Alexander Stubb teatas, et Ukraina on praegu oluliselt paremas olukorras kui ühelgi teisel ajal pärast sõja algust. Tema sõnul on ukrainlased viimase kuue kuu jooksul venelaste ülekaalus olnud: kaotuste suhe on 1:8 (üks ukrainlane iga 8 venelase kohta), venemaa kaotab umbes 35 000 sõdurit kuus ning Ukraina droonid ja raketid ründavad venemaad üha tõhusamalt, viies 40% tema naftatöötlemistehastest rivist välja.
Kokku registreeriti kulunud ööpäeva jooksul 256 lahingkokkupõrget ja koos isikkoosseisu kaotustega on näha ikka veel vene poole kevad-suvist pealetungi jätkumist ja seda juba üle kuu ilma vahedeta. Suurim surve tõus Slovjanski poole kagu suunalt, mujal suht sarnane varasemaga. Taktikas muutusi pole tuvastanud.
Eile tulistas vastane kolm raketirünnakut kuue raketi ja 90 õhurünnakuga, mille käigus heitis 270 juhitavat õhupommi. Lisaks kasutati 9716 kamikaze drooni ning tehti 3018 kaudtulelasku. Jätkuvalt on väga kõrged kaudtulevahendite ja muu tagalatoetuselemendi kaotuste number ning üha kaugemal tabatakse.
1. vene FPV droon ründas Nikopoli, tappes kaks ja vigastades 12 inimest, teatasid piirkondlikud võimud. Rünnakus sai kahjustada väikebuss. Haavatute seas oli kaks 12-aastast tüdrukut, kes viidi pärast rünnakut mõõdukas seisundis haiglasse.
Hersoni ja Zaporižja oblastis sai 26. juunil haavata 44 tsiviilisikut ja veel üks hukkus.
Õhuväe andmetel ründasid venelased 27. juuni öösel 129 mehitamata õhusõidukit (UAV), millest 113 tulistati alla või suruti maha. Õhutõrje oli väidetavalt aktiivne riigi põhja-, lõuna- ja idaosas. 13 rünnaku-UAV tabamust registreeriti seitsmes kohas ja kolmes kohas langes õhku rususid. Tänahommikuse seisuga rünnak jätkub ja õhuruumis on vaenlase mehitamata õhusõidukeid.
2. Satelliidipildid kinnitavad venemaa Vladimiri kosmosesidekeskusele 22. juunil Vladimiri oblastis Gus-Hrustalnõi lähedal toimunud raketirünnaku tagajärjel tekkinud suuri kahjustusi. Rajatis sai kriitiliselt kahjustada 25-meetrine peaantenn ja katuseantenn ning tabati satelliitmodemi saale, multiplekseriruume, keskset lülitussõlme ja tehnilist hoonet nr 1.
Raadio Svoboda poolt 26. juunil saadud satelliidipildid näitavad võimalike kahjustuste märke venemaa projekti 15310 laeval, kas Volga või Vjatka, mis on sildunud Zalivi laevatehasesse okupeeritud Kertšis. 24. juuni pildil laeval nähtavat tumedat laiku ei olnud.
Vähemalt viis tiibraketti „Flamingo” tabasid Volgogradis asuvat tehast „Titan-Barrikadõ”. Ettevõte on üks venemaa Föderatsiooni võtme- ja salajasemaid tootjaid: see toodab strateegiliste raketisüsteemide „Orešnik”, „Iskander-M”, „Topol-M” ja „Jars” raketikandjaid ja komponente, samuti 152 mm suurtükitorusid haubitsale „Msta”. Tehas asub Ukraina piirist umbes 400 km kaugusel.
Okupeeritud Krimmis teatati täna öösel plahvatustest ja õhutõrje tööst, elanikud on teatanud tulistamisest Simferoopoli rajoonis ja plahvatustest Feodossijas.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: tundub, et eilses loos arvatud vene poole sillapea suurenemine Vovtšanski linna juures oligi ekslik…
5. Kupjansk-Kreminna: olukord on pisu paranemas.
Kuna vene poole droonidega rünnati Kupjanski linna põhja osas (Oskili jõe läänekaldal) Ukraina possat, siis tundub, et Ukraina omad on siiski aktiviseerunud tegevust linnas ja üritavad vähemalt Oskili jõe läänekaldal olevat ala vene poolest vabastada.
Lõmani kandis tihe vene surve läbi metsade toob seni mõnede vene soldatite jõudmisi Lõmani linna aga seni tundub, et enamus linna siiski jätkuvalt Ukraina omade kontrolli all.
Lisaks suutsid Ukraina omad eilseks puhastada Ozerne küla (Lõmanist kagus) ja vast suudetakse panna siit suunast Donetsi jõe ületus pisugi kinni.
6. Siversk: survet jagus, rindejoone muutusi mitte.
7. Bahmut: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud. Videodest on näha väga tugevat vene poole töötlus Kostjantõnivka poole suunduvat teede pihta takistamaks linna kaitsele suunduvaid masinaid.
8. Donetsk: see on see rindesektor, kus ikka vaatamata tugevale konveierile peaga vastu müüri surutakse…
9. Lõunarinne: vist rindejoones muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin allkirjastas reedel seaduse, millega muudetakse föderaalseadust „Side” ja mis näeb ette tootjate määratud mobiilseadmete unikaalsete identifikaatorite (IMEI) riikliku andmebaasi loomise.
Õigusteabe portaalis avaldatud dokumendi kohaselt sisaldab andmebaas teavet venemaal lubatud ja keelatud kasutajaseadmete identifikaatorite kohta. Andmebaasi täidavad valitsuse määratud telekommunikatsioonioperaatorid ja valitsusasutused ning see peaks jõustuma 1. märtsil 2027.
Nutitelefonide ja tahvelarvutite unikaalsed numbrid seotakse SIM-kaartidega ning seadmed, mis tuvastamisprotsessi ei läbi, ühendatakse võrgust lahti, ütlesid telekommunikatsioonituru allikad varem Kommersantile.
„Konkreetne IMEI lisatakse abonendi lepingusse. Abonendi vaatenurgast on uue regulatsiooni mõju see, et SIM-kaarti ei ole võimalik sisestada seadmesse, mille IMEI-d ei ole lepingus täpsustatud,” selgitas üks allikatest.
FSB nõudis sellise andmebaasi loomist uurimistoimingute tõhususe parandamiseks ja ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks. Muudatus lisati ametlikult seaduste paketti „Antifraud-2”, mille eesmärk on kaitsta venelasi petturite eest.
„Seadmete ja abonentide sidumise süsteem laiendab loomulikult kasutajate tuvastamise võimalusi,” selgitas Sergei Kudrjašov, Strategy Partnersi digitaalse transformatsiooni praktika partner. Tema sõnul muutub nutitelefonide importimine venemaale ilma neid registreerimata keerulisemaks: registreerimata seadmed lihtsalt ei tööta.
Andmebaasi mittekuuluvate telefonide sulgemine võib alata 2028. aastal, ütlesid Kommersanti allikad. Seda tähtaega seaduse tekstis täpsustatud ei ole.
12. Sõjameelsed kullid kutsuvad putinit üles lõpetama USA vahendatud diplomaatia ja eskaleerima pingeid Ukrainas vastuseks Ukraina valulikele õhurünnakutele venemaa vastu, teatab Reuters.
Kullide sõnul on Washington murdnud oma lubaduse lõpetada sõda kremlile soodsatel tingimustel. Üleskutsed karmide meetmete järele pole uued, rõhutab Reuters: sõjameelsed hääled on varem nõudnud uut mobilisatsiooni, rünnakuid Euroopa sõjatehastele ja isegi taktikaliste tuumarelvade kasutamist.
Kuid need nõudmised, teatab Reuters, on taas intensiivistunud pärast Ukraina pikamaarünnakuid, mis tabasid Krimmi ja Moskvat, vallandades riigis tõsise bensiinikriisi ja sundides Krimmi võime kuulutama poolsaarel turismihooaja tippajal eriolukorra.
„Mis veel peab juhtuma enne, kui alustame tõelist sõda? Sõda tähendab võitu iga hinna eest. <…> Miks me ei kasuta tuumarelvi, mida meie esivanemad just sel eesmärgil arendasid ja varusid? <…>,” läks telekanali Tsargrad omanik konstantin malofejev eelmisel nädalal Moskva naftatöötlemistehase ründamise järel marru.
kremlile lähedased allikad ütlesid Reutersile, et putinile selline retoorika sobib: Moskva soovib endiselt hoida ukse avatuna võimalikule diplomaatilisele lahendusele.
Seni on kreml vastu seisnud äärmuslaste üleskutsetele läbirääkimistelt taganeda, kuigi kõrgemad ametnikud on tunnistanud nende ebaõnnestumist ja süüdistanud Ameerika Ühendriike väidetavalt putini ja Donald Trumpi vahel Alaskal sõlmitud kokkulepete rikkumises.
Nende hulgas on ka välisminister sergei lavrov, kes ei välistanud võimalust, et Anchorage’i eesmärk oli võita Ukrainale aega taasrelvastumiseks. Vastuseks teatas USA välisminister Marco Rubio, et Alaskal ei saavutatud putiniga mingeid kokkuleppeid. „Oli ainult ettepanek, aga kokkulepet ei saavutatud,” ütles ta.
Samal ajal eskaleerib Ukraina oma rünnakuid: Wall Street Journali andmetel on venemaa territooriumi ja okupeeritud Krimmi rünnanud 8800 drooni – kaks korda rohkem kui jaanuaris ja peaaegu neli korda rohkem kui samal kuul eelmisel aastal.
Lisaks rünnakutele naftatöötlemistehastele, mis on põhjustanud naftatöötlemise languse venemaal 20 aasta madalaimale tasemele, ähvardab Krimm isolatsiooniohtu, kus lisaks bensiinipuudusele kurdavad kohalikud elanikud esmatarbekaupade, alates soolast kuni päevalilleõlini, kadumise üle.
venemaa saab Krimmi isolatsioonikatsete tõrjumiseks vähe ära teha, märgib sõjandusekspert Ruslan Puhhov: „Ukraina on Krimmis asuva venemaa relvajõudude õhutõrjesüsteemi märkimisväärselt nõrgestanud, misjärel hakkas süstemaatiliselt ründama haavatavaid punkte – logistikat, kütust ja energiat.”
13. Kasvavad majandusraskused on õhutanud ettevõtete rahulolematust riigi suurenenud rolliga selles. venemaa Teaduste Akadeemia (RAS) Majandusprognoosi Instituudi (IEF) uuring näitas, et ligi veerand (23,9%) ettevõtete juhtidest usub, et riigi roll venemaa majanduses peaks järgmise paari aasta jooksul vähenema, kuigi see peaks säilitama teatud mõju majanduselule. Veel 11,2% usub, et riik peaks sekkumisest täielikult loobuma ja piirduma seaduste järgimise jälgimisega.
Uuringu autorid kommenteerivad, et tippjuhtide üldine osakaal, kes usuvad, et riigi rolli tuleks teatud määral vähendada (35,1%), on 25 aasta kõrgeim. Nad omistavad venemaa ettevõtete järk-järgult kasvava skeptitsismi riigi majandustegevuse suhtes riigi poliitika ebajärjekindlusele. Ettevõtted soovivad maksukärpeid (63,9%) ja baasmäära (78,9%), kütuse, energia ja transpordi hinnalagesid (56,9%), sooduslaene (40,3%) ja bürokraatliku koormuse vähendamist (45,1%), kuid valitsus teeb vastupidist.
Eelarvekoormus on kasvanud kaks aastat järjest. Eelmisel aastal tõusis ettevõtte tulumaks 20%-lt 25%-le ja sel aastal tõsteti käibemaksumäära 20%-lt 22%-le ning väikeettevõtete soodusmaksustamise läve langetati kolm korda, 60 miljonilt rublalt 20 miljonile rublale. Eelarvekulude kontrollimatu kasv sunnib keskpanka säilitama kõrget baasmäära: pärast selle langetamist vaid 0,25 protsendipunkti võrra 19. juunil on suurpangad tõstnud oma aasta lõpu määraprognoose 13,5%-ni.
Keskpank tõi intressimäärade langetamise aeglustumise teise põhjusena välja hüppeliselt tõusnud bensiinihinnad. Viimase nädala jooksul jõudsid need 3%-ni – kõrgeimale tasemele vähemalt 20 aasta jooksul – ja on aasta algusest alates tõusnud juba ligi 10%. Oktoobris on plaanis elektri-, gaasi- ja raudteekaubaveo tariifide märkimisväärne tõus.
Võimud püüavad piirata sooduslaenude väljastamist, mille portfell läheneb 5 triljonile rublale ja see on ka üks kõrge baasmäära põhjuseid. Riiklik toetus väikeettevõtetele on juba üle aasta vähenenud.
Bürokraatlik koormus aga kasvab. Pärast sõja algust andsid võimud ettevõtetele arvukalt soodustusi: nad lubasid paralleelimporti ja ebatraditsioonilisi makseviise, kehtestasid impordi asendamise ja väikeettevõtete toetusprogrammid ning mitmeid teisi. Keskpank leevendas pangaregulatsioone, et hõlbustada laenamist. Nüüd reguleerimist karmistatakse.
Lisaks on täies hoos vara natsionaliseerimine ja ümberjagamine. Lisaks peab üle poole (55,4%) venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognoosi Instituudi küsitletud tippjuhtidest riiki vähem efektiivseks omanikuks kui eraomanikke.
Traditsiooniliselt peegeldab suurem osa vastanutest, kes pooldavad riigi tugevamat kohalolekut majanduses, lootusi riigi toetusele. Selles ettevõtete jaoks keerulises olukorras võib riigi kriisivastane poliitika mängida olulist rolli, kirjutab venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognooside Instituut (IEF): “Üldiselt on venemaa majandusvõimud sellest hästi teadlikud ja püüavad kompenseerida osa kahjudest, mida kodumaised ettevõtted kannavad nii sanktsioonide kui ka makrofinantspoliitika karmistamise tõttu.” Kuna ettevõtetel ja valitsusametnikel on nende meetmete suhtes aga erinevad seisukohad, kasvab pettumus valitsuses.
See kajastub ettevõtete investeerimisplaanides, märgib IEF. Investeeringuid vähendanud ja personalikulusid kärpinud vastajate osakaal on hüpanud kõrgeimale tasemele alates 2022. aastast. Samal ajal on tulevikuks tootmise ümberkorraldamise teadete arv hakanud vähenema. „Moderniseerimistegevuse jahenemise märgid on väga selgelt nähtavad,” järeldab IEF. Promsvyazbanki analüütikud kirjutavad, et majandusväljavaateid tuleb ümber hinnata: „Ettevõtted teevad seda juba aktiivselt, mida näitab nende ootuste pidev halvenemine.”
14. venemaa uurimiskomitee juht aleksandr bastrõkin (ka üks eriliselt vastik mees kremlis) tõstatas Peterburi õigusfoorumil (SPBILF) alaealiste kuritegevuse teema ja teatas, et amet on tema juhtimisel koostanud seaduseelnõu, mis langetab mitmete kuritegude puhul kriminaalvastutuse vanuse 12 aastale. bastrõkini sõnul oli projekti eesmärk võidelda laste kaasamisega kuritegevusse interneti kaudu.
„Me tegime ettepaneku langetada kriminaalvastutuse iga 12 aastale, aga nad ei nõustunud. Näete, ühelt poolt on [teismelised] rumalad ja teiselt poolt kasvavad nad palju kiiremini kui meie tänapäeval. Ja nad panevad kuritegusid toime juba 12- või 13-aastaselt, aga nad ei lange kriminaalvastutuse ikka ja pääsevad puhtalt,” teatas ta.
Kriminaalvastutuse vanuse alammäär, 12 aastat, kehtis NSV Liidus Jossif Stalini ajast kuni 1958. aastani. Kõige radikaalsem läve langetamine toimus 1935. aastal, laste kodutuse ja alaealiste kuritegevuse kasvava probleemi keskel.
NSVL Keskkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu 7. aprilli 1935. aasta määrus „Alaealiste kuritegevuse vastase võitluse meetmete kohta” sätestas, et 12-aastaseid ja vanemaid alaealisi saab kohtu alla anda täieliku kriminaalkaristusega. Algselt kehtis see varguse, vägivalla, kehavigastuse tekitamise, mõrva või mõrvakatse juhtumite puhul.
1941. aastal laiendati NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 31. mai määrusega seda nimekirja, et see hõlmaks tegusid, mis viisid rongide rööbastelt mahaminekuni. Muude kuritegude puhul, mis ei kuulunud langetatud nimekirja, algas kohtu alla andmise vanus 14. eluaastast.
bastrõkin märkis ka, et tema algatus on kooskõlas teiste riikide kogemustega. Tema väitel on Ühendkuningriigis raskete kuritegude eest süüdistuse esitamise vanuse alammäär 10 aastat.
2025. aasta detsembris tegi LDPR juht leonid slutski ettepaneku langetada kriminaalvastutuse künnist. Ta väitis, et alaealiste seksuaalse puutumatuse vastaste kuritegude ja mõrva eest süüdimõistmise vanuse alammäär peaks olema 12 aastat. 2026. aasta jaanuaris propageeris Peterburi Seadusandliku Kogu saadik aleksei zinchuk 13-aastase kriminaalvastutuse kehtestamist mõrva, inimröövi, vägistamise, varguse, terrorirünnakute ja muude raskete kuritegude eest.
Mediazona arvutuste kohaselt on Ukraina sõja ajal venemaal terroriaktide (venemaa kriminaalkoodeksi artikkel 205) või sabotaaži (kriminaalkoodeksi artikkel 281) süüdistustega kinni peetud vähemalt 240 inimest, kes olid tabamise ajal alla 18-aastased. Mõned neist said kuni kolmeaastase vanglakaristuse parandusasutuses.
15. venemaa teemantikaevandusettevõte Alrosa on otsustanud peatada kaevandamise oma Severalmazi kaevanduses, mis moodustab umbes 10% riigi teemantide toodangust. „Otsus tehti kooskõlas Alrosa strateegiaga säilitada tegevus- ja finantsstabiilsus ning distsipliin teemantide müügivoogude tõhusal haldamisel,” tsiteerib Reuters Alrosat.
Arhangelski oblastis M.V. Lomonossovi leiukohta arendava kaevanduse tegevuse peatamine algab 1. juulil ja kestab kolm kuud. Maardla koosneb kuuest kimberliiditorust. Severalmazi Lomonossovi kaevandus- ja töötlemistehas kaevandab praegu kahte neist, Arhangelskajat ja Karpinskogo-1, ning valmistub alustama kaevandamist Karpinskogo-2-s.
Eelmisel aastal suurendas Severalmaz teemandimaagi tootmist 2% võrra 2,8 miljoni tonnini ja hoidis teemantide tootmise eelmise aastaga võrreldes samal tasemel – ligi 3,5 miljonit karaati, mis moodustab umbes 12% Alrosa kogutoodangust.
Ettevõte ise, millest 33% kuulub Föderaalsele Riigivara Halduse Agentuurile ja 25% Jakuutia valitsusele, vähendas tootmist 10% võrra 29,8 miljoni karaadini. Alrosa lõpetas aasta 36,2 miljardi rubla suuruse puhaskasumiga, kuid vaba rahavoog oli negatiivne 11,2 miljardit rubla. See väljavool ületas sissevoolu.
Eelmisel aastal vähendas Alrosa tootmisega otseselt mitteseotud töötajate palku 10% võrra, osaliselt osalise tööajaga töötamise tõttu. Lisaks peatas teemantikaevandaja tegevuse oma vähem kasumlikes maardlates – Verhnjaja Munas ja kahes Almazy Anabaras asuvas kohas.
2024. aasta sügisel teatas ettevõte tööstuskriisi ajal optimeerimiskavast, mis hõlmas töötajate kulude vähendamist ja kõige vähem kasumlike varade sulgemist.
16. Kütusekriis, mis on haaranud suurema osa venemaa piirkondadest, on jõudnud ka Inguššiasse. Fortanga teatel, viidates pealtnägijatele, on Rosneft ja teised vabariigi bensiinijaamad hakanud selgituseta sulgema. Näiteks on suletud vähemalt kolm viiest Nazrani ja Kantõševo vahelisel teel asuvast bensiinijaamast. Rosnefti bensiinijaam on värvilise teibiga piiratud. Naruse kett müüb kütust ainult kupongidega. Enne seda oli Inguššias kõigi bensiinitüüpide hinnad järsult tõusnud. Keskmiselt tõusis AI-92, AI-95 ja AI-100 bensiini liiter 10 rubla võrra. Samal ajal kurtsid kohalikud elanikud, et hinnad jätkavad tõusu.
Seni oli Inguššia koos Tšetšeenia, Kalmõkkia, Tšuktši ja Neenetsi autonoomse Okrugiga viie venemaa piirkonna hulgas, mis pole kütuseprobleemidest teatanud. Tarnehäiretega piirkondade arv on nüüdseks ulatunud 84-ni, sealhulgas Ukraina okupeeritud alad. Enamikus neist on kütuse müük kanistrites keelatud ning kehtestatud on tankimispiirangud – 20–40 liitrit bensiini ja kuni 80 liitrit diislikütust sõiduki kohta.
Ametlikud kütusemüügipiirangud on kehtestatud 38 piirkonnas. Bensiini ja diislikütuse puudus on juba häirinud ühistransporti, põhjustanud probleeme prügiveoga ja põllumajandustehnika tankimisega. Samal ajal eitab valitsus jätkuvalt kriisi olemasolu, väites, et kütust on piisavalt ja süüdistades häiretes suurenenud nõudlust.
Samal ajal püüavad võimud sotsiaalmeedias olukorra arutamist lämmatada. Näiteks on riiklik sõnumsiderakendus Max hakanud blokeerima vestlusi bensiiniotsingu, hindade ja bensiinijaamade järjekordade kohta.
Kütusekriis haaras venemaad pärast seda, kui Ukraina relvajõud intensiivistasid rünnakuid naftatöötlemistehastele ja teistele kütuse- ja energiaettevõtetele. Mais tabati 16 ja juunis veel mitut ettevõtet. Selle tulemusel langes bensiini tootmine eelmise aasta juuniga võrreldes 25%, ulatudes 85 000 tonnini päevas, vahendab Reuters. Samal ajal ulatub tarbimine suvekuudel 110 000 tonnini päevas.
17. Lühiuudised
Ukraina droonirünnakute, laialdaste elektrikatkestuste, Krimmi kütusepuuduse ja venemaaga piiratud raudteeliikluse tõttu tekkis Kertši silla sissepääsu juurde poolsaarelt ligi 2000 sõidukist koosnev järjekord. Sellest teatas Telegrami kanal „Krimmi sild: operatiivne teave”. Kanali andmetel ootas reedel kella 10.00 seisuga Krimmist väljumiseks kontrolli 1780 sõidukit ning ooteaeg ületas neli tundi (tund hiljem oli see arv langenud 1750-ni). Sissepääsu juures tekkinud liiklusummikusse oli kinni jäänud ligi tuhat sõidukit.
Zelenski ütles eile, et venemaa vangistusest naasis veel 160 Ukraina sõjaväelast, kellest peaaegu kõik on olnud vangis alates 2022. aastast. Rühma kuuluvad Mariupoli, Azovstali, Donetski oblasti, Zaporižžja, Kiievi ja Sumõ tsentrite kaitsjad. Ta ütles, et Ukraina on alates täiemahulise sõja algusest tagasi saatnud üle 9500 inimese, sealhulgas 1596 sel aastal.
Kütusepuudus on levinud ka Tšitaasse venemaal Zabaikalski krais, mis asub 5000 km kaugusel Ukraina piirist, ning bensiinijaamades on teatatud pikkadest järjekordadest. Videomaterjalidest on näha märkimisväärne arv veoautosid, kes ootavad kütust, mis rõhutab transpordivõrkudele avalduvat kasvavat survet. Pikad viivitused võivad hakata mõjutama tsiviillogistikat ja kaubavedu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
