Sõja ülevaade: 1570. päev - Kostjantõnivkas suurem vene lippudega vehkimine

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 12. juuni 2026:

Kostjantõnivkas suurem vene lippudega vehkimine ehk siis tehti „Kupjanskit” ning miskit suuremat ebakindluse teket kremli ümbruses hakkab tunnetama…

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. venemaa sõjaväe kaubavedude maht mööda R-280 „Novorossija” maanteed on langenud 71%.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: eip põhjas ega lõunas hetkel paanemise märke ole.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: vene pool lehvitas Kostjantõnivkas ennatlikult lippudega.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaal levivad kuulujutud nabiullina ja mišustini tagasiastumisest ning „mobilisatsioonimajanduse” kehtestamisest.

12. venemaa ametnikud on esimest korda peaaegu aasta jooksul hakanud teatama, et uut mobilisatsiooni ei plaanita.

13. Nafta tootmine venemaal langes kuuendat kuud järjest.

14. Poola nõuab, et EL maksaks talle kõigi Ukrainale tarnitud relvade eest.

15. USA-st on saanud maailma suurim naftaeksportija tänu sõdadele Ukrainas ja Iraanis.

16. Kommersandile, Ramblerile ja RusNewsi peatoimetajale esitati süüdistus meediavabaduse kuritarvitamises.

17. „Keegi ei tea, mis järgmisel kuul juhtub.” Ühtne venemaa on enne duumavalimisi kaoses.

18. Lühiuudised

venemaa on väidetavalt hakanud vägesid Valgevene suunas liigutama ning interneti jälgimiskanalid teatavad sõjaväehelikopterite lendudest Saraatovi ja Voroneži oblastist. Zelenski ütles, et Moskva kaalub uusi rünnakuid ja käskis tugevdada kaitset Ukraina põhjapiirkondades.

Üha tihedamalt tuleb uudiseid rindest kaugemal olevate vene sõjaväe ladude, logistikasõlmede ja tehnika tabamisest kauguses 50-200 km ja trend on üha kiirenevas tõusus ning kipub arvama, et see hakkab mõjutama olukorda rindel ja okupeeritud aladel kiiremini kui algselt prognoosisin ehk siis enne sügist peaks sarnase arengu jätkudes olema suuremad mõjud töös…

Politico: Ukraina taotleb liitlastelt täiendavalt 20 miljardit dollarit, et kindlustada oma ajutist eelist lahinguväljal ja intensiivistada rünnakuid venemaa sihtmärkide vastu. „Kõik näevad, et venemaa põleb, ja me tahame, et see põleks veelgi kuumemalt, aga selleks vajame rahastamist,” märkis Ukraina ametnik. Allikate sõnul on Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fjodorov ja teised valitsusametnikud selle küsimuse juba tõstatanud mitmetel kohtumistel Norra, Rootsi, Saksamaa ja Kanada esindajatega. Vajaliku summa kogumiseks palub Ukraina igalt partnerilt 2–6 miljardit dollarit rahalist abi või laene. Kui Ukraina saab raha, kasutatakse seda õhukaitse, droonide, laskemoona, elektroonilise sõjapidamise süsteemide ja pikamaarelvade jaoks. Raha kasutatakse ka otseostudeks Ukraina kaitseettevõtetelt ja panuste laiendamiseks Ukraina prioriteetsete vajaduste nimekirja (PURL) raames. „Võimaluste aken kipub sulguma. venemaa tegutseb kiiresti ja uuenduslikult. Ja kui anname talle aega uuesti kohaneda, võime kaotada ainsa reaalse võimaluse lõpetada see sõda tõeliste läbirääkimiste teel. Ja kui venemaa arendab välja oma keskmise ulatusega rünnakudroonid, on see meie jaoks katastroofiline,” hoiatas kõrgem ametnik.

Seni suudab keskmisest kõrgemat tempot vene pool hoida ja seda valusate kaotuste hinnaga ning see võib siin ja seal ka mingeid edenemisi tuua ja isegi pikas perioodis kuni 20 km pole võimatu, aga eks uued mitmekordsed Ukraina kaitseliinid peaksid need lõpuks pidama saama…

1. Sumõ kandis hukkus üks naine vene droonirünnakus.

Viimase 24 tunni jooksul algatasid okupandid Zaporižja oblastis 949 rünnakut 44 asula vastu. Zaporižja ja Polohovski rajoonides toimunud rünnakute tagajärjel hukkus 2 ja sai haavata 3 inimest.

2. Ukraina kinnitas 11. juunil toimunud rünnakut, mis hävitas venemaa okupeeritud Krimmi Mandri-Ukrainaga ühendaval Armjanski sillal 50 sõjaväemasinat, teatas 1. eraldi rünnakrügement Da Vinci. Kinnitatud rünnak muutis silla kasutuskõlbmatuks ja täiendavaid rünnakuid pole vaja, teatas Da Vinci rügement, lisades, et vaenlase oluline logistiline marsruut on täielikult halvatud. Rügemendi teatel olid missioonil rünnatud sõjaväemasinaid täis laskemoona ja kütust, mida kavatseti kasutada Huljaipole lähedal Zaporižja oblastis.

Ukraina rünnakud tabasid sildu Preobraženka ja Mõrne asulate lähedal, maanteesilda Perekopi-Armjanski marsruudil ja silda Stavki küla lähedal, ütles venemaa poolt ametisse nimetatud okupeeritud Hersoni oblasti juht volodõmõr saldo varem.

Ukraina rünnakud Krimmi sildadele on osa arenevast kampaaniast, mille eesmärk on häirida venemaa logistikat, mida kasutatakse kütuse, relvade ja muude varude transportimiseks venemaa vägedele okupeeritud aladel.

Kiievi eesmärk on isoleerida okupeeritud Krimm venemaast, häirides poolsaarele suunduvaid olulisi sõjalisi varustusteid, ütles mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi, keda tuntakse kutsungi „Magyar” järgi, Reutersi 11. juunil avaldatud intervjuus. „Me isoleerime Krimmi lähitulevikus,” ütles Brovdi rindejoone lähedal asuvast juhtimispunktist.

Brovdi sõnul on venemaa sõjaväe kaubavedude maht mööda R-280 „Novorossija” maanteed, mis ühendab venemaad okupeeritud Krimmiga Mariupoli, Berdjanski ja Melitopoli kaudu, viimase kahe nädala jooksul Ukraina rünnakute tõttu langenud 71%.

Ukraina Neptuuni raketid tabasid venemaa Musta mere laevastiku relva- ja varustuse hoiukohta Streletska lahes Sevastoopolis, teatas merevägi. Avatud lähtekoodiga jälgimisandmed näitasid, et venemaa õhutõrje järgis mõlemat stardilainet, kuid ei suutnud kõiki rakette peatada.

12. juuni öösel ründasid ründedroonid ajutiselt okupeeritud Krimmi ja venemaa Föderatsiooni Samaara oblastit, põhjustades tulekahjusid Simferopoli soojuselektrijaamas ja Togliattikauchuki keemiatehases. See keemiatehas on strateegilise tähtsusega rajatis, mis toodab sünteetilist kummi rehvitööstusele, kummitooteid ja kõrge oktaanarvuga kütuselisandeid sõjavarustusele.

Крымский ветер kanal: Krimmi täna öise rünnaku kroonikad:

▪️UAV-sid hakati Krimmi kohal märkama südaööl

▪️Esimesi plahvatusi Simferopolis kuuldi umbes kell 00:20, mõned neist olid väga valjud

▪️venemaa õhutõrjeväed olid Simferoopoli ja selle ümbruse kohal aktiivsed

▪️Pool venemaa õhutõrjevägede rakettidest tabas maad

▪️Simferopolis allatulistatud drooni tükkide kukkumine või kokkupõrge põhjustas ulatusliku tulekahju riikliku ringkonna elektrijaama lähedal. Tulekahju iseloom on siiani teadmata.

▪️Plahvatusi ja laske oli kuulda ka Nižnegorski ja Krasnogvardeiski rajoonis ning Saki lennuvälja lähedal Novofedorovkas.

▪️Gvardeiskoje küla lähedal teatati plahvatuste sähvatustest. Küla oli elektrita kell 00.25–01.26, põhjus on teadmata.

▪️Sevastoopolis anti õhurünnakusireen kell 01.15 ja kõik on korras tund ja minut hiljem.

3. Kursk: rindejoones muutusteta.

4. Harkiv: rindejoones muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: olukord Kupjanski linnas ega selle ümber ei näita paranemise märke ning sarnase arengu jätkudes võidakse linna üle kontroll kaotada ning kogu siinse lõigu Oskili idakalda alade üle. Sama seis kahjuks ka Lõmani suunal, kus arvatavalt on vene pool suutmas tuua linna üha rohkem isikkoosseisu.

6. Siversk: pisu meeldiva üllatusega pole tihe vene poole konveier enam siin sektoris uusi edenemisi toonud.

7. Bahmut: rindel avaldas venemaa lõpuks oma Kostjantõnivka lipu heiskamise videote portsu (kokku üle kahekümne), mida oli selgelt mitu päeva tagasi hoitud. Need ei kujuta endast järsku edasiliikumislaine, kuna praktiliselt kõik toimuvad piirkondades, kus vene väed on juba varem paiknenud. Linna enda vallutamist siiski pole veel juhtunud, aga eks eduuudist oli vaja toota…

Linnas endas muutustest infot pole, küll aga tuleb järjest vene poole droonivideosid, kus Ukraina on suutnud pikemalt Kostjantõnivka linnast nii kirde kui lääne pool nihutada edasi oma eesmisi possasid ning võib-olla siiski üritatakse saavutada nihet muutmaks olukorda.

8. Donetsk: muutusteta aga tihe tegevus terves sektoris jätkus.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa Keskpanga presidendi elvira nabiullina pikaajaline avalik eemalolek, kes jättis haiguslehele viidates Peterburi rahvusvahelise majandusfoorumi vahele, on vallandanud kuulujuttude laine eelseisvate personalimuutuste kohta, mis võivad mõjutada mitte ainult keskpanka, vaid kogu võimu vertikaali.

Telegrami kanal „Можем объяснить” („Võime selgitada” MO), mis väidab end omavat keskpangale ja presidendi administratsioonile lähedal seisvaid allikaid, väidab, et nabiullina arutab keskpanga juhi kohalt lahkumist, mida ta on pidanud alates 2013. aastast. MO allikate sõnul on nabiullina väidetavalt kremli kursiga rahulolematu: ta nõustub teenima oma ametiaja lõpuni 2027. aastal, kuid ei ole valmis oma kohustusi täitma sõjaseisukorra, piiride sulgemise jms korral. MO allikad nimetavad nabiullina puudumist SPIEF-ist „diplomaatiliseks haiguseks”: ta teavitas juhti, haigestus diplomaatiliselt ja ootab tema vastust.

Samal ajal on levinud kuulujutud mihhail mišustini valitsuse peatse tagasiastumise kohta. Valitsus on peaministri ametit pidanud alates 2020. aastast. Ühe ringleva teooria kohaselt võiks mišustini asendada andrei beloussov, kes on praegu kaitseminister ja endine presidendi majandusnõunik, kirjutab politoloog Ilja Graštšenkov.

beloussovit, kes on „piiramispsühholoogia sündroomi” (seisund, kus subjekt on kindel teiste vaenulikes kavatsustes ning omab kaitsepositsiooni ja hirmu) loogika ja riikliku planeerimise pooldaja, peetakse mobiliseerivaks meheks, kes suudab sobida pikaleveninud patiseisva majanduse loogikasse, märgib Graštšenkov: „Kuid tema edutamine peaministriks ei tähendaks lihtsalt personali ümberkorraldamist, vaid palju tõsisemat signaali: riik on valmis üleminekuks kohanemismudelilt range mobiliseerimismajanduse mudelile.”

Põhimõtteliselt on see valitsuse mandaat uue majandussüsteemi loomiseks – riikliku planeerimiskomitee, kaitsehangete majanduse, ressursside käsitsi jaotamise ja tööstusliku mobiliseerimise prioriteedi idee. Graštšenkov rõhutab, et kuulujutte valitsuse tagasiastumisest tuleks vaadelda kui lihtsalt kuulujutte: need peegeldavad eliidi närvilisust majanduse olukorra suhtes. Ekspert ei pea valitsuse tagasiastumise stsenaariumi aga kaugeks: kreml võiks seda teha, et leevendada avalikkuse frustratsiooni inflatsiooni, piirangute ja interneti blokeerimise pärast.

Mis puutub nabiullinasse, siis loodab ta keskpanga juhi kohalt lahkuda 2027. aastal, ütles üks tuttav varem The Bellile. Järgmisel aastal lõpeb nabiullina kolmas ja juriidiliselt viimane ametiaeg, kuigi seadusandlust võidakse muuta, et võimaldada neljandat ametiaega, ütlesid The Belli allikad.

„nabullina ise soovib vabanemist, kuid tema tunded on segased,” väitis üks väljaande allikatest. The Belli andmetel võiksid nabiullina asemele astuda presidendi administratsiooni asejuht maksim oreškin, VTB tegevjuht andrei kostin või Promsvjazbanki tegevjuht pjotr fradkov, kuigi sisulisi arutelusid uue kandidaadi osas pole veel toimunud.

12. Esimest korda viimaste kuude jooksul on venemaa valitsusametnikud üksteise järel kuulutanud, et neil pole plaanis uut massimobilisatsiooni välja kuulutada.

Neljapäeval teatas Föderatsiooninõukogu Riigiehituse ja Seadusandluse Komitee juht andrei klišas RTVI-le antud intervjuus, et mobilisatsiooniks pole vajadust. „Ma pole kunagi kuulnud, et ükski vastutav ametnik – jah, mul on olnud üsna lugupeetud ja autoriteetseid vestluskaaslasi – selliseid stsenaariume arutaks. <…> Erioperatsiooni edenemine näitab, et relvajõud täidavad praegu neile pandud ülesandeid,” ütles klišas.

2. juunil teatas venemaa riigiduuma kaitsekomisjoni liige viktor sobolev, et uus mobilisatsioon ei ole soovitatav. „Praegu täidavad piirkonnad oma lepingulisi värbamiseesmärke; näiteks Omskis ületati plaan hiljuti. Mobilisatsiooniks pole vajadust; lihtsalt pole praktilisust,” ütles sobolev.

30. märtsil teatas presidendi pressisekretär dmitri peskov, et venelasi rindele uuesti mobiliseerida ei plaanita ja paar päeva varem tegi sama ka Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev. Sõdurite värbamine jätkub lepinguliste sõduritega korraliku tempoga ning nende jõud on lahingmissioonide läbiviimiseks täiesti piisavad, kinnitas medvedjev.

See ametlike avalduste seeria on esimene pärast eelmise aasta suvest ja sügist, mil sobolev (juunis 2025) ja peskov (septembris 2025) teatasid, et mobiliseerimise plaane ei ole.

2. juunil ilmus duuma saadiku andrei guruljovi Telegrami kanalile teade, milles väideti, et mobiliseerimise kohta on tehtud põhimõtteline otsus. guruljov väitis hiljem, et tema konto on varastatud ja et tekstsõnumeid levitavad vaenlased.

Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) venemaa ja Euraasia vanemanalüütiku Nigel Gould-Daviesi,sõnul on edasine mobiliseerimine venemaal vaid aja küsimus, kui putin soovib sõda jätkata.

Tema arvates ei saa praegune sõjaliste operatsioonide rahastamise ja rindel vägede täiendamise mudel lõputult jätkuda: venemaa eelarvepuudujääk kasvab, investeeringud kaitsetööstusse tekitavad inflatsiooni ja katsed seda intressimääradega aeglustada viivad majanduslanguseni. Rindejoon seisab paigal, sõja eesmärke pole saavutatud ja ka rindele värbamine heldete boonustega on takerdumas: viimastel kuudel ei ole uute lepinguliste sõdurite sissevool enam kaotusi katnud, kirjutab Gould-Davies.

Tema arvates seisab kreml silmitsi põhimõttelise valikuga: kas vähendada oma sõjalisi plaane või suurendada radikaalselt nõudmisi majandusele ja ühiskonnale. Kui valik tehakse sõja kasuks, on võimalik uus mobiliseerimine, piiride sulgemine ja üleminek täielikult militariseeritud majandusele, mis meenutab nõukogude aega.

venemaa valitsuse avalik seisukoht jääb samaks: mobiliseerimist ei ole vaja. „2022. aasta dekreediga loodud õigusraamistikku pole aga täielikult lammutatud. See tähendab, et instrument ise jääb süsteemi võimalusena alles,” märgib politoloog Ilja Graštšenkov.

Mobilisatsioon on ohtlik otsus nii sotsiaalselt kui ka administratiivselt, kuid kui sõjaline erioperatsioon venib ja rindejoon nõuab rohkem ressursse, kerkib probleem Graštšenkovi arvates uuesti pinnale: „Siis on valitsus sunnitud valima kolme ebameeldiva variandi vahel: parandada praeguse mudeli tõhusust, otsida poliitilist ja diplomaatilist lahendust või naasta mobilisatsioonistsenaariumi juurde.”

13. Nafta tootmine venemaal on viimased kuus kuud vähenenud ning Ukraina droonirünnakute eskaleerumine mängib selles protsessis olulist rolli, sealhulgas nafta ladustamis- ja transpordirajatiste blokeerimise kaudu. See puudujääk koos investeeringute puudumisega viib kaevandatud toornafta mahtude vähenemiseni. See on naftatootmissektori eelarve peamiste maksete allikas.

OPECi andmete kohaselt saavutas keskmine päevane toodang oma viimase haripunkti novembris (9,38 miljonit barrelit), pärast mida on see iga kuu langenud. Organisatsiooni viimase igakuise aruande kohaselt on venemaa toodang sellest ajast alates langenud ligikaudu 370 000 barreli võrra 9,009 miljoni barrelini. See on 690 000 barrelit vähem kui riigi OPEC+ kvoot, märgib Bloomberg.

Mais intensiivistas Ukraina märkimisväärselt oma rünnakuid venemaa naftainfrastruktuurile, registreerides vähemalt 31 rünnakut naftatöötlemistehastele, mereekspordi terminalidele ja torujuhtmetele. Bloombergi andmetel on see kõrgeim igakuine näitaja alates sõja algusest.

Kuna eelmise kuu löökide peamine sihtmärk olid kütusetootmisrajatised, langesid rafineerimismahud järsult 2009. aasta tasemele. Juunis langes see näitaja veelgi, langedes kuu algusest kahe aastakümne madalaimale tasemele, teatas Energy Aspects.

Bensiinipuudus, mis vallandas mitmes piirkonnas kütusekriisi, võimaldas suunata suuremaid toornafta koguseid ekspordiks, eriti kuna kevade kahel esimesel kuul kahjustatud Läänemere ja Musta mere sadamad taastati. 31. mail lõppenud nelja nädala jooksul oli keskmine päevane toornafta eksport 3,64 miljonit barrelit, võrreldes 3,17 miljoniga 17. aprillil lõppenud nelja nädala jooksul, mil Ukraina relvajõud olid eriti aktiivsed sadamate ja eksporditerminalide pommitamisel.

See võimaldab ettevõtetel ja vahendajatel, kes saavad märkimisväärset eksporditulu, oma tulu suurendada. Sõda rahastavat föderaaleelarvet täiendatakse aga peamiselt maavarade kaevandamismaksu kaudu. Seetõttu mõjutab selle vähendamine valitsuse tulusid.

14. Poola kavatseb taotleda Euroopa Liidult täielikku hüvitist Ukrainale üle antud relvade eest, teatas Poola kaitseministri asetäitja Cezary Tomczyk RMF FM-is. Vaidlus puudutab ligikaudu 450 miljonit eurot, mida Varssavi loodab saada Euroopa Rahurahastust (EPF). Vaidlus tekkis 6,6 miljardi euro üle, mis on praegu Brüsseli valduses pärast seda, kui Ungari vahendid avas.

RMF FM-i andmetel teeb Saksamaa ettepaneku saata kogu summa Ukrainale, selle asemel et raha riikide valitsustele tagastada. Poola ja Slovakkia on selle lähenemisviisi vastu. „See raha on meie raha,” ütles Tomczyk, lubades võidelda iga euro eest. Ta väitis ka, et hüvitise vähendamine vähendaks Poola armee rahastamist.

Euroopa Rahurahastu on eelarveväline EL-i mehhanism, mis hüvitab riikidele osa nende endi varudest Ukrainale üle antud relvade maksumusest. ELi riigid on rahastanud Ukrainale sõjalist abi ligikaudu 43 miljardi euro suuruse fondi kaudu ja Brüssel saaks riikidele hüvitada ligikaudu 13,5 miljardit eurot, kuid fondil sellised vahendid puuduvad. Kõrge Euroopa diplomaat Kaja Kallas pakkus välja kompromissi: jagada olemasolevad 6,6 miljardit eurot, pakkudes riikidele ligikaudu 10% osalist hüvitist, ning kasutada ülejäänud vahendeid Ukraina vägede väljaõppeks ja Kiievi ühisteks relvahangeteks.

Saksamaa toetas seda lähenemisviisi. Saksamaa kaitseministeerium teatas, et kõik fondi kasutamata vahendid tuleks kasutada Ukraina toetamiseks. Ühe ELi diplomaadi sõnul eraldab Saksamaa sel aastal Ukrainale 11,5 miljardit eurot, seega pole mitmesaja miljoni euro tagastamine Berliini jaoks põhimõttelise tähtsusega. Skandinaavia riigid jagavad Saksamaaga sarnaseid seisukohti. Ka Prantsusmaa on Kallase seisukohale lähemal, kuigi nõuab, et Ukrainale tehtaks ostud ainult Euroopa relvatootjatelt.

15. Ameerika Ühendriikidest on saanud maailma juhtiv nafta ja naftatoodete eksportija, edestades traditsioonilisi liidreid Saudi Araabiat ja venemaad. Vortexa andmetele viitava Reutersi andmetel ulatus Ameerika eksport mais ligikaudu 10,5 miljoni barrelini päevas, samas kui venemaa tarnis ligikaudu 7 miljonit ja Saudi Araabia 5,9 miljonit barrelit. See on kolmas järjestikune kuu, mil Ameerika Ühendriigid on juhtpositsioonil püsinud. Võrdluseks, 2025. aastal eksportis Saudi Araabia 8,1 miljonit barrelit päevas, Ameerika Ühendriigid 6,6 miljonit ja venemaa 5,8 miljonit.

Seda järsku tõusu selgitavad kaks tegurit. Esiteks on USA sõda Iraaniga halvanud Hormuzi väina ja häirinud Saudi Araabia naftatarneid. Teiseks väheneb venemaa eksport Ukraina rünnakute ja Ukraina sissetungi järel kehtestatud lääneriikide sanktsioonide surve all. „Washingtonil on uus tööriist, mille olemasolust nad enne Iraani sõda isegi ei teadnud: energiaeksport,” märkis Kpleri poliitikajuht Michelle Brouhard.

Ameerika Ühendriikide tõus liidriks oli dramaatiline pööre riigile, mis oli aastakümneid sõltunud Lähis-Ida naftast ja mida 1973. aasta naftaembargo tõsiselt kahjustas. Olukord hakkas muutuma pärast 2010. aastat, kui põlevkivi tootmine järsult kasvas. 2015. aastal tühistas Washington 40-aastase naftaekspordi keelu ja kõigest kümnendiga sai riigist maailma suurim eksportija, eirates skeptikute ennustusi, et buum jääb lühiajaliseks.

Ameerika energiaettevõtted olid Hormuzi väina sulgemise peamised kasusaajad, tunnistas varem Rosnefti tegevjuht igor setšin, üks putini lähimaid liitlasi. Euroopa riigid, mis varem tervitasid Ameerika ekspordi kasvu alternatiivina venemaa ja Lähis-Ida tarnetele, hoiatavad nüüd USA-st liigse sõltuvuse ohtude eest, kuna Donald Trumpi administratsiooniga tekivad üha süvenevad lahkarvamused tollitariifide ja keskkonnapoliitika osas.

Agentuur märgib, et ka Aasia nihkub kiiresti Ameerika nafta poole: mais moodustas piirkond ligikaudu 46% USA ekspordist, võrreldes 37%-ga aasta varem. Reutersi andmetel võib Washingtoni tugevnev positsioon nõrgestada OPECi hinnakujundusjõudu.

16. Mediazona teatel on Moskva Taganski rajooni magistraadikohtule nr 374 esitatud kaksteist kaebust meediavabaduse kuritarvitamise kohta (haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 13.15 2. ja 9. osa). Süüdistuses osalenute hulgas on juriidiline isik ajaleht Kommersant (süüdistus ühiskondliku tähtsusega valeinfo levitamises), samuti SIM meediavaldus (endine Rambler Group), millele kuulub veebisait Championship ja väljaanne Afisha-Daily (süüdistus ekstremistliku organisatsiooni kohta käiva info levitamises).

Toimikusse kantud isikute hulgas on Telegrami kanali RusNews peatoimetaja Sergei Ainbinder; endine Vedomosti ajakirjanik Jelizaveta Sergina (seotud Telegrami kanaliga „Беспощадный пиарщик”); veebisaidi Atomnaja Energija 2.0 peatoimetaja Pavel Jakovlev; Moskovskije Novosti peatoimetaja Aleksandr Berezkin; ja sõjandusajakirja Arsenal Otetšestva peatoimetaja Dmitri Drozdenko. Täpsed süüdistused nende isikute vastu pole teada. Esimesed kohtuistungid on kavandatud 29. juunile ja 1. juulile.

Piirideta Reporterite 2026. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksi kohaselt oli venemaa 180 riigi seas 172. kohal – ajalooline madalseis. Madalamal kohal olid vaid Türkmenistan, Vietnam, Afganistan, Saudi Araabia, Iraan, Hiina, Põhja-Korea ja Eritrea.

venemaa reiting hakkas langema pärast Ukraina täiemahulist sissetungi. Kokkuvarisemisele eelnes sõltumatute meediaväljaannete sulgemine, kriminaalsüüdistuste esitamine armee diskrediteerimise eest ja ajakirjanike (sealhulgas paguluses olevate) tagakiusamine. Jeanne Cavelier, Piirideta Reporterite Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia haru juht, märkis, et venemaa on regiooni võtmetegija ning tema ajakirjanduse mahasurumise meetodeid (seadused välisagentide kohta, artiklid võltsuudiste kohta) kopeerivad naabrid.

17. Kolm kuud enne Riigiduuma valimisi on Ühtne venemaa sattunud täielikku ebakindlusse, ütlesid presidendi administratsiooni, piirkondlike administratsioonide ja partei enda allikad Meduzale. Nende sõnul viiakse kampaaniat praegu läbi pimesi ning lõplikke tulemusnäitajaid ja põhisõnumeid oodatakse alles juuli lõpus või augusti alguses. Peamine põhjus on nende sõnul üldine ebastabiilsus ja selguse puudumine olukorra arengu osas. „Keegi siin, ei kremlis ega valitsuses, ei tea tegelikult, mis juhtub järgmisel kuul, järgmisel nädalal – sõja, majanduse… Nüüd on lisandud ka bensiin,” selgitas parteiallikas.

Väljaande andmetel pole partei nimekirjade ja ühemandaadiliste valimisringkondade lõplikke kandidaatide nimekirju veel kinnitatud. Mitmes piirkonnas Ühtse venemaaga töötav poliitiline strateeg kirjeldas olukorda kui „sassi keeratut”. „Eelmistes duumakampaaniates oli novembris üldiselt selge, kes (piirkonnast) kandideerib. Kui tegemist on ametisoleva (asetäitjaga), hakkavad nad valijatega aktiivsemalt koostööd tegema. Kui tegemist on kellegi uuega, saavad nad järk-järgult päevakorra osaks. See tsükkel on katkenud,” teatas allikas. Lõplik nimekiri on tema sõnul oodata pärast partei kongressi 28. juunil.

Peamine intriig on föderaalnimekirja ülemise poole struktuur. Meduza andmetel lobitab partei esimees dmitri medvedjev „troika” nimel: esimene koht endale, teine Moskva linnapeale sergei sobjaninile ja kolmas sõjakorrespondendile jevgeni poddubnõile. See variant presidendi administratsiooni poliitilise bloki allika sõnul töötab ja seda toetatakse parteis, kuid see on vaid üks mitmest variandist. Ka Peanõukogu sekretär vladimir Jakušev (sobjanini protežee) toetab „troikat”, kuid kreml kaalub ka „viit” – võimalik, et ilma medvedjevita, aga putini, valitsusametnike ja näiteks kaitseminister andrei beloussovi kaasamisega.

RBC teatas varem viiest kandidaadist: medvedjev, venemaa välisminister sergei lavrov, Moskva 52. haigla peaarst Marjana Lõsenko, Poddubnõi ja Junarmija staabiülem vladislav golovin. Ühe allika andmetel kandideerib golovin nüüd aga oma ringkonnas, samas kui lavrov tõenäoliselt kandideerida ei soovi.

Mis puutub sõjalise erioperatsiooni veteranidesse, siis eelvalimistel saavutas esikoha 47 sõjaveterani. Presidendi administratsioonile lähedase allika sõnul võib duumasse pääseda veel 10–15 soodsatel ametikohtadel olevat sõjaväelast. Lisaks võib sõjaväekvoot hõlmata ka lahkunute leski. Näiteks kavatsetakse selline ettepanek teha Naran Otšir-Gorjajevi lesele, kes suri juuni alguses ja osales putiniga üritustel.

Partei platvormi ei esitata enne augusti lõppu, kuu aega enne valimisi. Ühtse venemaaga töötav poliitiline strateeg nimetas seda otsust täielikuks idiootsuseks. „Partei veedab suurema osa oma kampaaniast vaakumis. Aga see pole muidugi hea asi,” selgitas ta.

Njah, ühtpidi eip saa murest aru, sest demokraatiat nagunii pole aga teiselt seda siiski kuidagi näidata tahetakse. Küll on ka tänu sellele näha ebakindluse kasvu ühiskonnas ning võimuladvikus ja selle ümber.

18. Lühiuudised

Rosselkhoznadzor (föderaalne veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalve teenistus) kehtestab alates 12. juunist piirangud kõigi Armeeniast pärit karantiinitoodete, sealhulgas kohalikult toodetud ja reeksporditud kaupade impordile. Keeld kehtib ka transiidile läbi venemaa Euraasiasse Majandusühenduse liikmesriikidesse. Piirangud jäävad jõusse kuni saadetiste ohutuse ja jälgitavuse tagamise algoritmi väljatöötamiseni. Amet märkis, et on piiranud teatud Armeenia karantiinitoodete importi alates selle aasta maist. „Juunis avastati Armeeniast saabunud pähklite, kuivatatud virsikute ja kuivatatud tomatite saadetistes kolm khapra-mardika nakatumise juhtumit,” teatas amet avalduses. Selliselt üritatakse Armeeniat saada tagasi kremlimeelseks.

venemaa on valmis NATO partnerit ründama 2029. aastaks, ütles Saksamaa armee juht kindralleitnant Christian Freuding Politicole 11. juunil avaldatud intervjuus. Freudingi kommentaarid on järjekordsed lääneriikide juhtide ja kaitseametnike üha sagedamates hoiatustes Venemaalt lähtuva ohu ja Euroopa praeguse valmisoleku puudumise kohta. „Kõik 32 NATO partnerit nõustuvad, et venemaal võib olla võimekus rünnata NATO partnerriiki 2029. aastal,” ütles Freuding Politicole. „2029 ei ole Saksamaa ajakava. Need on NATO poolt kokkulepitud luureandmed,” hoiatades lisaks, et rünnak võib toimuda varem.

venemaa tühistas MAKS-2026 lennundusnäituse ja lükkas selle edasi 2027. aastasse. Traditsiooniliselt toimus üritus Moskva oblastis, enne kui see aastatel 2023–2025 veebis toimus. venemaa ametnikud on nüüd öelnud, et olukord on muutunud.

vene meedia teatel on esimest korda 23 aasta jooksul punasel väljakul toimunud venemaa päeva pidulik kontsert tühistatud. See tühistati teadmata põhjustel.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.