Sõja ülevaade: 1606. päev - venemaal said tabamuse postimüügikeskused

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 18. juuli 2026:

Kupjanskis olukord paranes ja Kramatorski suunas mitte ning miks kaks suurt kaubasorteerimiskeskust venemaal tabamusi said, eip tea.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Moskvani ulatuti, aga mitte ainult.

3. Kursk: ikka piirikülades vene poole tegevus.

4. Harkiv: vist pisu olukord paranes.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas ja selle ümber on märke olukorra paranemisest.

6. Siversk: kipuvad soldatid enne hukkumist kaugele jõudma.

7. Bahmut: vist muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. „Katastroofi tunne kasvab.” venemaa aktsiaturg on läbi elanud oma pikima languse alates 1997. aastast.

12. Veerand venemaa ehitusjärgus elamutest/kortermajadest võib sattuda rahastamisprobleemidesse.

13. Volgogradi elanikud, kes tegid koos videosõnumi bastrõkinile ametnikele piiramatute bensiini tankimise võimaluste pärast, peeti kinni loata meeleavalduse eest.

14. venemaa kaitseministeerium teatas enam kui 140 000 venelase väljaõppest reservrügementides.

15. venemaa vanglad tühjenevad kiiresti.

16. Fjodorovi liitlane keeldus uuest kaitseministri ametikohast, nimetati presidendi kaitsetehnoloogia nõunikuks.

17. Lühiuudised

Protestid Fjodorovi vallandamise pärast Ukrainas jätkusid ja lisandunud on Sõrski vallandamise loosungid ning kutsutakse inimesi meeleavaldustele ka täna. Videode järgi on näha, et üha rohkem inimesi meeleavaldustel üle Ukraina osaleb.

Njah, tegelikult on mured palju sügavamal, puudulik mobilisatsioon on neist vist üks suurimaid. Arvatakse, et kõrvale hoiab teenistusest 300 000-500 000 Ukraina meest. Teine murekoht on siiski jätkuvalt kõrge korruptsioon ja seda ka relvahangetel ning sõjaväe muuga varustamisel.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 276 lahingukokkupõrget ja koos suure hulga isikkoosseisu kaotustega peab seda jätkuvalt kevad-suviseks pealetungiks, mis siiski pealetungi dünaamikat varasema sõjaajaloo järgi teps mitte edukaks pidada saa. Lisaks vist on maa hind eludes ka üks kõrgeimaid…

Sektoriti aktiivsuses võrreldes üleeilse päevaga muutusi polnud, 112 rünnakut ikka Ukraina tööstuslinnade komplekti sektoris ning jätkus juba tavapäraseks saanud tihe surumine Harkivi ja Huljaipole kandis ning keskmisest kõrgem ka Orihivi poole.

Liiguvad vene üksused ikka kas jala või kergliikuritel. Miks kipuvad vene juhid arvama, et üle suurte kilomeetreid laiu järjestikuseid põldusid või heinamaasid on võimalik väikestel vene gruppidel kaugele jõuda. Üldjuhul keegi neist eluga eip pääse ning videode järgi kipub ka arvama, et teele saadetud soldatid eip julge isegi kaaslaste kaotamise järel tagasi suunduda…

Pisu üllatab, et Ukraina suudab ka sellistele põldudele hallis alas rajada miinivälju (jah, osa tuuakse droonidega kohale) ning koostoimes droonimeeskonnad ja kaudtuleüksused tavaliselt miskigi liikuv kiirelt hävineb. Metsatel aladel siiski nii lihtne eip ole aga kergliikurid vajavad üldjuhul teid ja nende mineerimine siiski veelgi lihtsam.

Eile sooritas vaenlane kolm raketirünnakut, kasutades nelja raketti, ja 93 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 265 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 10 252 kamikaze-drooni ja sooritasid 3117 kaudtulelasku, sealhulgas 30 mitmekordsete raketisüsteemidega. Jätkuvalt näeb, et vene pool ei suuda tõsta rindel töös olevate tapjadroonide arvu. Eip tea, kas põhjuseks on suutmatus kasvavalt rohkem droone toota või ei lisandu kasvavalt droonioperaatoreid rindele. Umbes sama taset siiski suudetakse hoida ja võimalik, et kogu lisanduv seltskond ongi kaotuste täitmiseks mitte kasvuks.

Kaudtulevahendite ja muu tagalatoetuselemendi kaotustega on vene poolel jätkuvalt väga nirusti ja juba pikalt ootab, et see hakkaks rohkemalt vene suutlikust hoida keskmisest kõrgemat tempot.

1. 17. juulil Harkivi oblastis Ševtšenkivski rajoonis tabas sõiduautot vene õhulöök, milles hukkus üks inimene ja sai vigastada kaheksa inimest, sealhulgas kaks last.

2. Ukraina väed ründasid 17. juulil Mustal merel 12 venemaa varilaevastiku laeva, ütles Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem Robert „Magyar” Brovdi Telegramis. Brovdi sõnul tabati rünnaku käigus Mustal merel üheksat kaubalaeva, üht naftatankerit, üht gaasitankerit ja üht puksiirlaeva.

Rünnakud toimusid ajal, mil Ukraina alustas ulatuslikku rünnakut venemaa okupeeritud Krimmi poolsaarele. Plahvatustest teatati mitmes linnas, millele järgnesid tulekahjud mitmes kohas. Tulekahjud puhkesid Kertši raudteejaamas, sealhulgas vagunites ja ladudes, teatas Ukraina-meelne Telegrami kanal Crimean Wind. Kanali andmetel teatati plahvatustest ka Koktebeli külas Krimmi kaguosas ja lähedal asuvas Feodossia linnas.

Ukraina sõjavägi korraldas 18. juuli öösel Moskva oblastis ulatusliku droonirünnaku, mis väidetavalt tabas pealinnast ida pool asuvat infrastruktuuri, teatasid venemaa Telegrami meediakanalid. Kohalike elanike sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotel on näha paksu musta suitsu, mis tõuseb Noginski linna naftahoidlast, mis asub umbes 50 kilomeetrit kremlist ida pool.

Hiljem hommikul nähti suurt tulekahju ka Venemaa suure veebipoe Wildberries täitmiskeskuses, mis asub Noginskist lõunas Elektrostali linnas. Täitmiskeskus (fulfillment center) on aktiivne logistikakeskus, kus e-kaubanduse ettevõtted hoiustavad kaupa, töötlevad veebitellimusi ja haldavad viimase kilomeetri tarneid. Erinevalt staatilistest ladudest on need rajatised optimeeritud tellimuste kiireks töötlemiseks – vastuvõtmise, komplekteerimise, pakkimise ja tagastamise haldamiseks.

venemaa pealinna piirkonnas väitis Moskva linnapea sobjanin, et Moskva oblasti suunas saadeti üle 370 Ukraina drooni, millest 64 lasti pealinna lähenedes alla.

Rünnak Wildberries’i täitmiskeskusele oli öö teine rünnak, mis oli suunatud suure veebimüüja rajatiste vastu. Sarnane rünnak tabas varem öösel venemaa Tambovi oblastis Kotovski linnas asuvat täitmiskeskust. Kohalike võimude teatel hukkus Tambovi oblastis Wildberries’i keskuse laos seitse töötajat ja viga sai 24.

Miks kahte kaubakeskust rünnati, eip oska vastata, kas tegu nn peegeldusega, sest sarnaseid ettevõtmisi ründab vene pool Ukrainas pidevalt või tahetakse tõsta venemaalaste paanika-rahulolematuse taset…

Oblasti kuberner drozdenko teatas, et Leningradi oblasti kohal tulistati alla kuus drooni. Rünnaku tagajärjel põlevat naftahoidla Noginskis.

Vladimiris puhkes mitmekorruselises hoones tulekahju pärast seda, kui droon tabas korterit, teatas oblasti kuberner. „Elanikel paluti evakueeruda ajutisse majutuskeskusesse. Täielikuks evakueerimiseks pole vajadust. Ohvreid pole,” märkis ta.

Plahvatustest teatati ka Tveri kandis.

Ukraina Telegrami jälgimiskanali Krymsky Veter andmetel rünnati 18. juuli öösel ka okupeeritud Krimmi. Kanali andmetel tabasid rünnakud lisaks Sevastoopolile ka Kertši, Feodosjat ja Gvardeiskoje küla, kus asub samanimeline õhuväebaas.

3. Kursk: enamuses vene pool tegeleb piiriüleste reididega. Senised Ukraina piirikülad, kus vene pool sai kanna maha, on ikka veel nende kontrolli all.

4. Harkiv: kaudsete märkide järgi arvaks, et vene sillapea üle Vovtša jõe Vovtšanski juures on kahanenud väiksemaks. Pisu üllatav, et selles sektoris pole väga tihe pikalt kestnud vene surve edenemisi toonud peale paari piiriküla kaotuse.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskis olukord paraneb.

Miskit uudiseid hakkab lisanduma Kupjanski linnast ja vene droonilöögid näitavad, et Ukraina on suutnud mehitada possasid linnast kirdes takistamaks siit suunalt (ja siit ka vene soldatid põhiliselt linna suunduvad) soldatitel linna infiltreerumast.

Lõmani suunal muutusteta.

6. Siversk: kõlakas ringles, et kaugeimale jõudnud infiltreerujad/soldatid olla jõudnud Kramatorski linnast vaid paari kilomeetri kaugusele enne kui neid tabati…

7. Bahmut: vist muutusteta rindejoones.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa aktsiaturg lõpetas nädala taas miinuses. Moskva börsiindeks, mis hõlmab 46 venemaa suurima ettevõtte aktsiaid, langes 8,72% ja langes 1958,4 punktini – madalaimale tasemele alates 2022. aasta oktoobrist.

Nädalane turulangus oli järsem alates 2022. aasta septembri eelviimasest nädalast, mil kreml teatas osalisest mobilisatsioonist (indeks langes 14,18%). Ja 18-nädalane langusseeria on Kit Finance’i analüütikute sõnul pikim alates 1997. aastast.

Olles kaotanud vaid mõne kuuga peaaegu 30% oma väärtusest, on turg 10 aastat tagasi kukkunud: see jõudis samale tasemele – Moskva börsiindeksis 1900–2000 punkti – 2016. aasta suvel. „Müügi mastaabi ulatus ei viita enam lokaliseeritud korrektsioonile, vaid venemaa varade täielikule ümberhindamisele,” märgib Finami strateeg Jaroslav Kabakov.

Alates juuli algusest on Gazpromi aktsiad langenud 21%, VTB aktsiad 21,1%, Surgutneftegazi aktsiad 20,8% ja Magniti aktsiad 19,6%. Severstali aktsiad on langenud 17%, Norilsk Nickeli aktsiad 24%, Aerofloti aktsiad 26,7% ja MTS aktsiad 28%. venemaa suurim kullakaevandaja Polyus on kaotanud veidi rohkem kui kahe nädalaga 53% oma väärtusest. Sberbank ja Rosneft on kuu algusest langenud 10%.

Geopoliitika, sanktsioonide oht ja keskpanga intressimäärade tõusu ootused kütusekriisi tõttu avaldavad turgule survet. Kuid kaudsete märkide põhjal otsustades on mängus veel üks tegur – varjatud pakkumise üleküllus, kirjutab Kit Finance: mõned suurinvestorid müüvad süstemaatiliselt venemaa varasid maha. Bloombergi andmetel on miljardärid, sealhulgas putinile lähedased isikud, viimastel kuudel venemaalt aktiivselt raha välja võtnud. Nad kardavad halvenevat majandusolukorda, probleeme pangandussüsteemis ja varade konfiskeerimist eelarvepuudujäägi katteks.

R.Politiku asutaja Tatjana Stanovaja kirjutab, et mõne eliidi seas kasvab eelseisva katastroofi tunne: ressursid ammenduvad ja üha rohkem ettevõtteid muutub elujõuetuks. Kütusekriis, kaotused rindel ja majandusraskused suruvad putinit tõenäoliselt pigem eskalatsiooni kui leppimise poole, usub ta, kusjuures suureneb tõenäosus, et stsenaariumid, mida varem bluffimiseks peeti, toimuvad.

„Majanduslik kokkuvarisemine, millesse me kollektiivselt libiseme, nõuab aktsiaturult ohvreid,” märgib Ivolga Capitali tegevjuht Andrei Hohrin: majanduskasv on praktiliselt seiskunud (0,2% jaanuarist maini), tsiviiltööstus väheneb ja investeeringud on langenud madalaimale tasemele alates 2009. aastast. Juhtivad näitajad viitavad sellele, et majandus langeb juulis majanduslangusesse ja see kestab tõenäoliselt pikaleveninult – vähemalt aasta, väidavad valitsusega seotud mõttekoja CMAKS eksperdid.

12. Dom.RF hoiatas, et 27% ehitusjärgus olevatest elamutest võib kogeda rahastamisprobleeme. See on hinnanguline alla normi müüdud projektide osakaal, hoolimata uute hoonete nõudluse vähenemisest ja arendajate halvenevast finantsolukorrast.

Müümata elamute maht püsib rekordiliselt kõrgel ja Домклик analüütikute andmetel on arendajatel juba ligi 89 000 rubla (980 eurot) laenatud vahendeid iga ruutmeetri ehitusplatsi kohta. Nende võlad kasvavad kaks korda kiiremini kui müük, märkis Riiklik Krediidireitingute Agentuur (NKR), lisades, et massilised pankrotid on veel kaugel ning riskid koonduvad peamiselt väikestesse ja piirkondlikesse arendajatesse.

Esmapilgul toimisid arendajad esimesel poolaastal hästi: ehitusjärgus olevate elamute pindala, turuletoomine ja müük suurenesid (aastaga võrreldes 6% pindala ja 11% väärtuse poolest). Välja müüdud ja valminud elamute suhe oli 1. juuli seisuga 70%, võrreldes normiga 60–80%.

Need arvud tulenevad perehüpoteekide suurenenud nõudlusest jaanuaris ja juunis enne programmi tingimuste karmistamist, millele järgnes langus. Need kaks kuud moodustasid peaaegu kogu kasvu, märgib riigile kuuluv ettevõte. Keskpank omistas jaanuaris ja juunis väljastatud perehüpoteekide suure mahu ka programmimuudatuste ootustele.

Dom.RF analüütikute sõnul genereeris see nõudluse hüppeline kasv juunis ligikaudu 100 miljardit rubla lisamüüki; ilma selleta oleks müük langenud viiendat kuud järjest. Veebruarist maini oli uusehitiste müük 7–12% madalam kui eelmisel aastal.

Uusehitiste väljamüügi määr võrreldes nende valmimisega jätkab langust: aasta alguses oli see 73%, 2025. aasta jaanuaris 77% ja 2024. aasta alguseks 89%. Müümata eluasemete müügiperiood seevastu pikeneb ja läheneb normi ülempiirile (2–3,5 aastat): 3,2 aastat versus 3,1 aastat jaanuaris. Ehitusjärgus elamute müügi ja ehitusvalmiduse suhe on praegu 27% puhul alla normi, mis seab selle piirkonna ohtu.

Probleemid on levinud üle kogu riigi. Dom.RF-i andmetel on uute ehituste müük alla normi 31 piirkonnas, sealhulgas 10 suures piirkonnas (üle 1 miljoni ruutmeetri ehitusjärgus elamuid). Olukord on halvim Krasnodari krais (40%).

Põhiintressimäära alandamine ei aita arendajaid eriti. Turuhüpoteekide emiteerimine suureneb järk-järgult, kuid peamine kasusaaja on Dom.RF-i andmetel järelturg. Lisaks takistab praegune müügitempo deposiitkontode sama tempoga täitumist: laekumised ületavad avalikustamist vaid veidi. Viimase kuue kuu jooksul on deposiitkontodel olevad vahendid suurenenud 3%, 7,2 triljonilt rublalt 7,4 triljonile rublale, sundides ettevõtteid oma projektide rahastamise limiite aktiivsemalt haldama. Seetõttu väheneb deponeerimiskontode katvus (juuli alguseks 66%) ja keskmine määr ei lange – see jääb 2025. aasta oktoobrist umbes 10% juurde. Kõik see süvendab arendajate võlaprobleeme.

Hinnad püsivad stabiilsena. Dom.RF-i andmetel on uute hoonete hind viimase kuue kuu jooksul tõusnud keskmiselt 3,6%, kuid 4,2% inflatsiooni korral tähendab see reaalhindade langust. Nominaalhindade languse vältimiseks nõudluse jahenemise tõttu lükkavad arendajad müügi algust üha enam edasi, piirates pakkumist. Dom,RF-i andmetel on kuu aja jooksul algavate müügi algusega projektide osakaal sel aastal langenud 43%-ni, võrreldes 46–51%-ga aastatel 2022–2025.

Kui baasmäära ei alandata, kardab Dom.RF, et ehitustööstust ootab ees topeltlöök: nõudlus väheneb ja projektide finantseerimiskulud suurenevad. Riigile kuuluv ettevõte usub, et laene pakkunud pangad võtavad probleemsete projektide lõpuleviimise üle, mis tekitab tööstusele täiendavat stressi.

Kütusekriisi ajal on venemaa tarbijate kindlustunne langenud mobilisatsiooniperioodil nähtud tasemele.

13. Volgogradis pidas politsei kinni viis kohalikku elanikku, kes salvestasid videosõnumit venemaa uurimiskomitee esimehele aleksandr bastrõkinile, kurtes, et kohalikel ametnikel lubatakse oma paake piiranguteta bensiiniga täita, samas kui tavakodanikele keeldutakse sageli kütusest. Sellest teatas V1.RU.

Üks kinnipeetud isikutest rääkis portaalile, et intsident leidis aset 16. juulil Rokossovski tänaval asuva bensiinijaama lähedal. „Täpsemalt ebaõiglasest jaotusest: meie administratsioon RAA numbrimärkidega tangib kütusekaartide abil bensiiniga, samas kui kodanikele sageli lihtsalt keeldutakse. Ja politsei otsustas, et see oli loata avalik üritus,” selgitas allikas.

Siseministeeriumi Volgogradi oblasti peavalitsus kinnitas, et viie osaleja vastu esitati haldussüüdistus venemaa haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 20.2 (Koosoleku, miitingu, meeleavalduse, marsi või piketi korraldamine või läbiviimise korra rikkumine) alusel.

Ühele kinnipeetavatest, Volgogradi advokaadile Aleksei Sevastjanovile, esitati süüdistus ka venemaa haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 19.3 alusel (Politseiametniku seadusliku korralduse eiramine). Volgogradi keskringkonnakohus mõistis talle viiepäevase haldusaresti, hoolimata Sevastjanovi palvest sellist meedet mitte määrata.

Advokaat teatas, et kavatseb kohtu otsuse edasi kaevata. „Usun, et inimeste hirmutamine väitega, et videosõnumite salvestamiseks on vaja mõne administratsiooni luba, on lihtsalt hullumeelne,” ütles ta. Tema kaitsja Albert Karmazinovski teatas, et otsus kaevatakse edasi 18. juulil.

Volgogradi vahistamine toimus venemaad haaranud ulatusliku kütusekriisi ajal. Reutersi allikate sõnul, kes on asjaga tuttavad, on riik pärast Ukraina droonirünnakuid kaotanud umbes 40% oma nafta rafineerimisvõimsusest.

Juuli teisel nädalal langes bensiini tootmine agentuuri andmetel 35%, 75 000–80 000 tonnini päevas, võrreldes suvise nõudlusega 115 000–120 000 tonni. EA Analyticsi hinnangul langes nafta rafineerimisvõimsus juulis 3,91 miljoni barrelini päevas, mis on madalaim tase alates 2005. aastast.

Energy Intelligence’i analüütikud hindavad seda arvu veelgi madalamaks, 3,58 miljoni barrelini päevas, mis võib olla madalaim tase alates 2002. aastast. Nende hinnangul on umbes pool venemaa nafta rafineerimisvõimsusest praegu jõude.

Ametlikult on kütusemüügi piirangud kehtestatud enam kui 40 piirkonnas. Tegelikult kehtivad aga mitmesugused piirangud peaaegu kõigis venemaa piirkondades, samuti Ukraina okupeeritud aladel.

14. venemaa kaitseministri asetäitja junus-bek jevkurov teatas kaitseministeeriumi juhatuse koosolekul, et aasta algusest on reservrügementides väljaõppe läbinud üle 140 000 venelase. „Lahingukoolitusasutuste ja reservrügementide töörühmad ja instruktorid on välja õpetanud üle 140 000 sõjaväelase reservrügementides, samuti harjutusväljadel ja väegruppide piirkondades,” tsiteerib Interfax jevkurovi sõnu.

Tema sõnul viidi 2026. aasta esimesel poolel läbi üle 40 praktilise ürituse, et saavutada nõutav väljaõppetase. jevkurov teatas ka, et esimest korda on rotatsiooni korras kaasatud 107 ründeüksuse ülemat, et lahingukogemus kiiresti väljaõppeprotsessi integreerida. Ta lisas, et nad on lahingukogemuse põhjal kohandanud väikeste taktikaliste rühmade väljaõppeprogramme.

Lisaks teatas aseminister, et DOSAAF-i poolt väljaõpetatavate sõjaväeliste erialade arv on suurendatud 20-lt 30-le. „Erilist tähelepanu on pööratud maa- ja mererobotite süsteemide operaatorite väljaõppe korraldamisele,” märkis jevkurov.

putin allkirjastas eelmise aasta lõpuks seaduse, mis volitas kaitseministeeriumi paigutama 2 miljoni mehelist mobilisatsioonireservi. Kuigi võimud kuulutasid, et reservväelased (need, kes teenisid armees ja sõlmisid reservis teenimise lepingu) paigutatakse ainult kriitiliste rajatiste kaitsmiseks, näeb seadus ette võimaluse paigutada neid ka väljaspool venemaad.

Sel aastal hakkasid võimud pöörduma ettevõtete poole mobilisatsioonireservi täiendamiseks, trahvides ettevõtteid kvootide mittetäitmise eest. Täpsemalt trahviti Kirovi ettevõtet LEPSE-d, samuti Selmaši ja Majaki tehaseid. Tööandjad omakorda teatasid põhiseaduslikele sätetele viidates, et mobilisatsioonireservi taotlejaid pole. Juulis sõlmis Gazprom kaitseministeeriumiga lepingu mobiilsete tuletõrjeüksuste loomiseks oma rajatiste kaitsmiseks. Leningradi oblasti võimud olid varem kuulutanud välja vabatahtlike otsimise sarnaste üksuste jaoks.

15. venemaa valitsus esitas riigiduumale seaduseelnõude paketi, mis laiendab kuritegude loetelu, mille eest süüdimõistmine ei takista isikul allkirjastamast lepingut kaitseministeeriumiga edaspidiseks Ukraina-vastasesse sõtta saatmiseks. Vastavad dokumendid on avaldatud parlamendi alamkoja elektroonilises andmebaasis.

Algatuse kohaselt tehakse ettepanek jätta piirangute loetelust välja mitmed kriminaalkoodeksi artiklid, sealhulgas need, mis käsitlevad sularaha salakaubavedu (artikkel 200.1), osalemist jõugus (artikli 209 teine osa), kriitiliste rajatiste töösse ebaseaduslikku sekkumist (artikli 215.4 teise osa punkt b), tööstusohutusnõuete rikkumist (artikkel 217.1), tuumamaterjalide ebaseaduslikku käitlemist (artikkel 220), nende vargust (artikli 221 esimene osa), strateegiliselt oluliste kaupade salakaubavedu (artikli 226.1 esimene osa) ja narkootikumide salakaubavedu (artikli 229.1 neljanda osa punktid b ja c), ebaseadusliku migratsiooni korraldamist (artikli 322.1 teine osa) ning riigisaladust sisaldavate dokumentide kaotsiminekut (artikkel 284).

Samal ajal tehakse ettepanek jätta lepingute sõlmimise keeld kehtima alaealiste seksuaalse puutumatuse vastaste kuritegude, terrorismi, sabotaaži, spionaaži, riigireetmise ja mitmete muude raskete kuritegude eest süüdi mõistetud isikutele.

Alates 2022. aasta novembrist on venemaa lubanud mobiliseerida kodanikke, kes on süüdi mõistetud enamikus rasketes kuritegudes, sealhulgas mõrvas, röövimises, kallaletungis ja narkokaubanduses. 2023. aasta juunis võttis riigiduuma vastu seaduse, mis lubab lepinguid süüdimõistetud ja eeluurimisvangis olevate isikutega ning seda sätet laiendati hiljem ka süüdistatavatele.

Selle laienemise taustal väheneb jätkuvalt vangide arv venemaa vanglates. Föderaalse vanglateenistuse direktori arkadi gostevi sõnul oli 2026. aasta maiks vanglas 282 000 inimest – madalaim näitaja alates 2000. aastate algusest.

Võrdluseks, 2021. aasta lõpus oli vangide arv 465 000. gostev märkis, et süüdimõistetute arvu vähenemist “mõjutab kindlasti lepinguliste sõdurite värbamine relvajõududesse”. Samal ajal teatas venemaa ülemkohtu aseesimees veel märtsis, et venemaa eeluurimisvanglates ja karistuskolooniates peetakse kinni 308 000 inimest.

16. Endise kaitseministri Mõhhailo Fjodorovi nõunik Serhi ‘Flash’ Beskrestnov keeldus uuest ametikohast kaitseministeeriumis, kuid võttis vastu presidendi kaitsetehnoloogiate nõuniku rolli, ütles ta 17. juulil.

„President pakkus mulle kohta kaitseministeeriumi uues koosseisus, aga ma keeldusin. Olen Fjodorovi meeskonna liige. Tulin kaitseministeeriumisse tema kutsel isikliku nõunikuna ja moraalsetel põhjustel ei saa ma kaitseministeeriumis ilma Mõhhailota viibida,” ütles Beskrestnov.

Zelenski ja Beskrestnov pidasid telefonikõne, kus nad arutasid tehnoloogilisi väljakutseid venemaa sõjas Ukraina vastu ning leppisid kokku, et probleemid muutuvad üha arvukamaks ja keerukamaks.

„Ma ei saa oma teadmistega niisama pealt vaadata, sest sellest saab kasu ainult vaenlane. President annab mulle võimaluse ja volitused tugevdada meie kaitsevõimet kõrgeimal tasemel presidendi nõunikuna kaitsetehnoloogiate arendamise alal,” ütles Beskrestnov.

Endine nõunik ütles, et vaatamata uuele ametikohale jätkab ta Fjodorovi abistamist igal võimalusel.

„Minu jaoks ei ole see poliitika, see on võimalus mõjutada tehnoloogilisi protsesse kaitsesektoris ja nüüd mitte ainult Ukraina relvajõududes,” sõnas ta.

Fjodorov vallandati pärast valitsuskabineti ümberkorraldusi, mis vallandas teist päeva järjest protestid Ukraina linnades.

Endine minister juhtis oma ametiajal mitmeid kõrgetasemelisi kaitsealgatusi. Nende hulka kuulusid venemaa vägede juurdepääsu takistamine Starlinki süsteemidele, okupeeritud Krimmis asuvate venemaa logistika vastaste pikamaarünnakute koordineerimine ja sõjaväe reformi käivitamine.

17. Lühiuudised

Ungari on taas blokeerinud Ukraina Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste edenemise. Euroopa Liidu Nõukogu laienemistöörühma (COELA) 17. juuli kohtumisel lükkas Budapest tagasi läbirääkimisklastrite nr 2 ja nr 3 avamise Kiievile. Seda ütles Euroopa Liidu sisene allikas väljaandele European Pravda.

Trumpi administratsioon on teavitanud Iisraeli plaanist saata riiki kümneid täiendavaid Ameerika tankerlennukeid, oodates Iraani-vastase sõjalise operatsiooni võimalikku laienemist, teatas Axios Ameerika ja Iisraeli allikatele viidates.

Poolas oli Avaliku Arvamuse Uuringute Keskuse (CBOS) läbiviidud uuringute ajaloos esimest korda Ukraina pagulaste vastuvõtmise vastaseid rohkem kui sellise otsuse pooldajaid. Küsitlus näitab, et 52% vastanutest usub praegu, et Poola ei peaks Ukraina pagulasi vastu võtma, samas kui 42% on vastupidisel arvamusel. Uuringu autorid märkisid, et see suhtumise muutus on osa pikaajalisest trendist, mida on täheldatud alates 2023. aasta keskpaigast. Võrreldes eelmise aasta detsembriga suurenes pagulaste vastuvõtmise vastaste osakaal 6 protsendipunkti võrra, samas kui pooldajate osakaal vähenes sama palju. Lisaks näitab uuring, et 54% vastanutest peab Ukrainast pärit pagulastele pakutavat abi liigseks. Veel 40% ei nõustu, uskudes, et abi on piisav, samas kui 3% peab seda ebapiisavaks.

USA Keskväejuhatus (CENTCOM) teatas, et Ameerika väed on teostanud seitsmendat ööd järjest Iraani vastu õhurünnakuid.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.