Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 11. aprill 2025:

Toretskis võis vene pool saada läbimurde.

1. Eip sajus muutusi ole.

2. Miskit olulist siiski üleeile tabati.

3. Kursk/Belgorod: vist enam Kurski oblastis Ukraina üksusi pole.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Nadija asula jälle kaotati.

6. Siversk: muutusteta aga pisu rohkem muret tekkis.

7. Bahmut: vene väed võisid saada läbimurde Toretski sektoris.

8. Donetsk: üks tubli Ukraina edenemine kirja läks.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Haagis keelduti putini üle kohut mõistmast, kuni ta jääb presidendiks.

12. Suurbritannia toetab Nürnbergi stiilis putini tribunali.

13. venemaa julgeolekujõududele anti raamatupoodidest konfiskeeritavate raamatute nimekiri.

14. USA Kongress esitas seaduseelnõu nafta konfiskeerimiseks sanktsioonide alla sattunud vene tankeritelt.

15. Kuidas venemaa meelitab hiinlasi Ukrainas sõtta.

16. Lühiuudised

148 vene poole rünnakut, heitis 165 juhitavat pommi, kuus tuhat kaudtulelööki, neist 96 reaktiivsüsteemidest ja 2388 kamikaze drooni.

vene poole kaotused näitavad, et rünnakud toimuvad vähemas arvus rindelõikudes, aga seal, kus toimuvad, on need seniselt aktiivsed ja kohati ikka konveierit meenutavad. Küll on rünnakugruppide suurused kahanenud rühm või vähem suuruseks. Seni arvamusel, et viimastel päevadel on vene poolel pisu suurem reorg, et jätkata edasist tugevamat survet rohkematel lõikudel. Kas rünnakugruppe suurendama hakatakse, eip tea, aga kipub arvama, et edu võib neile hoopis tuua rohkemates lõikudes üheaegsete rünnakutega proovimine, sest selliselt seotaks enim Ukraina üksusi ja võib-olla suudetakse arvuline ülekaal lõpuks maksma panna. Läbimurret küll nii ei saada, aga sammhaaval edenemisi ikka.

Jätkuvalt on kõrged vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kaotused. 16 ühikut ründesoomust versus kaudtule ja muu tagalatoetuselemendi 226 vastu on suhtarvuks 1:14-le ehk siis no peaks see king juba pisu pitsitama hakkama, sest tegelikult on vene üksustes proportsioonid vastupidised ehk siis ründesoomust ikka rohkem kui muud staffi.

Pisu rohkem suudab Ukraina oma lennundusega heita liugpomme, nende arvudest siiski teadmist pole, aga neid videosid järjest rohkem ringleb.

ATV, mootorrattad, jalgrattad on vene poolel üha enam kasutuses nii tagalatoetuseks kui rünnakutel osalemiseks.

1. vene armee andis raketilöögi igapäevaseid kaupu, näiteks mähkmeid ja salvrätikuid tootva ettevõtte Biosphere laohoonele Dnipros. Dnepropetrovski oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Sergei Lõsaki sõnul hukkus rünnaku tagajärjel üks ja sai vigastada vähemalt kaheksa inimest.

10. aprilli õhtul ründasid venelased droonidega Žõtomõri piirkonda; mitmekorruselise maja tabamuse tagajärjel hukkus 1 inimene ja sai vigastada 5, sealhulgas laps.

Jagus droone ka mujale kuni Kesk-Ukrainani.

Ukraina siseministeerium hoiatas uut tüüpi lõhkekehade eest, mida vene väed pillavad droonidelt. Vaenlane saab neid kasutada riigi mis tahes piirkonna ründamiseks. Samuti on oht äärmiselt suur, kuna sellise laskemoona plahvatuse aeg pole teada. Korrakaitsjad on avaldanud fotod sellest, millised need plahvatusohtlikud objektid välja näha võivad. Märgitakse, et sellised plahvatusohtlikud esemed leiti Kiievis ja nende välimus võib erineda.

Kuigi peskov väidab, et venemaa kohtleb Ukraina sõjavange hästi, registreeriti veel üks sõjakuritegu ehk siis riburada lisandub sõjavangide hukkamise videosid. AP avaldas video nelja Ukraina sõjavangi hukkamisest Zaporižja oblastis Pjatõhhatki piirkonnas 13. märtsil.

2. venemaal Amuuri-äärses Komsomolskis asuvas naftatöötlemistehases puhkes tulekahju. Põlengu põhjus jääb teadmata.

Üleeilsel rünnakul Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodi oblastis Dzeržinskis asuvat Sverdlovi lõhkeainete tehast, väidavad asjaga kursis olevad Ukraina allikad. Väidetavalt tabas rajatist vähemalt kolm mehitamata õhusõidukit, kahjustades torujuhtme viadukti ja kahte töökoda.

Musta mere rannad on seni naftareostusega palistatud päris paljude kilomeetrite ulatuses ja saaste tõttu hukkub seni nii kalu kui delfiine. Kardetakse veel suuremat saaste tekimist, sest põhjas olevad aluseid võivad neid iga hetk rohkem eritama hakata.

3. Kursk/Belgorod: vist enam Kurski oblastis Ukraina üksusi ole. Küll ei õnnestu vene poolel saada enda kontrolli alla viimaseid lõunapoolsemaid hooneid Basivka külas Sumõ oblastis. Tihe kaudtule ja droonitöötlus on suutnud seal vene poole edenemist hetkel ohjata ning jätkuvad ka Ukraina jalaväe vastutorked. Belgorodi oblastis rindejoone muutusi ei tuvastanud ehk siis ühe küla üle seni Ukraina kontroll.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: üks rindejoone muutus.

Kupjanski suunal üritab vene pool nii sillapead laiendada kui surub Kupjanski linna Oskili jõe idakaldal oleva osa poole. Eile muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud, aga vene poole suurt kulu küll. Linn ise pidevas kõige sajus ja no ei taha kõik kohalikud seni linnast välja kolida. Eks see paras peavalu ole nii päästjatele, meditsiinitöötajatele, toidu toojatele jne.

Sektori keskmises osas vene väed said tagasi kontrolli Nadija küla üle, mille mõned nädalad tagasi suutis Ukraina vabastada.

Lõunasektoris kõikse tihedam surve jätkub ning hallis alas Zerebetsi jõest ida pool siiski mõned uued eesmised vene possad tekkisid. Eks näis, kas püsivad, Ukraina eesmisi possasid see veel ei muutnud, aga oht selleks kasvas.

6. Siversk: tasapisi pikenevad hallis alas vene uute eesmiste possade eluead, sestap pisu enam hakkab muretsema.

7. Bahmut: vene väed võisid saada läbimurde Toretski sektoris.

vene väed jõudsid Toretskist kuus kilomeetrit põhja pool asuva Pleštšiivkani. Fikseeriti seal soomukid, enne kui need hävitati. Kindel hetkel selles, et edenemine seal suunal toimus ja vähemalt 2 km kaugusel linnast kand maha saadi aga kas ka 6 km kaugusel, on hetkel veel selguseta. Pisu paneb imestama, et seal soomuskolonn pisu vist maha magati. Eks seni on põhiliselt jalaväega siin sektoris madistatud. Kui olukord kohe ei parane, siis peatselt saab vene pool teatada, et on saanud täieliku kontrolli Toretski linna rusude üle.

8. Donetsk: üks tubli Ukraina edenemine kirja läks.

Ukraina väed võtsid Kotlõnest edelas asuva raudtee- ja maantee lõigu täielikult kontrolli alla ja liiguvad mööda puuridu lõunasse. Teatatud on sügavamatest edusammudest, kuid geolokatsiooniga kaadrid neid veel ei kinnita.

Seal lõunapool keskmises sektoris jätkab vene pool tugevaid pingutusi üle suurte lagedate alade Uspenivka ja Bohdanivka kandis põhiliselt soomuse ja kergliikuritega rünnakuid ja jõutakse kohati isegi mitme kilomeetri ulatuses Ukraina possade vahele sisse, enne kui lõplikult hävitatakse. Seni enda arvates siiski pole viimased vene poole ponnistused vilja kandnud.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Eritribunal, mille lääneriigid kavatsevad luua Ukraina-vastase agressiooni kuriteo eest vastutusele võtmiseks, ei saa vladimir putini vastu tagaseljamenetlust alustada seni, kuni ta on vene Föderatsiooni presidendi ametikohal. Sellest rääkisid Euronewsile kaks algatuse ettevalmistamisega kursis olevat Euroopa ametnikku. Tribunal loodetakse asutada Haagis. putini praegune puutumatus riigipeana teeb aga võimatuks tema vastutusele võtmise ilma tema isikliku kohalolekuta kohtusaalis – seda nõuavad tulevase kohtuprotsessi arhitektid. Need piirangud kehtivad ka venemaa peaministrile mihhail mišustinile ja välisminister sergei lavrovile. Nagu väljaanne rõhutab, keeldub venemaa, kes ei tunnista Ukraina sissetungi ennast kuriteoks, tegemast koostööd lääne struktuuridega, mis teeb igasuguste kõrgete tegelaste väljaandmise praktiliselt võimatuks.

Kõik need tingimused on sätestatud rahvusvahelise lepingu eelnõus, mis peaks looma Euroopa Nõukogu egiidi all oleva tribunali töö õigusliku aluse. Dokumendi tehniline ettevalmistus viidi lõpule märtsi lõpus Strasbourgis toimunud nn tuumikrühma koosolekul. Osalejad valmistasid ette kolm põhidokumenti: kahepoolne leping Ukraina ja Euroopa Nõukogu vahel, tribunali enda põhikiri ja selle haldamise korda reguleeriv leping. Dokumentide allkirjastamine on kavandatud 9. maiks Kiievis, kuigi kuupäevad võivad edasi lükata.

Tagaseljaprotsesside keeld oli läbirääkimistel osalenud riikide kompromissi tulemus. Ühe Euroopa diplomaadi sõnul ei kuulu see säte enam läbivaatamisele ja see lisatakse lepingu lõppversiooni. „Lõpuks on see poliitika ja läbirääkimised,” ütles allikas Euronewsile.

Agressioonikuritegu erineb teistest rahvusvahelistest kuritegudest, nagu sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod või genotsiid. Kui viimaseid süüdistatakse otseste toimepanijate – sõdurite, ohvitseride, palgasõdurite – arvele, siis liigitatakse agressioon sõjalis-poliitilise juhtimise kuriteoks. Agressioon võib esineda sissetungi, okupatsiooni, anneksiooni, blokaadi või muude relvastatud rünnakutena ühe riigi poolt teisele.

Kuigi Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) pädevusse kuuluvad sellised juhtumid nn Kampala muudatuste alusel, laieneb see ainult Rooma statuudi ratifitseerinud riikidele. venemaa, nagu ka USA, ei ole osaline. Seetõttu kaaluvad Ukraina lääneliitlased eraldiseisva sõltumatu tribunali loomist.

Njah, kipub arvama, et putin on eluaegne president, sestap see päris nii ei toimi. Küll pisu siiski sellega Euroopa hambaid näitab ning järjest enam tekib veendumus, et ka Euroopal siiski võib olla miskit plaan seoses Ukraina maavaradega… ja lisaks tekib juurde üks argumente, miks ei peaks venemaa sanktsioone leevenedama ning miskit hirmu kremli suunal pole kunagi paha.

12. Vaatamata USA presidendi Donald Trumpi vastuseisule toetab Suurbritannia Nürnbergi protsesside põhjal rahvusvahelise tribunali loomist putini üle kohut mõista. Telegraph teatab sellest informeeritud allikatele viidates. Väljaande teatel kavatseb London juba mais Euroopa Nõukogus sõna võtta resolutsiooni toetuseks, mis näeb ette venemaa sõjalis-poliitilise juhtkonna vastutusele võtmise Ukraina-vastase agressiooni kuriteo eest. Ettepanek nõuab spetsiaalse rahvusvahelise kohtu loomist, mis oleks sarnane Nürnbergi tribunaliga, kus pärast Teist maailmasõda mõisteti kohut natside sõjakurjategijate üle.

Suurbritannia toetus oli Londoni ülikooli kolledži rahvusvaheliste kohtute ja tribunalide keskuse direktori Philippe Sandsi intensiivse lobitöö tulemus. Pärast novembris toimunud USA valimisi kohtus ta Ühendkuningriigi peaprokuröri Richard Hermeriga, et arutada sellise tribunali loomise väljavaateid, vahendab The Telegraph. Tribunali ideed toetasid ka endine leiboristide peaminister Gordon Brown ja mitmed endised Konservatiivse Partei ministrid.

„Ukraina on järjekindlalt otsinud vastutust venemaa otsuse eest see ebaseaduslik sõda pidada ja Ühendkuningriik on seda üleskutset järjekindlalt toetanud. Rahvusvaheline üldsus on selgelt otsustanud tagada, et see agressiooniakt saaks karistada. Ja USA seisukoht on USA siseasi,” tsiteerib väljaanne üht oma allikat Briti valitsuses.

Briti praeguse peaministri Keir Starmeri sõber Philippe Sands oli üks esimesi, kes tegi ettepaneku luua eraldi kohus, mis oleks spetsiaalselt loodud agressioonikuritegude käsitlemiseks – kategooria, mille ÜRO on määratlenud kui ühe riigi relvastatud rünnakut teise riigi territooriumile, sealhulgas sissetung või sõjaline okupatsioon. Mitmed lääneriigid, sealhulgas Suurbritannia, peavad vajalikuks hinnata venemaa juhtkonda konkreetselt sõja alustamise poliitilise otsuse pärast, mitte piirduda ainult Ukraina territooriumil toimunud sõjaliste operatsioonide käigus toime pandud sõjakuritegude uurimisega.

Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) ei saa arutada Ukraina kontekstis agressioonikuriteoga seotud juhtumeid. Seda väitis varem Ukraina endine välisminister Dmõtro Kuleba. Pealegi ei tunnusta ICC ametlikult ei venemaa ega USA, rõhutab The Telegraph.

Idee luua agressioonikuritegude käsitlemiseks eraldi kohus kõlas Ühendkuningriigis esmakordselt juba 2022. aastal. Toona toetasid teda nii Ukraina võimud kui ka Bideni administratsioon, kes rahastas ja saatis korraldustööle appi Ameerika prokurörid. Donald Trumpi naasmisega Valgesse Majja aga lõpetas USA algatuses osalemise. Märtsis teatas Washington oma lahkumisest Rahvusvahelisest Agressioonikuritegude Prokuratuuri Keskusest (ICPA), mis koordineerib tribunali loomist.

13. venemaa prokuratuur tuli kontrollima Peterburi raamatupoodi „Подписные издания”. Mashi info kohaselt oli järelevalveagentuuri töötajate visiidi põhjuseks kaebus seoses „LGBT propagandat” sisaldavate raamatute levitamisega. Kaupluse asutaja Mihhail Ivanov kinnitas vestluses Rotondaga, et poodi on inspektorid tõepoolest tulnud. Ta ütles, et asutus on saanud teate, et mõned müüdavad raamatud võivad sisaldada keelatud teemasid.

Poe töötajad teatasid, et said prokuratuurilt nimekirja 48 kaubast, mis tuleb pärast kontrollimist riiulitelt eemaldada. Nende hulgas on kuus feminismile pühendatud raamatut, sealhulgas filosoof Susan Sontagi „Naistest” ja esseekogumik „7 teksti feminismi kohta”. Disarming Gender, mille kaasautor on aktivist Daria Serenko, keda tunnustatakse venemaal „välisagendina”. Lisaks on tehtud ettepanek kõrvaldada müügilt ajakirjanike Valeri Panjuškini ja Sergei Parkhomenko teosed, kellel on samuti välisagentide staatus, ning kirjanik Vladimir Sorokini romaan „Doktor Garin”.

Ajakirjanik ja telesaatejuht Ksenia Sobtšak täpsustas oma Telegrami kanalis, et prokuratuuri töötajatel tekkis küsimusi Ad Marginemi välja antud raamatute kohta. Kirjastuse peatoimetaja Mihhail Kotomin märkis Sobtšakile antud kommentaaris, et Ad Marginemi raamatud on regulaarselt kantud erinevatesse „hulludesse nimekirjadesse”, mis „nagu lendav hollandlane” ringlevad läbi erinevate struktuuride.

2023. aasta novembris tunnistas venemaa Föderatsiooni ülemkohus rahvusvahelise LGBT-liikumise „äärmuslikuks”. Pärast seda hakkasid õiguskaitseorganid sulgema geiklubisid ja algatama aktivistide vastu kriminaalasju. Kehtivate seaduste kohaselt ähvardab organisatsioone LGBT propaganda levitamise eest kuni miljon rubla (10 tuhat eurot).

2024. aasta suvel toetasid riigiduuma saadikud seaduseelnõu, mis reguleerib välisagentide raamatute hoidmise ja levitamise korda raamatukogudes. Dokumendis tehakse ettepanek sellised trükised lahtistelt riiulitelt eemaldada ja paigutada eranditult spetsiaalsetesse hoidlatesse, nagu tehti nõukogude ajal. Algatuse seletuskirjas rõhutati, et välisagentide raamatud on rahvaraamatukogudes vabalt kättesaadavad, mis eelnõu autorite sõnul aitab kaasa vene Föderatsiooni julgeoleku vastu suunatud positsioonide edendamisele.

14. USA senaatorid esitasid kongressile seaduseelnõu, millega tugevdatakse sanktsioonide jõustamist venemaa varilaevastiku vastu, mis Soome keskuse CREA teatel veab kolmveerand kogu venemaalt eksporditavast naftast. Reutersi viidatud eelnõu kohaselt on USA võimudel õigus konfiskeerida naftat laevadelt, mis on USA rahandusministeeriumi musta nimekirja kantud. Sel juhul müüakse tooraine maha ja saadud tulu kasutatakse USA riigivõla tasumiseks.

Sanktsioonide kontrollimiseks teevad eelnõu autorid ettepaneku luua rahandusministeeriumi juurde fond (venemaa sanktsioonide jõustamise fond), mille eelarve on 150 miljonit dollarit. Seadus laiendab luureandmete vahetamist ja annab õiguskaitseorganitele vahendi ebaseadusliku naftakaubanduse ebaseaduslike võrgustike vastu võitlemiseks, ütles dokumendi üks autoreid, vabariiklane Joni Ernst. „Lisaks Moskva pahatahtlike katsete nurjamisele USA seadusi õõnestada, annab see eelnõu ka meie riigile võimaluse kasutada konfiskeeritud vara,” lisas Ernst.

Jaanuari lõpu seisuga oli USA sanktsioonide all 200 tankerit, kes vedasid venemaalt naftat piirangutest möödahiilimisel, sealhulgas G7 riikide kehtestatud hinnalagest 60 dollarit barreli eest. Kõige ambitsioonikama sanktsioonide paketi võttis Joe Bideni administratsioon kasutusele oma eesistumise viimastel päevadel. Toona määrati sanktsioonid korraga 180 laevale, mis moodustas S&P Globali andmetel poole venemaa meretranspordist naftaekspordist ehk 1,5 miljonit barrelit päevas.

Üks neist, Panama lipu all sõitev tanker Eventin võeti Saksamaa mereteenistuste kontrolli alla märtsi lõpus. Pardal olnud naftalast – umbes 100 tuhat tonni – konfiskeeriti.

15. Ukraina sõja esimestel aastatel üritasid venemaa võimud täiendavaa mobilisatsiooni vältimiseks värvata vaestes riikides rindele palgasõdureid. Sri Lanka, India, Nepali ja Kuuba elanikke meelitati venemaale sageli pettusega, lubades rahumeelset tööd, kõrget palka ja kodakondsust. Nüüd on kord selle riigi elanikel, kelle juht lubas putinile piiramatut partnerlust.

Hiina sotsiaalvõrgustikes ringlevad videod: mõnedes tehakse osavalt venemaa propagandat, kuidas olla kõva mees; teised on pigem blogijate lood rahateenimise ja lõõgastumise võimalusest; kolmandaks kogutakse ekraanipilte Hiinast lahkuvatest tavainimestest. Neil kõigil on üks ühine joon: lugu palgasõduriks olemise eelistest venemaal, kirjutab The Guardian, mis uuris, kuidas meelitatakse hiinlasi Ukraina vastu võitlema.

President Volodõmõr Zelenski teatas sel nädalal esimest korda, et Ukraina relvajõud võtsid kinni kaks venemaa poolel võidelnud hiinlast. Vangi võetud hiinlane teatas, et oli värvatud TikToki kaudu võitlema vähemalt 155 Hiina kodanikku ja et Peking teadis sellest. Hiina välisministeeriumi esindaja kinnitas vastuseks võimude pühendumust rahumeelsele lahendusele Ukrainas, lisades, et “asjaomased osapooled peaksid vältima vastutustundetute avalduste tegemist”.

Vahepeal on Hiina sotsiaalvõrgustikud täis videoid venemaal tööle värbamisest, kirjutab Guardian. Kõik nad rõhutavad, et palk on 60 000 kuni 200 000 jüaani (7-23 tuhat eurot) esialgse maksena ja umbes 18 000 jüaani (2100 eurot) kuus. See vastab vene lepingulistele sõduritele pakutavatele maksetele dokumentide allkirjastamisel ja kuu tasust sõltuvalt auastmest ja ametikohast (venemaal võivad kohalikud omavalitsused lisada ka piirkondlikke lisatasusid).

Üks videotest, mida on mitmel platvormil vaadatud sadu tuhandeid, näib meenutavat venekeelset lepingulise teenuse reklaami, mille peal on hiinakeelsed subtiitrid. See näitab valgeid mehi, kes lahkuvad töölt, et võidelda, ja küsib vaatajatelt: „Kas soovite siin oma jõudu näidata? Kas see on tee, mida otsite? Sa oled lahe mees, ole nagu nemad!”

Teises populaarses videos ütleb juba teenistusse astunud hiinlane, et läheb pärast aastavahetust Ukrainaga sõtta ja näitab ekraanipilte teabega, kuidas teenusesse registreeruda. Teises videos pöördub venelanna oma enam kui 300 000 jälgija poole mandariini hiina keeles, propageerides vene sõjaväes teenimise rahalist kasu.

Kommentaarides kirjutavad paljud, et värvatutest saab lihtsalt kahuriliha, kuid on ka palju postitusi, mis ütlevad, et pakutavad tasud ületavad selle, mida autorid Hiinas teenivad, märgib Guardian.

Hiina ajakirjanik ja kirjanik Chai Jing on viimastel nädalatel intervjueerinud kaasmaalasi, kes sõdisid nii venemaa kui ka Ukraina poolel. Chai ja vene palgasõdur märkisid, et palju vähem hiinlasi võitleb Ukraina eest; võib-olla sellepärast, nagu soovitas ajakirjaniku allikas, endine Bahmuti ründerühma liige, venemaale on lihtsam viisat saada, ja tunne, et venemaa on Hiina sõber ja abiline.

16. Lühiuudised

Suurbritannia ja Prantsusmaa juhitud kolmest tosinast riigist koosneval „tahte koalitsioonil” on neli peamist eesmärki, millega Ukraina tulevased julgeolekujõud silmitsi seisavad: turvaline taevas, ohutud mered, rahu maa peal ja tugev Ukraina armee.

Suurbritannia kaalub välisvägede paigutamist Ukrainasse viieks aastaks plaanide kohaselt, mida arutavad „tahte koalitsiooni” liitlased, vahendab Telegraph.

Nagu Briti kaitseminister John Healey ütles 10. aprillil Brüsselis koalitsiooni kaitsejuhtide kohtumisel, on Ukrainas asuval välisriigi sõjaväekontingendil neli eesmärki – kaitsta julgeolekut taevas ja merel, edendada rahu kohapeal ja toetada Ukraina relvajõude, et neist saaks tugevaim heidutus. Pärast missiooni täitmist tõmmatakse heidutusjõud järk-järgult välja ning viimased „tahte koalitsiooni” väed lahkuvad Ukraina territooriumilt umbes viie aasta pärast.

President Volodõmõr Zelenski teatas, et Ukraina valmistab ette sanktsioonipakette venemaa, eelkõige selle varilaevastiku vastu. „Me valmistame ette oma, Ukraina, sanktsioonipakette – eriteenistuste poolt on vastav põhjendus, need on tugevad paketid – nii varitankerite laevastiku kohta, mida Moskva kasutab sõja rahastamiseks, kui ka sõjapropagandistide kohta – need, kes tegelikult üritavad nõrgestada meie kaitset ja aidata venemaad, ja ka mõnede funktsionääride kohta – need on ukrainlaste nimed, mida nad kõik teadsid. Samuti töötame selle nimel, et sünkroniseerida oma sanktsioonipaketid partnerite otsustega eelkõige Euroopa Liidus ja teistes tugevates jurisdiktsioonides üle maailma,” märkis Zelenski. 4. aprillil avaldas Ukraina luure peadirektoraat andmed 11 vene kapteni ja 31 laeva kohta, mis osalesid venemaa nafta ekspordi sanktsioonidest kõrvalehoidmise skeemides.

Financial Times: USA suursaadik Ukrainas Bridget Brink astus tagasi seoses kasvavate poliitiliste erimeelsustega president Donald Trumpi administratsiooniga, teatasid tema otsusega tuttavad inimesed. FT andmetel avaldasid suursaadikule Trumpi administratsiooni kõrgemad ametnikud survet, kes seadsid kahtluse alla tema valmisoleku toetada Valge Maja uut Ukraina-strateegiat. Trumpi poliitika on oluline kõrvalekalle eelmisest Bideni administratsioonist, mis andis Kiievile miljardeid dollareid sõjalist ja finantsabi ning kehtestas venemaale sanktsioonid. Ka Ukraina ametnikud pidasid suursaadikut nende suhtes liiga kriitiliseks, eriti seoses riigi jõupingutustega võidelda korruptsiooniga.

New York Times (NYT) allika sõnul arutati Gröönimaa USA kontrolli alla võtmise plaani mitmel riikliku julgeolekunõukogu koosolekul ning see hõlmab mitmeid ministeeriume, kellele saadeti konkreetsed juhised. Plaani kohaselt on USA jõupingutused suunatud saare 57 000 elaniku veenmisele, et nad peaksid taotlema USA-ga liitumist, kirjutab väljaanne. Muuhulgas arutles Trump reklaami ja kampaaniate paigutamise üle sotsiaalvõrgustikesse ning USA sõnumite hulgas oli üleskutse Alaska põlisrahva gröönilaste ja inuiitide ühisele pärandile. Trumpi administratsioon kaalub ka võimalikke rahalisi stiimuleid gröönilaste jaoks, nagu aastane toetus 10 000 dollarit saare elaniku kohta, mitte 600 miljoni dollari suuruse subsiidiumi, mida Taani igal aastal saarele annab, vahendab New York Times. „Mõned Trumpi ametnikud usuvad, et need kulud võiksid korvata Gröönimaa loodusvarade kaevandamisest saadavate uute tuludega, mis hõlmavad haruldaste muldmetallide mineraale, vaske, kulda, uraani ja naftat,” märgib NYT.

Hollandi relvajõudude peastaabi ülem kindral Onno Eichelsheim ütles, et Hollandi sõjavägi peab kiirendama valmisolekut võimalikuks lähetuseks. Sellest teatas European Pravda viitega NOS-ile. Rohkem kui 76 000 Hollandi relvajõudude sõjaväelasele ja tsiviilisikule antud korralduses kutsub Eichelsheim neid hoolikalt kontrollima oma isiklikku valmisolekut. See hõlmab põhioskuste harjutamist, sealhulgas õppuste arvu suurendamist, ja väeosade väljaõpet erinevatel tasemetel, täpsustab NOS. Hollandi relvajõudude peastaabi ülem rõhutas, et venemaast lähtuva ohu osas pole viimasel ajal midagi radikaalselt muutunud, kuid kutsus üles olema valmis sellele vastu astuma kiiremini, kui varem arvasime. Eichelsheim nimetab oma korralduses kaks võimalikku sündmuste arengu stsenaariumi, kirjutab Hollandi ringhääling. Kui venemaa ja Ukraina vahel sõlmitakse rahu, peaks Holland olema valmis ühinema rahvusvahelise koalitsiooniga, et saavutada kestev rahu. Kuid nad töötavad ka operatsiooniplaani kallal, kui NATO territoorium ise on ohus. Varem väitis Holland, et venemaa võis teha 2024. aasta jooksul teha üle 30 sabotaaži, vandalismi või välise sekkumise katse. Samal ajal kaalub Holland tuhandete uute välisteadlaste väljasõelumist, kes tulevad kohalikesse ülikoolidesse teadustööd tegema – kartes, et nende hulgas võivad olla spioonid.

Põhja-Korea kavatseb saata venemaale tuhanded lühimaa ballistilised raketid, ütles USA INDOPACOMi komandör admiral Paparo. Need raketid on teadaolevalt väga ebatäpsed ja võivad tabada tsiviilsihtmärke.

FT: venemaa kiirendab varade natsionaliseerimist. venemaa peaprokuratuur nõuab suurettevõtete, näiteks Moskva Domodedovo lennujaama arestimist selle omanikult Dmitri Kamenštšikilt, kes keeldus 25% aktsiatest riigile üle andmast. Alates sõja algusest on venemaal natsionaliseeritud juba üle 85 ettevõtte, mis toovad eelarvesse 27,9 miljardit dollarit. Samal ajal kutsub putin lääne ettevõtteid venemaale tagasi. Natsionaliseerimisest saavad kasu peamiselt putini lähedased liitlased, oligarhid vennad rotenbergid, kes on omandanud palju konfiskeeritud varasid, sealhulgas suurettevõtteid ja isegi osa suurimast Šeremetjevo lennujaamast. Paljud ärimehed, isegi suured, ei suuda neile rünnakutele vastu seista, eriti kui tegemist on poliitiliselt võimsate mängijatega. venemaa majanduses toimuvad järsud muutused ja mõned kasutavad seda olukorda isikliku kasu saamiseks.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised