Sõja ülevaade: 1124. päev – vene poole surve jätkub
Avaldatud: 23 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. märts 2025:
eip ühtki muutust rindejoones. Jätkuvalt Ukraina reiting ++ettevaatlikult optimistlik.
1. Kiiev.
2. Eile lisa ei tulnud.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Hiina on alustanud „õhulahinguid” orbiidil olevate satelliitide vahel.
12. Türgis pärast Erdoğani vastase vahistamist toimunud protestide ajal peeti kinni sadu inimesi.
13. FT: Euroopa töötab välja plaani USA asendamiseks NATO-s.
14. Tšehhi president selgitas, kas Ukraina okupeeritud alasid tunnustatakse „vene omadena”.
15. Lühiuudised
Esimene video, mis näitab Ukraina elektroonilise sõjapidamise süsteemi töös. Sissetulev vene liugpomm kaldub ettenähtud sihtmärgist kõrvale ja kukub metsa.
Ukraina firma Chimera on välja töötanud sõjalise raadio, mis töötab MESH võrgus, kus iga raadio on repiiter teistele raadiotele. Samuti töötasid nad välja ühekordselt kasutatava repiiteri, mille droonid kukutavad kõrgele maastikule või katustele, et tagada 48-tunnine ulatuslik leviala.
vene poole tugev surve jätkub (147 ja erinevates sektorites suuri numbrite muutusi polnud) ning juba mitmes päev ei too see loodetud edu ja nn kulunumbrid on valusad. Isikkooseisu kaotused tavapärasest pisu kõrgemad ning soomukite kasutamine rünnakutel ka kõrgem, sestap neidki keskmisest pisu enam kaotatakse. Küll on juba kolmas päev ülikõrge vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine. Eilseid ja üleeilseid arvamusi sel teemal ei hakka üle kordama, sest erinevat arvamust hetkel pole selle mõjust ning põhjustest.
Kaudtulelööke rekordi juurde u 6700, liugpomme 122 jaa kamikaze droone 2800. Veel ei ole vähenenud küll kaudtulelöökide arv, sest eks neid veel erinevatest üksustest kokku kraabitakse aga no ootab siiski juba neiski numbrites langust.
Vahel lipsab läbi vene soldatite kurtmisi, et olla neil raske, miskit ei jagu ja viha komandöride vastu kasvavat. Kipub arvama, et rivaalitsemine ning konkurents väheneva tagalatoetuse pärast pingestab oluliselt üksuste vahelisi suhteid, mis oluliselt takistab mitte ainult tegevuste planeerimist vaid ka nende elluviimist ehk siis ei jagata infot, ei teha koostöö ning lahingupäeviku kirjetesse lisandub aina enam „võite”, et saada varustus -või kiituseahelas parem positsioon.
9. maini minna veel poolteist kuud ja putin nõuab tulemusi, sestap veel vene poole tugeva surve langust ei prognoosiks. Küll pisu enam hakkab lootma vene poole ründekvaliteedi langusele ning kui Ukrainal jagub ressurssi kõige tabamisel rindest kuni 20km ja siiski vene nafta taristu kauguses kuni 1000km ära lastakse, siis hakkaks nende reitingut oluliselt tõstma.
Hetkel on endale teadmata, kui hästi suudab vene pool toota seiretehnikat. Seni seda rindel jagub, kuigi tundub, et mitte kõigis sektorites. Suurtükitorude tootmise muresid siiski venemaal jaguvat, eip see nii lihtne ole. Viimasel ajal pole enam lugenud uudiseid, kuidas nende vene soomuse ja suurtükkide laoseisudega on. Varasemad prognoosid olid, et selle aasta keskpaigaks sealt eriti enam midagi võtta pole isegi kloonidena.
1. venelased saatsid Ukraina poole eile öösel 179 drooni – sadu tulistati alla õhutõrjejõudude poolt.
Ukraina riikliku hädaabiteenistuse teatel hukkus 23. märtsi öösel venemaa rünnakus Kiievile kortermaja tabamuse tõttu (saheedi killud) kaks inimest ja vähemalt 7 sai vigastusi.
vene väed alustasid laupäeva õhtul rünnakuid Zaporižja oblasti vastu, põhjustades mõnes külas probleeme elektrivarustusega.
Piir ja rindeläheduses suur sadu jätkus.
2. Alates 2025. aasta algusest on venemaa sõjalennukitelt venemaa piiri territooriumile ja Ukraina okupeeritud piirkondadele langenud 26 suure plahvatusohtliku õhupommi (FAB), kolm raketti ja kaks universaalset liikidevahelist liugmoona („nutipommid”, UMBP). Astra arvutas, et viimase pooleteise nädala jooksul alates 10. märtsist on üheksa õhupommi valesti teele läinud. Näiteks esmaspäeval, 10. päeval, avastati Belgorodi oblastis Tšaiki ja Sitnjanka külade lähedalt kaks FAB-i. Ja 11. märtsil leiti Krasnodari krais Prirechny külas 500 meetri kaugusel elumajadest kahemeetrine kraater teisest FAB-ist.
Veel üks õhupomm heideti 12. märtsil Fedorenkovi Belgorodi talu lähedale ning järgmisel päeval toimus sarnane juhtum Kazatšja Lisitsi küla lähedal põllul. Möödunud esmaspäeval, 17. märtsil viskasid vene lennukid Belgorodi oblastis ühe päeva jooksul neli õhupommi. Pommid leiti Širokoyj talu lähedalt, pooleteise kilomeetri kaugusel Moštšenoje külast ja Seretino küla piirkonnast. Teine laskemoon, UMBP õhupomm, registreeriti 800 meetri kaugusel Artelnoje külast.
23. jaanuaril viskas vene lennuk Belgorodi oblastis Bolšije Kulbaki küla lähedale „nutipommi” („Argumentid ja Faktid” järgi kõrgtehnoloogiline, navigatsioonimooduliga relv). Ohvritest ega kahjudest teateid ei olnud.
2024. aastal ületas piirialadele langenud õhupommide arv 150 piiri – kokku kukkus 165 FAB-i.
Engelsi lennubaasi laskemoonalao rünnaku analüüs Maxari sateliidi pildi järgi: 61,7% hävis, 12,8% kahjustatud ja 25,5% jäi terveks.
Neljandat päeva põlev venemaa Kropotkini naftarajatis ei näita kõigist jõupingutustest hoolimata vähenemise märke.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Hiina on alustanud „õhuvõitlusi” madalal Maa orbiidil olevate satelliitide vahel osana oma jõupingutustest laiendada oma võimeid kosmoses, ütles USA kosmoseoperatsioonide juhi asetäitja kindral Michael Getlein. Tema sõnul vähendavad Hiina ja venemaa tehnoloogilist lõhet kosmosetehnoloogiate vallas. Teisipäeval McAleese’i kaitseprogrammi konverentsil Arlingtonis teatanud USA kosmosejõudude teatel „vaatati viit objekti orbiidil, mis manööverdasid üksteise ümber sünkroniseeritud ja kontrollitud viisil”. „See on see, mida me kutsume õhuvõitlusteks kosmoses. Hiina töötab välja taktikaid, meetodeid ja protseduure kosmoseoperatsioonide läbiviimiseks orbiidil koos mitme satelliidi vahelise vastasmõjuga,” ütles Getlein ja lisas, et need operatsioonid salvestati kaubanduslikult kättesaadava teabe abil.
Kosmosejõudude ametniku viidatud „õhuvõitluse” intsident hõlmas 2024. aastal Hiina manöövreid, mis hõlmasid madalal Maa orbiidil olevaid eksperimentaalsatelliite Shiyan-24°C ja Shijian-6 05A/B. Sellised tehnoloogiad, kirjutab CNN, võivad võimaldada Hiinal satelliite hävitada või neid rivist välja viia, võimaldades potentsiaalselt häirida vaenlase sõjalist sidet või operatsioone, nagu rakettide stardid ja avastamine. Sellised tegevused võivad kahjustada ka globaalseid navigatsioonisüsteeme, alates pangatehingutest kuni kiirabi kutsumiseni.
Küsimusele Hiina ja venemaa kohta märkis Getlein, et need riigid on arendanud „erakordset” võimekust. Näitena tõi ta segamisseadmete kasutamise satelliidisignaalide katkestamiseks, võimaluse luuresatelliite laseritega pimestada, samuti manöövreid, mis hõlmavad satelliidi püüdmist ja selle üleviimist teisele orbiidile. Ta nimetas seda kõige keerulisemaks strateegiliseks keskkonnaks üle pika aja või isegi ajaloos. „Meie ja meie lähimate kolleegide vahel oli lõhe, peamiselt tänu Ameerika Ühendriikide tehnoloogilisele arengule… see lõhe potentsiaalis on oluliselt vähenenud,” nentis ta.
Teiste satelliitide läheduses manööverdamine võib olla tõendiks kosmoserelvade vastase võimekuse arendamise kohta, ütles Washingtoni strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse kosmosejulgeoleku projekti asedirektor Clayton Swope. Teise satelliidi lähedale jõudmine tähendab, et võite selle kinni püüda, tulistada selle pihta võrgu või mürsuga või kasutada energiarelva nagu laser või segaja, ütles ta. Aga selliseid manöövreid saab kasutada ka tankimiseks või hoolduseks, samuti objektide pildistamiseks, märkis ekspert. Ta lisas, et Hiina laseb teele üha rohkem satelliite, mis näitavad võimet sooritada keerulisi manöövreid.
12. Türgi võimud pidasid mitmes linnas üle kogu riigi üleöistel meeleavaldustel kinni 343 inimest. Vaatamata massiürituste erakorralisele keelustamisele protestivad inimesed Istanbuli linnapea Ekrem Imamoglu, president Recep Tayyip Erdogani peamise poliitilise rivaali, lähipäevil toimuvatel presidendivalimistel opositsioonikandidaadina üles seatud vahistamise vastu. Türgi siseministeerium teatas sellest laupäeval.
Protestid toimuvad riigi pealinnas Ankaras, aga ka Istanbulis, Izmiris, Adanas, Antalyas, Konyas ja paljudes teistes linnades, öeldakse osakonna avalduses. Võimud ei salli kaost ja provokatsioone, teatas siseministeerium, rõhutades, et vahistamised tehti avaliku korra rikkumiste ärahoidmiseks. AFP arvutuste kohaselt on valitsuse poliitika vastaseid massimeeleavaldusi juba toimunud vähemalt 55-s Türgi 81-st maakonnast. Reedel ütles Erdoğan, et võimud ei luba avalikku korda häirida ja lubas, et ei salli vandalismi ega tänavaterrorismi.
CNN teatab Istanbuli prokuratuurile viidates, et Imamoglu vahistamise ja sellele järgnenud poliitilise kriisi taustal peeti 19. ja 20. märtsil kinni 94 inimest, kes postitasid sotsiaalmeediasse provokatiivseid sõnumeid. Prokuratuur usub, et kinnipeetavad lõid hirmu ja paanika õhkkonna, kutsudes inimesi tänavatele provokatiivsete väljaannete abil, õhutasid inimeste seas vaenu ja vaenu ning rikkusid kogunemiste ja meeleavalduste seadust.
Arvatakse, et Türgis toimuvatel meeleavaldustel osaleb kümneid tuhandeid inimesi. Enamasti rahumeelsed meeleavaldused algasid kolmapäeval, kui opositsioonilise Vabariikliku Rahvapartei (CHP) presidendikandidaat Imamoglu ja umbes 100 tema kaaslast vahistati kahtlustatuna altkäemaksu võtmises ja terrorirühmituse (Türgi võimude poolt tunnustatud terroriorganisatsioon Kurdistani Töölispartei PKK) abistamises. NRP mõistis võimude repressioonid hukka ja kutsus toetajaid üles korraldama seaduslikke meeleavaldusi. Need algasid 19. märtsi pärastlõunal Istanbulis, kus inimesed kogunesid politsei peakorteri ette Vatani tänavale ja skandeerisid: „Tuleb päev, mil AKP (Türgi valitsev Õigluse ja Arengu Partei – TMT) võetakse vastutusele” ja „Edogan on diktaator”.
Hiljem murdsid mitmed tuhanded linnaülikoolide üliõpilased Istanbuli ülikooli piirkonnas läbi politsei read ja tegid mitmeid poliitilisi avaldusi. Politsei kasutas nende vastu kurikaid ja pisargaasi. Võimud piirasid ka juurdepääsu sotsiaalvõrgustikele, sulgesid Istanbulis mitmed tänavad ja metroojaamad ning keelasid massimeeleavaldused kuni 23. märtsini.
Reedel kuulas politsei Imamoglut neli tundi korruptsioonisüüdistustega üle, kuid ta eitas kõiki süüdistusi. Arreteeritud linnapea andis ka laupäeva hommikul politseile tunnistusi seoses terrorismi uurimisega, ütlesid allikad AFP-le. Eeldatavasti astub Imamoglu uuesti prokuröride ette Caglayani kohtusse 22. märtsil, kus teda küsitletakse nii altkäemaksu- kui ka terrorismijuhtumite osas. Valitsusametnikud lükkasid tagasi süüdistused, et opositsioonitegelaste kohtuprotsessid on poliitiliselt motiveeritud, nõudes, et Türgi kohtud tegutseksid sõltumatult.
13. Euroopa suured sõjalised jõud koostavad plaane, kuidas võtta USA-lt järk-järgult üle suurem vastutus kontinendi kaitse eest. Allikas: Financial Times, viidates neljale informeeritud Euroopa ametnikule. Ajaleht kirjutab, et see puudutab ka USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni ettepanekut viia need kohustused järgmise viie kuni kümne aasta jooksul üle Euroopa riikidele. Aruteludega püütakse vältida kaost USA ühepoolse NATO-st lahkumise korral, mis on muutunud mureallikaks Trumpi korduvate ähvarduste tõttu nõrgestada või lahkuda Euroopat ligi kaheksa aastakümmet kaitsnud Atlandi-ülesest alliansist, märkis leht.
Nelja vestluspartneri sõnul on nendes mitteametlikes, kuid struktureeritud aruteludes osalevate riikide hulgas ka Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Põhjamaad. Nende eesmärk on töötada välja plaan rahalise ja sõjalise koormuse ülekandmiseks Euroopa pealinnadele ning esitada see USA-le enne iga-aastast NATO liidrite tippkohtumist juunis Haagis.
Ettepanek sisaldaks kindlaid kohustusi suurendada Euroopa kaitsekulutusi ja üles ehitada sõjalist võimekust, et veenda Trumpi nõustuma võimu järkjärgulise üleandmisega, mis võimaldaks USA-l keskenduda rohkem Aasiale. Lisaks tuumaheidutusele, mis kaitseb Euroopat mitme Ameerika tuumarelvadega relvastatud Euroopa õhuväe kaudu, pakub USA mandriliitlastel puuduvat sõjalist võimekust, opereerib õhu-, mere- ja sõjaväebaase ning hoiab Euroopas 80 000 sõdurit.
Ametnike hinnangul kulub viis kuni kümme aastat suurenenud kulutusi, et jõuda tasemeni, mis suudab asendada enamiku USA sõjalistest võimetest (välja arvatud tuumaheidutus). „Kulutuste suurendamine on ainus võimalik strateegia: koormuse jagamine ja sõltuvuse vähendamine USA-st. Oleme neid läbirääkimisi alustanud, kuid ülesanne on nii suur, et paljud tunnevad end ülekoormatuna,” ütles üks ametnik.
Isegi kui USA diplomaadid kinnitavad oma Euroopa kolleegidele, et Trump on jätkuvalt pühendunud NATO liikmelisusele ja selle artikli 5 kollektiivkaitsele, on paljudes Euroopa pealinnades mure, et Valge Maja võib kiiresti vähendada vägede või varustuse paigutamist või vähendada osalemist NATO missioonidel. „Te peate ameeriklastega läbirääkimisi pidama ja pole selge, et nad seda teha tahavad. Kas saate isegi usaldada, et nad sellest kinni peavad?”
Allikad tõid välja ka Prantsusmaa ja Suurbritannia käimasolevad ja regulaarsed arutelud määratud koalitsiooni loomise teemal kui liikumissuuna näitaja. Küsimusele, mida tähendaks Euroopa tugi NATO-s ja kas see on võimalik, vastas üks ametnik: „Me näeme seda juhtumas. Me näeme seda praegu: Suurbritannia ja Prantsusmaa võtavad juhtrolli (Ukraina julgesrusjõudude osas) ilma ameeriklasteta.”
Märtsi alguses kogunes Londonis nn otsustajate koalitsioon, mis valmistab ette alust tulevase sõjajärgse lahenduse tagamiseks. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles varem, et viibib järgmisel nädalal Pariisis kohtumistel. Lisaks kohtusid neljapäeval, 15. märtsil Londoni äärelinnas Suurbritannia sõjaväe peakorteris niinimetatud „tahte koalitsiooni” kõrgemad sõjaväelased, et arutada plaane tuua Ukrainasse rahvusvahelised väed.
14. Tšehhi president Petr Pavel kordas oma varasemat teesi, et ta ei usu, et Ukraina suudab vene Föderatsiooni poolt okupeeritud alasid sõjaliste vahenditega tagastada, kuid märkis, et juriidiliselt ei saa neid vene omadeks tunnistada. Pavel ütles seda intervjuus Euroopa Pravdale. Ta tuletas meelde pretsedente maailmas, kus on hulk territooriume, mis on okupeeritud mõne teise riigi poolt, kuid seda okupatsiooni juriidiliselt ei tunnustata.
“Jah, see olukord võib kesta veel mõnda aega, aga see on põhimõtte küsimus. Kui tahame säilitada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, kus on oluline territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus, siis me lihtsalt ei saa leppida sellega, et agressor saab stiimuliks seadusliku omandiõiguse tema valduses olevatele maadele,” rõhutas Tšehhi president. Tema sõnul pole tsiviliseeritud lääneriikidel muud valikut kui mitte tunnistada okupatsiooni ja kuulutada need maad maksimaalselt ajutiselt okupeerituks. „Aga muidugi, kui kaua see ajutisus kestab, on iseküsimus,” lisas Pavel.
Küsimusele, kas USA võib Ukraina okupeeritud alasid venemaa omaks tunnistada, vastas Pavel: „Väga raske on ennustada, milline saab olema USA lähenemine. Nii ootamatuid samme olete juba näinud neilt, et seda on järjest raskem teha.” Samas rõhutas ta, et usub endiselt, et USA ei püüa hävitada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, sest see kaitseb meid kõiki, sealhulgas USA-d.
Tuletame meelde, et 16. märtsil pakkus USA riikliku julgeoleku nõunik Michael Waltz, et tulevane leping venemaa sõja lõpetamiseks Ukraina vastu võib ette näha viimase territooriumi kaotuse vastutasuks tulevaste julgeolekugarantiide eest. USA välisminister Marco Rubio ütles omakorda, et Ukraina peab sõja lõpetamise lepingu raames tegema järeleandmisi territooriumidel, mida venemaa on alates 2014. aastast omaks võtnud.
15. Lühiuudised
Ukraina jätkas venemaa energiataristu löömist hoolimata USA ja venemaa vahel sõlmitud esialgsetest kokkulepetest, mida Kiievi toetas selliste rünnakute peatamiseks. Seda ütles venemaa välisministeeriumi esindaja maria zahharova, kes ähvardas Moskva sümmeetrilise vastusega. Ta nimetas Ukraina 19. märtsil Krasnodari krais Kavkazskaja jaama lähedal asuva naftabaasi tulistamist ja 21. märtsil Ukraina relvajõudude väidetavat rünnakut Kurski oblasti Sudža gaasimõõtmisjaamale natsirežiimi reetlikeks rünnakuteks. „Lisaks sellele on registreeritud täiendavaid barbaarseid juhtumeid Ukraina relvajõudude droonide tahtliku suunamise kohta elumajade ja sotsiaalasutuste pihta,” kinnitab zahharova, kelle avaldus avaldati venemaa välisministeeriumi veebisaidil. Vist ei vaja eelnev täiendavaid kommentaare…
Ungari välisminister Peter Szijjarto süüdistas Ukrainat taas kord Ungari vähemuse õiguste rikkumises Taga-Karpaatias, öeldes, et tema riik ei luba Ukrainal Euroopa Liiduga liituda enne, kui küsimus on lahendatud.
Ukraina uudistest: Eesti ostab oma kaitsetööstuselt Ukrainale sõjalist abi 100 miljoni euro väärtuses. Sellest teatas Eesti kaitseministeerium. Ministeerium märkis, et Ukraina esitas Eestile ametlikult nimekirja sõjalise abi soovidest, mille Balti riik nüüd oma sõjatööstuskompleksilt kiiresti ostaks. Eelkõige puudutab see Eesti kaitseettevõtete pakutavaid õhu- ja maadroone, veetransporti, meditsiinitehnikat ja tarbekaupu. Abi täpsemaid andmeid, koguseid ja tarnekuupäevi turvalisuse huvides ei avalikustata. 2025. aasta veebruaris sai Ukraina riigile kuuluva Eesti Kaitseinvesteeringute Keskuse koostatud tootekataloogi kaupadest ja teenustest, mida Ukraina kaitsevägi saaks kasutada. Dokumendis oli ligikaudu 500 nime ligi 100 Eesti ettevõttelt.
Ühendkuningriik külmutas kõigi aegade karmimate sanktsioonide ajal venemaa varad üle 32 miljardi dollari. Suurbritannia ühineb liitlastega, kes blokeerivad Venemaalt 400 miljardit+ dollarit, mis on 4 aastat oma sõjalist eelarvet. London toetab külmutatud varade kasutamist Ukraina toetamiseks, sealhulgas 50 miljardi dollari suurust laenuplaani.
Zelenski külastas Pokrovski taktikalise rühma komandopunkti ja kohtus drooniliini komandöridega. President sai ülevaate Pokrovski sektori kaitsest, operatiivolukorrast ja missiooni täitmisest.
Surkov, keda kutsutakse Ukraina kagupiirkondade ja Krimmi annekteerimist hõlmanud Novorossija projekti ideoloogiks, väljendas intervjuus Prantsuse väljaandele L’Express venemaa laienenud imperiaalseid ambitsioone. Tema sõnul pole „vene maailma” ideoloogial piire ja see on kohal „kõikjal, kus on vene mõju”. Ta ütles ka, et venemaa saavutab selle strateegilise eesmärgi, mis pole tema sõnul muutunud pärast täismahus sissetungi käivitamist 2022. aasta veebruaris, isegi kui sellel teel on manöövreid, aeglustusi ja pause. Surkov ütles, et venemaa jaoks on Ukraina mõjusfääri naasmine olnud eesmärk alates Nõukogude Liidu lagunemisest, ning nimetas Ukrainat kunstlikuks poliitiliseks üksuseks. Tema sõnul lõhestab venemaa sõda Ukrainas venelased ja venevastased ning piirab viimaseid nende ajaloolisel territooriumil, et nad peaksid levima üle venemaa maa.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
