Sõja ülevaade: 1076. päev – tõusev mure USA suunal
Avaldatud: 3 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. veebruar 2025:
kui rindel isegi enam-vähem ok, siis mure USA suunal kahjuks tõusev on.
1. Kõik sihtmärgiks sobib, sestap ka pimesi lasud sobivad.
2. Uus laine venemaa taevas algas juba õhtul ja öösel lisa tuli.
3. Kursk: juba teine Ukraina edenemine viimaste päevade jooksul
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunapoolseim sillapea pisu laienes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks küla kaotati, mujal vastu müüri.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Kurski oblastis loodi patrullid vene soldatite rüüstamiste vastu võitlemiseks.
12. Sajad USAID-i töötajad saadeti puhkusele, Musk ütleb, et agentuur peaks surema – Reuters.
13. USA esitas Panama kanali kohta ultimaatumi.
14. Trump kordas üleskutset muuta Kanada USA „ihaldusväärseks 51. osariigiks”.
15. Ühe kremli narratiivi Valge Maja juba üles korjas.
16. Lühiuudised
Rasked lahingud jätkuvad kõigis tavapärastes kohtades, kuid rindel olulisi muudatusi ei toimunud, vaatamata suurtele vene poole kaotustele. Lisaks kipub lõikudes, kus varasemalt oli väiksem surve see veelgi langema (rünnakuid kokku vaid 97). Mitmes lõigus pigem tundub, et mitte ainult Ukraina vasturünnaku toimumine pole tõusnud, vaid ka vist paranenud kaudtulemoona varud ja droonide vohamine taevas on hakanud järjest enam lõiguti mõjutama ka mitte ainult vene eesliini possasid, vaid sealt ka mitmeid kilomeetreid eemal asuvad possasid ehk siis teist liini. See, et tihti kuni 20 km kaugusel olulist staffi tabatakse, on juba igapäevane. Eilset päeva iseloomustab sarnane eelmiste päevadega kõrge nii vene kaudtulevahendite kui muu tagalatoetuselemendi tabamiste number. Pisu üllatas tõusnud tankide kaotuste number, ju neid eile rohkem rünnakule lükati.
Nii liugpomme (112 ja neist 43 Kurski rindele) ikka suurel hulgal ning sama seis kaudtulelöökide ja kamikaze numbritega, mis seal rekordkõrguste lähedal. Pole igapäevaselt kirjutanud vene lennukite muudest löökidest, sest numbeid keeruline täpsemalt tuvastada, sest eraldi toob küll Ukraina välja löögid ja nende sees liugpommide arv, aga üks löök nende mõistes võib olla mitu samalt lennukilt lühiajaliselt välja lastud vahendit. Küll näitab lennuväe tegevuse suund rindel vene poole peamiste jõupingutuste suundasid (isegi, kui parajasti suuremat rünnakulainet seal ei toimunud).
Jätkuvalt pole kadunud ettevaatliku optimismi tunne. Ei näe seni trendi muutust nii eelmise aasta viimase kuu kui selle aasta esimese kuu vene poole isikkoosseisu/tehnika kaotuste suhte arvu versus võidetud ruutkilomeetrid tõusus ja ikka selle kaotuse poole numbrite kasvus. Kipub ka arvama, et juba peaks rohkem mõjuma ründavate üksuste koosseisude hõrenemine rünnakute kvaliteedile ning tõusev igatsugu sunnimeetodite kasutamise videode kasv paneb arvama, et järjest raskem on sundida soldateid Ukraina possade suunas sammuma.
Lisaks on saanud päris tuntavaks Ukraina löögid kaugemale venemaa sügavusse, mis vist juba kipub mõjuma vene poole tarneahelate toimimisele. Lisaks peaks tasapisi tõusma vene kodanike rahulolematus nende löökide pärast, sest ohupiirkond on päris suureks kasvanud ning suht igapäeva-öiseks need läinud. Kipub arvama, et seda võimendab ka kremli pingutusi tabamusi varjata, aga inimesed näevad, mis pihta saab ja seda aktiivselt sotsiaalmeedias jagavad. Eks teine seltskond hoopis seetõttu veelgi karmimate meetodite kasutamist Ukraina suunal nõuab.
1. Poltaavas on 1. veebruaril vaenlase raketilöögis hävinud viiekorruselise hoone asukohas lõppenud erakorralised päästeoperatsioonid. Vaenlase rünnaku tagajärjel hukkus 14 inimest, sealhulgas kaks last vanuses 9 ja 12 aastat. Vigastada sai 20 inimest, sealhulgas 4 last vanuses 3 kuud, 2, 8 ja 12 aastat. 22 inimest päästeti. Kiirabi ja riigipolitsei psühholoogid aitasid 206 inimest, sealhulgas 11 last.
2. 31. jaanuaril teatas Ukraina relvajõudude peastaap, et sel päeval tehti Ukraina kaitseväe raketivägede ja suurtükiväe üksused rünnakud Rõlski linnas asuvale Kurski vägede rühma komandopunktile. President Volodõmõr Zelenski ütles eile, et Kurski oblastis asuvale vene vägede komandopunktile antud kaitseväe löögi tagajärjel kaotasid okupandid kümneid ohvitsere – nii vene kui Põhja-Korea ohvitsere.
vene kanalid teatavad suurest Ukraina UAV-droonide tegevusest: 13 drooni sihtmärgiks Voroneži piirkond, 43 drooni Rostovi oblasti kohal, 8 drooni suundub Belgorodi oblastisse. Võimalikke lööke on oodata Tambovi, Volgogradi, Saratovi, Samara, Penza, Saranski, Rjazani ja Nižni Novgorodi oblastis.
Volgogogradis midagi põleb pärast eile õhtuseid UAV rünnakuid. Uues laines öösel plahvatused Volgogradi naftatöötlemistehases.
Rostovi oblastis Taganrogis ja Millerovos töötab õhutõrje. Kohalikud teatavad, et piirkonna kohal on juba nähtud lendamas 30 UAV-d.
Brjanski oblastis toimusid plahvatused. Lisaks teateid paljude plahvatuste kohta nii Tokmakis kui ka Berdjanskis.
3. Kursk: juba teine Ukraina edenemine viimaste päevade jooksul.
vene väed on viimastel nädalatel püüdnud Pogrebkit tagasi vallutada. Nüüdseks on venemaa allikatele tuginedes selge, et Ukrainal on rindeküla üle täielik kontroll ja ta on kontrollitsooni veidi laiendanud.
4. Harkiv: muutusteta. Et Ukraina omad suutsid siin rindel ühe T-80 tanki ära lasta, siis vist pisu paremate üksustega vahelduseks prooviti…
5. Kupjansk-Kreminna: üks rindejoone muutus oli, survet jagus nii kolmes sillapeas kui mõnes rinde keskmises lõigus.
Lõunapoolseim vene sillapea Zerebetsi jõe läänekaldal Ternõ juures laienes u 500 meetrit lääne ja edela suunas.
6. Siversk: siin on kuidagi rütm, et kolm päeva üks rünnak, siis 5-8.
7. Bahmut: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud, endiselt on pingeline nii Tšassiv Jari kui Toretski linnas ja nende ümber.
8. Donetsk: hullu surumine nii Pokrovski suunal kui piki Vovtša jõe põhjakallast Andriivka juures edu ei toonud.
Rinde keskmises sektoris suutis vene pool saada enda kontrolli alla Sribne küla, samm edasi u 1,5 km.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina relvajõudude poolt osaliselt vallutatud Kurski oblastis hakkavad tegutsema patrullid, et vältida venelaste rüüstamisi, ütles kuberneri kohusetäitja Aleksandr Hinštein. Selleks kaasatakse sõjaväepolitsei ja siseministeeriumi regionaalosakonna töötajad. Nad jälgivad olukorda Korenevski, Gluškovski, Bolšesoldatski rajoonides, sealhulgas öösel. „Loodan, et see vähendab iha nende seas, kes tahavad kellegi teise ebaõnnest kasu saada,” ütles Hinštein.
Kurski oblasti piirialadel hakati maju röövima pärast seda, kui kohalikud elanikud olid sunnitud sõjategevuse tõttu evakueeruma. Põgenike ja pealtnägijate sõnul tegid seda vene sõdurid, kes varastasid ka autosid ja tapsid omanike vara valvanud kodukoeri. Inimesed saatsid putinile ja kaitseministeeriumile kollektiivse kirja, milles palusid augustis alanud rüüstamisi lõpetada, kuid see ei andnud mõju. Ja vaatamata arvukatele rüüstatud majadest tehtud videotele ei olnud kohalikud võimud varem midagi ette võtnud, nimetades neid videoid vaenlase eriteenistuste teabeleketeks.
Ametnikud pidid siiski tunnistama mitmeid rüüstamisjuhtumeid. Nii rüüstas grupp vene sõjaväelasi 19. augustil Megafoni kaubamärgipoe salongi. Siis teatas tollase kuberneri nõuniku kohusetäitja Roman Aljohhin, et kurjategijad on tuvastatud ja tabatud ning kõik kinnipeetud osutusid tšetšeeniks. Kuid vaid kaks päeva hiljem, 23. augustil rüüstasid kolm vene sõjaväelast Wildberries’i veebipoe ladu. Jaanuaris kuulutati välja esimene karistus piirialadel röövimise eest. Kurski väeosa sõjaväekohus tunnistas Stanislav Lopatini süüdi, kuid ei avaldanud, milline karistus talle määrati. Kriminaalkoodeksi artikli 356.1 1. osa alusel ähvardas sõjaväelast kuni 6-aastane vangistus. 23. jaanuaril langetas kohus Kurski oblastis toimunud rüüstamise artikli alusel teise karistuse, seekord suures ulatuses. Juhtumiga oli seotud kaitseväelane Nikita Sobolev. Samuti ei teatatud tähtaega. Karistuseks määrati kolme- kuni 12-aastane vangistus.
25. jaanuaril pidas Hinštein kohtumise Kurski oblasti piiriala elanikega. See kestis viis tundi. Rüüstamine oli üks küsimusi, millele ta pidi vastama. Ümberasujad rääkisid oma aiaga piiratud majadest ja küsisid, kas kahju hüvitatakse neile sertifikaatidega või muul viisil. Hinštein vastas üldiste fraasidega, et kui maja saab taastada, siis tuleb seda teha ning rüüstajad üles leida ja karmilt karistada. Samuti kinnitas ta, et saab iga päev teateid sellistes kuritegudes kahtlustatuna kinni peetud inimeste kohta. Oma sõnade kinnituseks palus Hinštein prokurör Aleksei Tsukanovil öelda, mitu rüüstamisjuhtumit on algatatud, kuid tal polnud aega vastata, kuna inimesed läksid üle muudel teemadel.
12. Reuters: USA uue presidendi Donald Trumpi administratsioon saatis nädalavahetusel veel kümned USAIDi töötajad halduspuhkusele, kuna üritab lõpetada agentuuri iseseisvuse ja viia see välisministeeriumi kontrolli alla, teatasid kolm agentuuri allikat. Ligi 30 seadusandliku ja avalike suhete büroo karjääritöötajat on kaotanud juurdepääsu oma e-postile, mistõttu on USAIDi vanemtöötajate koguarv, kes on viimase nädala jooksul puhkusele saadetud, kasvanud peaaegu 100-ni, ütlesid allikad. Üks allikatest ütles, et kaks kõrgemat ametnikku, kes kontrollisid agentuuri turvatoiminguid, on samuti saadetud halduspuhkusele, kuna nad keeldusid Elon Muski valitsuse tõhususe osakonna (DOGE) töötajatele salastatud dokumente üle andmast.
Viis allikat teatasid, et Trumpi administratsiooni personaliülemaks valitud Matt Hopson astus tagasi. Kongressi allika sõnul astus ta tagasi pärast seda, kui julgeolekuametnikud saadeti puhkusele.
Puhastamine toimus pärast enam kui nädalast kaost USAID-s, Washingtoni peamises agentuuris, mis vahendab miljardeid dollareid elutähtsat abi kogu maailmas.
Samal ajal jätkas Trumpi liitlane miljardär Elon Musk pühapäeval oma sotsiaalmeedia postitustes ja korduspostitustes välisministeeriumi ja USAID kritiseerimist. Trump on kasutanud Muski, et juhtida föderaalset kulutuste kärpimise töörühma, millel on laialdased järelevalvevolitused. DOGE esindajad külastavad sageli USAIDi peakorterit Washingtonis.
Pühapäeval nimetas Musk USAID-di „kuritegelikuks organisatsiooniks” ilma tõendeid esitamata, lisades: „On aeg tal surra.”
USAID-i veebisait on alates laupäeva pärastlõunast maas, mis on märk sellest, et agentuur, mis rahastab programme alates naiste tervisest konfliktipiirkondades kuni puhta vee kättesaadavuse, HIV/AIDSi ravi, energiajulgeoleku ja korruptsioonivastase tööni, võidkse peatselt sulgeda, kirjutab Reuters .
13. Reuters, Associated Press: USA välisminister Marco Rubio esitas kohtumisel Panama presidendi Jose Raul Mulinoga ultimaatumi Hiina mõju vähendamiseks Panama kanali tsoonis, hoiatades võimalike meetmete eest, kui muudatusi kohe ei tehta. Rubio ütles, et praegune olukord, kus Hiina Kommunistlik Partei säilitab kontrolli ja mõju Panama kanali üle, on otsene oht selle toimimisele ja rikub kanali püsiva neutraalsuse lepingut.
Rubio teatas Panama ametnikele, et „USA president Donald Trump kiitis heaks esialgse otsuse, mille kohaselt Hiina Kommunistliku Partei praegune mõju ja kontroll Panama kanali piirkonnas ohustab nii kanalit ennast kui ka rikub lepingut alalisest neutraalsusest ja rajatise ärakasutamisest”.
USA välisminister andis ühtlasi mõista, et „see status quo on vastuvõetamatu”. Rubio märkis, et kui koheseid muutusi ei toimu, nõuab USA lepingjärgsete õiguste kaitsmiseks vajalike meetmete rakendamist. „USA ei saa ega luba Hiina kommunistlikul parteil jätkata tõhusat ja kasvavat kontrolli Panama kanali üle,” kirjutas Rubio sotsiaalmeedias.
Pressikonverentsil ütles Trump ajakirjanikele, et USA võtab Panama kanali tagasi või „juhtub midagi väga suurt”.
Reuters: Trump ei ole välistanud sõjalise jõu kasutamist Panama üle, pälvides kriitikat nii Washingtoni liitlastelt Ladina-Ameerikas kui ka vastastelt. Eelmisel nädalal toimunud senati kuulamisel ütlesid USA ametnikud, et vaidlus kanali üle võib tuua trahvid ja piirangud Panama lipu all sõitvatele laevadele, mis külastavad Ameerika sadamaid.
Rubio märkis ühiste jõupingutuste tähtsust ebaseadusliku rändekriisi lõpetamiseks poolkeral ja tänas Mulinot toetuse eest ühisele välja saatmise programmile, mis on vähendanud ebaseaduslikku rännet Darien Gapi kaudu”. „See kohtumine tähistab olulist sammu USA ja Panama strateegiliste suhete taaselustamisel, mis on kooskõlas president Trumpi visiooniga,” ütles välisministeerium pressiteates.
Panama kanal on kunstlik veetee, mis ühendab Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani. See on umbes 80 km pikk ja on üks tähtsamaid merekaubandusteid maailmas. Igal aastal läbib kanalit umbes 14 tuhat laeva, mis veavad üle 300 miljoni tonni lasti.
Ühendriigid andsid 1999. aastal 1977. aastal allkirjastatud Torrijos-Carteri lepingu alusel kanali kontrolli üle Panamale. Kanal on globaalse kaubanduse ja USA riikliku julgeoleku jaoks strateegilise tähtsusega, kuna see lühendab laevateid ja kiirendab oluliselt ülemaailmset laevaliiklust.
14. USA president Donald Trump on taas ähvardanud Kanadat ja kutsunud seda üles muutuma „ihaldusväärseks 51.” USA osariigiks. Ta kirjutas sellest sotsiaalvõrgustikus Truth Social, edastab European Pravda. Trump ütles, et Kanada peaks tollimaksudest vabanemiseks ühinema USA-ga. „Maksame Kanada subsideerimiseks sadu miljardeid dollareid. Miks? Pole põhjust. Me ei vaja midagi sellest, mis neil on,” kirjutas ta.
Trumpi sõnul on USA-l piiramatult energiat, ta teeb ise autosid ja tal on rohkem puitu, kui ta eales ära kulutab. „Ilma nende tohutute toetusteta lakkab Kanada elujõulise riigina eksisteerimast. Julm, aga tõsi! Seega peaks Kanadast saama meie ihaldatud 51. osariik. Palju madalamad maksud ja palju parem sõjaline kaitse Kanada elanikele – JA POLE TOLLIMAKSE!” kirjutas ta.
Valge Maja ametnikud teatasid varem, et president Donald Trump kehtestas Mehhikost ja Kanadast pärit kaupadele 25% ning Hiinast pärit kaupadele 10% tollimaksu. Vastuseks teatasid Kanada ja Mehhiko oma maksudest.
Enne ametisse asumist paistis Trump tähelepanu korduvate naljadega, et Kanada on „USA 51. osariik”. Eelkõige avaldas Trump 8. jaanuaril kaardid, mis kujutavad Kanadat USA osana.
15. Vaherahu ja valimised Ukrainas ei hirmuta venemaa diktaatorit vladimir putinit, sõja lõpetamiseks ja püsiva rahu tagamiseks on vaja Ukraina ja USA konkreetset plaani. Seda ütles president Volodõmõr Zelenski kommunikatsiooninõunik Dmitri Litvin vastuseks Reutersi küsimusele. Nii vastas ta USA liidri Donald Trumpi tulevase erisaadiku Keith Kelloggi avaldusele valimiste korraldamise vajadusest Ukrainas.
„Me ei ole näinud hr Kelloggi täielikku intervjuud, vaid mõned tsitaadid valimiste kohta, nii et tema seisukohta on raske täielikult hinnata. Aga kui tema plaan on lihtsalt relvarahu ja valimised, on see ebaõnnestunud plaan – putin ei ole hirmutatud ainult nende kahe asja tõttu,” kirjutas ta. Nõunik märkis, et venemaa jätkab rakettide ja laskemoona tootmise suurendamist, samuti uute võimaluste leidmist sanktsioonidest mööda hiilimiseks ja naftast raha teenimiseks.
Litvin rõhutas, et kõiki neid relvi „ei ole loodud demokraatlike naabrite austamise huvides” ja vene Föderatsiooni liit Põhja-Koreaga „ei näe ilmselgelt ette relvarahurežiimi järgimist”. Ta ütles, et Ukraina sooviks näha oluliste partnerriikide ametnike sügavamat lähenemist, kuid märkis ka, et Trump on rääkinud olukorrast sügavalt ja targalt ning et ta võib tegelikult putinile survet avaldada.
„Seetõttu on oluline liikuda (kahe presidendi) meeskondade vahel kiiresti reaalsele tööle konkreetse plaani nimel sõja lõpetamiseks ja püsiva rahu tagamiseks,” lõpetas Ukraina presidendi nõunik.
Kellogg ütles 1. veebruaril, et USA soovib, et Ukrainas korraldataks presidendi- ja parlamendivalimised, võimalik, et aasta lõpuks. Ta märkis, et valimiste läbiviimine on eriti vajalik juhul, kui Kiievil õnnestub lähikuudel venemaaga vaherahu kokku leppida.
Enne seda teatas Zelenski, et kõik valimised Ukrainas toimuvad pärast sõja lõppu vastavalt seadusele.
16. Lühiuudised
putin tegi järjekordselt komplimendi USA presidendile Donald Trumpile. Ta märkis Ameerika liidri visadust oma huvide edendamisel ja tema võimet panna igaüks tegema seda, mida ta tahab.
venemaa üritas luua Türgis offshore-dollarireservi, kuid USA külmutas 2 miljardit dollarit. Pärast sissetungi Ukrainasse saatis venemaa Türgile 5 miljardit dollarit ametlikult Akkuyu tuumaelektrijaama jaoks. Kuid USA kahtlustab, et see tahtis sanktsioonidest mööda minna ja blokeeris tehingutes 2 miljardi dollari väärtuses.
Gruusia korrakaitsjad pidasid kinni mitu meeleavaldajat, sealhulgas opositsiooniliidreid, kes osalesid meeleavaldusel Tbilisi kaubanduskeskuse lähedal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
